Bizde osy uaqytqa sheyin resmy úsynylghan ýsh әlipby bolyp edi (digraf, apostrov, akut). Elbasy songhy ekeuin bekitken de edi. Egiz tughan qisyq-qisyq eki núsqasy taghy kele jatyr edi, jalpyhalyqtyq talqylaugha. Eshqaysysyn qoldaghan emespin. Talqylaugha bir kýn qalghanda, mynany da talqylandar dep taghy bir joba týsti. Kesh tughan kenjemdi kórdim de, birden qúladym. Osy ghoy bizge keregi! Últtyq әlipby osy! Endi búny bәrimiz jaqsy kórip, qoldauymyz kerek. Nege? Árkimnin  óz talghamy, óz ústanymy bar emes pe?! Týsindireyin, tarihynan bastayyn.

Sol kezdegi preziydentimiz Núrsúltan Nazarbaev әlipbiyimizde pernetaqtadaghydan artyq-auys tanba bolmasyn dedi. Álipbitýzgishterimiz  osy baghytty ústanyp alyp, jetpeytin tanbany qos әrip arqyly berip (Ae=Á, Oe-Ó, Ng-NG ) nemese apostrof tanbasy arqyly (U΄-Ý, G΄-Gh ) nemese akut tanbasy arqyly berip, bekittirip, әlipbiydi qoghamgha engizudi bastap jiberdi. Bәri jogharydan tez nauqanshyldyqpen úsynylghannan keyin eshqaysysynyng ghylymy negizi joq bolatyn. Alayda osy jobalardy qosh kórip, qolpashtaghan ghalymdar boldy. Olar tabanynyng bederi joq jaltaq azamattar retinde bolashaqtan óz baghalaryn alar. Sol kezde bar ghalym bir auyz bop, mynau bolmaydy dese, esil uaqyt, esil qarjy bosqa ketpes edi ghoy, shirkin... Búdan ózge 300 joba kelip týsti elden... Biraq olardy elegen de, ekshegen de eshkim bolmady. 

Qosh, jaraydy. Jana preziydentimiz ghalymdargha qayta qarandar dedi. Álipby biylegishter onysyn akutty jetildirinder dep týsinip, songhy bekitilgen jobany jamay bastady. Al akuttyng kýni ótkeni qarapayym qazaqqa da týsinikti bolatyn. Qarapayym logikagha salsaq, akut jýiesi qazaq әlipbiyin pernetaqtadaghy bar tanbagha syidyru ýshin alynghan edi. Endi bir dybysqa bir tanba prinsiypin ústanyp, pernetaqtadaghy bar tanbamen shekteluden ketken son, akuttyng qyzmeti jay tóbe týrtu bop qaldy. Al onday qyzmetke kez kelgen noqat tanbalar jarap túr. IYә, akut jobasy endi qaraugha, talqylaugha jatpaydy. Ony osy uaqytqa sheyin jiynnan jiyngha sýirep jýrgenderine tanym bar. 

Akut joba

Kópshilikting talqylauyna úsynylghan ekinshi joba umlaut. Búl da noqat jýiesi. Áripting tóbesine, astyna noqat, syzyqsha qong nemese әripting boyyna qosymsha salynghan basqa da diakritikalyq belgilerding birqatary mynau: 

Búnday belgiler últtyq dybystargha klassikalyq pernetaqtadaghy latyn tanbalary jetpey qalghan kezde nemese dauysty dybystyng ashyq, qysan, ekpin týsire aityluyn bildiru ýshin alynady. Mәselen, akut kóp elderde ekpin týsetin buyndy (dauysty dybysty) bildirse, makron belgisi dauysty dybystyng sozylynqy aityluyn bildiredi. Umlaut ta dauysty dybystyng tembrin bildiredi. Al breviys dybystardyng qysqa aityluyn menzeydi. Yaghny әr tanbanyng qalyptasqan óz mәni bar.

Talqylaugha úsynylghan ekinshi jobada mynaday ýsh týrli diakritikalyq belgi qoldanylghan: 1) Ӓ− Á, Ӧ– Ó,  2) Ğ− Gh, 3) Ș–Sh .  

