Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2299 0 pikir 26 Qyrkýiek, 2011 saghat 04:32

Ábdiuaqap Qara. Eng songhy Týrkistan legioneri baqilyq boldy

TÝRKISTAN LEGIONY AQIQATYNYNG JARShYSY, BELGILI TATAR JAZUShYSY ShYNGhYS DAGhShY DÝNIE SALDY

Londonda túratyn belgili jazushy Shynghys Daghshy 2011 jyly 22 qyrkýiek kýni 92 jasta dýnie saldy. 1919 jyly, 9 nauryz kýni Qyrymnyng Gurzuf qalashyghynda ómirge kelgen Daghshy II-dýniyejýzilik soghys kezinde kenes armiyasy qatarynda soghysqa qatysqan jәne nemis fashisterine tútqyngha týskennen keyin Týrkistan legionynda bolghan. Onyng 30-gha juyq enbegi 1956 - 2005 jyldary arasynda Ystambúlda týrik tilinde jaryq kórdi.

Shynghys Daghshy - soghystan keyin "bizde tútqyn joq, satqyn bar" degen Stalindik biylikting shengeline týspeu ýshin Londongha baryp panalaghan edi. Osydan keyin ol qalghan ómirin soghys pen tútqyn lagerlerinde qaza tapqan dostary turaly roman jәne estelikter jazyp, olardyng esimderin óshirmeuge arnady. Onyng qalamynan tughan kóptegen romandarda ózi men dostarynyng bastan keshken oqighalar bayandalady. Daghshy soghys turaly estelikterin bolghan oqighalardyng izi suymastan, soghys bitpey jatyp Berlinde, qala bombalanyp jatqan kezde, jaza bastady. Sondyqtan jazghan dýniyeleri asa qúndy.

TÝRKISTAN LEGIONY AQIQATYNYNG JARShYSY, BELGILI TATAR JAZUShYSY ShYNGhYS DAGhShY DÝNIE SALDY

Londonda túratyn belgili jazushy Shynghys Daghshy 2011 jyly 22 qyrkýiek kýni 92 jasta dýnie saldy. 1919 jyly, 9 nauryz kýni Qyrymnyng Gurzuf qalashyghynda ómirge kelgen Daghshy II-dýniyejýzilik soghys kezinde kenes armiyasy qatarynda soghysqa qatysqan jәne nemis fashisterine tútqyngha týskennen keyin Týrkistan legionynda bolghan. Onyng 30-gha juyq enbegi 1956 - 2005 jyldary arasynda Ystambúlda týrik tilinde jaryq kórdi.

Shynghys Daghshy - soghystan keyin "bizde tútqyn joq, satqyn bar" degen Stalindik biylikting shengeline týspeu ýshin Londongha baryp panalaghan edi. Osydan keyin ol qalghan ómirin soghys pen tútqyn lagerlerinde qaza tapqan dostary turaly roman jәne estelikter jazyp, olardyng esimderin óshirmeuge arnady. Onyng qalamynan tughan kóptegen romandarda ózi men dostarynyng bastan keshken oqighalar bayandalady. Daghshy soghys turaly estelikterin bolghan oqighalardyng izi suymastan, soghys bitpey jatyp Berlinde, qala bombalanyp jatqan kezde, jaza bastady. Sondyqtan jazghan dýniyeleri asa qúndy.

Daghshy 1944 jyly jaza bastaghan estelikterin 1955 jyly ayaqtady. Onyng ýstine Daghshy soghystan búryn da әdebiyetke etene jaqyn bolghandyqtan estelikterin roman týrinde jazdy. Búl - svastika men qyzyl júldyz sekildi bir-birine kereghar eki kýshting arasynda qalghan bir әskerding qanday oi-sezim jeteginde qalghandyghyn surettep kórsetui túrghysynan ýlken mәnge iye. Sondyqtan ol legiondaghy týrki tekti әskeriylerding sol bir súmdyq kezende qanday qiyn tandau men auyr azap ishinde bolghandyghy turaly kóbirek toqtalyp, jan-jaqty suretteydi.

Onyng 30-gha tarta jaryq kórgen romandary ishinde,  әsirese, «Súrapyl jyldar», «Júrtyn joghaltqan jan» jәne «Biz búl joldy birge jýrip óttik» atty romandary ekinshi dýniyejýzilik soghys kezinde bastan ótken kýnderine arnalghan. 1998 jyly estelikteri de jaryq kórdi.

