Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3133 0 pikir 20 Qyrkýiek, 2011 saghat 06:20

Ashyq hat: Jeltoqsan kóterilisine sayasy bagha berilsin!

...Kýrdeli kezenning kýibenimen jýrip,

1986 jylghy jeltoqsan oqighasynyng tarihy manyzyn tolyq dәrejede baghalap ýlgergen joqpyz...

Núrsúltan Nazarbaev

(«Ghasyrlar toghysynda» kitabynan»)

 

QAZAQSTAN RESPUBLIKASYNYNG PREZIYDENTI N.Á.NAZARBAEVQA

Qúrmetti  Núrsúltan Ábishúly!

 

Ár halyqtyng últtyq tarihy taghdyry yaghny últtyq ar-namysy, qúqyqtary men mýddesi, ózindik bet-beynesi bolady. Eger últ retinde ózining tarihy taghdyryn últ talabyna say qorghay bilmese, ol halyqtyng bolashaghy búlynghyr bolmaq. Ýstimizdegi jyly jeltoqsan aiynda halqymyz eki úly merekeni: Qazaqstan Respublikasy tәuelsizdigining 20 jyldyghyn jәne 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisining 25 jyldyghyn atap ótedi.

Alghashqy tarihy kýndi әdette biz óz dengeyinde atap kelemiz. Al tarih tolqynyndaghy eleuli jeltoqsan kóterilisine degen kózqaras әli de naqtylanbay keledi. Turasyna kóshsek, sol bayaghy kenestik jýie jaghdayyndaghy kózben qaraymyz. Jeltoqsan qayratkerleri óz halqynyng derbestigi men tәuelsizdigi  jolynda namys otyn alaulatyp, layyqty ýn qata bilse de, ruhany búl kýreskerlik, eren erlik óz dengeyinde baghalanbay otyr.

...Kýrdeli kezenning kýibenimen jýrip,

1986 jylghy jeltoqsan oqighasynyng tarihy manyzyn tolyq dәrejede baghalap ýlgergen joqpyz...

Núrsúltan Nazarbaev

(«Ghasyrlar toghysynda» kitabynan»)

 

QAZAQSTAN RESPUBLIKASYNYNG PREZIYDENTI N.Á.NAZARBAEVQA

Qúrmetti  Núrsúltan Ábishúly!

 

Ár halyqtyng últtyq tarihy taghdyry yaghny últtyq ar-namysy, qúqyqtary men mýddesi, ózindik bet-beynesi bolady. Eger últ retinde ózining tarihy taghdyryn últ talabyna say qorghay bilmese, ol halyqtyng bolashaghy búlynghyr bolmaq. Ýstimizdegi jyly jeltoqsan aiynda halqymyz eki úly merekeni: Qazaqstan Respublikasy tәuelsizdigining 20 jyldyghyn jәne 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisining 25 jyldyghyn atap ótedi.

Alghashqy tarihy kýndi әdette biz óz dengeyinde atap kelemiz. Al tarih tolqynyndaghy eleuli jeltoqsan kóterilisine degen kózqaras әli de naqtylanbay keledi. Turasyna kóshsek, sol bayaghy kenestik jýie jaghdayyndaghy kózben qaraymyz. Jeltoqsan qayratkerleri óz halqynyng derbestigi men tәuelsizdigi  jolynda namys otyn alaulatyp, layyqty ýn qata bilse de, ruhany búl kýreskerlik, eren erlik óz dengeyinde baghalanbay otyr.

Osy jyldar ishinde jeltoqsan kóterilisining qasiretin ghana aityp keldik, endigi jerde onyng shynayy mәnin yaghni, otansýigishtik pen qaharmandyq turaly aitatyn kez keldi.

20 jyldy tútas bir tarihy kezeng deuge bolady. Halqymyzdyng sana-sezimi oyanghan. Jeltoqsan oqighasyna demokratiyalyq jәne halyqaralyq standarttar boyynsha sayasy әri qúqyqtyq túrghydan janasha naqtyly, әdiletti bagha beru qajettigi talay ret mәsele retinde kóterildi, әzirshe qozghalys bayqalmaydy.

