3.

Týrmeden qútylghanymen de alash iydeyasy jolyndaghy kýresti Álihan Bókeyhanov odan әri jalghastyrdy. Ol ózining barlyq qabilet-qajyryn, azamattyq bedelin, qarajatyn tergeude jatqan dostaryna kómek kórsetuge júmsady. Atu jazasyna búiyrylghan azamattargha aragha jýrip, búl ýkimdi týrme kesimimen auystyrdy. Al olardy mýldem aqtap aluy mýmkin emes-tin. Qara basynyng amandyghyn qorghashtamay, qarsy shyghyp, qaysarlyqpen kýresuining ózi de ýlken azamattyq, kósemdik qasiyet edi. Mysaly, týrmede jatqan Múhtar Áuezov pen Álimhan Ermekovke «niyetimnen qayttym» dep ashyq hat jazugha úsynys bergen de Álihan men Ahmet degdarlar edi. Sonyng nәtiyjesinde, qazaqtyng eki ghúlamasy tirshilikting dәmin taghy da qyryq jyl tatyp, últyna qyzmet etti. Gýlnar Mirjaqypqyzy Dulatova ol turaly:

3.

Týrmeden qútylghanymen de alash iydeyasy jolyndaghy kýresti Álihan Bókeyhanov odan әri jalghastyrdy. Ol ózining barlyq qabilet-qajyryn, azamattyq bedelin, qarajatyn tergeude jatqan dostaryna kómek kórsetuge júmsady. Atu jazasyna búiyrylghan azamattargha aragha jýrip, búl ýkimdi týrme kesimimen auystyrdy. Al olardy mýldem aqtap aluy mýmkin emes-tin. Qara basynyng amandyghyn qorghashtamay, qarsy shyghyp, qaysarlyqpen kýresuining ózi de ýlken azamattyq, kósemdik qasiyet edi. Mysaly, týrmede jatqan Múhtar Áuezov pen Álimhan Ermekovke «niyetimnen qayttym» dep ashyq hat jazugha úsynys bergen de Álihan men Ahmet degdarlar edi. Sonyng nәtiyjesinde, qazaqtyng eki ghúlamasy tirshilikting dәmin taghy da qyryq jyl tatyp, últyna qyzmet etti. Gýlnar Mirjaqypqyzy Dulatova ol turaly:

«(týrmedegiler)... 1922 jyldan beri Mәskeude «jipsiz baylanyp», esh jaqqa shyghugha rúqsaty bolmaghan, sondyqtan adresi belgili Álihan arqyly kimning qayda jýrgenin bilip, ózara baylanys jasap, hat alysa bastaydy. Eshkimnen seskenbeytin er jýrek Álihan oqta-tekte Butyrkagha baryp, tútqyndargha auqat jetkizip túrghan. Ahmet, Maghjandardyng qyzyl kres mengerushisi E. P. Peshkovagha jii jazghan aryzdaryn qadaghalap, nәtiyjesi tezirek boluy ýshin Peshkovagha jii baryp, kómek kórsetuin ótinedi. Kóp úzamay aryzdary boyynsha eki arysymyzgha jenildik jasap, bergen ýkim merzimin qysqartyp, elge qaytarghan. Elge jetu ýshin jol qarjysyn Peshkovadan alyp bergen de sol Álihan atam», - dep jazdy.

Arhangeliskige jer audarylghan M. Dulatovqa jazghan hatynda                A. Baytúrsynov:

«Bazar qymbat: nannyng kilosy 5-6 som, buhankasy 25-30 som. Sýtting litri 4-5 som, maydyng kilosy 45-50 som. Oghan qalay aqsha shydasyn. Alyp kelgen az aqsham әldeqashan bitip qaldy. Abdolla men Qyrbalasy (Á.Bókeyhanov - T.J.) ekeuining atsalysuymen jan saqtap túrghan jay bar. Qyrbalasy orynynda bolyp, búrynghy adresimen tez habarlastym. Senderge oryn-moryn tauyp jayghasyp jazarmyn dep edim. Ol bolmaghan son, kónildi habar jaza almay túrghan jay bar», - dep Á.Bókeyhanovtyng kómegin múqtajdyqpen eske alady.