Biz Daghshynyng enbekteri jәne basqa derekterge sýiene otyryp, 2006 jyly Ystambúlda jaryq kórgen Týrkistan legiony jәne Shynghys Daghshy turaly jazghan kitabymyzda mynaday qorytyndygha kelgen edik. «Býgingi tanda kóptegen adam fashistterge qyzmet etken satqyn adamdar retinde jansaq baghalaghan Týrkistan legionynda bolghandar shyndyghynda nemis svastikasy men Sovet qyzyl júldyzy arasynda jantalasqa týsken adamdar edi. Óitkeni bolishevikter sekildi fashistterding de kózdegen maqsaty - Kenestik týrki tildes elderdi otarlau bolghan. Onyng ýstine nemister búl isti orystardan da tezirek әri dóreki týrde jýzege asyrmaq boldy. Qorytyndylay aitqanda, Kenester Odaghyndaghy týrki halyqtary ýshin nemis biyligi tek «qojayyn» auystyrudan basqa eshtene emes edi.

Shynghys Daghshy enbekterinde osy jaghdaydy sayasatqa barmastan, fashizm men kommunizmdi auyzgha almastan, tek әdeby shygharmashylyq túrghysynnan jaza bilgen sheber qalamger.

Ókinishke qaray, ol tiri kezinde baghalanbady. Tipti bir kezde ony orysqa, Kenes Odaghyna qarsy adam retinde kórsetuge tyrysqandar bolghan. Alayda, Daghshy eshbir romanynda orystargha degen dúshpandyq pighyldy maqsat tútpaghanyn aitady.  2001 jyly týrik jurnaliysi Kemal Chaprazgha bergen súhbatynda «Keybir kisiler Shynghys Daghshyda orystargha degen dúshpandyq sezim bar degendi tilge tiyek etedi. Al negizinde onday nәrse joq. Men tek aqiqatty jazdym» deydi. Rasynda da onyng shygharmalarynda ne nemisterge, ne orystargha degen dúshpandyq pighyldaghy sózder úshyraspaydy. Kerisinshe, jazushy estelikterinde, әsirese, orystargha ish tartatyndyghyn, olargha degen jaqyndyq sezimi bar ekendigin aityp ótedi. Múny orys mәdeniyetimen, orys әdebiyetimen susyndap óskendigimen týsindiredi. Daghshy óz tuyndylaryn sanaly týrde, al keyde ózi de bayqamastan orys әdebiyetining yqpalynda qala otyryp jazghanyn bildiredi.

Onyng oiynsha, shygharmalarynda jazghan mәselelerdi ózinen búryn orys jazushylarynyng búdan da әserli, әri sheber týrde jazuy tiyis. Múnyng orys halqyna paydasy bolmasa, ziyany tiymes edi.

Daghshy romanynda ózining tiri qalyp, joldastarynyng qaza tapqanyna toqtala kele bylay deydi: «Olardyn  ómirleri mening ómirimnen de qymbat. Eger olardy tirilte alsam, býkil bolmysymmen Umani tútqyn lagerining súmdyq shynyrauynda qalyp qongha da razy bolar edim. Tek bar bolghany olar jer basyp jýrse, olar ómir sýrse boldy. Olar tiri jýrse, jan-dýniyem tenizderding týpsiz tereng túnghiyghynda da jay tabar edi».

Daghshynyng pikirinshe, otandary Týrkistannyng azattyghy ýshin jandaryn pida etken jandar turaly estelikti Týrkistangha jetkizu - soghystan aman-sau shyqqandardyng qasiyetti paryzy bolatyn. Daghshy Týrkistan legionynda әskery tәlim alghan týrkistandyq әskerlerge qarap oigha shomghan, roman keyipkeri Sadyq Túrannyng sózimen bylay deydi: «Bәlkim, elderining shekarasyna jetpesten, kópshiligi jolda jan tapsyrar. Biraq ol týk emes qoy! Barlyghy Týrkistan ýshin jasalynyp jatqan joq pa?! Týrkistan qaytadan óz qolymyzgha ótedi emes pe? Topyraghy, tau-tasy, auasy-suy, aspany, meshitteri, barsha jeri bizdiki bolady ghoy! Endi biz ýshin tek qana eki qasterli úghym bar: «Týrkistan» jәne «azattyq»! Osy jolda, osy qasiyetti múrat jolynda qasyq qanymyz qalghansha kýresemiz. Osy asyl múrat jolynda qaza tabatyn erler qanday baqytty! Óitkeni tiri qalghandar keleshekte olar turaly estelikterdi ayauly otandaryna jetkizetin bolady. Búl uniformalardy osynday oilarmen kiygen edik».

Ayauly qalamger Shynghys Daghshy, sen joldastarynnyng amanatyn, olardyng basynan ótken jaghdaylardy tolyq bayandap,  aqiqatty ashu turaly uәdendi oryndadyn. Topyraghyn torqa, barghan jerin újmaq bolsyn!

Ábdiuaqap Qara

Shoqaytanushy, ghalym

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5408