Myrzageldi Kemel, ekonomika ghylymdary doktory,

professor, Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng mýshesi

Shәkәrim óz shygharmalarynda «ar bilimi» degen termindi qoldanghan. Ol «ar» sózin «sovesti» dep tәrjimalaghan. Ar degenimiz ne? Ol tek adamgha ghana qatysty týsinik. Mihail Lermontov: «Adam isine qúdaymen birge tóreshi bir nәrse bar, ol - ar» dep aitqan. Abay audarmasynda ol óleng bylaysha keltirilgen:

Mening syrym, jigitter, emes onay,

Eshkimning ortaghy joq, jýrsin bylay!

Neni sýidim, dýniyede neden kýidim,

Qazysy onyng - arym men bir-aq qúday.

Filosof Gharifolla Esimning aituynsha: «arly adam, aldymen, qúdayyna qaraghan, qúday maqúldamaytyn iske barmaytyn adam. Ar - әr adamnyng óz isining tóreshisi». Gh.Esim: «Qúday qúratyn «sotqa» deyin adam ózining arynyng aldynda jauap bermek» deydi. «Menandrdyn: Ár adamnyng qúdayy - ózining ary» degen sózi bar.

Bizde «ar» sózine ghylymy túrghydan qanday anyqtama beriledi? «Shәkәrim» ensiklopediyasynda A.Toqsambaeva: «Ar - adamgershilik sana, etika-filosofiyalyq kategoriya. Adamgershilik (adamshylyq, adamdyq) qazaq halqynda adam boyyndaghy jaqsy qasiyetterding jiyntyq maghynasyn bildiretin úghym-ólshem bolsa, Ar onyng shyghu tegi, búlaq bastauy. Ardy adam boyyndaghy jaqsy qisiyetterding ólshemi, adamgershilik sanasy deuge negiz bar», - deydi.

Myrzageldi Kemel, ekonomika ghylymdary doktory,

professor, Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng mýshesi

Shәkәrim óz shygharmalarynda «ar bilimi» degen termindi qoldanghan. Ol «ar» sózin «sovesti» dep tәrjimalaghan. Ar degenimiz ne? Ol tek adamgha ghana qatysty týsinik. Mihail Lermontov: «Adam isine qúdaymen birge tóreshi bir nәrse bar, ol - ar» dep aitqan. Abay audarmasynda ol óleng bylaysha keltirilgen:

Mening syrym, jigitter, emes onay,

Eshkimning ortaghy joq, jýrsin bylay!

Neni sýidim, dýniyede neden kýidim,

Qazysy onyng - arym men bir-aq qúday.

Filosof Gharifolla Esimning aituynsha: «arly adam, aldymen, qúdayyna qaraghan, qúday maqúldamaytyn iske barmaytyn adam. Ar - әr adamnyng óz isining tóreshisi». Gh.Esim: «Qúday qúratyn «sotqa» deyin adam ózining arynyng aldynda jauap bermek» deydi. «Menandrdyn: Ár adamnyng qúdayy - ózining ary» degen sózi bar.

Bizde «ar» sózine ghylymy túrghydan qanday anyqtama beriledi? «Shәkәrim» ensiklopediyasynda A.Toqsambaeva: «Ar - adamgershilik sana, etika-filosofiyalyq kategoriya. Adamgershilik (adamshylyq, adamdyq) qazaq halqynda adam boyyndaghy jaqsy qasiyetterding jiyntyq maghynasyn bildiretin úghym-ólshem bolsa, Ar onyng shyghu tegi, búlaq bastauy. Ardy adam boyyndaghy jaqsy qisiyetterding ólshemi, adamgershilik sanasy deuge negiz bar», - deydi.

Ar - adamdyq sananyng negizi dep: «ar týzer adamnyng adamdyq sanasyn» degen óleng joldarymen Shәkәrim de aitqan. Shәkәrimshe aitqanda ar ózine jaqyn, әli ara jigi ashylyp zerttelmegen úyat, újdan úghymdarymen birlikte.

Shәkәrim «Ashu men ynsap» atty óleninde «ar» sózin birneshe ret qaytalanghan:

Bәrine de qúlaq sal,

Rahym, úyat, ar qayda?

Jәne:

Kóp nadannan jasqanyp,

Sorlyng elge bas úrghan.

Rahym, Úyat, Arynyn,

Betin topyraq jasyrghan.

Jәne de:

Dayyn qyldym bәrin de,

- Saqtyq, Úyat, Rahym, Ar,

Ynsap degen kәring de.

Búl ólende ar adam boyyndaghy ashu-yzagha qarsy, ynsapqa jaqtas qasiyet retinde kórinis tapqan.

«Jastyq turaly» degen óleninde:

Qaramay úyat, aryna,

Jandy qiyp jaryna,- deydi.

Shәkәrim ólenderinde, audarmalarynda ar tazalyghy, imandylyq, adamgershilik mәselelerin jii kóteredi. Onyng shygharmalarynda ózining ishki tabighatyna, kózqarasyna sәikes keletin jәne sol iydeyasyn jetkizuge layyq detalidar men sujettik elementter tapqanda ghana sol tuyndyny jazugha boy úrady.

Ar qayda? Rahym qayda? Ádep qayda?

Byt-shyt bop nege jýrmiz әrbir sayda?

Kóz júmyp,"kóppen kórgen úly toy" dep,

Beredi búl nadandyq kimge payda?- depti qazaqqa Shәkәrim.

"Aqyldy sol - nysap pen ar saqtaydy,

Arsyz sol - aramdyqpen jan saqtaydy.

Adal sol - taza enbekpen kýnin kórip,

Jany ýshin adamshylyq ar satpaydy".

Jәne:

"Sabyr, saqtyq, oi, talap bolmaghan jan,

Anyq tómen bolmay ma hayuannan.