Kelesi hatynda da:

«Bir jaghynan - auru, ekinshi jaghynan - suyq, ýshinshi jaghynan - ashtyq, ýsh jaqtap qysyp, әrkimning atsalysqan kómegi arqasynda kýneltip kele jatqan jay bar. Búl qalyppen kópke barmay bir shegine baryp tynatyn shygharmyn. Qyrbalasy (Á.Bókeyhanov - T.J.) qoldan kelgen kómegin istep-aq jatyr. Biraq kómekpen kýneltu múnda óte qiyn. Qazir qara nannyng kilosy 12 somgha jetti. Ol ne shydatar? Júmysta bolmaghan son, nan kartochkesi stolovoy nandy kartochkesiz nandy bazardan alyp jemeske sharang joq. Bazar baghasy anau. Onymen qansha nan satyp alugha, toyynyp túrugha bolar. Qazir әbden aryqtap, jýdep boldym. Jyly kiyimim joq. Kýn múnda Araldaghyday emes. Óte suyq. Ashtyq, aryqtyq, suyq taghy bir jaghynan ainaldyrghan son, el qalay kýneltpek? Elding habary ózderine mәlim kýide, júmysy bitken. Qyrbalasynyng el jayynan jazghan haty qoldy bolyp, qolyma tiygen joq. Qujaq eki joldasymen ornynan týsken. Joldastary kim ekenin jazbaydy. Qazaq jayy - soqyrgha kóringen, - sanyraugha estilgen bolsa kerek. Jaqyn arada jazushynyng búrynghy qatyny bastyq bolyp túrghan mekeme arqyly aryz berdim. Múnda qazirgi jay-kýiimning bәrin aityp: ólsin demesender meni ne jyly jaqqa jiberinder, ne qatyn-balam túrghan jerge jiberinder. Men búl kýide túrghanda ólemin, - dep jazyp otyrmyn. Múnan anau qatyn arqyly birdeme bolar degen ýmit bar. Múnan esh nәrse shyqpasa, shynynda da ólu ghana qalady», - degen joldardaghy «jazushynyng qatyny» - M.Gorikiyding әieli Peshkova bolatyn.

Al oghan joldanghan hattyng nәtiyje beruine Á. Bókeyhanovtyng atsalysqany G. Dulatovanyng dereginde atalyp ótti. A. Baytúrsynov Mirjaqyp pen Myrzaghazygha jazghan hatynda:

«Q. B.-nan (Qyr balasynan - T.J.) hat alyp túrmyn. Aman. Songhy bir-eki hatynda Smaghúldan basqamyz amanbyz dep jazghan eken, onysy nemene ekenin anyq bilmeymin», - deydi.

Múndaghy Á. Bókeyhanovtyng «Smaghúldan basqamyz amanbyz dep otyrghany, «kommunistik-kolonizatorlyqqa» qarsy bar aqyl-qayratyn júmsaghan, Qazaqstannan qudalanyp, Mәskeudegi temir jol instituttyn tәmәmdap «Dnepr qúrylysynyn» qúrylys bastyghynyng orynbasary bop jýrgen Smaghúl Sәduaqasov Kremlige tanerteng sau kirip, týsten keyin tosyn ajalgha tap bolady. Dәrigerler oghan: «Óndiristik ulanu», - dep dýdәmal diagnoz qoyghan. Smaghúldyng osy ólimin A.Baytúrsynovqa astarlap jetkizip otyr.

Soloveski lagerindegi kýieui M. Dulatovqa jolyghyp qaytqan Ghaynijamal Dulatovany Mәskeuden Qazaqstangha shygharyp salghannan keyin:

«Shyraq Madiyarym!

Gaya, Áltay eki qonyp, býgin jýrip ketti. Shygharyp salyp jazyp otyrmyn. M-nyng kýieui Almatyda. Óz etiging tar bolsa, el beybitinen ne payda. Osy maqal qalamgha orala ketti. IYiskedim. Áliy», - dep habar beredi.

Sayasy jazalaudyng alghashqy qúiynnan qútylghan Álihan Bókeyhanov 1937 jyly 27 qyrkýiek kýni KSRO jogharghy sotynyng әskery kollegiyasynyng sheshimimen atu jazasyna kesilip, ýkim oryndalghan. KSRO Bas prokurorynyng 1988 jylgha sәuir aiyndaghy sheshimi boyynsha is qayta qaralyp, izdeu salghan zertteushi S.Aqqúlúlyna:

«Á.Bókeyhanovqa: «kenes ókimetine qarsy kýres jýrgizdi», - dep taghylghan aiyp eshqanday aighaqpen dәleldenbegen, tergeu barysynda birde-bir kuәger súraqqa tartylmaghan. Ne tergeu barysynda, sot ýrdisine eshqanday kuәger qatyspaghan. Sonday-aq: «Qazaqstanda terrorlyq ortalyqtyng bar ekenin» búltartpay dәleldeytin qújattardyng joq ekeni de anyqtaldy. Osyghan baylanysty: KSRO Jogharghy sotynyng 1937 jylghy 27 qyrkýiektegi sheshimi negizsiz, әdiletsiz, - dep tanyldy. Á.Bókeyhanovty tútqyndau kezinde tәrgilengen onyng jeke qoljazbalary, hattary jәne basqa da zattary joghalyp ketken», - dep jauap qayyrghan.

