Keshe Almaty qalasynyng әkimi Ahmetjan Esimov Til merekesine oray M. Áuezov atyndaghy akedemiyalyq teatrda  júrtshylyqpen jýzdesip tómendegidey bayandama jasady. Ákimning bayandamasynda Almaty qalasynda qazaqy ortanyng qanat jayyp kele jatqany nazar audartady. Sholyp shyghynyz:

Býgingi kýni Almatydaghy 216 balabaqshanyng 81-i qazaq tilinde, 82-si aralas. Olarda tәrbiyelenushilerding 15 myny qazaq, 7 myny oryssha tәlim aluda. Búghan qosa, 18 myng sәby aralas toptargha baryp jýr. Bir quanarlyghy ózge últ ókilderining qazaqsha tәrbie beruge degen yqylasy jyl sayyn artyp keledi. Qalamyzda 3692 ózge últ ókilderi qazaqsha tәrbiyelenude. Sonyng 2266-sy orys, 1426-sy ózge últ býldirshinderi. Tútastay alghanda, qazir Almaty qalasy boyynsha qazaq balabaqshalaryndaghy balalar sany 60 payyzdan asty. Búl - Elbasynyn «Qazaqstannyng bolashaghy - qazaq tilinde» degen sózining dәleli.

Mektepke deyingi mekemelerdi oqu-әdistemelik qúraldarmen jabdyqtau da zaman talabyna layyq jolgha týsti. Jergilikti budjet esebinen ótken jyly 30, biylghy jyly 50 seriyaly animasiyalyq filimder әzirlenip, tegin taratyldy. Búl júmys әli de jýieli jalghasady.

Ekinshiden, til bolashaghynyng basty buyny mektep ekendigin bilesizder.

Keshe Almaty qalasynyng әkimi Ahmetjan Esimov Til merekesine oray M. Áuezov atyndaghy akedemiyalyq teatrda  júrtshylyqpen jýzdesip tómendegidey bayandama jasady. Ákimning bayandamasynda Almaty qalasynda qazaqy ortanyng qanat jayyp kele jatqany nazar audartady. Sholyp shyghynyz:

Býgingi kýni Almatydaghy 216 balabaqshanyng 81-i qazaq tilinde, 82-si aralas. Olarda tәrbiyelenushilerding 15 myny qazaq, 7 myny oryssha tәlim aluda. Búghan qosa, 18 myng sәby aralas toptargha baryp jýr. Bir quanarlyghy ózge últ ókilderining qazaqsha tәrbie beruge degen yqylasy jyl sayyn artyp keledi. Qalamyzda 3692 ózge últ ókilderi qazaqsha tәrbiyelenude. Sonyng 2266-sy orys, 1426-sy ózge últ býldirshinderi. Tútastay alghanda, qazir Almaty qalasy boyynsha qazaq balabaqshalaryndaghy balalar sany 60 payyzdan asty. Búl - Elbasynyn «Qazaqstannyng bolashaghy - qazaq tilinde» degen sózining dәleli.

Mektepke deyingi mekemelerdi oqu-әdistemelik qúraldarmen jabdyqtau da zaman talabyna layyq jolgha týsti. Jergilikti budjet esebinen ótken jyly 30, biylghy jyly 50 seriyaly animasiyalyq filimder әzirlenip, tegin taratyldy. Búl júmys әli de jýieli jalghasady.

Ekinshiden, til bolashaghynyng basty buyny mektep ekendigin bilesizder.

Býgingi tanda Almaty qalasynda taza qazaq tilinde oqytatyn mektepterding sany 50-ge jetti.  Ótken ghasyrdyng 70-shi jyldary Almatyda jalghyz ghana qazaq mektebi bolghanyn barshanyz bilesiz. Al, 1989 jyly olardyng sany - 7-eu, 1999 jyly - 32 bolghan. Songhy ýsh jyldyng ishinde ghana ongha juyq qazaq mektebi ashyldy. Olardyng barlyghy janadan salynghan, tiptik jobadaghy ghimarattar. Tayau jyldary taghy da 7 qazaq mektebi shanyraq kóteredi. Aralas mektepterdi jeke bólip shygharudyng da jýieli jospary bar.

Osydan jiyrma jyl búryn Almatyda qazaq mektepterinde oqityn balalar sany 8 mynday ghana bolsa, biylghy oqu jylynda olardyng sany 70 mynnan asty. Yaghni, on esege juyq ósken.

Qazaq tilinde bilim beru sandyq jaghynan ghana emes, sapalyq jaghynan da jetilip keledi. Biyl «Altyn belgi» alghan týlekterding 69,7 payyzy qazaq mektepterin tәmamdaghan. Halyqaralyq olimpiadalarda jýldeli oryn alyp, óz bilimderin әlemdik bәsekede tanyta bilgenderding 73 payyzy - qazaq mektebining oqushylary. Biylghy Últtyq birynghay testileu boyynsha ortasha kórsetkish - 87 ball boldy. Qazaq tildi shәkirtterding ortasha kórsetkishi orys mektepterine qaraghanda eki balgha joghary boldy. Demek, «Qazaq mektepterining bilim dengeyi tómen» degen bir kezderi qalyptasqan qaghidanyng býgingi tanda týbirinen ózgergenin kóruge bolady.

Qazir qaladaghy qazaq mektepterinde 1533 týrli últ ókilderining balalary qazaqsha tәlim-tәrbie aluda. Búl - barynsha qoldap, ýlgi-ónege etip kórsetetin qúbylys.

Ýshinshiden, elimizding eng belsendi jastary oqityn joghary bilimdegi jaghday da kóp ózgerdi. Almatydaghy  53 joghary oqu ornyndaghy 186 mynnan astam studenttin  jartysynan astamy ana tilimizde oqidy. Salystyryp kórelik. 1990-1991 oqu jyldary joghary oqu oryndarynda qazaq tilinde oqytatyn toptar sany 13,6 payyz bolsa, 2000-2001 jyldary 30,1 payyzdy qúraghan. Al ótken oqu jylynda qazaqsha toptardyng sany 51,6 payyzgha jetip otyr. Búl qúbylys ózining zandy jalghasyn tabady dep oilaymyn.

Tórtinshiden, til sayasatyndaghy basym baghyttyng biri - memlekettik tilde is jýrgizuding órisin keneytu. Songhy jartyjyldyqtyng qorytyndysy boyynsha, Almaty qalasynyng jergilikti atqarushy organdarynda memlekettik tilde is jýrgizuding ýles salmaghy 82 payyzdan asty. Qazir Almaty qalasynda qazaq tilindegi núsqasy joq is qaghazdary qabyldanbaydy. Audan әkimderi men basqarma basshylaryna búdan bylay da qújattardyng zang ayasynda rәsimdeluin qadaghalaudy qatang tapsyramyn.

«Abay-aqpapart»