1991 jyldyng 2-nshi qazany  - qazaqtyng túnghysh gharyshkeri Toqtar Áubәkirov gharyshqa úshqan kýn. Qazaq balasynyng gharyshty baghyndyrghanyna biyl 20 jyl tolady. Osy tarihy kýnge oray, aqyn Serik Túrghynbekúlynyng «Gharysh - qazaq» poemasyn nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

«Abay-aqparat»

 

 

Serik Túrghynbekúly,

Halyqaralyq «Alash» syilyghynyng laureaty, Mahambet syilyghynyng iyegeri.

Gharysh - Qazaq

POEMA

(Qazaqtyng túnghysh gharyshkeri, Kenester Odaghynyng Batyry, Halyq qaharmany, búrynghy Parlament deputaty Toqtar Ongharbayúly Áubәkirov turaly)

 

Astana 2009 jyl

BASTAU

 

 

Ua, Toqtar -

Qúrdasym!

Búrdym saghan jyr basyn.

Bar bolmysyng -

Bólekshe,

Sen -

1991 jyldyng 2-nshi qazany  - qazaqtyng túnghysh gharyshkeri Toqtar Áubәkirov gharyshqa úshqan kýn. Qazaq balasynyng gharyshty baghyndyrghanyna biyl 20 jyl tolady. Osy tarihy kýnge oray, aqyn Serik Túrghynbekúlynyng «Gharysh - qazaq» poemasyn nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

«Abay-aqparat»

 

 

Serik Túrghynbekúly,

Halyqaralyq «Alash» syilyghynyng laureaty, Mahambet syilyghynyng iyegeri.

Gharysh - Qazaq

POEMA

(Qazaqtyng túnghysh gharyshkeri, Kenester Odaghynyng Batyry, Halyq qaharmany, búrynghy Parlament deputaty Toqtar Ongharbayúly Áubәkirov turaly)

 

Astana 2009 jyl

BASTAU

 

 

Ua, Toqtar -

Qúrdasym!

Búrdym saghan jyr basyn.

Bar bolmysyng -

Bólekshe,

Sen -

Erekshe túlghasyn.

Úshyp baryp,

Qyransyng -

Mekendegen

Kýn qasyn.

Barar jerge

Bir barmay,

Jeter jerge

Bir jetpey -

Belgili ghoy, tynbasyn.

Baghyng -

Ayday jarqyrap,

Saghyng -

Áste synbasyn.

Júrtyng sening - syrlasyn.

Halqyng sening - múndasyn.

Jigitter jýr janynda,

Kýsh-jigerin shyndasyn.

Salmaysyng ghoy kózindi,

Bir kóruge ózindi,

Súlular jýr

Sylanyp,

Taghyp -

Jýzik,

Syrghasyn.

Qatar qoysa ózinmen,

Qazir senen kim basym?!

Dau kelse de aldyna,

Jau kelse de aldyna

Belgili ghoy,

Belsenip -

Qinalyp ta,

Qymsynyp,

Qynq etpesin,

 

Qynbasyn.

Múqatqan da

Keketken,

Tartsa dúshpan etekten,

Týsingenge

Búl da - syn.

Túlpar dese - túlparsyn,

Súnqar dese - súnqarsyn.

Joghaltpaytyn

Eshqashan -

Syry menen symbatyn.

Ózge emes,

Ózinsing -

Qimasym da,

Qymbatym -

Maqtanyshpen úrpaghy,

Aytyp jýrer kýnde atyn!

Tartyp tughan

Tegine,

Shyrqap shyqqan

Kógime,

Túnghysh ret

Qazaqta

Sensing naghyz -

Shyn batyr!

Úranysyn

Últymnyn

Syrbaz súltan

Sýiikti,

Keng keudeli,

Iyqty.

Arna tartyp

Aspangha,

Sen tandadyng -

Biyikti.

Men aitayyn,

Tynda syr...

Sening salghan

Jolyndy

Jalghay berer

Úrpaghyn,

Ótse-daghy -

Myng ghasyr!

* * *

Ua, Toqtarym,

Toqtarym!

Sengir kókte -

Soqpaghyn.

Bilem,

Bilem -

Búrynnan,

Janarynda núr baryn,

Jýreginde ot baryn.

Tua sala

Tu  ústap,

Kýnge qaray bettedin,

Aygha qaray attadyn.

Tumysynnan mergensin,

Qate ketip kórgen joq

Úmsynghanyn,

Atqanyn.

Bala kýnnen ang aulap,

Qústyng eti - tatqanyn.

Qyran ústap,

Týlki alyp,

Typa-tynysh jatpadyn.

Qatarynnan artqansyn,

Tabighatqa tartqansyn,

Qarly boran - dauylday,

Qarqaraly tauynday

Qasyng sening -

Qap-qara,

Shashyng sening -

Qap-qalyn.

Júrtym ýshin quanysh,

Últym ýshin maqtanym!

Teperishti kóp kórdin,

Qater isti ótkerdin.

Alma-kezek,

Dýniyening -

Ayazy men aptabyn.

Jeme-jemge kelgende,

 

Kónil kýiing shermende,

Tarazygha týskende,

Basta pikir piskende,

Sen Jerindi satpadyn,

Sen Elindi saqtadyn.

Últyna ie bolmasa,

Júrtyna kie qonbasa,

Qalmaytynyn bilesin,

Han otyrghan taqta qún.

Sening qazir

Úranyn:

-  Últyn  ýshin  otqa týs,

Halqyng ýshin atqa min!..

Qoldasyn seni -

Haq - Tәnirim!

 

QARQARALY QÚShAGhYNDA

Búl taudy -

Atyshuly

Arqadaghy,

Ejelden

El biledi -

Qarqaraly.

Qúshaghy -

Qalyng orman,

Kógildir kól,

Keng dala -

Jasyl shalghyn - shartaraby.

 

Shyqqan song bir shomylyp

«Shaytankólge».

Bet týzep auylyna qaytar jerge,

Aldynnan «Mamyr» degen auyl shyghar,

Ketken song kóterilip qayqang belge.

 

«Mamyrdyn» mynghyrghan mal

Manayynda,

Taghdyrdyng san talapay talayynda.

Búl dala

Berekeli meken bolghan,

Keng jaylau -

Kóship-qonghan aghayyngha.

 

Saryarqa -

Saralasang qay jaghyn da,

Qúrt pen may,

Kim tatpaghan qaymaghyn da.

Jiyn-toy

Qysy-jazy arylmaghan,

Qashannan

Qarqaraly aimaghynda.

 

Ásem kýi,

Án men jyrdyng mәngi ólkesi.

Áserli súlulyqtyng sәndi erkesi.

Aldynda izi jatyr,

Attap bassan,

Ataqty -

«Qoyandynyng jәrmenkesi»

 

Qoyandy jәrmenkesi!

Qoynynda -

Tarihtyng ótken talay

Toyy múnda.

Ayanyp qalmaghan júrt osy arada,

Saltanat -

Sauyghyn da, oiynyn da.

 

Qoyandy  -

Birjan saldyng barghan jeri,

Aqannyng anyraghan

Armandy eli.

Top jaryp

Jarylghapberdi,

Aytbay aqyn,

Qúmary qalyng elding qanghan jeri.

 

Dalany uysynda  ústaghasyn,

Dúshpandar qalay ony qystamasyn?!

Ádeyi sharshy topta shalqyp túryp

Mәdiyding shyrqaghan jer

«Ýshqarasyn»

 

Aq múnar

Taudyng basyn sharpyghan jer,

Aqqular

Aydyn kólde qalqyghan jer.

Sýigeni osy arada tenin tauyp,

Kýileri

Tәttimbetting shalqyghan jer.

 

Qauqyldap

Qariyalar kenesken jer.

Sanqyldap

Súnqar - qyran tel ósken jer.

Manayyn

Mamyrajay shuaq biylep,

Mayranyn

Mayda qonyr әni esken jer.

 

Súludar sýmbil shashty,

Qynaghan bel,

Eptilik,

Erligimen únaghan Er.

 

 

Qayyspay -

Qalyng eli

Qayran qalyp,

Qajymúqan

Qayrat-kýshin synaghan jer.

 

Erlerding talay baghy janghan jeri,

Kәusardan - jan susyny qanghan jeri.

«Bir ózi - bir teatr» -

Qaliybektin

Shyr etip, kindik qany tamghan jeri.

 

Neshe bir kósemderdin,

Sheshenderdin

Kórdi júrt

Ker jorghaday tóselgenin.

Uaqyt sylyp alyp,

Túla boygha

Uytyn taratpady keselderdin.

 

Sodan ba,

Boyda shapshyp namys qany,

Bas qosyp jaqyndaghy, alystaghy.

Kóbeyip

Keng ólkenin

Kókjaldary,

Dalanyng tudy nebir Arystany.

 

Ol kezde bastan baqyt azdau  úshty,

Kerimsal,

Kóktem kónil jazgha auysty.

Qazaqqa

Qazyna men qút syilaghan

Qazybek,

Kәduilgi

Qaz dauysty!

 

Qazybek

Qaz dauysty -

Biyding biyi.

Boluy zandy - yqylas syidyng jiyi.

Daularda shashasyna shang júqtyrmay,

Top jaryp óte shyghar

Túighyn kýii.

 

Bәrine kuә sonyng Qarqaraly,

Jalghannyn

Jalpaq jatqan

Jarty araly,

Shapqanda suyrylyp túlparlary,

Qalady quyrylyp jer tanaby.

 

Jalghasyp bir-birine aspan-jeri,

Qútylyp kete almaghan qashqan bóri.

Qúda bop

Qúnanbaygha

Shyrt týkirip,

Alshandap

Alshynbaydyng basqan jeri.

 

Qol úshyn berip talay qysylghangha,

- Jaratqan, búra gór, -dep, -isimdi ongha.

Qalada -

Qarqaraly meshit salyp,

Qúnanbay tәuәp etken  músylmangha.

 

Kórinip әdildigi qazylyqta,

Osylay til tauypty ózi júrtqa.

Namazyn bes uaqyt qaza qylmay,

Qúnanbay eki barghan

Qajylyqqa.

 

Halqyna bergen biylik baghasy únap,

Qalyng el

Qarakesek - jaghasy baq.

Abay da Qarqaraly qalasyna

Kelipti talay ret naghashylap.

 

Kelgende naghashy eli

Qalyng Shanshar,

Quanyp qalady eken jany kәusar.

Abay da aralasyp ketedi eken,

El ishi túra ala ma bolmay dau-shar.

 

Bәrine jýripti Abay aralasyp,

Kórmegen aitar sózden ol adasyp.

Shansharlar:

-  Naghashygha tartqan úl! - dep

Maqtapty jan-jaghynan qamalasyp.

 

Kónilge qashan bolsyn auyl - kórik.

Qiyalgha qosylady dauyl - jelik.

Abay da talay ret tanyrqapty

Qara orman -

Qarqaraly tauyn kórip.

 

Qayyndy,

Qaraghayly

Qarqara tau.

Bolghanday bar adamgha ortaq otau.

Ózi de «Qarqaraly» degen sózdin

Ózgeshe,

Netken ghajap darhan atau.

 

Jayyna -

Jaybaraqat jata almastan,

Búl jerdi ayaghymen

Ahang basqan.

Alty ay qys

Aq týrmening dәmin tatyp,

Qinalghan habar-oshar, hat almastan.

 

Kezder kóp búl jalghanda ghapyl basqan,

Jas jigit

Jýre ala ma shatylmastan.

Patshagha

«Petesiya» jasamaq bop,

Aqbaydyng Jaqybymen aqyldasqan.

 

El solay býlingen song irgesinen,

Tarihtyng qalay qalmaq qúr kóshinen?!

Aqyry qughyn-sýrgin,

Alas-kýles,

Semeyding bir-aq shyqqan týrmesinen.

 

Zúlmattyng siqy osynday jat ornatqan,

Týsirgen túzaghyna - qatal qaqpan.

Ol azday,

Búl Semeyding týrmesinde,

Álihan Mirjaqyppen qatar jatqan.

 

Tarihtyn

Sóz bastasang mysalynan,

Jalghanda az bolmaghan qúsaly jan.

Patshagha

Eng alghashqy qarsy sheru -

Bastalghan

Qarqaraly qúshaghynan.

 

Keyinnen búl ólkege

Kenes kelip,

Tarihta qaldy ol da beles bolyp.

Jetpis jyl

Tu dalany tespey soryp,

Búl kýnde

Ókinishti,

Ol - estelik.

 

Janbyrday

Qara aspannan qayghy býrkip,

Biyeler ish tastady...

Ayghyry ýrkip.

Qazaqty taqqa bólip talastyryp,

Kedeyge -

Kópshik qoyyp,

Baydy qúrtyp.

 

Osylay әr auylda kenes qúryp,

Zorlyqpen bay-kedeydi tenestirip.

Ejelden

Erkin eldin

Esin aldy -

«Kommunizm» degendi -

Eles qylyp.