Kesh, kesh te bolsa әdiletti qalpyna keltirgen búl sheshimning manyzy erekshe. Bir últ ózining últtyq kósemining ruhymen qayta tabysty. Sol ruhpen birge tәuelsizdik te qaytyp oraldy.

Eng ýlken ókinish, prokurordyng sheshiminde kórsetilgenindey, Qauipsizdik komiytetining múraghatynda saqtalghan qúndy qoljazbalar men epistolyarlyq múralar, tynshylardyng qúpiya kórsetindileri, jalghan tergeu hattamalary 1956-1959 aralyghynda ishki ister әskerining kýshimen qúpiya týrde vagongha tiyelip, qara may jasaytyn zavodtyng peshine órtelip, smola kýiinde asfalitqa tóselip ketti.

Búl derekti bizge sol «operasiyany» jýzege asyrghan, shang basqan qatpar-qatpar papkalardy arhivten birinshi Almatydaghy jýk sostavyna tiyegen, sonday-aq basqa jaqtan jóneltilgen «papkalardy» mashinagha tiyep, asfalit zavodyna aparugha jetekshilik etken, sonyng ishinen «Alashorda» qayratkerlerimen birge ózinining agha-bauyrynyng «tergeu isin» kórgen qúpiya mekemening ofiyseri aityp berip edi.

Qanshama qúndy derekter «smolagha ainalyp» ketkenimen de, tergeu isining tigindisinde ardagerlerding hattary ishinara saqtalyp ta qalypty. Shahit ketken әruaqtardyng arman-mýddesinin, dostyq yqylasynyn, kónil-hoshynyng ystyq taby saqtalghan sol kiyeli amanatty retine qaray nazargha úsynudy maqúl kórdik.

Iske tigilgen qoljazbalardyng ishindegi uaqyt jaghynan alghanda erte jazylghany - Kókshetau qalasyndaghy felidsher Anfisa Butorinanyng           Á. Bókeyhanovqa «dostyq kómek súray» joldaghan haty. Ol 7 tomnyng 13-betine tirkelgen. Fota suret bar. «Óte qúpiya» dep belgi soghylghan.

«28/ V-21 j.

Qúrmetti Álihan Bókeyhanúly joldas!

Sizding institutta birge oqyghan dosynyz Zosim Aleksandrovich Butorindi osy jyldyng 14 sәuiri kýni tútqyngha aldy. Tútqyndaluynyng sebebin naqty bilmeymin, jeke adamdardan estuimshe, ózara esep aiyrysu eken. 20 sәuir kýni nege ekeni belgisiz ony Aqmola qalasyna alyp ketti. Ol sonda, suyq jerde, ashtyqta, kir basyp, bittep jalghyz otyr. Men sizden kómek súraymyn. Maghan kómektese kóriniz. Sәuirding 23-24 kýni Ombydan: ony Petropavlskidegi guberniyalyq atqaru komiytetine qyzmetke shaqyrghany turaly habar keldi. Búl jerdegi jer bólimining adamdary Ombygha telegramma jiberip, onyng týrmege qamalghandyghyn habarlapty. Soghan qaramastan Ombydaghy jer bólimining qyzmetkeri 1-maydyng qarsanynda maghan kelip: «Onyng týrmede jatqandyghyn onda eshkim bilmeydi», - dedi.

Men qyzmettemin. Baryp mәn-jaydy bileyin desem, júmystan bosatpaydy. Sondyqta da sizge habarlasyp otyrmyn. Mazanyzdy alghanyma keshiriniz. Gubcheka arqyly tútqyndaluynyng sebebin anyqtap, eger sottalghan bolsa, onda Kókshetaudaghy týrmege auystyru turaly ótinish etseniz eken. Sonda aptasyna eki ret tamaq pen kiyim aparugha mýmkindigim bolar edi. Aqmolada mening eshqanday tuysym da, tanysym da joq.

Qart dosynyzdy ayanyz. Ol mýldem jýdep, qartayyp, aryqtap ketti. Mazanyzdy alghanyma taghy da keshirim ótinemin.

Sizdi syilaushy - Anfisa Butorina.

Mening adresim: Kókshetau qalasy, 2 Kenes auruhanasy, felidsher A.D.Butorinagha. 1921 jyl».