Kezindegi kenestik jýiening oidan shygharylghan aiyptauy әri jalghan baghasy bizding kópúltty halqymyzdyng arasyna iritki sala almady. Býgingi kýni oghan kóptegen dәlelder bar.

Jeltoqsan kóterilisining qanshalyqty qatygezdikpen basyp-janshylghany belgili. Qazaq elining ar-namysy, tәuelsizdigi men mýddesi ýshin ondaghan myng jigitterimiz ben qyzdarymyz jappay erlik kórsete bildi. Kóterilis tek Almaty qalasynda ghana emes, Qazaqstannyng basqa ónirlerinde de jalghamyp, keybir aimaqtarda ashyq, key jerlerde jasyryn týrde bolyp ótkeni aqiqat.

Qazaqstannyng naghyz patriottary, sonday-aq, N.K.Fokina, M.T.Dauranov, A.Knyaginiyn, G.Kiym, IY.Duberman, V.Karo-Made siyaqty ózge últ ókilderi jәne 5 jylgha bas bostandyghynan airylghan úighyr últynyng ókili   A.Ruziyev kóterilisshiler jaghyna shyqty.

Qanshama qyrshyn úl-qyzdarymyz týrmelerge jabylyp, bas bostandyqtarynan airyldy, qughyn-sýrginge úshyrady. Qanshamasy mýgedek bolyp qaldy,  tipti keybireuleri  ómirlerin qúrban etti.

Búl jóninde  Konstitusiyalyq  Kenesting materialdarynda búltartpas dәlelder jetkilikti.

Siz jazyqsyz jazalanghan, әr týrli merzimge bas bostandyghynan airylghan jeltoqsan kýreskerlerin óz ýkiminizben aqtap shyghardynyz. Búl oqighalardyng belsendi qatysushylarynyng biri  - Q.Rysqúlbekovke «Halyq Qaharmany»  ataghyn berip, onyng erligin tiyisinshe joghary baghaladynyz.

Búl baghany halqymyz Sizding tarihymyzgha jasaghan shynshyl da әdiletti baghasy dep týsinedi, biledi.

Qúrmetti Núrsúltan Ábishúly, bizder, jeltoqsandyqtar, memleketimizding halyq saylaghan kóshbasshysy retinde Sizdi - manyzy bar oqighagha  -  Jeltoqsan kóterilisine sayasy jәne qúqyqtyq túrghydan tarihy baghasyn bere alady dep senemiz.

Sizden, osyghan oray, tómende úsynylyp otyrghan is-sharalardy qoldauynyzdy súraymyz.

1. Qazaqstandaghy 1986 jylghy jeltoqsan kóterilisining 25 jyldyghyna baylanysty memlekettik komissiya qúru.

Búl komissiyagha joghary mәrtebe beru ýshin Memlekettik hatshy      nemese Parlament palatalary  spiykerlerining birin onyng tóraghasy etip taghayyndau.

Komissiya qúramyna әrtýrli qoghamdyq úiymdar ókilderin, deputattardy, qogham qayratkerlerin, osy problemalardy zerttep jýrgen ghalymdar men mamandardy engizu. Komissiya halyqaralyq auqymda úiymdastyrushylyq, zandyq, tәrbiyelik jәne mәdeny is-sharalar kesheni josparyn әzirlep, ýkimetke tapsyruy tiyis.

2. Is-shara josparyn jýzege asyru ýshin memlekettik rezervten nemese budjettik týsimderden jetkilikti qarajat bólu.

 

Qúrmetti Preziydent, biz jeltoqsan qayratkerleri tәuelsizdigimizding 20 jyldyghy men  jeltoqsan kóterilisining 25 jyldyghynyng qarsanynda qazaq jadynda mәngi saqtalatyn búl tarihy mәni zor oqighagha layyqty bagha beriledi dep ýmittenemiz.