 

 

Bolmaydy Kommunizm,

Bolghan emes.

Bәri de búralqy sóz -

Jalghan eles!

Bostandyq -

Basyndaghy erkindigin,

Búl baqyt -

Kóringenge qonghan emes.

 

Biraq ol,

Bәrinen de bolghan epti,

Jusatyp,

Bay,

Bayshykesh,

Molda,

Bekti.

Jetpis jyl

Qalyng eldin

Qanyn soryp,

Kelmeske «Kommunizm» ol da ketti.

 

Osylay ótti dýniye,

Ótti dәuir.

Halyqty túralatyp kóp kýn auyr.

Dalany bir silkintip tastau ýshin,

Jeldetip,

Jedeldetip,

Jetti

Dauyl.

 

Bәrine kuә sonyn

Qarqaraly,

Halyqtyn

Qaytqan kýnde bar talaby.

Qashanda -

El amanda,

Jer amanda -

Jaqsylyq jaryp shyghyp

Jol tabady.

 

Bas qúrap,

Arman - ýmit toghysqan son,

El-júrtym

Erlik jasap tabysqan son.

Kýn tudy әleumetke mamyrajay,

Bes jylghy -

Oyran-asyr

Soghystan son!

 

TOQTAR TUGhAN KÝN

 

Myng toghyz jýz qyryq alty -

Jyl kóshinde,

Ataqty Qarqaraly irgesinde.

Shyr etip dýniyege

Toqtar keldi,

Jaynaghan jaz aiynyng shildesinde.

 

Su tolyp

Ózen-kólding kemerine,

Qúlpyryp

Qayyny da,

Emeni de.

Jazylyp

Jalpaq elding arqa-basy,

Jazdyng da kelgen kezi kemeline.

 

Tóbeden

Tóngenmenen

Kýmis kýni,

Kóp asa sezilmeydi

Kýn ystyghy.

Bólenip aq besikke

Bólek dýnie -

Dalanyng terbelip túr

Tynyshtyghy.

 

Bir sәtte -

Jasaghanday minajatty,

Taulardyn

Tas tóbesin qyna japty.

Boldy da

Aspan asty -

Aghyl-tegil,

Sarqyrap,

Say qualap

Búlaq aqty.

 

Aydyndy kýni-týni  panalaghan,

Aqqular qos qanatyn sabalaghan.

Búlttaryn

Budaq-budaq

Búrqyratty,

Typ-tynysh

Túrghan

Aspan baghanadan.

 

Mýlgimey tynyshtyqta

Mýlde asyghyp,

Ketkendey  gýlding bәri  qyrgha shyghyp.

Bilgenin tabighat ta jasap baqty,

Kýn kózi birde ashylyp, bir basylyp.

 

Nayzaghay -

Jarqyldaghan jaudyng kәri,

Nazaryn jalpaq elding audyrghaly.

Jiylyp

Qarqaraly qúshaghyna

Qosylyp ketkendeyin taudyng bәri.

 

Osy edi

O bastan-aq arman kýtken.

Dalanyng qyr arqasy talghan jýkten.

Tyghylyp

Qarqaraly qoltyghyna,

Bir jerge jiylghanday orman bitken.

 

Jarghaqqa tiymegendey jar qúlaghy,

Taghdyrdyng jetpegendey jarlyghy әli.

Toghysyp bir arnagha

Tolas tappay

Dalanyng qúiylghanday bar búlaghy.

 

Onsyz da kýn qyzyghy az bolghanday,

Aydyngha sansyz aqqu-qaz qonghanday.

Keshegi qiyan-keski soghystan son,

Tabighat túnghysh ret mәz bolghanday.

 

El-júrtym artqa tastap auyr kýndi,

Sonymen, jel basylyp, dauyl tyndy.

Bolmasa tótep berer tegeurinin,

Áytpese bere qoymas  jau yrqyndy.

 

Shattyqtan jarylarday jer jýregi,

Jyrlaytyn quanyshtyng keldi jóni.

Qalghan el esengirep,

Soghystan song -

Sәbiyding ýnin estip eljiredi.

 

Búl qazaq mәpeleydi otbasyn kóp,

Ardaqtap atalaryn «tekti, asyl», dep.

Esimin jas sәbiydin

«Toqtar» qoydy,

«Bar qyrsyq osymenen toqtasyn!» - dep.

 

Álemde beybit zaman ornasyn  dep.

Áuenin tynyshtyqtyng tolghasyn dep.

Qol jayyp,

Bata qylyp

Tiledi júrt,

«Búl qyrghyn endi qaytyp bolmasyn!», - dep.

 

Ótedi uaqyt solay joq-barmenen,

Almasyp jaqsy-jaman shaqtarmenen.

Tәu etip,

Dýnie túrdy

Dýiim elge,

Ýn qatyp:

-  Toqtar!

-   Toqtar!

-  Toqtar! - degen.

 

Biraq ta

Uaqyt shirkin toqtamady.

Janaryn keleshekke kóp qadady.

Altyn kýn

Kýmis shuaq tógildirip,

Halqymnyn

Qayta jandy baq-talany.

 

Tarihy tughan elding hatqa kóship,

Búiyryp adal dәm-túz tatqan nesip.

Keng dala -

Qarqaraly qúshaghynda,

Osylay kele jatty -

Toqtar ósip!

 

BALALYQ ShAQQA SAYaHAT

Ol ylghy jýgiredi

Taugha qaray.

Zymyrap,

Zulap sonda

Zaulaghany-ay!..

Ózendi,

Kóldi, tipti bir-aq attap,

Kedergi bolmas oghan tal-qaraghay.

 

Jýgirse aldy-artyna bir qaramay,

Ózgeshe jaratylghan bir baladay.

Jalang bas,

Jalang ayaq jýgiredi,

Ol ylghy -

Yldigha emes,

Qyrgha qaray.

 

Ázirshe eli-júrty jýr angharmay,

Keudede úlan-asyr úran barday.

Búlttarmen aralasyp,

Qiyal kezip -

Qiyagha qúiqyljidy

Qyrandarday.

 

Núr shashyp janarynan

Órgen aray.

Oryny tabatynday tórden oray.

Kónili alabúrtyp

Bala býrkit

Tartady -

Tómenge emes,

Órge qaray.

 

Qashanda kóterinki

Iyq,

Keude.

Keterdey  kók aspangha tiyip keyde.

Áuelden alasany

Mise tútpay,

Ol ózi -

Beyim túrar biyikteuge!

 

Ózinshe oinap jatsa bala bitken,

Baghzydan búl qyzyqty dala kýtken.

Qaraydy ol bәrine de

Tym biyikten,

Qayynday -

Shyng basyna dara bitken.

 

Bergen song tal boyyna dala nәsip,

Biyikke qay kezde de bala ghashyq.

U da shu - balalardyn  oiynyna

Shydamay,

Keter sosyn aralasyp.

 

Sol sәtten,

Alau ottay oiyn qyzyp,

Sen-daghy túra almassyng boyyng qyzyp.

Kórgendey bolasyng sen

Keng dalada -

Dýrlikken dýniyening toyyn qyzyq.

 

Mәz bolyp balalar da

Toqtaryna -

Oyynnyng kirip keter kókparyna.

Ár ýiding búzyghy da,

Qyzyghy da,

Joydasyz jýgensizi,

Noqtaly da.

 

Qosylyp úzyny da,

Qysqasy da.

Josylyp eresegi,

Tústasy da.

Qazaghy orysymen aralasyp,

Kóriner ne bir últtyng núsqasy da.

 

Tabylar,

Bәri, bәri

Tabylady.

Kýreste kórsetuge baghyn әli.

Bolsa da qansha bala osy topta,

Barlyghy

Bir Toqtargha baghynady.

 

Beldesse -

Jyqpaghanyn,

Jyqqanyn da,

Sóilesse -

Úqpaghanyn,

Úqqanyn da,

Ym qaghyp tәubesine keltiretin -

Bәri de

Bir Toqtardyng yqpalynda.

 

Ishinde búzyqtaryn,

Sotqarlaryn,

Áljuaz,

Momyn bolyp

Shet qalghanyn.

Shetinen baylap-matap qoyghanday-aq

Ústaydy bylq etkizbey

Toqtar bәrin.

 

Bólmeydi -

Jatyng ba, әlde tuysyng ba?

Jarasang jetip jatyr juysugha.

Qyspaydy,

Qinamaydy, sóite túra,

Ústaydy

Toqtar bәrin uysynda.

 

Alaulap boyyndaghy jalyny ishki,

Jaralghan jany - jaysan,

Tәni - kýshti.

Ballardyng qarasiraq

Búl auylda

Toqtargha bәri birdey baghynyshty.

 

Atoylap ol da talay shyghyp edi,

Búzyqtar qorqyp odan búghyp edi.

Balasyn bireu sabap ketken jandar

Toqtardan kómek súrap jýgiredi.

 

Toqtargha bәri qúshtar jolyghugha,

Ontayly -

Ony qoldap,

Ony úghugha.

Sonan song bәrin barlap,

Bәrin andap

Qoyady Toqtar ózi  orynyna.

 

Sýiedi anasy da jany ýzdigin,

Biledi perzentine paryzdy júrt.

Toqtardy bala jastan

Auyldastar -

Aytatyn

Árbir isin anyz qylyp.

 

Bir jasta -

Besiginde  búlqynady,

Ekide -

Enbekteuge úmtylady.

Ýsh jasta -

Ýkilegen ýmittey bop,

Qiyagha qanat qaghyp  zyrqyrady.

Tórt jasta -

Tóseginen atyp túryp,

Túlparday

Túghyrynda júlqynady.

Bes jasta -

Beseneden belgili bop,

Beldeude baylauly attay

Búl túrady.

Altyda -

Ayqasqanyn alyp úryp,

Talaydyng shybyn jany shyrqyrady.

Jetide -

Jeliginen bir basylmay,

Belgisiz qayda baryp bir tynary.

Segizde -

Serke sandy túlpar minip,

Tau-tastan

Tabylmady bir túraghy.

Toghyzda -

Tolysqanyn endi bilip,

Janghanday

Janarynyng núr-shyraghy.

On jasta -

Orda búzghan Batyr syndy,

Belgili

Biyigine bir shyghary!...

 

JIGITTIK JOLY

Ózgeden

Ósti Toqtar erek bolyp,

Bitimi,

Bolmysy da bólek bolyp.

Ár isi,

Ár qimyly

Álem ýshin -

Kәdege jaraytynday kerek bolyp.

 

Birshama

Túla boyy - túlghasy da.

Shyrshaday

Túraqtaghan shyng basyna.

Jýrgeni,

Túrghany da,

Otyrghany -

Layyq kórinedi bir basyna.

 

Týr-týsi -

Tamyljyghan tanghy baqtay.

Kýlkisi -

Jangha jayly bal-búlaqtay.

Key sәtte

Tym mazasyz kýy keshedi,

Typyrshyp -

Kermedegi arghymaqtay.

 

Kónili -

Keyde shalqar kóldey bolyp,

Key sәtte

Tarylady - shóldey bolyp.

Bir sәtte,

Alay-týley,

Salqar dala -

Sarnaghan

Saryarqada jeldey bolyp.

 

Qabaghy bir ashylsa -

Jazday bolyp,

Aydyngha qonghan aqqu-qazday bolyp.

Qabaghy bir jabylsa -

Qyran dýniye,

Kóriner

Kópting ózi azday bolyp.

 

Key sәtte,

Jayly,

Júmsaq -

Gýl óndenip.

Túrghanday

Dayyn túlpar - miner kólik.

Key sәtte

Tamaghyna tas tyghylyp,

Ketedi tamyrlary bileulenip.

 

Bir sәtte

Janarynan jalyn kýlip,

Ketedi núr shuaqqa malyndyryp.

Bir sәtte

Dýley minez

Damyl bermey,

Keterdey dýniyening bәrin qyryp.

 

Bir sәtte

Mәz bolady - baladayyn.

Bir sәtte

Qozghalady - danadayyn.

Bir kezde

Kórinedi  tauday bolyp.

Bir kezde

Keriledi daladayyn.

 

Jýregi -

Aghayyngha juystyghy,

Tilegi -

Tughan elding tynyshtyghy.

Bayqasan

Bir basynan

Bayqalyp túr,

Túlghasy -

Tabighatpen tuystyghy.

 

Keltirmey

Kelte uaqyt - qansha yryqqa,

Túrsa da

Ansary aughan anshylyqqa.

Qol úshyn bergen talay aghayyngha

Taytalas,

Tayghaq keshu,

Tarshylyqta.

 

Ýzdigip

Áldenege elikpegen,

Qyz quyp,

Bәz bireudey jelikpegen.

Keltirip túlghasyn da,

Symbatyn da

Tabighat ayamay-aq kórik bergen.

 

Jigittin

Jóni bólek - iyqtysy,

Qyzyghar

Qyz bitkenning sýiiktisi.

Qazir-aq

Qarasynan kórinip túr,

Týbinde bir bolary -

Biyik kisi.