Ynsap, rahym, ar, úyat tabylmasa,

Ólgen artyq dýniyeni bylghaghannan", - degen shumaqtar da Shәkәrimning ar ghylymyna dәlel bolarlyq óleng joldary.

Shәkәrim ar týzeytin ghylym jaghynda. Ol «ar bilimin» jaqtaydy. Sonyng aty ozghanyn qalaydy. Onyng «Taza aqyl», «aq jýrek» degeni jay bir qysyr kenes emes, adamgershilik filosofiyasynan taraydy. Izgilik, әdilettilik bar iste basty bolugha kerek. «Myltyq biylep túrghanda, әdilet joq» degen qúnarly pikirge  keledi. «Jiyrmasynshy ghasyrdyng adamynan, Anyq taza bir eldi kórmey óttim» deytini de sondyqtan.

Shәkәrim ólenderin úqyptap oqyp qaraghanymyzda tek «ar» úghymyna qatysty tústarynyng ózi óte mol ekenine kóz jetkizemiz:

 

... Aram oimen ar satyp ýzip-júlmaq.

 

... Arsyz aram, asyghys ailakerlik,

Múnyng bәri shaytannyng dosy bolmaq.

 

... Qúday kesher, Alla dep kýnә qylmaq,

Ar ketirip, ant iship, jan satylmaq.

 

... Ynsap, úyat, ar, raqym, sabyr, saqtyq,

Talapqa alty týrli noqta taqtyq.

Altauynyng ishinde ynsap әdil,

Ózgesining tizginin soghan ústattyq.

 

... Ar demek - adamshylyq namys degen,

Aryng ketpes jaghyna qarys degen.

 

... Ar, nysappen is qylyp, azap tartyp,

Aq jolynda óledi birtalay jan.

 

... Ar, nysaptyng paydasyn jan sezedi,

Ólgen song bәige alaryn bilip túr jan.

 

... Armanym baylyq, mansap, maqtan emes -

Ary zor, ata úly emes, adam úly.

 

... Aqtan bezgen ary joq ónkey zalym.

 

... Ardan kýsip, aramnyng bireui bol.

 

... Arlanbay aryndy da satasyn.

 

... Qany qyzyp qútyryp,

Ar-abyroyy úmytylyp.

 

... Nadangha aramdyq ar ma?!

 

... Ar satar shaygha da bolsa.

 

... Ar týzer adamnyng adamdyq sanasyn.

 

... Aq joldan ainymay, ar saqta ony bil.

 

... Bәri adamnyng birdey agharyp,

Ary nәpsini jense tazaryp.

 

... Ar, imannan aiyrdy.

 

... Sóz, minezi qúbylsa,

Ar-imany joq dep bil.

 

... Óner qylma, ar satyp, jaldanbaqty.

 

... Adaspaysyng aqyldy arlygha ersen,

Jolay kórme jylmayy sopy kórsen.

Tapqyr, adal, aq niyet adamdardyn,

Aldanbaysyng artynan ere bersen.

 

... Arsyz, aram ailany tastasalyq,

Adal iske talappen bastasalyq.

 

... Búl elde adaldyq bar ma,

Nadangha aramdyq ar ma?

 

... Aram oily aqyl dep, ardan kýsip.

 

... Ar qayda, aqyl qayda, namys qayda.

 

... Aryng satpa, tering sat, adaldy izde.

 

... Arynnyng óleng bolsyn ainasynday.

 

... Aryn satyp, eldi aldap.

 

... Aryndy satyp aramgha,

Adaldy qalay alasyn?

 

... Adam ýshin arymen oilamaghan,

Jýksiz, oisyz, jýktimen sanaspaydy.

 

... Ar biyleytin zamanda nәpsi ólip.

 

... Ál jetkenning bәrin jep,

Ardy jútqan jaray ma?

 

... Alla sýimek, ar sýimek,

Úqtyrar adamdyqtyng shyn ekenin.

 

... Ar týzeytin bir ghylym tabylmasa,

Zúlymdyqty jalghanda әdil jenbes.

 

... Jaynar kónil, qaynar ómir,

Ar bilimi oqylsa.

 

... Adamdyq borysh ar ýshin,

Barsha adamzat qamy ýshin,

Sert bergem enbek etem dep,

Aldaghy atar tang ýshin.

 

... Adamdyq boryshyn,

Halqyna enbek qyl.

Aq joldan ainymay,

Ar saqta, ony bil.

Talaptan da bilim men óner ýiren,

Bilimsiz, ónersiz,

Bolady aqyl túl.

Maqtangha  salynba,

Mansaptyng taghy ýshin.

Nәpsine biyletpe,

Basynnyng baghy ýshin.

 

... Úrlyqpen elge jaghyndym,

Ártýrli ataq taghyndym,

Ar ketip, aila jamyldym.

 

... Argha ie basshynyng sonyna er,

Tang artynan haqiqat kýn shyghady.

 

... Ar jenip shyghady, aramnyng qarasyn.

Adal enbek, aq jýrek berer sheship,

Taza aqyl qosylsa, әlemning talasyn.

 

... Ynsap, rahym, ar, úyat, sabyr, saqtyq

- әues bolar alty shart.

 

... Ynsap, rahym, ar, úyat tabylmasa,

Ólgen artyq dýniyeni bylghaghannan.

 

...  Ar qayda, aqyl qayda, namys qayda?

Ónkey itke jalyndyn, tabys qayda?

 

... Rahym, Úyat, Ar qayda?

Qaruyndy jiyp al,

Qúr ashudan ne payda?

 

... Ar satar shaygha da bolsa,

Bir asym maygha da bolsa.

 

... Ádilet, meyirim, ar men nysap,

Aty bar, olar elde joq.

