Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4612 0 pikir 23 Qyrkýiek, 2011 saghat 13:23

Kәne, qaysy Aldar?

1. http://denisovka.info saytyna pikir jazghan bir adam Aldar Kóseni osynday dep tanidy.

2. Qazaqstan Últtyq bankining «Qazaqstan halqy ertegileri» seriyasy boyynsha shygharghan kýmisten jasalghan «Aldar Kóse» monetasy.

3. Aruna LTDbaspasy shygharghan «Aldar atanuy» degen kitapta Aldar Kóse osylay beynelengen.

1. http://denisovka.info saytyna pikir jazghan bir adam Aldar Kóseni osynday dep tanidy.

2. Qazaqstan Últtyq bankining «Qazaqstan halqy ertegileri» seriyasy boyynsha shygharghan kýmisten jasalghan «Aldar Kóse» monetasy.

3. Aruna LTDbaspasy shygharghan «Aldar atanuy» degen kitapta Aldar Kóse osylay beynelengen.

4.Belgisiz avtor http://mirbiznesa.kz/prodvinutiy/biznes-master/istorii-biznesa/biznesmen-aldar-kose/ saytynda biznes jayynda maqala jariyalaghan, maqala avtorynyng oiynsha Aldar Kósening beynesi osynday bolghan.

5. Almaty qalasy, Qabanbay batyr jәne Nauryzbay batyr kóshelerining qiylysyndaghy qaraghay sayabaghyndaghy halyq anyzdarynyng qaharmany - Aldar Kósege arnalghan eskertkish.

6. 1976 jyly shygharylghan «Kak Aldar Kose perehitril tigra» atty mulitfilimdegi Aldar Kósening beynesi. Rejisseri: Ivan Son-IY-Son.

7. 1982 jyly Jalyn baspasynan shyqqan «Ulybka hitresov» degen kitap múqabasyndaghy  Aldar Kóse beynesi.

8. 1975 jyly Qazaqfilimde shygharylghan Aldar Kóse mulitfilimi. Rejisseri: Ivan Son-IY-Son

9. "Azia Animation" studiyasynyng Aldar kósesi ayaq kiyim jarnamalaytyn plokatta. 2007 jyl

10. Mektep jasyna deyingi balalargha arnalghan ertegi kitap múqabasyndaghy Aldar Kósening beynesi.

11. 2004 jyly «Animaster» studiyasynda rejisseri Tatiyana Jarimbetova týsirgen animasiyalyq filimde beynelengen Aldar Kóse.

12. http://tengrinews.kz/opinion/143/ saytynyng mamandary Aldar kósening beynesin osylay dep tanidy.

13. Aruna LTDbaspasy shygharghan «Aldar Kóse jәne Jartybay bay» degen kitapta beynelengen Aldar Kóse.

14. Aruna LTDbaspasy shygharghan «Aldar Kóse jәne qu bala» degen kitaptaghy Aldar Kóse.

15. Aruna LTDbaspasy shygharghan «Kak Aldar Kose podrujilsya s chertyami» degen kitaptaghy  Aldar Kóse.

16. Aruna LTDbaspasy shygharghan «Osel Aldara Kose» degen kitapta beynelengen Aldar Kóse.

17. Mektep baspasynan shyqqan ertegi kitabynyng múqabasyndaghy Aldar Kóse beynesi.

18. Qydyrәli Bolmanovtyng  Bal-Bala firmalyq dýkenining satylymgha shygharghan qazaqsha sóilep, óleng aitatyn Aldar Kóse quyrshaghy.

19. Aldar Kósening búl beynesi marka jinaushy Dmitriy Karasuktyng saytynan alyndy.

20. «Kraus» JK 2007 jyly shygharghan «Qoyshy bay» degen kitap múqabasyndaghy Aldar Kóse beynesi.

21. 2005 jyly 11 tamyzda Qazposhta «Qazaq halyq ertegileri» seriyasymen Aldar Kóse markalaryn shyghardy. Aldar Kóse beynesin salghan suretshi D. Muhamedjanov.

22. Almaty qalasy Tilderdi damytu basqarmasynyng tapsyrysymen 2010 jyly shygharylghan mulitfilimdegi Aldar kóse beynesi.

23. yldashev Atabek degen sheberding 2009 jyly aghashtan oiyp jasaghan Aldar kósesi.