 

Zerdeli -

Kóniline toqu ghajap.

Shabyttyng jýrektegi otyn qauzap.

Jigit ol -

Jeti júrttyng tilin bilgen,

Tas-týiin,

Sportta - ýzdik,

Oquda - ozat.

 

Jigit ol -

Arghymaqqa,

Atqa qúmar.

Taghdyrdyng qatal dәmin tatqany bar.

Ánge de -

Áuestigi bayqalady,

Az-múzdap

Aytatúghyn taqpaghy bar.

 

Bolmady  búghan bóten búrynghy júrt.

Ketken joq

Dәstýr-saltqa qyryn jýrip.

Óngerdi

Qanjyghagha kil «besikti»

Mengerdi -

Tehnika tilin bilip.

 

Bilmese,

Bilgenderden súrap bildi.

Búzylsa,

Búzylghandy qúrap bildi.

Úrshyqsha

IYirdi ol

IYgilikke -

Mingende mashina men traktordy.

 

Jasynan

Azamat bop ýmit aqtar,

El-júrty

Erendigin bilip maqtar.

Qyranday

Qarqaraly qúshaghynan

Qiyagha qanat qaqty -

Jigit Toqtar!

 

TEMIRTAUDA

 

Eren jigit

Enbek jolyn -

Temirtaudan bastaghan.

Arman toly

Aspan kónil,

Aynalasy -

Asqaq әn.

Qily kýnder

Qúshaghynda

Qimylyna isi say,

Qinalsada -

Qiyndyqtan qashpaghan.

 

Qaysar jigit

Qayyspady,

Tura jýrip,

Tik basyp.

Jýrgen de joq bәz bireudey,

Jiyn quyp,

Júptasyp.

Qyzmetti oilmady,

Qyzyghyna batam dep,

Tirlik etti

Tresterde

Kýni-týni jýk tasyp.

 

Sheber jigit

Shen qumady,

Shep qúrmady -

Shegendep.

Shoqty qauzap

Shoyyn qúidy

Qiyndyqty kógendep,

Ómirine

Órnek tartyp,

Órge qaray úmtylyp,

Bәzbireudey jospar jasap,

Bastyq bolam degen joq.

 

Tay túyaghy

Tasqa tiyse

Taghasy da bolghan joq.

Arqa sýiep

Ardaq tútar

Aghasy da bolghan joq.

Erteli kesh

Alghan isti

Alshysynan týsirip,

Kýni-týni enbek etse,

Baghasy da - bolghan joq.

 

Dýniyening barlyq jýgi

Iyghyna tiyelip,

Bar jaqsyny

Bir ózinin

Jýregine ie ghyp.

Temirtauda jýrdi jigit

Tepse temir ýzetin,

Tek ózinin

Aqyly men qayratyna sýienip.

 

Qaraylap ta

Qaramady,

Aynalasy tolghan qyz.

(Qyzyq quyp biz de talay

Temirtauda bolghanbyz).

Ámirine kóngen joq ol,

Áldekimning sózine,

Tәnirine siynary -

Qúday jalghyz -

Ol jalghyz.

 

Jalghyzdyqqa jalyqpaydy,

Elmen birge - jýregi.

Mayyrylmas qolyndaghy

Qaylasy men kýregi.

Ajyramas tughan jerden

Týlep úshyp ketkenshe,

Últpen birge,

Júrtpen birge

Armany men tilegi.

 

Erlik jasau oiynda joq,

El meselin qaytarmay.

Baq pen yrys

Bir basynda

Tógilmey de shayqalmay.

Keude kerip,

«Men baramyn» dep

Minbelerde sóilemey,

Temirtauda jýrdi jigit

Bilinbey de bayqalmay.

 

Temirtauda jýrdi jigit

Túla boydan

Ter tógip.

Alaulaghan,

Jalaulaghan

Ot jýregi - órtenip.

Taghdyr dәmi

Kermek qanday

Tatyp-bilgen kisige,

Er kónilge

Ermek bolmay

Erte ketken -

Erkelik.

 

Temirtauda jýrdi ol da,

Týsken joq ol - aspannan.

Izde ony jasyl gýlden,

Býrshik atqan - jas taldan.

Sol kezdegi

Jýzding biri,

Mynnyng biri sekildi,

Toqtardyng da enbek joly -

Temirtaudan bastalghan!

 

Tokari boldy -

Nópir joldy bayqau ýshin ol aldan.

Qúrysh dene

Úly isterge

Ýlgi bolyp jaralghan.

Ár qiyagha -

Partiyagha

Mýshe bolyp kirgen joq,

Ne bolsa da

Basqa týsse -

Kóremin dep talannan.

 

Elmen birge

Enbek etip,

Temir jonyp zavodta,

Temirtauda,

Ne bir tanda,

Kýiip-pisken o da otqa.

Jalyndady.

Damyldady -

Qayta kirdi aiqasqa,

Tayghanaqta,

Ay men apta,

Saghatta.

 

Jalyny ol -

Janghan ottyn,

Qyzuy mol shaqtardyn,

Dabyly ol -

Shapqan attyn,

Dýbiri mol kókpardyn.

El biledi,

Jer biledi,

Biz bilemiz sonan son,

Temirtauda

Bolghandyghyn,

Tolghandyghyn -

Toqtardyn.

 

Jaysang jigit

Jalyn ottay -

Túla boyy - jaynaghan.

Ghúmyry bar,

Túghyry bar,

Tastan taban taymaghan.

 

Tekti jigit

Tap osylay

Ómir - taudyng ózinde

Temirtaudyn

Tas qaynatqan

Qazanynda qaynaghan.

 

Búghan kuә,

Býkil әlem,

Úlan baytaq -

Jer men Kók.

Sodan beri

Erek jigit,

El namysyn bergen joq.

Temirtauda

Tughandar men

Túrghandardyng bәri de,

Búl Toqtarday

Eng biyikke -

Kókke samghap shyqqan joq!

 

SYNAQShY

Ómir dәmi qay kezde de tym ashy

Kete almaysyn

Kenge siltep qúlashty.

Al, әitse de,

Bizding Toqtar

Keyipker,

Ózine-ózi

Ómir boyy -

Synaqshy.

 

Sonyng bәri -

Qiyn joldy qughannan.

Sonyng bәri -

Beldi bekem bughannan,

Ómir boyy,

Syn ýstinde keledi,

Bizding Toqtar

Jaratylyp tughannan.

 

Isterining bәri birdey -

Irilik.

Biraq sonyn

Bolghan emes biri úmyt.

Aman-esen qaldy talay apattan

Arasynda -

Jyghylyp ta, sýrinip.

 

Qiyr belde,

Kózi janyp sharaday.

Qiyn jerge

Qaghylady synaday.

Ol túralap qalghan emes

 

Synaqtan

Sýrinse de

Jyghylsa da - qúlamay.

 

Kele jatyr janylyspay jalghannan.

Samghap úshyp has qyranday salghannan.

Sýrinse ol

Bir azyraq sýrindi -

Áldekimder ayaghynan shalghannan.

 

Qiyndyqpen ótti-ketti bala kez.

Birden shyghyp

Bolmasa da - daraboz.

Al, әzirge,

Jiyren shashtar ishinde,

Jalghyz ózi jýrip jatqan -

Qarakóz.

 

Synaqshy bop,

Soqpaq joldy saghalap,

Kelgennen son,

Tapty sodan qanaghat.

Jiyren shashtar

Keudesinen qaqqan joq,

Alghyrlyghyn,

Adaldyghyn baghalap.

 

Múnday júmys,

Kimge baqyt,

Kimge arman.

Kim jazylghan -

Jaralanyp, synghannan.

Kókke jetken

Kónilimen - syr bermey.

Ótkelekten -

Ótti talay syndardan.

 

Qayda barsa,

Aq tilekti aqtady.

Qayda barsa,

Qalyng elding maqtany.

Batyrynday bayaghynyn

Bir ózi -

Otqa janbay,

Sugha salsa batpady.

 

Qayda barsa,

Qatal zany - Kenestin.

Kóz aldynda -

Ótken ómir - eles kýn.

Alay-týley -

Arpalysta,

Ayqasta,

Ayamady,

Ayaghan  joq ony eshkim.

 

Qalysqan joq

Ilingen song tyrnaghy,

Túr ma bәlkim,

Baqyt betin búrghaly.

Kimge kerek

Qayran qazaq balasy

Bolyp ketse -

Bir synaqtyng qúrbany.

 

Ózi baryp týser deysing kim otqa?!

Ua, Qúdayym,

Jalghyz úldy qúlatpa!

Talqy kórse,

Talyqsyghan,

Talghan joq,

Talay ret -

Týsse-daghy

Synaqqa!

 

Qayta-qayta,

Ótse-daghy myng synnan.

Qayysqan joq,

Qaymyghyp ta,

Qymsynghan.

Asqaq óner osy eken ghoy,

Dýniye-ay,

Syr izdeseng -

Aspan degen tylsymnan.

 

Bar armany,

Kók túnghiyq -

Aspan jaq.

Aspan jaqtan oralarday qashqan baq.

Asu - belder,

Asqar taugha ainalyp,

Biyikteydi,

Birte-birte -

Baspaldaq.

 

Núr kýtedi,

Syr kýtedi aspannan,

Anany oilap -

Janarynan jas tamghan.

Eng biyikke baratyn jol,

O bastan -

Dәl osynday

Baspaldaqtan bastalghan.

 

Tap osylay

Óte berer kýn әli,

Aralasyp shaughy men túmany.

Tausylsa da adamdardyng ghúmyry,

Tausylmaydy -

Búl ómirdin

Synaghy!

 

Synaq.

Synaq.

Búl ómirding synaghy,

Qashan?!

Qaytip?!

Qay kezderde tynady?!

Jetpis ret -

Kók aspangha zymyrap,

Jetpis ret -

Qara jerge qúlady.

Qúldilaghan,

Qúiqyljyghan,

Qúlaghan.

Bizding Toqtar

Bәrinen de - din aman.

Qaza bolmay,

Aza bolmay halqyna

Qazaq úly -

Bir Qúdaydan súraghan.

 

Tughan dala

Topyraghy tozbastan,

Oghan kuә,

Baytaq dala

Jazghy aspan.

Bar әlemnin

Qasiyetin kóterip,

Qazaq úly - Qara jerde

Qaz basqan!

Qiyagha úshu -

Qily júrttyng dertindey.

Betin ashyp

Jatqan syrdyng shertilmey,

Alyp shyqty

Qapaly eldin kóz jasy,

Qazaq úlyn -

Qapylysta óltirmey.

Ol Toqtar ghoy,

Orny bólek Azamat,

Toqtar degen -

Toptan ozghan ghajap at.

Kókte - súnqar,

Jerde - túlpar bop tughan

Qazaq úly -

Qúlamaytyn

Qazanat!

 

Rekord!

Oqigha múnday

Bolmaghan búryn esh jerde,

Eng qatal synaq,

Qalmaghan aman esh pende.

Qajymay,

Talmay,

Qarsy bir túrar

Qaymyqpay,

Qazaktyng úly -

Azapty bastan keshkende.

Birinshi qazaq

Birinshi ret

Týskeli túr synaqqa.

Er Toqtar ýshin

Erekshe boldy búl apta.

Sondaghy onyng tilegi -

Jalghyz Tәnirden:

- Qazaqtyn

Aryn,

Namysyn

Mәngi -

Qúlata kórme,

Qúlatpa!

Al ózi bolsa

Ýshaqta mynau

"Miyg" degen.

Tizginin ústap,

Túlparday baptap kýittegen.

Dәl osy kýni janalyq boldy kýtpegen,

Synaqshy - úshqysh

Jerine jetti dittegen!..

Aspannan ashyq

Jaughanday jaqút,

Bir demde,

Osy ghoy -

Baqyt,

Bereke,

Baylyq -

Bilgenge.

Dýnie azat -

Rekord!

Ghajap!

Jasaghan qazaq balasy.

Alandap túrdy qalyng el,

Alaulap týrdy

Aspan men Jerding arasy.

Toqtar ghoy mynau

Dúrystap

Taghy qarashy!

Oraldy elge,

Oraldy jerge

Týlparyn minip "Miyg" degen.

Kótere almaytyn

Ózinen basqa jan adam -

Iyghyndaghy jýkpenen.

Jasady erlik

Mandaygha búryn bitpegen.

Osy ghoy, shirkin,

Jer degen

Alyp qúrlyqqa

Tamyr tartqan

Myqty Emen!

 

QÚPIYa

 

Bәri,

Bәri - qúpiya,

Jýrgeni de,

Túrghany.

Oynaghany,

Kýlgeni,

Oyyn-sauyq qúrghany,

Jigit bolyp ósti ol -

Túghyrly da,

Túlghaly.

Moyyn búrsa

Bolghany -

Qarap qalar ýzdigip,

Monshaqty men syrghaly.

Onyng oiy biraq ta,

Qyzghaldaqta qyrdaghy.