 

Mine, Shәkәrimning múrasyn bir sholyp shyqqanda «ar» sózine qatysty qanshama óleng joldary tabyldy.

Tolstoydy ne ýshin ústaz tútatynyn aitqan «Jasymnan jetik bildim týrik tilin» atty óleninde:

Janymen sýidi әdilet, ardyng jolyn,

Sondyqtan ol iyesi tereng oidyn,- dep ardyng jolyn tandaghan Tolstoydyng shәkirtimen deuden tanbaymyn dep keltiredi.

Ar úghymynyng mәnin qarama-qarsy arsyzdyq úghymyn qoldanu arqyly ashugha bolady. Ar adam boyyndaghy alghashynda bar nәrse. Ony jetildirip ósire týsu de, qúrtyp, joghaltyp alu da adamnyng taghdyryna qatysty bolady. Adam boyyndaghy jaqsy qasiyetter argha kólenke týsirmeuge úmtylady.

Shәkәrimning payymdauynsha ómirdegi jaqsylyq ta, jamandyq ta, jeke adamnyng boyyndaghy arlylyq pen arsyzdyqtan, qasiyet-kemshilikterden bastau alady. Jәne kemshilikting ýlken-kishisi bolmaydy, onyng bәri adamdyqtan airylugha, ardan attaugha bastar jol.

Erinshekten salaqtyq,

Salaqtyqtan nadandyq,

Birinen-biri tuady,

Joghalar sóitip adamdyq,- deydi aqyn.

Shәkәrim «Ýsh anyq» atty filosofiyalyq enbeginde: «Bizshe adam ómirin týzeuge, barlyq adamdar tatu túrugha negizgisi - adal enbek, aq jýrek, arly aqyl bolugha kerek. Dýniyede búl ýsheui ýstem bolmay, adam balasyna tynysh ómir sýruge mýmkindik joq» degen.

Sonymen, ar degenimiz ne? Qazirgi zamanghy adamgershilik turaly týsinikti etika dep ataydy. Nemese, morali. Osy ekeui adamgershilik degen úghymgha sәikes keledi. Biraq Abayda da, Shәkәrimde de adamgershilik degen sóz joq, Abay ony adamshylyq deydi, Shәkәrim - adamshylyq, ar deydi. Adamshylyqqa qatysty bilimdi Shәkәrim «ar bilimi» deydi. «Ar bilimi» degen tirkes, týsinik - Shәkәrimning janalyghy. Gharifolla Esim aitady: «Ar bilimi» úghymynyng auqymy ken. Ar bilimi adamnyng adamshylyghynyng kemeldengen kezinde qalyptasa ma deymin. Mening týsinigimshe, ar niyet arqyly kórinis beredi. Ádette, adamdardy aq niyetti, qara niyetti dep bólip jatamyz. Qara niyetti adamda ar bola ma? Kerisinshe, arsyzdyq solardan shyghady. Aq niyetti adamdardyng әr isinde izgilik jatady. Arly adamdar - solar. Adamgha bas iyip, qúrmet bildiru de solargha tәn. Ar bilimi bolsa - arlylyqty da, arsyzdyqty da zertteui kerek» deydi.

Sonymen ar bilimi degen - ar turaly bizding bilimimiz. Yaghny biluge tiyisti, biluge mindetti nәrseler.

Gharifolla Esim osyny aita kelip Shәkәrimning «ar bilimin» ózinshe talday kele ony «ar jýiesi» dep ataydy. Ony tómendegishe negizdeydi: «Adamzat jaratylghaly aldymen zattyq tabighatqa ie bolghan, yaghny basqy maqsat - iship, jeu, qaryndy toyyndyru. Múny filosof ghalym birinshi jýie - tәn jýiesi degen. Ekinshi bolyp jan jýiesi aitylady. Ýshinshisi - adamnyng sanasy. Tórtinshi - nәpsi jýiesi, ol tek iship-jeu emes, artyna úrpaq qaldyru niyeti. Besinshi - kónil jýiesi, yaghny kónil azyghyn izdeu. Altynshy jýie - ruh jýiesi, yaghny adamnyng ruhany mәdeniyeti. Jetinshi jýie - ar jýiesi, ol Jaratushygha barar songhy baspaldaq».

Gharifolla Esim ar jýiesi degendi óz sózimen bylaysha týsindiredi: «Ar jýiesi degende adamshylyq kenistigi aitylady. Ar taza kýiinde kezdespeydi, onyng kórinu formalary: úyat, namys, újdan, ghashyqtyq, dostyq, kisilik, jomarttyq, izgilik, parasattylyq, danalyq, talaptylyq, t.b. Ar degenimiz kónil men ruhtyng sapalyq ólshemi nemese anyqtaushysy deuge bolady». Biz avtordyng búl oiymen tolyq kelisemiz. Oryndy-aq.

Búl tújyrymdardy biz maqúldaymyz jәne bolashaqta tereng zertteu, ómirge engizu qajettigin týsinemiz. Sóite túra adamgershilik pen ardy zertteytin  týsinikti «ar ilimi» dep ataudy úsyndyq.  Sebebi ne? Sebebi biz ar úghymy bilim shenberinen shyghyp, ghylym, tanym, din týsinikterimen astasyp ketetin úghym dep tanimyz. Sondyqtan ony «ar ilimi» dep ataudy layyq sanaymyz.

Bizding týsinigimizshe ardyng oyanuy ýshin bilimdi bolu az, adam aldymen kórgendi, tәrbiyeli boluy kerek. Tanym-týsinigi mol adam arsyzdyqqa barmaydy.  Ardyng oyaulyghy - argha núqsan keletin isti boldyrmaydy. Ol ýshin bilim az, kórgendilik, kóregendik kerek.