24. Aldar kóse turaly 1951 jyly jasalghan diafilim. Suretshisi A. Orlov

 

 

Jas bala appaq paraq siyaqty zerdesine jazylghandy qabyldaydy. Búrynghyday әjesi men atasynyng qoynynda jatyp ertek tyndaytyn bala joq býgin. Bar bolsa da siyrek. Qazir barlyq balany elektrondy aqparat qúraldary tәrbiyelep jatyr. Ondaghy qazaq mәdeniyeti men tilining jaghdayyn men aitpay-aq bilesizder. Shetelderden kelgen bastary tórtbúryshty, ýshbúryshty, jasyl týsti adamy siqy joq neshe týrli qúbyjyq keyipkerlerdi kez kelgen qazaq balasy qaydan kórse de tap basyp, týsin týstep aityp beredi. Mynau Shrek, Naruto, Spanchbob, Kun Fu Panda, Skubiy-du, Smesharikiy... dep shúbartyp ala jóneledi. Óitkeni Tәuelsiz Qazaqstan aumaghynda túryp elektrondy qúraldardan kózin ashyp kórgeni, auzyn ashyp tanyrqap kónili sýiip únatqany ózimizding halyq auyz әdebiyetindegi  san týrli keyipkerler - jelayaq, kóltausar, tausogharlar emes, osy mәni joq qúbyjyqtar. Óitkeni olar aldymen bala sanasyna tәuelsiz ekrannan talghamsyz berilip jatqan  mulitfilimder arqyly sinedi. Sodan keyin tanymal bolghan әlgi qúbyjyq keyipkerding beynesi suret, figura týrinde shygharylyp sauda jýiesimen taratylady. Solardy mysalgha alyp ýlgi ústaghan týrli-týsti shaghyn kitapshalar shygharylady. Tipti Qazaqstanda shyghatyn balalardyng tagham ónimderin jarnamalaytyn sharalardyng ózinde әlgi qúbyjyq keyipkerler japsyrma týrinde taratylady. Olardy qazaq balasy sabaq dayyndaytyn ýstelining manayyna nemese ózderining jatyn bólmesining kórneki jerine әspettep japsyryp qoyady. Sóitip әlgi keyipker balanyng pirine ainalady.
Al, bizding halyq auyz әdebiyetindegi últtyq tәrbiyege bereri úshan teniz keremet keyipkerleri balalar sanasyna jetpey tom-tom bolyp shang basyp oqylmay, ashylmay múrajaydyng qol tiygizbeytin nәrsesine úqsap sórelerde jinalyp túra beredi.
Ne isteu kerek? Olardy jetektep әkelip bala kýnde qoldanatyn elektrondy qúraldargha engizu kerek. Berisi, ertegining sujetterin monitordan kóretindey etip audio jinaqtar shygharu , arghysy, qazaq ertegileri jelisimen mulitfilimder jasau kerek. Ertegining keyipkeri mulitfilimde de, ertegi kitaptarda da, oiynshyq-figuralarda da, oqulyqtarda da bir keyipte bir obrazda boluy tiyis. Yaghny eng aldymen әr keyipkerding portreti jasaluy kerek. Ol ýshin Mәdeniyet ministrligi tiyisti mamandardy (etnograftar, filologtar, suretshiler jәne t.b.) jinap komissiya qúryp, ertegi keyipkerlerining obrazdaryn bekitui kerek. Olardy oqulyq jinaq, mulitfilim týrinde shygharatyn shygharmashylyq toptar osy obrazdan auytqymau kerek. Sonda qazaq balasy óz keyipkerin qayda kórse de jazbay tanityn bolady. Mәselen, qazir jogharydaghy suretterden bayqaytynymyzday,  qazaq auyz әdebiyetindegi halyq arasynda kóp taraghan únamdy kýldirgi keyipker - Aldar kósege qatysty birneshe tuyndy (mulitfilimder, kitaptar, quyrshaqtar) bar. Ótken bir tarihymyzda ómir sýrgen aqyldy da ailaker, tura da tapqyr, jarly - jaqybaydyng qamyn jegen әdil adamnyng jiyntyq beynesin qalay bolsa solay búrmalaghanymyz (әzirshe 24 týrli) birinshiden, ruhany qúndylyqtarymyzgha janymyzdyng ashymaghany bolsa, ekinshiden, jas úrpaqqa últtyq tәrbie beru barysynda innovasiyalyq әdisterden maqúrym qalghanymyzdy kórsetedi.
Búghan ne kedergi? Mәdeniyetti ruhaniyatty zamanauy ýlgide damytugha qarjy joq pa? Bar! Ony jýzege asyratyn oqyghan bilimdi azamattar tapshy ma? Jeterlik! Sonda býgingi kýngi tirliginning ajyramas bóligine ainalghan elektrondy qúraldarda qazaqtyng iyisin shygharugha ne jetpey túr? Bilgening bar bolsa, ortagha salshy, aghayyn.

B. Qapalbekov
Filologiya ghylymdarynyng kandidaty

http://mtdi.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5443