Biyiktikke qúlshynyp,

Qanat qaghyp

Qyranday

Bir ornynda túrmady.

Ósti oiy,

Boyy da -

Batyrlarday

Jyrdaghy.

Jemisi tek

Jerde emes.

Kókke qaray

Kókemnin

Kóterilip túr dәmi.

 

Tolghandy Toqtar,

Tolghandy.

Bir biyik isti qolgha aldy.

Jarqyrap aqsa

Júldyzday,

Sonynda

Jolaq jol qaldy.

 

Ol kezde -

Bәri jasyryn,

Qúpiya -

Qúlyp bolghan-dy.

 

Qúpiya,

Bәri qúpiya.

Atyng da sening - qúpiya,

Zatyng da sening - qúpiya,

Bireuge jazghan ótinish,

Hatynda sening - qúpiya.

 

Shygha da almay tysqary,

Kire de almay ishkeri.

SSSR -

Jabyq qabyrgha,

Jasyryn barlyq isteri,

Jasyryn - torap temir jol,

Jasyryn әue kýshteri.

«KGB» degen

Bir kýsh bar

Ondyrmas

Tiyse tisteri.

Qazaqstan qazyna

Tausylyp tegi bolmaydy

Jegeni men ishkeni.

Qútylyp sirә, kete almas,

Qúryghyna týskeni.

Tilinnen de aiyryp,

Dininnen de qayyryp,

Bylq etkizbey

Dýniyeni -

Uysynda ústaghan

Kenestik kezeng kýshti edi!

 

Ol kezde bәri qúpiya,

Qanat qaghyp aspangha,

Úshqanyng da - qúpiya.

Talaptanyp bireudi

Qúshqannyng da - qúpiya.

 

Aldyn-ala boljaghan

Josparyng da - qúpiya.

Tanyp, bilip,

Tandaghan -

Dostaryng da - qúpiya.

 

Aralasyp etene

Aytqan sózi - qúpiya

Toqtar kirgen

Mekeme

Onyng da ózi - qúpiya.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Qas qaghym sәt «MIYG» degen

Mindi Toqtar

«Miyg» ne,

Súnqar jolyn sýidi me,

Shabyttanyp,

Sharq úryp,

Shyqty aspan

Biyigine,

Osy jolda

Ol talay,

Otqa týsip kýidi de.

Keyde qatty quanyp,

Keyde qabaq týidi me?

Qúiqyljyghan

Qyranday

Kýikentaygha shýilige.

Naghyz synaq,

Búl synaq,

Tәuekel! - dep úshqandar

Endi qaytip kelmesin,

Bilmedi me,

Bildi me?!

 

Bizding Toqtar

Shynynda,

Ózine-ózi senimdi.

Óitkeni,

Ol -

O bastan

Tandaghan joq jenildi.

Jan-jaghyna qarady,

Jaymashuaq janary

Jaz kýnindey kónildi.

Dәl qazirgi quaty,

Qayystyrar belindi,

Mayystyrar temirdi.

Óitkeni,

Ol -

O bastan,

Janymen de,

Tәnimen

Sýie bilgen -

Ómirdi!

 

...Qas qaghym sәt -

«Miyg» degen,

Myng shaqyrym biyiktegen.

Tayyp ketpey

Dәl qonu -

Dittegen jer -

Nýkteden.

Ol bir -

Erlik,

Dýniyede,

Eshkim boljap,

Kýtpegen.

Kózsiz batyr bolmasa,

Kim bar ony

«Qúp» degen.

Bara almaydy

Búl jerge

Amaldaghan,

Ýptegen.

 

Ne - «bar»,

Ne - «joq»,

Búl jerde,

Bolghan  emes júp degen.

«Ómir» degen

Jalghyz sóz

Taghdyryndy sheshedi,

Taghy da bir dәleldep

Talqanyndy bitpegen.

Al, qúlasan,

Qúrydyn

Ketting onda

Qúrdymgha

Týzing týgil,

Izing joq,

Sýiegindi taba almas,

Izdese de -

Itpenen.

 

Bir nýkte

Allanyng ózi maqúldap,

Kele jatyr jaqyndap...

Kele jatyr...

«Miyg» keme

Dәl qonbaqqa -

Nýktege.

Jýrekte jalyn -

Lapyldap,

Delbeni qaghyp,

Alqymdap.

Kele jatyr jaqyndap,

Qarshygha mýsin,

Nyq dene,

Dәl qonbaqqa - nýktege,

Qúiryghy tejep qona alsa,

Ómirding basy -

Búl nýkte.

Ýmit ýzip joghalsa,

Ómirding sony -

Búl nýkte.

Jeniske jetu,

Zor arman,

Baqyt ta sol

Batyrgha -

Mynau bes kýn

Tirlikte.

Astynda túlpar

Taqymdap,

Tizgindi tejep, aqymdap.

Kele jatyr jaqyndap.

Qonatyn jeri -

Bir nýkte

Bir nýkte

Bir nýkte.

Mynau ómirdin

Jazmyshy menen jazymy.

O bastan

Taghdyr,

Tәnirdin

Mandaygha bitken jazuy.

Qonatyn jeri -

Bir nýkte.

Ýzilip týsken tamshyday.

Jýrekti túrmas janshymay.

Qanyna qúighan

Qúdiret -

Janynyng osy azyghy.

Talaurap meyli jansa da.

Alaulap meyli jansa da.

Aydarynan jel esip,

Ay men Kýge berse de

Aynadlyp keler týbinde bir nýkte -

Temirqazyqqa.

 

Gharyshqa qadam

Jalyndap

Jarqyraytyn

Janatyn da,

Aryndap

Arghymaqtay

Aghatyn da.

Bir qazaq

Bar degen sóz

Beleng aldy -

Bayqonyr.

Gharyshkerler sanatynda.

 

Ómirdin

Ózgergenmen jýzi kýnde

Tarihtyng joghalmaydy izi mýlde.

Bir qazaq

Bar degen sóz jeldey esti

Bolashaq -

Gharyshkerler tiziminde.

Qalmay ma,

Qadirlini el angharyp.

Týsiner

Tekti halyq,

Tereng halyq.

Búl habar qúlaghyna tiyisimen

Elbasy jata almady

Eleng qaghyp.

 

Jatpady

Jauap izdep súraghyna.

Qashanda halyq tәnti qyraghygha.

Esti sóz,

Eseli sóz -

El ishinen

Estildi

Elbasynyng qúlaghyna.

 

Kisige bәri de onay sóz úgharlyq,

Isine o bastan-aq ózi qanyq.

Toqtatyp

Top ishinen bólip alyp,

Toqtarmen

Til qatysty ózi baryp.

 

Cózine,

Peyiline,

Túlghasyna,

Kórgennen tәnti bolyp,

Bir basyna.

Toqtar da

Elbasyna

Yrza bolyp

Yldidan shyqqanday ol,

Qyr basyna.

 

Búrynnan jolyqqanday tanysyna.

Dedi ol:

- Uaqyt  kerek, әli shyda. -

Qajyma,

Qareket et,

Qarap jatpa,

Halqynnyng qyzmet qyl -

Namysyna!

 

Toqtar da osy sózge arqalanyp,

Ózi de -

Azamat qoy - darhan anyq.

Sol kýni gharyshkerler shat-shadyman,

Syrlasty Elbasyny ortagha alyp.

 

Jer qanday,

Jaynap túrghan

Aspan qanday.

Jóni joq

Jas batyrdyn

Jasqanghanday.

Alqynyp soqqan jýrek,

Aytqan tilek -

Gharyshqa

Alghash qadam bastalghanday.

 

Kónili Toqtardyng da toyattanyp,

Shalqydy -

Keudesinen oy aqtaryp.

Kirgendey -

Qúshaghyna

Qazaqstan

Jýr edi -

Kópten beri sayaqtanyp.

 

Sózine

Elbasynyng qanattanyp,

Bir iske bekingendey talaptanyp.

Tapsyrsa,

Taghy da úshyp

Kóksengirge -

Attanbaq

Armany ýshin -

Azat halyq!

«Gauhartas» nemese Sauytbekting әngimesi

 

Aqyngha tyng taqyryp tauyp ketken,

Altynday týse qalghan jauyp kókten.

Jaqynda, bir әngime

Toqtar jayly,

Estidim -

Abdrahmanov Sauytbekten.

 

Bayqatyp inilik syr, dos tilegin,

Bir shabyt qiyalyma qosty menin.

Degen ol:

-      Dastanyna derek bolsyn,

Toqtardan bir әngime estip edim.

 

Resey ormanynyng shalghayynda,

Kórgen ol qiyndyqtyng qandayyn da.

Aldymen búl bir jaydy

Aqyn jazsyn,

Ángime bolghannan song әn jayynda.

 

Qyrannyng kórdim qanat qaqqan kezin,

Aqyngha bitkendeyin  maqtan sezim.

Men-daghy óleng qylyn órnektedim,

Sondaghy Sauytbekting aitqan sózin.

 

* * *

Taygada

Qalyng orman arasynda,

Zar bolyp kózge iliger qarasyngha.

Japadan jalghyz ózi

Jýrdi  Toqtar

Janynyn

Jasyra almay

Jarasyn da.

 

Ormandy kýn kezedi,  týn kezedi,

Órtenip ókinishten túrdy ózegi...

Jyraqtan saualyna jauap tappay,

Synaqtan qaljyraghan bir kez edi.

 

Eljirep et jýregi - auyrghan shaq,

Kónili alay-týley auyldy ansap...

Qiyaly - qiyadaghy qarakózde,

Basynda bolghanmenen tәuir mansap.

 

Osylay túra bermes zaman mәngi,

Kim bilgen bәlkim, ómir tәmamdaldy...

Kókke úshyp,

Jetpis ret jerge qúlap,

Synaqtan keshe taghy aman qaldy.

 

Qinalyp kýni-týni qara ter bop,

Kemesin keng dýniyening dara terbep.

Qazaqtyn

Qaz dauysty nar jigitin,

Bilmeydi,

Búl jerde eshkim

Bar eken dep.

 

Boyynda bolghanmenen aqyl-daryn,

Joq sening maqtan tútyp maqúldaryn.

Bir kýni kóz júmylyp kete barsa,

Bilmeydi el,

Búl qazaqtan

Batyr baryn.

 

Búl jerde bәri júmbaq,

Bәri tylsym.

Baq-dәulet,

Bala-shagha әri túrsyn.

Qazaq bop shyqpaghan son

Jer betine,

Danqyng da,

Ataghyng da - bәri qúrsyn!

 

Kónildi bilmen, nemen aiyqtyrsam,

Kim keler qúshaghymdy jayyp túrsam.

Joq әlde,

Kóz jetpeytin kókjiyekke,

Qaytedi,

Izim-qayym tayyp túrsam.

 

Jalghyzdyq!

Taghdyr tartqan jaza maghan,

Tabylmay jan-jaqtan qol sozar adam...

Shaqtardy ótip ketken esine alyp,

Toqtardy osynday oy mazalaghan.

 

Tirlikting kónili qalyp birazynan,

Kez edi jan-jýregi qúlazyghan.

Kýy bolyp túla boyyn terbetetin,

Janyna bolmay qoydy bir azyq әn.

 

Ormanda jýrgenmenen qydyryp jay,

Búl tylsym tirshilikting týrin úqpay.

Jalghyz-aq jan serigi alang bolar,

Qolynda radio júdyryqtay.

 

Sóileydi kil oryssha onyng da ózi,

Osylay ashylmady kónil kózi.

Osy kýn, bayaghyday

Oralmay túr -

Oy - sergek,

Denening de jenil kezi.

 

Túrsa ghoy kónil shirkin

Tasyp mәngi,

Eske alyp,

Erke súlu - ghashyqtardy.

Týnilip bostan-bosqa túrmayyn dep,

Týimesin radionyng basyp qaldy.

 

O, ghajap!

Tanghajayyp bir әn ketti,

Qúiqyljyp samghaghanday

Qyran kókti.

Mendegen kónildegi kýmәn ketti,

Kólbegen kóz aldynan túman ketti.

 

Búl Toqtar túra almady boyyn biylep,

Boy týgil ústay almay oiyn biylep.

Qosylyp bar tabighat әsem enge,

Ketkendey,

Qorshap túrghan qayyng biylep.

 

Qúiqyljyp -

Qazaq sózi,

Qazaq әni,

Ketpey túr kóz aldynan ghajap әli.

Dauaday әn әueni

Dendep boydy,

Auaday әri móldir - taza jany.

 

Áser me,

Sezim be eken, әldeqanday.

Apyr-ay, qúdiret bar әnde qanday?!

Úqsa da ansar biraq, ansay berer,

Jútsa da kәusar búlaq qanbaghanday.

 

IYligip,

Biyligine baghanbaghan,

Apyr-ay,

Neghylghan ýn,

Neghylghan әn?!

Jýregin saghynyshtyng sazy biylep,

Tasqyn bar

Túla boyda aghyndaghan.