Ghylym kózi - izdenu, aghartushylyq. Ghylym - býkil eldi susyndata alar shalqar kól, halyqty baylyqqa, baqytqa bóler tausylmas ken, ruhany dertting bәrin alastaytyn, elge quat, kýsh beretin dәru. Bilim aludy ghylymmen úshtastyra iygerse, qazaq ta tarih kóshinde ózgelermen teng dәrejede bolashaqqa bet almaq, basqalarmen basy tenespek, bәsekeles bola almaq.

Ilim degende biz dinning de ar ilimin qalyptastyruda ózindik orny bar dep sanaymyz. «Din degenimiz - ghylym men bilimning anasy» degen Shәkәrim aqylman. Demek Shәkәrim din men ghylym-bilimdi birtútas dýniye, birge damuy tiyis ilim dep qarastyrghan.

Din joly - iman joly, imandylyq joly. Dinsiz adamnyng ardy attauy, qiyanatqa baruy onay. Óitkeni ol dinsizdikting nәtiyjesinde qúdaydan qorqu seziminen ada. Shәkәrim múnyng maghynasyn tereng týsingen ghúlama. Sondyqtan da óz ólenderinde: "Qiyanaty bardyng imany joq", - dep jazyp ketken.

Shәkәrim ilimi dep atauymyz osy dәlelderge negizdelgen. Shәkәrimning 1912 jyly «Ayqap» gazetinde jariyalanghan «Bilimdilerge bes saual» degen enbeginde ar ilimine qatysty, bilim men ghylym jәne dinge qatysty saualnamasy bar. Bes saual mynau:

1. Allanyng adamdy jaratqandaghy maqsúty ne?

2. Adamgha tirshilikting eng keregi ne ýshin?

3. Adamgha ólgen son, meyli ne jónmen bolsyn, rahat-beynet (sauap-azap) bar ma?

4. Eng jaqsy adam ne qylghan kisi?

5. Zaman ótken sayyn adamdardyng adamshylyghy týzelip bar ma, búzylyp bara jatyr ma?

Shәkәrimning bes saualy bir sәttik oidan tua salghan asyghys dýnie emes. Búl saualdar otyz jyldan astam Shәkәrimning ishki dýniyesine tónkeris jasap, ol onyng jauabyn údayy izdeumen bolghan. Ádilghazy Qayyrbekov «Shәkәrimtanu mәseleleri» atty kóptomdyqtyng 6-tomynda «Shәkәrim hәm Sәbiyt» degen maqalasynda Shәkәrimning ózi óletin jyly Sәbit Múqanovqa ózining kitaptary men qoljazbalaryn tanystyrumen qatar, ózin mazalap jýrgen ózekti saualdardy, kózqarastaryn bylay bildirgenin jazghan: «Qyryqtan asa bergenimde: Jan ne? Din ne? Barsha әlem qalay jaralghan, adamgha jaratushy jaghynan ne ózining ar, nysaby jaghynan salynghan mindet bar ma? Bolsa ol ne? Adamda tolyq erik bar ma? Jan adam ólgen song joghalatyn zat pa? Adam búl ómirde ne ghylghan jón? - degen siyaqty ylghy dene sezimimen sezilmey ish jaqqa: әdetine, dinine, nanghanyna, qúmaryna búrylmay oilaytyn noqtasyz  - taza aqylmen ghana biletin ister turaly: din ghalymy, ghylym ghalymy, oishyl filosoftardyng búl turaly jazghan kitap, aitqan sózderin ózimshe syngha alyp, dúrysyn alyp, terisin tastap shygharghan qorytyndylarym edi. Men: pәlen payghambar, týgen professor aitty degenge toqtap qalmaymyn. Óz aqylym qabyl almaghandy kim aitsa da teris kórem. Biraq aqyl qabyl alarlyq dәlel aitsa ol kim bolsa da bas úram. Izdegenim tamam adam paydasy bolghandyqtan, aqylym aitqan haqiqatty aitpay túra almaymyn. Eriksizbin». Osylay dey kele Shәkәrim: «Jan syry», «Jaralys syryna» tiri kýnimde ne qarsy aitylghan dәleldi syndaryn, ne bilimdi oishyldardyng qabyl alghanyn bilip ólsem armansyz bolar edim» deydi. Múnday saualdar bilimdilerge «Ayqapta» qoyylghan saualdardyng basqa bir qyry dese bolarlyq.

Búl saualdary arqyly Shәkәrimning aqyl-oyynyng kendigin kóremiz, ekinshiden, osy saualdardan Shәkәrimning din, bilim men ghylymdy birtútas dep qaraytyndyghy aiqyn. Mine sondyqtan Shәkәrimning ózi aitqan «ar ghylymy», filosof Gharifolla Esim týzetu engizgen «ar jýiesi» týsinigin maqúlday kele ony «ar ilimi» dep ataudy dúrys dep sanaymyz.

Búl saualdargha Gharifolla Esim Shәkәrimning 150 jyldyq mereytoyy aldynda shygharghan «Danyshpan Shәkәrim» atty kitabynda alghash ret jauap tabugha tyrysady, tolghamdar jasaydy, oy tarqatady, pikir jarystyrady. Jazghan taldaularyn jauap demeydi, «saualgha izdenis» deydi. «Bayqap otyrsaq, adam balasynyng jauapqa qanaghattanghan kezi bolmaghan. Bәri uaqytsha. Súraqtyng jauaby dәl sәtinde dәleldi bolghanmen, kýnder óte, zaman oza kele sol dәlel dәlelsizdene bastap, adamnyng kýdik sezimin oyatyp, jana jauap izdeu bastalady» deydi. Demek búl saualdar mәngilik saualdar, olar ghasyrlar boyy bizding aldymyzdan shyghyp, jana-jana týsiniktemeler berudi talap etip túrady.