Sonday-aq, tughan elimizding bolashaq jastaryn otansýigishtik jәne qaharmandyq ónegesine tәrbiyeleude jeltoqsan kóterilisining mәni zor dep senemiz. Biz osyny ýlgi etip, óskeleng úrpaqtyng otansýigishtik qasiyetin tiyisti dengeyge kótergimiz keledi. Osylaysha, olardyng qaryshty qadam jasap, erlik isterge baruyn, sol arqyly elimizdin  demokratiya órkendegen, bәsekege qabiletti, damyghan elderding qatarynda túruyn qalaymyz.

 

Qúrmetpen, Jeltoqsan qayratkerleri:

Aytmyrza Qúrmanghazy Zeynollaúly, QazSSR QK 60-65-baptar boyynsha 4 jylgha bas bostandyghynan airylghan, Baisimbekov Erlan Mamyrhanúly, QazSSR QK 65-baby boyynsha 5 jylgha bas bostandyghynan airylghan, Dekelbaev  Erlan Ábdirashiytúly, QazSSR QK 65-baby boyynsha 6 jylgha bas bostandyghynan airylghan, Ermekov Toqtar Tishkulúly, QazSSR QK 65-baby boyynsha 5 jylgha bas bostandyghynan airylghan, Esjanov Tynyshbek Qarlybayúly, QazSSR QK 65-baby boyynsha jәne 201-baby boyynsha 5 jylgha bas bostandyghynan airylghan, Esimbaev Qadyr Seythanúly, QazSSR QK 60-65-baptary boyynsha 3 jylgha bas bostandyghynan airylghan, Esirkepov Uyzbek Shәkirúly, QazSSR QK 65-baby boyynsha 5 jylgha bas bostandyghynan airylghan, Imanghoja Baqtybek Júmabekúly, QazSSR QK 60-65-baptary boyynsha 3 jyl 6 aigha bas bostandyghynan airylghan, Kýzembaev Qayyrgeldi Qaliaqparúly, QazSSR QK 60-65, 88-1, 173-1-baptary boyynsha 14 jylgha bas bostandyghynan airylghan, Qambarov Qaldybek, QazSSR QK 60-65-baptary boyynsha 5 jylgha bas bostandyghynan airylghan, Qasenbaev Meyramghazy Jaghyparúly, QazSSR QK 60-65-baptary boyynsha 2 jylgha bas bostandyghynan airylghan, Qorabaev Shora Halyqúly, QazSSR QK 60-65-baptary boyynsha 6 jylgha bas bostandyghynan airylghan, Qúdaybergenov Rasylhan Omarúly, QazSSR QK 60-65-baptary boyynsha 5 jylgha bas bostandyghynan airylghan, Muzaffar Álibek Qúndaqbayúly, QazSSR QK 60-65-baptary boyynsha 4 jylgha bas bostandyghynan airylghan, Otarbaev Kenjetay, Qaz SSR QK 60-65-baptary boyynsha 6 jylgha bas bostandyghynan airylghan, Ramazanov Amandyq Sәbiytúly, QazSSR QK 65-baby boyynsha 5 jylgha bas bostandyghynan airylghan, Sәbitova Jansaya, QazSSR QK 60-65-baptary boyynsha 5 jylgha bas bostandyghynan airylghan, Seytimbet Ýsiphan Ábdikerimúly, QazSSR QK 60-65-baptary boyynsha 3 jylgha bas bostandyghynan airylghan, Taubay Baqtyghaly Artyqbayúly, QazSSR QK 65-baby boyynsha 4 jylgha, 173-II baby boyynsha 2 jylgha bas bostandyghynan airylghan, Shynybaev Nurman Aliybekúly, QazSSR QK 60-65-baptary boyynsha 8 jylgha bas bostandyghynan airylghan.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5504