 

«...Basasyng ayaghyndy yrghan-yrghan,

Jaltyldap qúlaghynda altyn syrghan».

Apyr-ay, mynau әndi aitqan jangha,

Bolsa ghoy,

Tәning - tәmsil,

Janyng - qúrban!

 

Sharyqtap,

Keyde tipti tómendeydi,

«Beu... beu...» - dep,

«Gauhartas!» dep,

Bebeuleydi.

Áp-sәtte

Ánge ainalyp ketering haq

Bolghanmen ózindiki deneng meyli.

 

«Gauhartas» - kóz aldynda jaltyldaghan,

Kesedey kýmistegen, altyndaghan.

Qolyna ústap túryp sol keseni,

Kiside arman bar ma, әn tyndaghan.

 

«Jatqanday qúla týzde pishen shauyp,

Qúlady batyr Toqtar esten auyp...»

Án qayda,

Ánshi qayda,

Bәri de - arman,

Alady qaydan izdep, qaydan tauyp?!

 

Sansyrap

San saualdyn

Súraghynan.

Jetetin bar ma baqyt sirә, búghan?!

«Beu... beu...» - dep,

«Gauhartas» dep,

Bebeu qaghyp,

Bir әuen ketpey qoydy qúlaghynan.

 

Jer ýsti,

Aspan asty - kókteniz bop,

Ótse de qys penen jaz, kóktem kýz bop.

Dýniyening tórt búryshyn barlap qoyyp,

Sol әndi taba almady kókten izdep.

 

«Gauhartas!» -

Ol - mәngilik saghynyshy,

Aspanda -

Ay men kýnning shaghylysy.

Sol әndi izdey berdi

Batyr Toqtar,

Túrghanday sonda ghana baq-yrysy.

 

Sýigenin,

Sýisingening - tandaghanyn,

Ekenin bolatynyn әn ghana mún.

Aqyry

Talmay izdep,

Tapty Toqtar,

«Gauhartas» -

Biybigýlding salghan әni.

 

Tughan jer,

Qazaqstan -

El mekenin.

Oryny -

Oypanda emes,

Tórde ekenin.

Aqyry

Aynymastay

Bildi Toqtar,

Baqyttyn

Kókte emes,

Jerde ekenin!

Qiyalynda - qazaq qyzy

 

Bayyng da,

Biyshikeshin,

Ziyalyng da,

Bәrining qazaq qyzy - qiyalynda.

Súlulyq súqtandyrmay qoymas tegi,

Kórdi ol, paydasyn da, ziyanyn da.

 

Mahabbat,

Jan-jýrekke úiytqan nәr,

Kónilge kóldey sezim qúiyp túrar.

Ózining qylyghymen,

Minezimen,

Bәrinen qazaq qyzy

Biyik túrar.

 

Bezbenge kim bar salyp eseptegen.

Qiyalsyz jigit kýni  bos ótpegen.

Qazaqtyng әielderi

Qay kezde de

Aldynan ýlkenderding kese ótpegen.

 

Batsa da basqalardyng shymbayyna.

Shyndyq búl -

Jýrer deysing kim jayyna.

Qazaqtyng әielderi

Qay kezde de,

Qaraydy kýieuining ynghayyna.

 

Tamsantyp dastarhanda tamaghy da,

Bir sәtke baghyng sýitip janady ma?!

Qazaqtyng әielderi

Qay kezde de,

Qaraydy qonaghynyng qabaghyna.

 

Eske alsa jigit shaghyn, bala kezin.

Seziner qaldyrghanday dalada ózin.

Toqtar da jan-tәnimen qúshtar edi,

Qazaqtyng bir qúshugha qara kózin.

 

Jetem dep,

Jete almady sol armangha.

Dәl tappay

Demeu bolar qonar qolgha,

Qazaqtyng qarakózin

Jar etuge,

Tәniri qospaghanba, jaralghanda.

 

Sonda da,

Bir qarakóz jýreginen,

Ketpedi oryn alyp,

Týr - óninen.

Sezilip qúshtarlyghy ylghy oghan,

Ústaugha jasqanatyn  bileginen.

 

Alystan,

Keyde tipti jaqyn kelip,

Kelispey,

Keyde aitqanyn maqúl kórip,

Toqtardy

Búrylugha

Búltartpaytyn,

Birjola arbaghanday aqyl-kórik

 

Kózining kýn týskendey qiyghynan,

Syr tartyp,

Sipatynan - siyghynan.

Tolqynday búratylyp,

Qolang shashy,

Tógilip túrushy edi iyghynan.

 

Degbiri qashatúghyn

Ol otyrmay,

Qasynda bir azyraq bola túrmay.

Qolang shash,

Qolgha týspes arman boldy-au,

Toqtardyng bilegine oratylmay.

 

Kólbendep týsinde de, óninde de,

Seskenip,

Selkeu týsti senimge de.

Aptyghyp

Asau jýrek tulasa da,

Aqsúnqar ilmey qoydy jemin nege?!

 

Sóitkenshe,

Ketti Toqtar elden jyraq,

Súludy sýigen - baqyt,

Kórgen  - múrat.

Auylda qaldy talay

Qarakózder

Kirpigin jaspen juyp,

Shermen búlap.

 

Alystan saghynysyp hat alyspay,

Eki ara -

Jer men kóktey, óte alystay.

Kónilding jarqyraghan aidynynan,

Aqqu-qaz qanat qaghyp, qatar úshpay.

 

Toqtargha qazaq qyzy búl bir arman.

Sol ýshin jýrgine jyr qúralghan.

Bolady syr jetkendey,

Múng jetkendey,

Bayaghy kózi tanys qúrbylardan.

 

Birining jan quanghan kýlkisine,

Birining tәnti bolghan týr-týsine.

Al, bir qyz,

Alma didar,

Kýmis kirpik,

Mazalap jii kirip jýr týsine.

 

Al, bir qyz,

Albyraghan aq tamaghy,

Albyrt kýn,

Jastyq shaqpen -  maqtanady.

Toqtarmen bir tildesip qalmaq ýshin,

Kýrsinip,

Kóz jasymen hat jazady.

 

Alysta,

Tughan jerde ýii qalyp,

Túrugha qúmartady jii baryp.

Toqtardyng bir boyjetken

Tóske basqan,

Beynesin gazettegi qiyp alyp.

 

Bir qyzdyng alaulatyp

Ot - namysyn,

Taghdyrdyng soghatynday toqpaghy shyn.

Al, bir qyz,

Dәl qazir-aq,

Dayyn otyr

Týsuge otqa-sugha

Toqtar ýshin.

 

Bilinip serilik pen saldyqta izi.

Qalmaydy,

Qyzyl kórse qalghyp jýzi.

Toqtargha qolyn búlghap

Japyrlaydy,

Jalghannyng jolyghugha barlyq qyzy.

 

Beyhabar Toqtar múnyn

Bәrinen de,

Barmaydy jýregi ústap dәrigerge.

Ghajayyp gharyshkerding dara joly,

Aynalghan әr saghaty әbigerge.

 

Ústaghan

Ýlken arna - izgi myqtap.

Artynda qazaq eli - bizdi qúptap.

Úshaqpen arpalysqan

Arlan batyr,

Ketpeydi

Qyzyq quyp,

Qyz qyzyqtap.

 

Bolmaydy bógde qiyal oiynda onyn,

Tatpaydy tәtti tirlik moyyl dәmin.

Súnqarday qos qanaty býtin bolyp,

Túlparday tabylmaydy boyynda min.

 

Oyyna jii oralyp bala kezi,

Onasha

«Qaraghym-au»-gha salady ózi...

Sonda da qiyalynan ketpey qoydy,

Qazaqtyn

Qarapayym qarakózi.

 

TATIYaNA

 

Tatiyana!

Tatiyana! - degen tek aty ghana,

Zaty orys bolghanymen

Jany - qazaq,

Bar bolmysyn bile ber, baqyla da.

 

Ayauly әiel,

Arly ana -

Andaghangha,

Toqtar beker tappaghan tandaghanda,

Qúmar kónil

Sýnge qanbaghanda,

Synar kerek qyrangha samghaghanda.

 

Batpan salmaq týskende basynyzgha,

Sol dos bolar,

Kim bolsa qasynyzda.

Synaqshy bop jýrgende

Syr aldyryp,

Toqang bizding toqtaghan osy qyzgha.

 

Osyny oilap -

Tolqisyn,

Tolghanasyn

Has batyrgha tikkendey ol da basyn.

Qazaq jandy arudy tandaghan ba,

Qazaq qyzy qasynda bolmaghasyn.

 

Keudesine

Kendikting qonyp Kýni,

Tanu kerek,

Synaqshy bolyp múny.

Ajary aiday,

Kerilgen ker maralday,

Jarasyp túr ózine tolyqtyghy.

 

Aydyng núry týskendey

Ajary bar.

Jyly úshyrap túratyn nazary bar.

Timur, Misha -

Qasynda qos qúlyny,

Balalarmen tolysqan bazary bar.

 

Túlghasy bar,

Túlghasy bar, Týri bar - dәl osynday,

Has batyrgha jarasar jarasuday.

Tabighat ta

Tap basyp jaratqanday,

Bolsyn dep,

Gharyshkerding jary osynday.

 

Bolghan son

Baby bólek,

Baghaly da,

Túrghanday núr úyalap qabaghyna.

Talaylar dastarhannan dәm tatysqan,

Tәnti bop

Tatiyana tamaghyna.

 

Bolghan son

Bizding Toqtar

Batyr әri,

Áleumet  әueleter atyn әli.

Qazygha

Qarta qosyp

Tatiyana

Qazaqtyng «beshbarmaghyn» qatyrady.

 

El-júrtty bir-birine jaqyndatyp,

Ár sózin әdebimen maqúldatyp,

Sonan song Tatiyana

Qonaqtargha,

Samauryn qaynatady saqyldatyp.

 

Toqtar - jyr,

Áyeli  - әnning qayyrmasy.

Belgili alghan betten tayynbasy.

Sonan son,

Týsingenge Tatiyana,

Qazaqtan

Az-aq bolar aiyrmasy.

 

Injenir bolghanmenen mamandyghy,

Tilegi -

Bir Toqtardyng amandyghy.

Týri bar bәrin týgel kótererdey

Týsse eger iyghyna zaman jýgi.

 

Sondyqtan nesibesin ýiden kýtken.

San syrdy keudesine týigendikten.

Bilgenge sonyng bәri

Asyl jardyng -

Toqtardy jýregimen sýigendikten.

 

Mahabbat -

Mandaydaghy

Baq tauynday,

Basylmas

Boyyndaghy aptyghynday.

Ishinde «Ýsh aydyn» otyr býgin

Jarasyp

Aydyn kóldin

Aqquynday!

Qazaghym úshty gharyshqa

Ol - Aspanda,

Men - Jerde -

Ara qashyq.

Azamatqa -

Asqar tau, dala - nәsip.

Kóz aldyndy

Kógildir tolqyn biylep,

Qara búlttar,

Aq búlttar aralasyp.

 

Kók aspanda -

Búlttardyng kerueni

Qara jerde -

Júrttardyng serueni.

Tabighattyn

Tap ózi

Tabystyrghan,

Búl da bolsa -

Shattyqtyng sherui edi...

 

Jaygha qalyp -

Kýlgenin,

Keriskenin,

Alys-júlys,

Tóbeles,

Periskenin.

Jerdegining bәri de pende bolyp,

Aspangha úshsang -

Ózising perishtenin!

 

Men -Jerdemin.

Jýitkiydi ol - Aspanda.

Biyikke úshsa

Toqtaugha tolas bar ma?

Kók sengirding kóbesin

Kirsh-kirsh tesip,

Qanday ghajap,

Gharyshqa jol ashqanda.

 

Qanday ghajap,

Gharyshqa biyiktegen.

Jeri bar ma jýrekti iyitpegen?!

Kók sengirge,

Qiyalmen taqap-taqap,

Ketkendeyin mening de tiyip tóbem.

 

Ol - Aspanda,

Áriyne,

Men -Jerdemin.

Jerden jәnnat, bar ma eken,

Jerden - kerim!

Aq aspannyng qaqpasyn

Ashyp tastap,

Qanday ghajap,

Gharyshty mengergenim.

 

Asqar taular,

Abylay asqan belder,

Aqqu-qazgha  qúshaghyn ashqan kólder.

Kók Kemesi zymyrap úshqan kezde,

Qanday jaqyn

Arasy -

Aspan men Jer.

 

Aytty deme,

Áste bir emge ótirik,

Aspan men Jer arasy terbetilip...

Ol aspanda zulaydy,

Al, men bolsam,

Taqymymdy qysamyn,

Jerde otyryp.

 

Keudesinen bolghan song qazyna - bay.

Túra alarma zulamay, azynamay.

Eki ayaghym jer basyp túrghanmenen,

Eki kózim aspannan ajyramay.

 

Biyiktikke qúmarmyn,

Baspaldaqqa.