Umlaut joba

Eki joba (akut-umlaut) egiz. Tek NG dybysy birinde Ń, birinde Ƞ bolyp belgilengen. Kózshalymgha, yaghny tez ajyratu ýshin jәne jazu ýshin tól dybystardy noqat qoyyp ajyratu tiyimsiz. Óz jobasyn úsynyp, osy mәselege janashyrlyqpen atsalysyp jýrgen matematik ghalym Quantqan Vanov: Egiz qyzdy birdey kiyindirip qoyghandaghy AȀ degen syiaqty. Olardy birinen-birin tek tóbesindegi shәpkisi arqyly ghana ajyratamyz − deydi. Noqat basqan kezde úshyp ketse nemese týspey qalsa ne bolady? Uly Stalin bolady ghoy. Qolmen jazghanda da әr әripting tóbesin týrtip otyru ýshin eki qimyl kerek (akutqa eki, umlautqa ýsh qimyl). Onyng ýstine, jogharyda aitqanday, lingvistikada búlardyng qalyptasqan óz mәni bar. Pernetaqtadaghy 26-gha syimaghan son, tóbesin týrt, astyn syz, әripting boyyna ózgeris engiz, bәribir jasandy tanba bolyp esepteledi. Olar ýshin bәribir qosymsha baghdarlama jasalady. Sondyqtan men ýshinshi jobany qoldaymyn. Ondaghy Á men Ó halyqaralyq fonetikalyq әlipbiyde bar, kerek deseniz Ý de bar. Jetpeytin tanbany aspannan emes, osy keneytilgen latyn jýiesinen alu kerektigi belgili. Múny da Quantqan agham aityp jýr.

Halyqaralyq fonetikadaghy tanbalau

IYә, Ý men Ú-ny jobadaghydan kirilshe qaldyrugha bolmaydy. Qazaqtyng ý jәne i dybystary latynnyng y men i tanbalarymen  berilse, shetel sózderin til jýiesine iykemdeu onay bolar edi: ministir, inistót, ýnibersitet, mýzey, ýmilauyt/ úmylauyt jәne t.b. Taghy bir kelispeytin nәrse ýshinshi jobada (barlyq jobada da) 31 tanba bar. Búl dúrys emes. Búryn 42 tanba bolghan, aqyryndap-aqyryndap, birte-birte 11-i óz ýiirine ketti. Ýsheui qalyp qoydy (F,V,H( H)). Qazaq tilining jýiesi ýshin búlar virus, bóten. Til jýiesi tilding ishki zandary búlardy kerek qylyp otyrghan joq. Búny jobadan-jobagha sýirep jýrgen sayasat jәne sayasatqa jaltaqtaghan ghalymdar. Búrynghy preziydent bekitken jobalarda S jәne Ch tanbalary bolghan. Olar qazir joq. Nege? Óitkeni olardy sayasat sýirep jýrgen edi. Ghylym qabyldamaghan song ketti.

 Al mynalar nege jýr? Búl iste ghylym sóilep, sayasat tizginin tartuy kerek, әitpese býldiredi taghy. Búlardy pernetaqtadan eshkim shauyp tastamaydy. Qimay jýrgender sodan alyp paydalana bersin, rúqsat. Al bóten tanbany qazaq әlipbiyine engizip qoiy qúldyqtan shyqpaudyng aiqyn kórinisi.

Bizde latyn qarpine ótu qazaq tilin әlemdik dengeyge shygharady, týrkilermen jaqyndastyrady, tehnalogiyany lezde iygertedi, aghylshyn tilin ýirenuge kómektesedi deydi. Bәri bos sóz. Eng basty maqsatymyz - Aqmet Baytúrsynúlyn qamaghannan keyin ózining últtyq damuynan adasyp, sayasat siltegen jalghan jolgha týsip ketken tilimizdi últtyq arnagha qayta búru. Odan basqasynyng bәri onynshy, jiyrmasynshy mәseleler.

Bizding jigitter osy ýshinshi jobany jetildirip, pernetaqtadaghy 26 tanbanyng 20-syn ghana qoldanyp, qazaqtyng 28 dybysyn sóiletetin baghdarlama jasapta qoydy. 

Bijomart Qapalbek

Abai.kz