Búl kezde, Radus-Zenkovich atap ótkenindey, Álihan Bókeyhanov Orynbor qalasynda «Qazaq atqaru komiytetining tehnikalyq qyzmetkeri» retinde tirkelip túrghan bolatyn. Eski dosyn esine alyp әri «qyzmet babyn paydalanyp», ol әielding hatynyng sonyna Ábdirahman atty kenes qyzmetkerine qarata:

«3 may, 21 jyl, Orynbor.

Bauyrym Ábdirahman! Búl Butorin mening joldasym. Ózi jaqsy kisi. Búryn esh partiyada bolghan joq. Júmysqa jegilse jaqsy da atqara alady. Múny shygharyp alyp júmys qyldyr.

10 shaqyrym turaly dekretti Áytiyevting atyna «Bostandyq tuyna» jiberdim. Jer turaly dekretterdi oryndanyzdar. Meni bosatsa, KirSIYK-ting sessiyasynan keyin Semeyge baram. Jolda senderge sogham. Ondaghy bauyrlargha sәlem. Sýidim Ghaliy-han», - dep tilshe hat jazady.

Onyng búl ótinishi oryndaldy ma, joq pa, sonday-aq: «Bauyrym Ábdirahman!», - dep otyrghany kim, ol jaghy beymәlim. Bir kezde múnyng ózine tehnikalyq hatshy bolghan, qyzyljarlyq Ábdirahman Baydildin boluy da әbden mýmkin.

Iske tirkelgen ekinshi hat - Álihan Bókeyhanovtyng Dinshe Ádilevke qayyrghan jauaby. Jazuy óte әdemi. Birese Búqara men Qoqan basmashylaryna qosylyp, birese Sarysudaghy «Qara noghaydy» jazalap, birese Shu qazaqtaryn Týrkistanyng qúramyna ótudi ýgittep, «әri-beri sendeliste» jýrgen D. Ádilev aldaghy uaqytta ózining ne isteui kerektigi turaly Á. Bókeyhanovtan kenes súrap hat joldasa kerek. Á. Bókeyhanov:

«Moskva. Vozdviyjenka. P.Kislovsky, per. 4., kv.15.

Bauyrym Dinshe!

Hatyndy aldym. Quanyp qaldym. "Sholpangha", "Temirqazyqqa" nege maqala jazbaysyn? Sendey bilimi bar (jastar) jazbasa, kim jazady? Ne balalargha sabaq berip, ne jurnal, gazetke maqala jazyp, Alashqa qyzmet qylmasaq, ne qazaq tilinde kitap jazbasaq - ózge jol bizge bógeldi ghoy.

Sýidim - Ghaliy-han» - dep emeuirin arqyly oghan mәdeny salany nysana et degen kenes beredi.

Búl hattyng syrtyna: «23/ÝII-23 jyly Rysbaydyng auylynda alynghan. Tapsyrghan Myrzaghazy. Dinshe Ádilev", - dep týsinikteme berilip, qol qoyylypty. Demek, tilshe jazu D. Ádilevti ústaghan kezde tәrgilengen. Al múndaghy kórsetilgen Myzaghazy degen adam - Áuliye-Ata uezin aralaugha shyqqan sol kezdegi Jetisu oblysyndaghy jer telimi komissiyasynyng bastyghy, «Alashorda» әskery Kenesining mýshesi bolghan Myrzaghazy Espolov shyghar dep joramaldaugha negiz bar.

Áriyne, bir últtyng kósemining «sýidim» - degeni kez-kelgen azamatqa ýlken qúrmet әri senim. Al ony Dinshe aqtay aldym ma, joq pa, oghan biz tórelik aita almaymyz. Boyyna quat-kýshi tolghan, key kezde zeyinin minezi jenip ketetin, qyzba qandy, óz janyna ózi tynyshtyq bermey alasúryp ómir sýrgen jigitting óz tirshiligining maghynasyn izdeui - onyng oisyz adam emes ekendigin anghartady. Alayda soghys pen qyzyl qyrghynnyng ishinde syr bermegen azamatty osy tergeu barysynda kenes týrmesi «tiri ólik» etip shyghardy. Ál-әzirshe búdan artyq sóz aitu asylyq bolar. Óitkeni alda olardy shyndyqtyng shyrghalany kýtip túrdy. Al búl mýldem basqa mәsele.