Aygýl Isimaqova «Shәkәrim oqulary» respublikalyq ghylymiy-tәjiriybelik konferensiyasynda jasaghan «Abaydyng shәkirti - Shәkәrim Qúdayberdiyevting «Ar bilimi» atty bayandamasynda: «Otarshylyq sayasaty ýstem kezde Shәkәrim qajy iman sózderin algha shygharyp, ólenderi, prozalyq shygharmalary, poemalary, audarmalary arqyly iske asyrghan. Ár sózimen ózining dinin, dilin, imanyn qorghaytyn oilardy kórkemdep aitqan» deydi.

Shәkәrimning «Alty әngime oqugha jayyng bar ma...?» degen óleni óz audarma jasaghan alty әngimege andatpa esebinde jazylghan. Ol әngimelerding ýsheui Lev Tolstoydyng «Asarhidon-Laeliy», «Ýsh saual» jәne «Krez patsha», sonymen birge «Shyghystyng jýz әngimesi» jinaghynan alynghan «Újdan», «Qolshatyr búiryghy», «Pan-Jiy-Zan han». Ólendi Shәkәrim ghibrattyq maqsatta jazghan.  Ólende iri-iri adamdyq tanymdar atalghan: ýmit, bolashaq, adamzattyq, ar ilimi. Alty әngimening mәnine, ne aitylghanyna ýniludi jas óspirim ghalymdardan ótinish etken. Ghibrat al dep qana qoymay, «jamannan jiyrenip, jaqsygha úmtyluyna» ýndeydi. «Orys, qazaq - adamnyng biri birdey, Eshkimdi alalama ony bilmey, Kem-ketikke bolysu - ar mindeti, Halqyna payda tiygiz bosqa jýrmey». Shәkәrimning «Ar ilimi» konsepsiyasynyng iydeyasy búl shygharmasynda týpnegiz tirek retinde kórinis tapqan.

Gharifolla Esim: «arlylyqqa qarama qayshy úghym arsyzdyqtyng eki týrin ataydy, ol - pysyqtyq pen nadandyq. Shynynda, pysyqtyq - iykemdilik, ol úyatty tiyimdi túrmys pen jayly ómirge almastyru niyetinen tuyndaydy, úyatsyzdyq - arsyzdyq. Pysyq adam әr isinen payda izdeydi, ózine tiyimdi jaghyn quady. Sol ýshin janyn jaldap, ar keshuge bar. Shyn arsyzdyq pysyqtyqqa tyrysushydan tuady. Al endi, nadandyqtyq arsyzdyq bolatyn sebebi ne? Nadan adam nadandyghyn jasyrugha tyrysady, sol ýshin úmtylady, bireui ghylym jolyna týsedi, bireuleri biylikke ie bolady. Sóitip óz bolmysyn jasyryp, týrlenip otyrady. Sol arqyly ataq-danqqa, kópshilikke jaghu, únau qabiletin iyelenedi. Biraq, nadandyq bәribir kýnderding kýninde bayqalyp, tanylyp qalady» dep akademiyk-ghalym nadandyqty arsyzdyqqa balaydy.

Zaman shyndyghynyng terenine ýnilgen aqynnyng azamattyq shygharmalarynyng negizgi úsynar iydeyasy zamandy týzeu boldy. «Men jetektep ólemin, Órge qaray qazaqty» dep aldyna maqsat qoyghan ol zamandy týzeudi, eng aldymen adamdy týzeuden bastau qajettigin aitady. Zamandastarynyng boyyndaghy týrli keselder, kesir minez, teris qylyqtar Shәkәrim synynyng nysanasyna ainaldy. Aqyn óz ólenderimen solarmen kýresedi.

Jýregi taza adamdar,

Zúlymdyqtan amandar,

Qiyanatsyz nadandar,

Áuliyeden kem emes,- degen óleng joldaryn oqyp, arlylyqtyng qarsy beti sanalatyn nadandyqtyng ózi qiyanatsyz bolsa, sol da jeterlik degen filosofiyalyq oy aitady.

«Nasihat» degen óleninde aqyn ghylymnyng paydasyn, adamzat qoghamynyng órkendetudegi ornyn joghary baghalay kelip, nadan, zalym, ailaker, aram niyetti adamdargha ghylym ýiretse, ol әri paydasyz, әri qauipti degendi aitady. «Shyn zalymgha berme ghylym, ol alar da joq qylar. Qaruym der, kisi atyp jer, ol ghylymdy aila eter» deydi.

Shәkәrimning «Ádil-Mariya» atty romany qarapayym ómir shyndyghyn suretteu arqyly adamgershilik pen ar tazalyghy, adaldyq pen ynsap mәselelerin kóteredi. Shәkәrimning payymdauynsha, adamnyng әrbir is-әreketi osy úghymdargha baghynuy kerek. Adamdy týrli sapalyq toptargha bóletin onyng bay-kedeyligi emes, ruhany baylyghy, onyng ishki әlemi, jan-dýniyesining jay-kýii bolugha tiyis. Jalpy, adamgershilik mәselesi Shәkәrimning býkil shygharmashylyq tabighatyna tәn taqyryp deuge bolady. Adamnyng ruhany bolmysy, aqyl men talap, ar, újdan, ynsap úghymdary Shәkәrim shygharmalarynda birinshi kezekte kórinip túrady.

Shәkәrimning «Bәisheshek baqshasy» dep atalatyn shaghyn miniaturalardan túratyn toptamasyndaghy bir shaghyn essesinde jan maqsúty men tәn maqsúty turaly aitqan: «Adamda eki týrli maqsút bar, onyng birin tәn maqsúty, ekinshisin jan maqsúty deymiz. Qara basynyng qamyn oilap, ózimshildik, maqtan kókseytin - tәn maqsúty. Adamshylyq ar men adal enbek izdeytin - jan maqsúty. Bastapqyny kóksegen adam zúlymdyq qiyanatpen bolsa da, mal, mansap, maqtan tabugha qúmar bolady. Songhyny kóksegen adamnyng adal enbek, aq niyetten basqa basqa izdeytini joq, ol adam balasyn ala kórudi, qiyanat qyludy tipti únatpaydy».