Qara bauyr úqsaymyn qasqaldaqqa.

Taghatymdy tauysqan

Osy sәtte,

Bar tilegim auysqan -

Aspan jaqqa.

 

Qiya - shyngha qalyqtap

Qyran ketti,

Shartarapqa sharyqtap

Bir әn ketti.

Ánning aty kәdimgi

«Qarakesek» -

Dýrliktirip túrarday úran kókti.

 

«... Súrasang ruymdy - Qarakesek,

Dosymnan dúshpanym kóp qylghan ósek...».

Jer de - bir,

Aspan da -bir,

Ayyrmasyz,

Angharyp bolar emes - arada esep.

 

Bәribir,

Ol - Aspanda,

Men - Jerdemin,

Bir ghana baghyttamyn - shenberdemin.

Qyrannyn

Qara jerdi

Qatar ilip

Kórdim men -

Qanjyghagha óngergenin.

 

Tiygen son

Qazaq úshpay namysqa kóp.

Ant berip,

Qolgha talay nan ústap ek...

Myng mәrte qaytalaymyn,

Endi mine,

«Qazaghym úshty mening -

Gharyshqa!» dep.

 

Búl sózdi qaytaladym talay ishten,

Múndayda Ruh degen qalay ýstem!

Bir sәtke tazarasyng perishte bop,

Artyq sóz -

Azat bolyp,

Anayy isten.

 

Úshudan kórgen emes qyran qajyp,

Últymnyng úlaghaty úlangha azyq.

Bardym da Beyseuovke,

«Býgin - qazir

Ber, - dedim, - ólenime bir әn jazyp!»

 

Ol-daghy boyda kýshin bir ayar ma,

Shabytqa til bitedi tynayarda.

Shalqytyp әsem әndi,

Búrqyratty -

Býk týsip otyrdy da - royalgha!

 

Alaulap sezim oty janatynday,

Gharyshqa ol da úshyp baratynday,

Syrnayyn syr sandyqtyng soqqylaydy,

Dirildep qarlyghashtyng qanatynday.

 

Sazgerdi

Sol bir sәtte shabyt kernep,

Jýregi qayta-qayta qaghyp, terbep.

Bir әndi búrqyratty

Búira tolqyn,

Busanyp túla boyy - aghyp terlep.

 

Áset te әnning shirkin qúlageri,

Búl kýnde әsem sazger - múrageri.

«Qazaghym úshty mening Gharyshqa!» - dep,

Shyqqan әn,

Sol sәttegi mynau edi:

 

«Túramyn qalay tandanbay,

Aytsam bir eken әn qanday?!

Gharyshqa úshyp Er qazaq,

Halqymnyng baghy janghanday.

 

Ataghy ketti alysqa,

Biyikke qaray qaryshta.

Elimning danqyn kóterip,

Qazaghym úshty gharyshqa!

 

Qiyada qyran týleydi,

Jigering jendi ýreydi.

Aynalyp Jerge kelgenshe,

Amandyq Eling tileydi.

 

Yrzamyn núrly tandargha,

Quanbay qalghan jan bar ma?

Qazaqtyng úly úshqan son,

Jetkendey boldym armangha!»

 

GhALAMShARDAN QARAGhANDA

 

Dýnie bara jatyr janyp nege?!

Jarqyldap,

Jan-jaghyna jaryq  bere,

Ot qúsyp,

Aq jalyngha

Aralasyp,

Zymyrap bara jatyr -

Alyp keme.

 

Zymyrap bara jatyr,

Zyryl qaghyp,

Sonynda gýrildegen bir ýn qalyp.

Ýiinde әkesining jayghasqanday,

Ishinde Toqtar otyr kýlim qaghyp.

 

Sabyrly.

Sol bayaghy sergektigi.

Alghanday qúshaghyna jer-kók múny.

Kóterip tughan jerding túghyrynan

Ayalap -

Altyn besik terbep túrdy.

 

Komandir Aleksandr Volkov túrdy,

Kókjalday jana kelgen jortyp qyrdy.

Qasynda avstraliyalyq - Frank  Fiybes,

Toqtar da  -

Túnghysh ret tolqyp túrdy.

 

Ýsheui -

Ýsh memleket -

«Ýshtaghany» -

Tizgini bir kemening ústaghany.

Kemening ishi týgel núrgha  tolyp,

Kýdikting kólenkesi tysta qaldy.

 

Birlesip,

Bilek qosyp,

Beyimdele,

Qaraydy bir-birine meyirlene.

Adamdar alys jolgha attanghanda,

Darqandyq daridy eken peyilge de.

 

Zymyrap,

Aygha qaray úshty keme,

Qúshtarlyq -

Ghajap sezim qúshty dene.

Ár túlgha

Bir-birimen tútasqanday,

Tabynyp

Bir Tәniri -

Kýshtige de.

 

Bәrinde

Bir-aq

Baghyt,

Bir-aq tilek,

Bolashaq -

Bir Ýmitten shyraq tilep.

Qosylyp bir-birine lýpil qaghyp,

Tapqanday

Tar keudede

Túraq  -

Jýrek.

 

Bir bolyp múraty da, maqsaty da,

Tarihtyng ýles qosyp jaqsy atyna.

Kirisip ketti sol sәt

Amanattay,

Berilgen tapsyrma bar bas-basyna.

 

Zulaydy -

Alyp keme kókke qaray,

Kónilge quanyshy tókken aray.

O, Tәnir!

Ýsh batyrdyn

Erlik joly,

Bir sәtke,

Taghat tauyp toqtamaghay?!

 

Aqjolaq iz qaldyryp, jandy narttay,

Zulaydy -

Qaytsin endi jan qúmartpay?!

Aspannyng ayasynda

Alyp keme,

Atoylap

Aryndaydy -

Arghymaqtay.

 

Aspannyng alyp asu biyikterin,

Kórding be,

Jer - Anany iyitkenin.

Ýsheuding ishindegi

Maghan jaqyn,

Toqtar ghoy,

Ol -

Ózimning Keyipkerim.

 

Úiyqtamay tangha deyin key kýnderde,

Qosylyp elding qamyn jeytinderge.

Toqtardy toptan bólip,

Dara túlgha,

Somdayyn -

Keyipkerding keypin men de.

 

Baqytty kýni onyn

Býgin anyq.

Janaryn jer-jahangha tigip alyp.

Qaraydy -

Dýniyege,

Dýiim elge,

Búl Toqtar,

Eng biyikke shyghyp alyp.

 

Qyranday dara samghap,

Qiyrdaghy.

Mandaygha osy shyghar búiyrghany.

Ózimen birge samghap kele jatyr

Jalauy,

Tughan jerdin

Týiir dәni.

 

Dýniyening shyndyghyn da, súmdyghyn da,

Kórdi ol  -

Tanu  kerek kimdi  múnda?!

Biyikten qaraghanda

Jerdegiler,

Aynalyp ketedi eken qyl-qybyrgha.

 

Al, biraq,

Bәri ghajap - Toqtar  ýshin.

Qúr bosqa júmsamaydy joqqa kýshin.

San súraq

Jan-jýregin mazalaydy,

Qamshylap

Boyyndaghy ot-namysyn!

 

Osylay -

Oy - súrapyl qystalaydy.

Baghyty túrghanmenen núsqap aidy.

Dýnie alabajaq,

Alas-kýles,

Ol tirlik,

Búl tirlikke úqsamaydy.

 

Bayqalyp bilmegenin,

Kórmegenin.

Ýstine kózing salsang zor Denenin.

Bar syryn jasyra almay

Dirildeydi -

Biyikten qaraghanda

Jer degenin.

 

Tegeurin -

Bir qaqtyghys bar ma tysta,

Jatqanday

Qiratyp ta,

Ornatyp ta.

O bastan

Ontýstik bar,

Soltýstik bar,

Ortalyq,

Bar Shyghys ta bar,

Bar Batysta ta.

 

Qarasang jogharydan

Tómenderdi,

Tappaysyng keremetti - kemengerdi.

Senbeydi ol

Kózi kórdi,

Myna jerdi

Bәri bir,

Tútas dene degenderdi.

 

Myna  Jer -

Tilim-tilim,

Shimay-shimay,

Qalpy joq birin-biri qimaytynday.

Dýnie atys-shabys,

Alay-týley,

Adamdar jer betine syimaytynday.

 

Halyqtyng týzelmeydi qalpy múnan.

Kóriner bara-bara salty kýmәn.

Eminip Europa,

Aziyanyn

Az kýnde alghaly túr alqymynan.

 

Qapyryq Afrika

Qapylghaly,

Denesi ot-jalyn bop lapyldady.

Al, anau Amerika,

Alabajaq,

Túr әni,

Týrtip qalsang atylghaly.

 

Bilmeysing qayda rahat, qayda baqyt,

Attasang - tabanyndy tayghanatyp.

Resey qalyng orman qúshaghynda,

Túnjyrap,

Túrghandayyn oigha batyp.

 

Qansha jaz,

Tynym tappay neshe qystan,

Byt-shyt bop,

 

Keshegi kýn, keshegi ústam,

Shaq qalyp, kýl-talqan bop jarylugha,

Shynyday shytynap túr

Sheshenstan.

 

Qaghysyp,

Qaqtyghysyp, eregesip,

Tabysyp,

Taghy qayta tóbelesip.

Jaulasyp bir-birimen

Jatqan elder,

Kelmeydi mәmilege «nege?» - desip.

 

Desek te,

Batys ta bar,

Shyghys ta bar,

Qalaysha birin-biri úghysty olar?!

Astyna pil-tabannyng týskennen son,

Janshylyp ólip jatyr qúmyrsqalar.

 

Shayqalyp qaldy sharua,

Qaldy kәsip.

Zamannyng arty - qyrghyn, aldy - nәsip.

Baqasyp bir-birimen

Batys-Shyghys,

Ontýstik Soltýstikpen salghylasyp.

 

Dýniyening osylaysha basy qatyp,

Balasy oinay almay asyq atyp.

Ózbekter

Óz aldyna jónkilip jýr,

Jemisin jer jýzine shashyratyp.

 

Degendey oidaghy isting jóni keldi,

Qytay da tapqan syndy jemin endi...

Tәjikter tapa tal týs,

Qayyr súrap,

Qazaqtyng qaqpasyna eminedi.

 

Aughandar

Qashyp-pysyp taudan taugha,

Jolyghyp kóz ashpastan jaudan jaugha.

Tynyshy ishindegi -

Qazaqstan,

Toqtar da dedi ishinen:

- Tәubә! Tәubә!

 

Týsinsen

Búl dýniyening mәnin berik.

Jer - Ana jatady eken nәrin berip.

Búl joly

Bildi Toqtar túraryndy,

Biyikke kóterilseng -

Bәrin kórip.

 

Dýniyede

Batys ta bar,

Shyghys ta bar.

Tútas dep oy men qyrdy kim ústanar?!

Jatyr Ol

Jantalasa qarulanyp,

Ázirge,

Týri de joq tynyshtalar.

 

Dýniyede Shyghys joq dep,

Batys joq dep,

Arpalys,

Alas-kýles,

Atys joq dep.

Kim aitar -

Tórt qúbyla

Typa-tynysh,

Jalghanda shimay-shataq, shatys joq dep.

 

Bir beleng asyp týsip

Bir belennen.

Dýnie bosamaghan dýrbelennen.

Key elde,

Kerdendegen qylmyskerler

Bosyp jýr,

Oryn tappay týrmelerden.

 

Osy jay sabaq bolar әr adamgha,

Halyqtyng kәdesine jaraghanda.

Dýniyening barshylyghyn

Tarshylyghyn,

Bilesin,

Tek  Biyikten qaraghanda!

Tughan jerge oralu

Myna zaman

Kimdi úghyp,

Kimdi bilgen?!

Arpalysyp

Aqiqat - shyndyghymen.

Qayda meyli shyqsang da,

Qate ketpey

O, tughan jer -

Tartady kindiginnen.

 

Óitkeni oghan,

Seni mәngi - baylaghansyn.

Keng kósilip,

Keng jatyp - jaylaghansyn.

Ýige qaytyp oralu

Bir shyqqan son,

Bayaghy әdet,

Ol endi - qaydan qalsyn?!

 

Tabighattyng týsinbey ne ekenine,

Uaqyt shirkin, jekse de jetegine.

Adam týgil,

Qaydaghy hayuan da,

Oralady ózining mekenine.

 

Tabighattyng yrqyna baghynyp key,

Túrghanynmen,

Saparyng taghy bitpey,

Qayda meyli,

Úyadan úshsan-daghy,

Tartyp alar tughan jer magnittey.

 

Tughan jerding tósinde qybyr etpey,

Túra almaysyng bәribir,

Túghyr etpey,

Qayda meyli ketseng de,

Kerim dýniye,

O, tughan jer -

Tartady qúdirettey!

 

Oratylyp uaqyt úrshyghyna,

Mezi bolyp dýnie qyr-syryna.