Osy tergeu isine Álihan Bókeyhanov pen Ahmet Baytúrsynovtyng ekeuara jazysqan hattarynyng birazy tirkelipti, olardyng keybireuining fotokóshirmesi ne audarmasy ghana hattalypty. Týpnúsqanyng keybir tústaryndaghy mәtinderi anyq tanylmaghandyqtan da, orys tilindegi mәtinmen salystyra otyryp audaryp beruge mәjbýr boldyq. Al Ahmet Baytúrsynov jazghan hatty Álihan Bókeyhanovqa Álimhan Ermekov tabystapty. Ángime ekeuara mýddeles әdebiyet pen ghylym salasynda órbigen.

«16 may. 25-jyl.

Bauyrym Ahmet!

Álimhan kelip, sonan estidim, sen auyryp onalypsyn. Endi auyrma. «Joqtauym» 21 boldy (Á.Bókeyhanov qúrastyrghan jinaq - T.J.), ony men qazaq seksiyasyna berdim. Seiyd-Ahmet joqtauymdy alyp qaldy. Óleni jaqsy bolghanymen, qaytalamasy kóp eken. Sony óndep baryp, sonan song baspasan, qaytalama jaqsy ólendi búzyp ketetin. Sabynday búzylghan, jaldaptay oinaghan bizding S.IY. (ortalyq baspa - T.J.) súlu әdebiyet sózin basatyn kórinedi. Seiyd-Ahmetting ólenin ónde. Kýzde basylyp ta qalar. S.I. birinshi oktyabrige deyin oqu qúralyn ghana baspaq. Baspa kýshining bәrin osyghan salmaq. Orynbor basa almay otyrghan mektep kitaptary bolsa, Mәskeuge jiberip qarandar. Basqanyna aqy alasyndar, jyldam basyp beredi.

Bizding Nәzir (N.Tóreqúlov - baspa mengerushisi): Shәngereydi, Shoqandy, Ybyraydy da (Altynsary) kitap qylyp shygharayyq, - deydi. Men: "Jaraydy", - dedim. Men Shәngereydi jazbaq boldym. Ybyraydy saghan bermek boldyq. Shoqandy Madiyargha bereyik dep edim, "latyn" oiyna týsip ketip, tasyrqap qaldy. Men: «Sen taqsyr baspa, ózing jaz», - dedim.

Men maydy bitirip elge ketem. Shәngereydi auyldan jibermek boldym. Bәri bir kýzge sheyin basylmaydy. Sen de kýzge jazyp berem dep Ybyraydy al. Shoqandy taghy da kórermiz. Abaydy jazatyn kim? Bilesing be? Túrashqa jazdyrsam, synarjaq bolyp, jýgi bir jaqqa auyp kete me dep qorghanyp túrmyn.

Bizding S.I. mektepke dep dәpter shygharmaq. Ol dәpterding ong búryshynda Abay, Shoqan, Ybyray (Altynsary), aqyn Ahmet, Shәngereyding sureti bolmaq. Maghan sen óz suretindi jiber. Men ony S.IY.-ge berip keteyin.

«Joqtaugha» әli aqy alghanym joq. Alghanda saghan jiberem.

Madiyar joldasqa aitshy, men "Enbekshi qazaqtyn" egiz sanyn alam. Maghan bireui de bolady. Ekinshisin Qarqaralyda Bәjikeyge jiber dep 3-4 ret jazdym. Madiyar dәl Erkesary (siyaqty): baspalap isteydi, dәneme aitpaydy. Gazetin qosaqtap Mәskeuge jiberedi de otyrady. Taghy da (ÝII tom. 159-bet) Madiyar: gazetti bylay qylyp elge tarat degende dym-aq sheshen. Óz gazeti Mәskeuge 8 kýnde keledi de, songhy shyqqany (aldynghysynan) ozyp jýredi. 31-maydan keyin maghan Mәskeuge gazetti jibermesin. Men elge ketem. Seiyd-Azymgha beretin ister әli de týzelip bitken joq. Men jýrgenshe bitpese, seksiyagha tapsyryp ketem. Ol da kýzge deyin basylmaytyn jazbalar bolady ghoy.

Eldesim (Omarov - T.J.) joldastyng fizikasyna syn jazayyn desem, gazetke ýlken, jurnalym joq bolyp, deldal bolyp túrmyn. Eldesim jaqsy jigit. Búryn da jaqsy edi. Endi onan da sýiikti bolyp ketti.

Bir kýni Shәngerey maghan: "Men seni jaqsy kórem! Bilesin be?", - dedi. Men: "Joq", - dedim. Shәngerey: "Sen shyn qazaqsyng ba? Seni qazaq dep jaqsy kórem", - dedi. Fizikany oqyp qarasam, Eldesim de qazaq eken.

Bәrindi qúshaqtadym - sýidim.

Ghaliy-han».

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»