Oyshyl aqynnyng «Ýsh anyq» atty filosofiyalyq enbeginde de osy «jan maqsúty» negiz etip alynghan.

«Ýsh anyqtyn» negizinde kelip ar ilimi qalyptasady. Ar ilimi - ol ruhany tazaru joly.

«Ýsh anyqta» ar úghymy újdan degen úghymmen týsindiriledi: «Adamdaghy nysap, әdilet, meyirim - ýsheuin qosyp aitqanda, músylmansha újdan degen úghym tuady» deydi. Sóitedi de: «adamshylyq arym sony isteudi únatady» degen «újdanyng solay qylghandy únatady» degendik bolyp shyghady» deydi. Demek újdan men ar teng týsinik. Shәkәrim újdan, yaghny ar turaly pikirin: «újdan - jan tilegi» dep qorytyndylaydy. Osy filosofiyalyq traktatta Shәkәrim: «Adam aqiqatty bas kózimen kórmeydi, aqyl kózimen kóredi... Ólimnen song bir týrli tirshilik bar. Eki ómirge de kerekti is - újdan. Újdan degenimiz ynsap, әdilet, meyirim» deydi.

Shәkәrim: «taza dene, tolyq minez oy isterin kerek qylady, sonyng qatty bir keregi - újdan. Ony adam osy ómiri ýshin ghana kerek qylmaydy, songhy ómir ýshin de kerek qylady. Atym qalsyn, meni jaqsy kórsin, pәlenshe sonday taza degen ýshin emes. ...Újdannyng jan tilegi ekenine nanghan adam ómirde istegen qiyanatyna qatty ókinip, kýiip, istegen jaqsylyghyna quanyp ólse kerek. Olay nanbay, újdandy qúr ghana kórinis ýshin adamdyqqa layyq dep úghatyn kisige jaqsylyq pen qiyanattyng kóp aiyrmasy bolmasa kerek. Oghan býgingi ómirding aila-әdisin tapsa bolghany. ...Újdan - ómirge birdey kerek tayanysh. Búghan nana almaghan adamnyng jýregin eshbir ghylym, óner, eshbir zan-jol tazarta almaydy» deydi.

Shәkәrimning ar ilimining maqsaty ishki tazalyqqa jetu arqyly haqty tanugha jol ashu. Sondyqtan Shәkәrimning ilimi barlyq adamzatty baqytqa jetkizuge baghyttalghan deymiz. Ol qazaq filosofiyasynyng oiyn erekshe beleske kótergen oishyl.

Shәkәrim: «Qúbylghan әlem jarysy, Aqyldy jannyng tabysy» deydi. «Aqyldy jannyng mýlki - әlem» deydi taghy da. Songhy bir jol sóz erekshe toqtalugha túrarlyq. Múnda Shәkәrim: aqyldy jan ghana әlemdi mýlik retinde tany alady, onday jan dýniyege jaqyn túratyn basqa pendeler sekildi әlemning qúbylmaly jarysynda jútylyp ketpeydi,- dep túr. Álemdi mýlik retinde sanau ýshin de qanshama aqyl-parasat kerek.

Arly adam degende halyq arasynda kimderdi aitady? Boyynda úyat, qayrat, jiger, jauapkershilik, kisilik, namys, talap, erlik sekildi asyl qasiyetteri bar adamdy aitady.

Shәkәrim qazaq qoghamyn qalay qúrudyng tújyrymdamasyn jasap ketken adam. Ony aldymen adamnyng jan dýniyesi taza, ary biyik bolumen baylanystyrghan.

Shәkәrim óz ómiri arqyly danalyqqa jetken túlgha ekenin dәleldegen degdar jan. Danalyq dep arlylyqqa, aqyl men sabyrgha, izgilikke negizdelgen qareketti aitamyz. Danalyqtyng arnalary - izgi oi, izgi minez-qúlyq jәne izgi is. Osy ýsheui de Shәkәrim boyynan tabylghan, onyng túlghasyn biyiktetip túrady.

Shәkәrim filosofiyasy «Ózindi tany, sonyng nәtiyjesinde adamdy tany» deuge keledi. Shәkәrim zertteuleri boyynsha adam bolmysy ýsh bólikten túrady: tәn, ruh jәne jan. Tәn tabighattyng negizgi elementteri topyraq, su, aua, ot jәne efirden túrady, ol - materialdyq bolmys. Ruhqa - sezim, oi-óris, aqyl-es, týisik jәne әrkimning ózindik «meni» jatady. Jan bolsa adam ómirin basqarushy, quat kózi, tirshilik bolmysy. Jan tanym-bilimge jәne ruhany lәzzatqa qúshtar. Jannyng tolyghuy tek ruhany jolmen ghana jýzege asady. Ruhany jetilgen adamnyng býkil bolmysy kemeldi keledi. Jan tәndi tek ruh arqyly biyleydi. Adamnyng materialdyq bolmysyn jan men ruh bolmysy jenip túrsa, naghyz jetilgen adam sodan shyghady.

Akademik Gharifolla Esim ózining «Adam zat» dep atalatyn kitabynda adamdy týsinude ózgeshe ólshemder qoldanady: «Mening týsinigimshe adam bolmysynda mynaday alty jýie bar, olar: tәn jýiesi, jan jýiesi, nәpsi jýiesi, aqyl jýiesi, kónil jýiesi, ruh jýiesi».

