nemese taghy da memlekettik til turaly

Atynnan ainaylayyn Mirjaqyp, Mirjaqyp Dulatúly bayaghyda, arada kóp zamandar ótip ketken uaqytta, bir ghasyr búryn aityp edi búl sózdi. Ózi «komenes» dep aidar taqqan Mynbayúly Jalau joldasqa dep dәlme-dәl adresin kórsetip túryp joldaghan edi. Jalau joldas o kezde kenestik biylikting tútqasynda otyrghan-tyn.

Ana tilining atynan sóilegen edi Mirjaqyp Mynbayúlyna joldaghan osy mýbәrak hatynda. Mirjaqyptargha múnday mәrtebeli qúqyq jarasady ghoy. Olar últtyng atynan sóilegende úpay emes, úly múrattar ýshin ghana sóileytin...

«Men zamanymda qanday edim? Men aqyn, sheshen, tilmar babalarynnyng búlbúlday sayraghan tili edim. Móldir suday taza edim. Jargha soqqan tolqynday ekpindi edim. Men narkeskendey ótkir edim.

Endi qandaymyn?

Kirlenip baramyn, bylghanyp baramyn. Jasydym, múqaldym.

Men ne kórmedim?», - dep bastalatyn M.Dulatúlynyng «Qazaq tilining múny» atty maqalasy.

nemese taghy da memlekettik til turaly

Atynnan ainaylayyn Mirjaqyp, Mirjaqyp Dulatúly bayaghyda, arada kóp zamandar ótip ketken uaqytta, bir ghasyr búryn aityp edi búl sózdi. Ózi «komenes» dep aidar taqqan Mynbayúly Jalau joldasqa dep dәlme-dәl adresin kórsetip túryp joldaghan edi. Jalau joldas o kezde kenestik biylikting tútqasynda otyrghan-tyn.

Ana tilining atynan sóilegen edi Mirjaqyp Mynbayúlyna joldaghan osy mýbәrak hatynda. Mirjaqyptargha múnday mәrtebeli qúqyq jarasady ghoy. Olar últtyng atynan sóilegende úpay emes, úly múrattar ýshin ghana sóileytin...

«Men zamanymda qanday edim? Men aqyn, sheshen, tilmar babalarynnyng búlbúlday sayraghan tili edim. Móldir suday taza edim. Jargha soqqan tolqynday ekpindi edim. Men narkeskendey ótkir edim.

Endi qandaymyn?

Kirlenip baramyn, bylghanyp baramyn. Jasydym, múqaldym.

Men ne kórmedim?», - dep bastalatyn M.Dulatúlynyng «Qazaq tilining múny» atty maqalasy.

Búdan әri: «Maghan әkelip arab pen parsyny qosty. Bertin kele shýldirletip noghaydy, byldyrlatyp orysty aralastyrdy. Bir kýnderde meni mýlde joq qylghysy kelgender de boldy. Ólide ýshbaqy bolghyr Abaygha ókpem joq. Tiride maghan ara týsushiler az boldy. Men jyly sózdi, aldymen ainalyp keteyin, osy kýngi Ahmet degen kisiden estidim. (Baytúrsynov. red)», - dep jazatyn Mәkeng qazaq tilining moldalardyn, missionerlerdin, tilmәshtardyng qoljaulyghynan qútyldy ma degen ýmitining jelge úshyp, bosqa quanghanyn aitatyn. Aytatyn da shala-sharpy jýrgizilgen kenestik «qazaqylandyrudyn» zardaptarynan shyghar jol izdeytin. Jalau joldastyng «Auyl tilin» shygharamyn, gazet naghyz qazaq tilimen jazylady degenine ishi jyly otyryp: «Azar komenes bolyp ketseng de ata-babang qazaq edi ghoy, men solardyng tili edim  ghoy, ne jazyghym bar, aya meni!», - dep týiindeydi.

Al, býgingi kýnge keleyik.

Áriyne, Mirjaqyptay, Ahmettey ayauly ana tiline arasha súraghan azamattar joghalghan joq. Biraq, búl últqa ruhany kósem bolghan túlghalarmen birge qoydy degen baghamdy bildirmese kerek.

Býgingining óz Mirjaqyptary, óz Jalaulary bar...

Keshe Parlamentting tómengi palatasynda deputat Jarasbay Sýleymenov biylikting barlyq bútaghyna resmy kezdesulerdi, jiyndardy qazaq tilinde ótkizuge, memlekettik tilge qúrmet kórsetuge shaqyrdy. El Ýkimetining jetekshisi Kәrim Mәsimovke joldaghan saualynda ol: «Búdan bylay «barshagha týsinikti bolsyn» degen syltaumen bógde tilde shýldirley jóneluden arylu kerek. Ásirese, mening búl sózderime anasynyng әldii qúlaghynda qalmaghandar, besiginde ana tilining uyzyna qanbaghandar qúlaq asyp, qiqarlanbay týzu jolgha týsse deymin. Ardaqty aghayyn, halqymyzdyng sarqylmas qazynasy, eng ýlken iygiligi - tarihtyng ózindey, babalardyng kózindey el bastaghan kósemderding tili, sóz bastaghan sheshenderding tili - qazaq tilin qúrmetteyik, qazaq bolayyq, ýide de, týzde de qazaqsha sóileyik. Balalarymyz ben nemerelerimizdi osyghan tәrbiyeleyik», - dedi.

Áriptesine qoldau bildirgen deputat Núrtay Sabiliyanov bolsa, «Memlekettik tilge kim qarsylyq kórsetse, ol Qazaqstannyng keleshegine de qarsy bolghany» dep saldy.

«Múnda keri ketip jatqandar negizinen ózimizding orystildi qazaqtarymyz. Alayda, biz jaghday osylay boldy eken dep jýre bermey, qazaq tilin memlekettik til retinde keninen qoldanysqa  engizuimiz kerek. Men sizderdi osy mәseleni qoldaugha shaqyramyn. Memlekettik tildi mengeru - әr deputattyng mindeti. Eger biz til bilmesek, halyqqa qalay jauap bermekpiz?», - dedi Núrtay Sabiliyanov.

P.S: IYә, «tasty japalaqqa úrsa da japalaq óledi, japalaqty tasqa úrsa da japalaq óledi» degendey bәz bayaghy ana tilining múny múng bolyp ghasyrdan astam uaqyt kele jatyr. Kolonialdyq mәdeniyet qazaqtyng eldigin etekten qashangha deyin tartar eken?!..

«Almaty Aqshamy», №111, 22-qyrkýiek