Jýrsen-daghy

Bezinip kete almaysyn,

Kelem sonyng týsinbey tylsymyna.

 

Arman ghajap -

Áriyne, biyiktegen -

Bar teneudi men-daghy ýiip-tógem.

Qayda meyli jýrsem de,

O, tughan jer,

Qúdiretine basymdy iyip kelem!

 

Kókjiyektin

Kóz jetpes úshanynda,

Qasiyetindi bilemin - úshamyn da.

Aspan meni

Basqanmen bauyryna,

O, tughan jer,

Men mәngi - qúshaghynda.

 

Jetkize alman jónindi - aityp teren,

Tura joldan kete almas tayqyp kemem.

Qúshaghynnan

Qansha ret úshyrsang da,

Óz tósine bәribir qaytyp kelem.

 

Kóz aldynda -

Kólbendep ótti alystan,

Qayran kýnder

Qauyshyp - kóp tabysqan.

Ol da saghan

Oralyp kele jatyr,

Kýni keshe

Tósinnen -

Toqtar úshqan.

 

Jýrse-daghy tirlikte kim sabylyp.

Mýmkin emes boluy múnshama úmyt.

Az ghana kýn bolghanmen

Aspan jaqta,

Tughan jerdi qalypty

Shyn  saghynyp.

 

Azamattyng tughan jer,

O, túraghy!

Qúshaghynan shygharyp, batyrady.

Bayqonyrdan búl sapar

Bastalghanmen,

Týser jeri -

Torghaydyng topyraghy.

 

Úshqannan song biyikke balapany,

Tebirenbey túra almas dala taghy.

Jayalyqtay sәbiyin orap alar

Torghay jeri -

Ananyng alaqany.

 

Tanghalmasqa bola ma,

Bay - Tәnirge.

Aqiqatty

Aq sóile,

Ayta bil de.

Jaratylyp

Jer - Ana qúrsaghynan,

Qayta tuyp kelgendey

Qayta Ómirge!

 

Adamzatqa oilansa

Arman dayyn.

Jolaushygha

Jebeushi bolghan dәiim.

Kóz úshynda

Kóringen Torghay tóri,

Mine,

Mine, jaqyndap qalghandayyn.

 

Móldir aspan.

Jýzinde jolaq qalmay.

Qayta oraldy

Qyran qús - qanat talmay.

Jerge qaray ol emes,

Jerding ózi -

Oghan qaray

Jaqyndap kelatqanday.

 

Myng sәlem,

Býkil qazaq qauymyna,

Minezi tartyp tughan tau úlyna.

Peyili  jalpaq júrttyn

Kendigindey,

Tartatyn barlyq últty bauyryna

 

Dalanyng qanat qaghyp qyrandary,

Úrpaqqa

Ýn qatqanday

Úlandary.

Tabany tiygen kezde

Topyraqqa

Toqtar da

Tebirenbey túra almady.

 

Jenildep, auyr jýkten zil batpanday.

Kómkerip dýniyeni gýl japqanday.

Toqtardy

Tórt qúbyla

Týgel qorshap,

-Jaraysyn!

Jaraysyn! - dep til qatqanday.

 

Qazaqtyng әr auyly,

Ár qalasy.

Asqar tau,

Aydyn shalqar,

Sar dalasy...

Toqtargha izet etip iyilgendey,

Aq niyet -

Adamzattyng bar balasy.

 

Dýrkirep

Dýniyening ghajap ýni,

Sәbiydey pәk kónilding tazalyghy.

Janghyryp,

Jalpaq әlem qol soqqanday:

Jasa! - dep, -

-  Qazaqstan!

-  Qazaq úly!

 

Toqtar men Múhtar nemese deputattyq doda

 

Oy degen de kóp edi,

Toy degen de kóp edi.

Ayta berse osynyng -

Tolyp jatyr sebebi.

 

Keltirmese babyna

Bere qoymas jer azyq.

Jetip qiyn shaghyna

Bara jatyr el azyp.

 

Bir kýndigin oilaytyn,

Kemtarlar da kóbeydi.

Jútqan sayyn toymaytyn

Jemqorlar da kóbeydi.

 

IYek artyp aryzgha

Jatqandar da kóbeydi,

Belshesinen qaryzgha

Batqandar da kóbeydi.

 

Aytqan sózi ótetin

Tanys elder kóbeydi.

Atyp,

Asyp ketetin

Qanisherler kóbeydi.

 

Tez týsirip qaqpangha

Qylqyndyrghan

Qily kýn...

Betten úryp aitsang da

Bylq etpeydi

Biyligin.

 

Deydi biylik:

- Ýndeme,

Shetelderge jer kerek...

Osy kezde

Minbege

Shyghatúghyn Er kerek!

 

...Osyny oilap Múhtar da,

Tek jatpady Toqtar da.

Eki jaqtan top bastap,

Andaghaylap,

Shyqty algha.

 

Jerding nanyn jegesin,

Elding qamyn jegesin.

Eniregen

Er bolsa,

«Endi qalay?!» demesin,

Búrdy sosyn aidyngha

Sayasattyng kemesin.

Qara halyq qarsy aldy,

Túlghasyna tamsandy.

«Toqtar kele jatyr!» dep,

Jariyagha jar saldy.

 

Tym berilmey sezimge,

Túra biler sózinde.

El myqtysyn izdeydi,

Kókpar-doda kezinde.

 

Kim bar deysing qúr jatqan?!

Qazaq ýshin bir maqtan

Qalyng eldi qaq jaryp,

Toqtar shyqty bir jaqtan.

Múhtar shyqty bir jaqtan.

 

Eki myqty qosylyp,

Syr suynday josylyp,

El aldyna shyqqanda

Kórgen emes tosylyp.

 

Ekeui de namysty er,

Qyzylorda - tanys jer.

Biri aqyn - ghajayyp,

Biri - ghajap gharyshker!

 

Eki birdey Alyptyn,

Bauyrlasy bar últtyn.

Shek joq edi shynynda,

Quanyshynda halyqtyn.

 

El qalypty saghynyp,

Taghy tilek,

Taghy ýmit.

Qosylghanday

Eki ózen -

Eki jaqtan aghylyp.

 

Ýdetkenmen kókpardy,

Ýiip tógip joq-bardy.

Biylik biraq,

Boy bermey,

Múqatpaqshy Múhtardy,

Toqtatpaqshy Toqtardy.

 

Bireu jónsiz tiyisip:

(100 gramyn jii iship)

Syrdan neni joghalttyn,

(Bolsa da ortaq qara jer!)

Gharyshyna úsha ber,

Arysyna bara ber! -

Degenin-ay,

Sonda bir,

Essiz,

Eser,

Esalan.

Esalannyng ol sózin,

Qoldamady esh adam...

 

Baqyt syilap barshagha,

El birligi -

Basty arman.

Biylik qarsy bolsa da,

Jenip shyqty qos tarlan.

 

Jaqsylardan iz qalar,

Halqyn sýigen talandy.

Byt-shyt qylyp

Búzdy olar,

Bóget bolghan qamaldy.

 

Býkil ólke qol soqty,

Egiz úlgha eldegi.

Syrdyng suy

Sol sәtte

Syiraghynan kelmedi.

 

Kýn ótkizbey bosqa qúr,

Elding múny - sherimen.

Bir-aq shyqty

Qos batyr -

Parlamentting tórinen.

 

Kele sala ekeui -

El qamyna kiristi.

Dúrys! - dedi dúrysty,

Búrys! - dedi búrysty.

Ekeuining jigeri -

Tasytqanday yrysty.

Qaynatqanday qúryshty.

 

Múhtar tildi qorghady,

Toqtar dildi qorghady.

Eki batyr birigip

Tughan eldi qorghady.

 

Jasyl jaylau

Asqar tau,

Ózen-kóldi qorghady.

Satylugha shaq qalghan

Qayran jerdi qorghady.

 

Sóilep edi,

Ne kerek?!

Eldi auzyna qaratyp...

Biylik degen keremet,

Parlamentti

Jiberdi

Bir-aq kýnde taratyp!

 

TOQTARMEN SÚHBAT

 

 

-  Tughan jerin?

- Mәdy men Tәttimbetting mekeninde,

Tuyppyn «Qarqaraly» eteginde...

-  Tughan jylyn?

-Aynalyp Úly Jenis kózayymgha,

Tuyppyn qyryq altynyng jaz aiynda.

- Ákeniz jayly?

- Taghdyrym tua sala tasqa ainalyp,

Ákeden japa shektim, jastay qalyp...

- Shesheniz jayly?

-Panalap ómir-tirlik qalqasynda,

Anamnyng aman óstim arqasynda.

- Balalyghyng qalay ótti?

- Kóp kórdim balalyqtyng qyzyq kýnin,

Tentektigim, emes tek, búzyqtyghym.

- Syr aitsanyz az ghana?

Kýnderinnen bozbala...

Tughan jeri  Torghay ma,

Álde Yrghyz ba?

Ghashyq boldym bir qyzgha.

Aynaldy ol men ýshin

Qol jetpeytin Júldyzgha.

- Tatiyanamen tanystyghyn?

-  Qonghanday bop jýrgende jat úyagha,

Baqytyma jolyqty - Tatiyana.

«Tәtish» deydi qazaqtar erkeletip,

«Tatiyana» -

Ánsheyin aty ghana!

- Balalarynyz jayly?

- Baqytym da,

Baghym da - osy kýngi,

Maqtan etem ózime qos úlymdy.

Túlghasyna yrzamyn tauday bolghan,

Qúlyndarym -

Papasynan aumay qalghan.

-  Qazaq tilin bile me?

-  Bilmese eger úrpaghym qazaq tilin,

Onda mening qúr beker - Azattyghym!

 

Gharyshkerlik qadamynyz?

 

-  Sheshedi ghoy taghdyr men talan bәrin.

Úshqysh bolu...

Sol edi - bar armanym.

Armanyma jetkende,

Sen bilesin,

Gharyshkerlik saparym jol alghanyn.

 

Jýrmin qazir halqymnyng ortasynda.

Dәstýrimen júrtymnyng salty osynda.

Gharyshker bop atandym,

Men - alghashqy,

Egemendi Elimning arqasynda!

-  Deputat boldynyz?

-  Zaman jýgi kýrdeli ol-daghy anyq.

Bastaghan is -

Birazy jolda qalyp.

Aqiqatyn aitugha

Kerek boldy -

Kókiregimde,

Kóp oilar qordalanyp.

 

Sol bir jaylar janymdy múnaytady.

Qay iske de

Qaraymyn - synay taghy.

Zahar shashqan

Zamannyn

Zar men sherin,

Men aitpasam,

Búl kýnde,

Kim aitady?!

-  Oyymyzsha, osy bizdin,

Ardaq tútar dosynyz kim?

-   Dostarymdy aita almaymyn kóp dep te,

Jәne tipti az demen.

Balalyqta,

Oqyghanda mektepte,

Kýnderimde arman jolyn kózdegen.

Talay dosty kóp kórdim,

Jauda bolmay qalghan joq.

Búl basymnan talay jәidy ótkerdim,

Mende әli arman kóp.

Syrlary bar múnyng da,

Jan bolmasa jarymes,

Bir men ýshin,

Shynynda,

Adal jannyng bәri dos.

Dostarymdy dey almaymyn,

Songhy jәne alghashqy...

Aghalardyng ishinde,

Ardaq tútam, Oljasty.

- Qúrdastardyng ishinde...

- Búl sózimdi týsin meyli, týsinbe,

Qúrdastardyng ishinde,

Qymbat maghan bir adam.

Ol - Baltash qoy,

Janymen de,

Jýregimen únaghan.

IYә, aitpaqshy, sening de,

Bar edi ghoy,

Baltash jayly ólenin.

Oqyp bershi,

Demeu bolsyn kónilge!

- Oqy desen

Oqiyn,

Baltash dosqa,
Bolsyn qosqan

Lebizim mening de...

Ayyby onyng -

Oyynyng biyiktigi.

Ayyby onyng -

Boyynyng biyiktigi.

Baltash, Baltash -

Bar últtyng maqtanyshy,

Baltash, Baltash -

Halyqtyng sýiikti úly!

 

Taghdyry bar talaydan jay úqtyrghan.

Aq jýregi - aqylyn bayyttyrghan.

Búl zәntalaq zamangha men ne dermin?!

Myqtylyghyn kisining aiyp qylghan.

Qúshaq jayyp - jol ashyp eptilerge,

Qyryn qarap túrghanday tektilerge.

Búl zәntalaq zamangha men ne dermin?!

Quat emes,

Qúm qúighan ot-jigerge.

Dos degenning biri - qu, biri - kóse,

Sonyng joly kesiler kim ýdese?!

Sheneunikter qaraydy shekesinen,

Barmaghynan bal jegen kýni keshe!

Jargha soqqan zaman-ay aqyldyny.

Adamdardyng azayyp tatulyghy.

Qisyq,

Qynyr,

Qyrsyqty

Qiyp óter,

Baltash,

Baltash -

Baltaday batyldyghy!