Shәkәrim ghylymiy-taldamalyq enbekter de jazghan. «Ýsh anyq» atty enbeginde óz dәuirinde ghylymgha taralghan, jaratqan ie joq, barlyqtyng ózdiginen jaralyp jatqan degen óz kózqarasynyng tórt dәlelin keltiredi: Sondaghy «qayta ainalys joly» degen birinshi dәleli atomgha arnalghan. Sonda: «Barlyq nәrsening týp sebebi búrynnan bar quatty dene (sila veshestva) atom. Ár planeta, Jer, Kýn, Ay bolsyn basynda gaz, týtin, jalyn siyaqty bolyp kóp zamannan song salqyndap qatty dene bolyp, osy bir qalybynda qalmaydy» deydi. Shәkәrimning filosofiyalyq lirikasynda da aidyng jaryq shygharmaytyn aspan denesi ekendigin aitatyn ghylymy tújyrym bar: «Kisi baghyn deme baghym, óz denendi núrly qyl. Ay syqyldy bolma jaryq, qaryz alyp kýn núryn. Kýn syqyldy kópke bildir, shyqty ma kýn, batty ma ai, Ay syqyldy aityp otyr, qansha ghúmyr ótkenin».

Shәkәrimning tek aigha qatysty óleng sózderin sanamalap kórsek, onyng biz bayqaghandarynyng ózi birtalay: «Ótirikpen ótkizip kýnin, aiyn, Demeydi jamandyqpen jolyghayyn», «Ay ólgen song kýn shyqty, Men jenemin ony dep», «Núrynnan núr alyp, Aspanda jaryq ai. Keledi qozghalyp, Jaqyndap ber qaray», «Jar núrymen kónildi ash, Kýn menen ai, shamnan bez», «Ay núry da azayar, Aynala sheti tolghan son. Aq jýzinnen núr tayar, Armanda bolyp onghan son», «Kýn batyp joghaldy, Núrynnan úyalyp. Júldyz ben ay qaldy, Sәulennen nәr alyp», «Kómeski sәule berer ay men júldyz, Jýrisi shataspaydy, sharshamaydy».

Múrat Áuezov sopylyqtyng tórt satysy bolatynyn aitady jәne әr satyny bylaysha týsindiredi: birinshi saty - sharighat, ol - kýndelikti túrmys, ekinshi saty - tariqat, yaghny tanym-bilim jolyndaghy úmtylys, ýshinshi saty - maghrifat, ol - jetilu, tórtinshi saty - aqiqat, ol, atynyng ózi aityp túrghanday - aqiqatqa jetu. Qoja Ahmed Iassauiyding ózi osy tórt satynyng ekinshisinde jýrmin degen. Ol degenimiz úly ústazdyng tanym-bilim jolyndaghy enbegin ghana aityp, aqiqatqa jetpek týgili, jetiluding biyik shynyna da shygha almadym degeni. Shәkәrim de jetiluding biyik shynyna jetsem degen, sol ýshin kóp oqyghan, tanym men ghylymgha asyq bolghan.

Aqiqat. «Adam aqiqatty bas kózimen kórmeydi, aqyl kózimen kóredi. ...Ólimnen song bir týrli tirshilik bar. Eki ómirge de kerekti is újdan. Újdan degenimiz - ynsap, әdilet, meyirim». Rasynda, aqiqatty tanu onay emes. Shәkәrim aqiqatty tanu jolyndaghy eng negizgi kategoriyalardy - aqyl men újdandy bólip alyp taldaydy. Ótirik aqiqattan alystatsa, shyndyq aqiqatqa jaqyndatady. Aqyly men újdany ýilesim tapqan adam ótirik aitpaydy, onday adam adassa bilmestikten adasady. «Haqiqat jerde qalmaydy, Jalghangha satpas shynyndy» degende filosof aqyn aqiqatty ústanghan adam shyndyq jolyn eshtenege aiyrbastamaydy deydi.

Aqyl adamnyng negizgi sipaty, manyzdy qasiyeti. «Oyqúmarlyqtyng ózi aqyl emes, ol onyng sholghynshysy» deydi Shәkәrim. Aqylgha qatysty qazaqta mynaday úghymdar aitylady: aqyl, parasat, zeyin, danalyq, zerde, zerektik, payym. Shәkәrim: «Aqyldan oigha syr tarap, Ýmitting shamy janghan kýn. Jar esirkep ber qarap, Núryna jýrek qanghan kýn» deydi. «Ýsh anyqtaghy»: «...barsha adam shamasyna qaray, qay biri ózi ýshin, qay biri taby ýshin, qay biri barsha adam ýshin jaqsylyq baq izdeydi. Aqyl qarauynda adam tolyghy barsha adamgha baq izdegen bolady» degen sózderden aqyl qarauyndaghy adam tolyq adam sanalady dep týsinemiz. Osy enbekte tirshilik turaly, jannyng mәngiligi, nemese, ólgen song tiriletin jan joq degen eki joldy keng taldaugha bararda, sau aqyl úghymyn da qoldanghan: «Mening oiymsha, osy eki joldyng qaysysy anyq ekenin tabu aqyly sau adamgha qatty mindet. Nege deseng adamdy týpkilikti baqytqa jetkizbek bolsaq, bilip jaratushy ie bar, ólgen song da bir týrli ómir bar degen joldyng shyn-ótirigin biluimiz kerek. Eger shyn bolsa, sonyng da qamyn oilap, adamdardy týpkilikti baqytqa jetkizu ýshin, eger ótirik bolsa, oghan әurelenbey jalghyz ghana osy dýnie qamyn qylu ýshin, olay bolsa búl ekeuin qalay tekseremiz. Ony tekserushining әr týrli dinder jayynan әrbir bilimdilerding sol turaly aitqandarynan habary bolu kerek. Jәne qatty kerek bir sharty - ózining tútqan dini, oqyghan-úghynghany, qalyptanghan әdeti, qúmar isi bәlendey jaqsy kisi aitty dep nanyp qalghan sózine birjola baylanyp qalmay, aqylyn әbden shyn bosatyp sol eki joldaghylardyng jazghan kitap, aitqan sóz, qylghan isteri hәm olargha qarsy aitqan sózderding bәrin noqtasyz, nauqassyz sau aqylmen synau kerek. ...Búl eki joldyng týbi qaydan shyqqanyn tekserse, adamdardyng biz hәm әlemdegi barsha nәrselerding qaydan bar bolghanyn, múny kim jaratqan degen oiynan shyqqan. Nege desen, adamnyng aqyly ony oilamay túra almaydy jәne adam jana bir nәrseni kórse múny kim jasaghan, búl nege kerek demey qoymaydy? Sondyqtan jaratushyny izdep әrkim әrtýrli oy jýrgizgen». Bayqap túrsaq sau aqyl noqtasyz jәne nauqassyz boluy tiyis eken. Sau aqyl ghana ýnemi qozghalysta, izdeniste bolady delinedi. Shygharmanyng qorytyndysynda: «Barlyqtyng týp sebebi jaratushynyng bilim, qúdiret sheberliginde ólsheu joq» dep týiindeledi.

Shәkәrimning Amerika tarihynan, ghylymynan, әdebiyetinen habary bolghan. Ol «Ýsh anyq» enbeginde jәne Sәbit Múqanovqa jazghan hattarynan aiqyn kórinedi. Onyng birinshisinde Amerikadaghy spiritizm jayynda aitylsa, ekinshisinde «Amerikanyng Bicher Stou degen әieli jazghan qúldar túrmysy jayynan «Tom aghaydyng balagany» degenin qazaqshagha audarghanym bar shyghar» degeninen anyq kórinip túr. Sonymen birge Shәkәrimning «Ana jyl әsker shyghyp, onnan-soldan...» degen óleni tútastay Amerikada bolghan bir oqighagha arnalghan. Búl ólenning negizgi iydeyasy da Shәkәrimning barlyq shygharmalaryndaghyday adamshylyq atty biyik qasiyetke arnalghan. Sol ólendegi Uolder Bendet degen keyipkerding atynan Shәkәrim mynaday oy aitady: «Eshkimdi alalamay qara degen, Bәrin de óz bauyrym dep sana degen», búdan úly Abaydyn: «Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep» degen filosofiyasyn tanimyz. Uolder Bendetting keme sugha gharyq bolghan kezde, eng sonynda qútqarushy qayyqqa syimay qalghan әielge ózining qútqarushy beldigin sheship berip, ózining sugha ketui - bireuding ómiri ýshin óz ómirin syilau kórinisi ólendi oqu ýstinde oilandyryp, tandandyryp qana qoymaydy, sol arqyly dýniye, baylyq ýshin qiyanatqa barudyng qajetsizdigi, әlemde bolyp jatqan memleketteraralyq týrli talas-tartystar, otarshyldyq, kýshtining әlsizge jasaytyn әlimjettigi, adamshylyqqa qarsy zúlymdyq әreketterding eshbir opa bermeytini tanylady. Adamshylyq jolynda búl keyipkerden әrbir adam ýlgi alsa, әrkim óz boyynda jaqsylyqqa bastar qasiyetterdi qalyptastyrugha tyryssa, jer betindegi adamzat balasy bir-birine qysylghanda kómekke keluge әzir túrsa, meyirim men shapaghat núry jaylasa, sonda zúlymdyq atauly auyzdyqtalyp, qiyanatsyzdyq, adamsýigishtik әreketter kóbeyse, adamzat balasy sol arqyly ortaq baqytqa qol jetkizer edi dep armandaydy.

Shәkәrimning óz ólenderinde keyipkerining nәsiline, últy men úlysyna qaramay, barsha adam - adamzat balasy, olardyng bәri ten, bәrin birdey kóruge tiyispiz degen tyng iydeologiya úsynady. Biz Shәkәrimdi oqyp, tanyp-bilgen sayyn onyng bir últtyng nemese bir memleketting dengeyinde qalyp qoymay, býkil adamzat balasynyng mún-múqtajyn ortaq mәsele retinde qarastyratynyn tereng týsinemiz.  Ony zamandastary kezinde-aq angharghan. Súltanmahmút bir óleninde búl qazaq basqalardan ózgeshe, onyng maqsúty biyik, alys, ol qazaqty jekelep, bólip aitpay, býkil adamzat múnyn qosa aitady deydi.

Shәkәrim «Aurusyz jangha aila joq...» degen óleninde: «Aurusyz jandar - misyzdar, Misyzda auru bola ma?» dey kele «Milyda oisyz kýn bolmas, Auyrmay miy túra ma» dep týiindeydi. Búdan «auru» úghymyn Shәkәrim «oy» úghymy retinde paydalanghanyn týsinuge bolady. Demek, «aurusyz jan - oisyz jan». Jalpy, túspaldap aitu Shәkәrimde óte jii kezdesedi: araq - aqyl, mastyq - oi, jar - haqiqat, jan - nәpsi bolyp kete beredi.

Shәkәrim ólenderinde jii kezdesetin sózderining bir parasyn alyp qaraghannyng ózinde ar ilimi degen bir úghymnyng qauyzyna siyar jýzdegen sózdi tabugha bolady: jan, tәn, kónil, ruh, ar, úyat, újdan, aqyl, oi, sana, sezim, týisik, paryz, borysh, namys, jiger, qayrat, ynsap, qanaghat, parasat, yndyn, nәpsi, qayyrym, rahym, meyirim, zalym, әdil, zúlym, adal, alal, halal, abyroy, sabyr, talap, aram, haram, ótirik, shyn, dos, qas, tatu, araz, jaqyn, dúshpan, is-әreket, enbek.

«Abay-aqparat»