Ie qylghan tabighat ziyaly atqa,

Jýregine úlylyq úyalatqan.

Baltash,

Baltash ózining atyna say,

Balta bolyp siltengen qiyanatqa!

Baltash...

Baltash bir sәby baladayyn,

Kim dos bolsa  -  sol tuys, sol aghayyn.

Alang bolyp jýrgeni qashan kórsen,

Auyl jayy...

Qosa oilap qala jayyn.

Sendi búzyp,

Sәuledey sәuirdegi,

Dýr silkindir -

Dalanyng dauyl-jeli.

Baltash,

Baltash -

Berispes Batyrlarday

Dәl Býgingi Zamannyng

Jauyngeri!

«Ýsh ang»

Ejelgi

Erke

Esilding jaghasynda.

Asyryp

Mereytoydyng baghasyn da.

El-júrty «Ýsh ang» dep atap ketken,

Túraghy -

Er Toqtardyng naq osynda.

 

«Ýsh Ang» -

Astananyng irgesinde,

Enkeyip kýnning kózi túr besinde.

Manadan el tasqyny toqtaghan joq,

Mekenin Gharyshkerding bilmesin be?!

 

Búl ara qazir -

«Toqtar qalashyghy»,

Dәuirlep tughan kýnnin  jarasymy.

Shildening 27 júldyzynda,

Jiyldy qalyng elding bar asyly.

 

Bir shoghyr Gharyshkerler,

Ákim-qara.

Osynda әnshiler de, aqyndar da.

Shirengen sheneunikter

Kýzetimen -

Janyna jan shoshityp  jaqyndargha.

 

Qonaqtar ózimizden, shetelden de,

Arnayy, keybireui tótennen de.

Topyrlap, aghyl-tegil kelip jatyr,

Bilgenge múnyng bәri bekerden be?!

 

Sóz sóilep ministrler bas jaghynda,

Asaba qayta-qayta «tost» qamynda.

Atynan

At ýrketin nebir kósem,

Ataqty akademiyk, jas ghalym da.

 

Kóresing barlyq  últtyng balasyn da,

Qúrylysshy,

Júmysshynyn  da - bәri  osynda.

Kýishiler kýmis kýiin kýmbirletip,

Ánshiler jyr tógedi arasynda.

 

Oranyp ónsheng noyan

Órt  - anyzgha,

Qalghanda qan jýgirip arqamyzgha.

O, ghajap!

Oyda joqta,

Osy mezgil,

Elbasy jetip keldi ortamyzgha.

 

Arghymaq,

Asyl túlpar  jeteginde,

Kelgen dep oilamanyz tóte kimge?!

Erekshe núr oinady

Oyda joqta -

«Ýsh Ay» -

Er Toqtardyng mekeninde,

 

Bógelmey

Elbasy da jelpingeni,

Degende: - «Has túlpardy keltir, kәni».

Jer tarpyp,

Kýldir-kýldir kisineydi,

Arghymaq

Altyn kýmis er-túrmany.

 

Túrmady eshkimdi de sәl kýttirip,

Serilik boyyndaghy

Saldyq qylyq.

Toqtar da, ýzengige ayaq saldy,

Áp-sәtte

Arghymaqqa qarghyp minip.

 

Razy Elbasynyng qúrmetine,

Ótkendi  kóz aldyna bir keltire.

Súnqardyng qanday jaqsy qaraghany,

Túlpardyng tәnti bolyp týr-kórkine.

 

Bir kezde,

Maghan-daghy keldi kezek,

Aqyngha altyn arqau boldy da ózek,

Toqtargha aqtarylghan

Aq tilekti,

Tolghadym, tebirenip tildi bezep:

-   «Toqtar!

Toqtar!

Toqtarsyn!

Alaulaghan ottansyn.

Jalaulaghan toptansyn.

Bir әn bolyp,

Qyran bolyp

Aspangha -

Qanatyndy qaqqansyn.

Jan otyndy jaqqansyn.

Ay qasyna barghanda,

Taytalasta,

Tarjolda,

Taghdyr dәmin tatqansyn.

Alyptardy maqtarsyn,

Arystardy jaqtarsyn.

Bireulerdi boqtarsyn.

Toqtar!

Toqtar!

Toqtarsyn!

Jalpaq eldi jarylqap,

Jamandyqty taptarsyn,

Jaqsylyqty jaqtarsyn.

Alpys jasqa kelgende,

Aqyn dosyng ólenin

Aghyl-tegil aqtarsyn.

Álemdegi bar qazaq

Atyndy atap maqtansyn.

Men de seni maqtadym,

Sen de meni maqtarsyn?!»

 

Kongress-hollda

 

Alpystyng toyy...

Kongress - hollda mol halyq.

Aqyn bolghan song -

Aq qaghazymdy qolgha alyp.

Tolqyp bir túryp,

Alqaly toptyng aldynda,

Oqydym ólen,

Oqydym óleng - tolghanyp.

 

Oqydym ólen...

Qanatyn qyran qomdady,

Osy ghoy shirkin,

Aqynnyng baghy janghany.

Úsynyp túrmyn,

Oqyrman qauym bilsin dep,

Osy edi mening -

Oqyghan jyrym sondaghy:

- Sen Batyrsyng -

Halyqty bastauyng kerek.

Sen Aqynsyng -

Alypty jasqauyn  kerek.

Sen asylsyn-

Asyldy tot baspauy kerek,

Sen jasynsyng -

Dúshpannyn  tas tóbesinen -

Ot tastauyng kerek.

 

Dauyl - jelsin,

Taularmen qiylysqan,

Jauyngersin,

Jaularmen jii úrysqan.

Sen úransyng -

Aq almas jarqyraghan,

Sen qyransyng -

Eng alghash

Biyik úshqan.

 

Sen súnqarsyn

Súlulyq - jyrdan núsqa.

Berilip ketkeninde

Bir namysqa.

Qolyna alyp silteytin

Kereginde -

Aq semsersin,

Iluli túrghan tústa.

 

 

Jýreginde -

Jalyn-ot,

Sananda -arman.

Kele jatqan baghzy bir zamandardan.

Ajdahanyng auzyna aparsa da,

Jetpis ret

Ajaldan aman qalghan.

 

Zatyna - min,

Keltirmey atyna - syn.

Keydi tipti

Ashynyp,

Ah úrasyn.

Bireu tiyse

Qazaqtyng namysyna,

Nayzaghay bop,

Áli de atylasyn.

 

Aqiqatyng -

Aytylghan syrday qanyq,

Jýrgen jerin

Jap-jaryq núrgha ainalyp.

«Qazaq» degen bir sózge

Qasiyetti -

Sening mәngi esiming túr baylanyp.

 

Jaralghanday

Jýreging jyrdan dәiim.

Aq dastarhan -

Ár ýide túr dәm dayyn.

Men ózindi kórgende

Sezinemin -

Qarqaraly tósinde túrghandayyn.

 

Qúrdassyng ghoy,

Qarama, sen jasyma,

Syrlasayyq

Onan da kel, qasyma.

Seni osynday

Erlikke jetelegen,

Rahmet aitayyq, Elbasyna.

 

Túlghang sening kóriner

Toptan aiqyn.

Kerbezderge

Kózindi kóp qadaysyn.

Alynbaghan

Asqar tau,

Aldynda -

Ot bar,

Toqtar!

Toqtar!

Biraq ta, toqtamaysyn!

 

Mening elim jol tartty

Alysqa - Azat,

Aytar sózim qolyma nan ústap ap:

- Senen biyik eshkimde bolmaq emes,

Jasa,

Jasa,

Ghajayyp,

Gharysh - Qazaq!

 

Toptau

 

Kóp jazdyq

Kóktem jayly,

Búlbúl jayly.

Esirkep,

Esti sózdi

Kim qúndaydy?!

Boydaghy namys qozghan,

Gharysh - Qazaq

Toqtardy men jyrlamay kim jyrlaydy?!

 

Qarasang zamana synay taghy,

Kóp jaylar -

Kónilindi múnaytady.

Bayandap sýiikti úldyn

Biyiktigin

Toqtardy men aitpasam kim aitady?!

 

Mening de qaynap keyde ot-namysym,

Keledi kórsetkisi topta kýshin.

Jolyna jauyngerding men de ilesip,

Qolyma qalam aldym -

Toqtar ýshin!

 

Kez kelgen qyzyqpaymyn bar asylgha,

Tandadym -

Tektisin de,

Darasyn da.

Siltedim qalamymdy qaru qylyp,

Arpalys,

Ómir - maydan arasynda.

 

Erlikti serik etken jas janyna,

Jol salyp -

Bolashaqtyng bastauyna.

Kýmbezin

«KSRO»-nyn

Kirsh-kirsh tesip,

Álemning bir-aq shyqqan

Aspanyna.

 

Qyran ol -

Qay kezde de aspanqúmar.

Jayy joq -

Taudan týsip,

Tastan qúlar.

Túlghasyn

Er Toqtardyng somdau ýshin,

Ár aqyn jazghan sózin dastan qylar.

 

Kógimde -

Shuaq shashyp núrly aspangha.

Jerimde -

Aman-esen gýl basqanda.

Elim dep

Emirengen

Er túlghanyn

Erligi siyar emes

Bir dastangha.

 

Er tusa halyq sýiip, qazaq eler,

Aqyngha qalay shabyt maza berer?!

Erligin tughan eli maqtan etip,

Jazylghan,

Áli talay jaza berer.

 

Ol jayly tolas tappas әn de, jyr da,

Bólenip baytaq әlem mәngi núrgha.

Ólkemnin

Ózenderi tulap aghar,

Toghysyp -

Esil,

Ertis,

Jayyq,

Syr da!

 

Burabay,

Bayanauyl,

Qarqaraly,

Qosylyp

Bir-birine jol tabady.

«Altyn kýn Aspanyna...»

Aynalady,

Dýniyening shyrqap salghan ortaq әni.

 

Arylyp tughan elim sher-kýiikten,

Osynau әn -

«Gimn» bolyp,

Eldi iyitken.

Aralap biz siyaqty

Jermen emes,

Bәrin de

Kórgen Toqtar,

Eng biyikten!

 

Áriyne,

Elbasynan aldy kenes,

Artynda

Asqar taular, qaldy beles.

Sonynan

Samghap úshqan

Talghaty bar,

Búl jolda

Bizding Toqtar - jalghyz emes!

 

Búl jolda -

Úshty Talghat qayta-qayta

Jalyghar týrimiz joq aita-ayta.

Jas qyran

Jan-jaghyna qaranady,

Degendey,

«Qazaq qanday, endi bayqa!»

 

Búl iske

Agha Toqtar sýisinedi,

Kónilge әn úyalap,

Kýy sinedi.

Tu tigip

Gýl kóterip,

Tughan eldin

Qosylyp bir-birine túr tilegi.

 

Kóterer

Biyigine

Baq talaydy

Aspangha elim kózin kóp qadaydy.

Gharyshqa bir bastalghan

Ghajayyp jol,

Talghatpen,

Tek Toqtarmen toqtamaydy.

 

Gharyshtyng kóbeyedi júldyzdary,

Qazaqtyng aman bolsa úl-qyzdary.

Tәkappar,

Keudesimen kók tiregen,

Álemning baghynady shyn-qúzdary.

 

Elimnin

Er enseli  azattyghy,

El aman bolsa tuar ghajap kýni.

Estirmiz

Eleng etip bir habardy,

«Gharyshqa úshty, - degen -

Qazaq qyzy!»

 

Estirmiz jýregimiz jarylarday,

Bir baqyt

Boyymyzgha daryghanday.

Quanar dәl osynau

Quanyshqa,

Aq jýrek

Adamzattyng bәri qalmay.

 

Tirlikte keler jazyn, qysyng әli.

Baqytyn ómir talay úsynady.

Mәnshýk pen Áliyany

Tughan qazaq,

Gharyshqa talay qyzyn úshyrady!

 

Halqyna qút-bereke dua qonyp,

Kózimiz jeter әli búghan anyq.

Ol kezde sen bolmasan, men bolmasam,

Quansyn -

Úrpaghymyz kuә bolyp!

 

At jayly,

Tolghanamyz, qyran jayly.

Úrpaghym,

Úly kóshte

Úrandaydy.

Bolsa da,

Qanday zaman,

Bizding qazaq,

Bir erlik jasamasa túra almaydy!

 

Osylay bolghan әr kez namystylar,

Alysty jaqyndatyp - tabystyrar.

Biyikke úmtyludan jalyqpaytyn,

Búl qazaq -

Qay kezde de,

Gharyshqúmar!

 

Tap keldik,

Ghajayyp kez,

Keng ghasyrgha.

Jazylghan,

Tәuelsizdik tanbasynda.

Gharyshqa úshar talay

Bizding qazaq,

Solardyn

Toqtar túrar,

Eng basynda!

 

"Abay-aqparat"

 

Tolyq núsqasyn jýktep alu...