Qazaq topyraghynda tәuelsizdik ýshin kýres tarihynyng birneshe kezenderi, әr kezenning ózine tәn kýres qaruy, amal-әreketi boldy desek, qazaq halqynyng materialdyq jәne ruhany qazynasyna qol súghyp qana qoymay, sol arqyly últtyq erkindikke shek qoydy maqsat tútqan otarlaushylargha qarsy halyq ruhyn oyatuda jyraular poeziyasynyng orny erekshe.

XIX ghasyrdyng ekinshi jartysy - qazaq elining Resey patsha ókimetining qol astyna kirip, biraq әli de bolsa bodandyqtyng qamytyn tolyq moyynday almay, erkindikten airylghanyna opyq jep, ókinishpen kýn keshken kezenimen sәikes keledi. Bodandyqtyng keyingi úrpaqqa tiygizer zardapty zalalyn alghash angharyp, jyrlarymen zar tókken aqyn-jyraulardyng tәuelsizdik iydeyasy keyingi kenes ýkimetine de jagha qoymaghany belgili bolyp otyr.

Qazaq topyraghynda tәuelsizdik ýshin kýres tarihynyng birneshe kezenderi, әr kezenning ózine tәn kýres qaruy, amal-әreketi boldy desek, qazaq halqynyng materialdyq jәne ruhany qazynasyna qol súghyp qana qoymay, sol arqyly últtyq erkindikke shek qoydy maqsat tútqan otarlaushylargha qarsy halyq ruhyn oyatuda jyraular poeziyasynyng orny erekshe.

XIX ghasyrdyng ekinshi jartysy - qazaq elining Resey patsha ókimetining qol astyna kirip, biraq әli de bolsa bodandyqtyng qamytyn tolyq moyynday almay, erkindikten airylghanyna opyq jep, ókinishpen kýn keshken kezenimen sәikes keledi. Bodandyqtyng keyingi úrpaqqa tiygizer zardapty zalalyn alghash angharyp, jyrlarymen zar tókken aqyn-jyraulardyng tәuelsizdik iydeyasy keyingi kenes ýkimetine de jagha qoymaghany belgili bolyp otyr.

Orystandyrudyng tam-túmdap etek ala bastaghan belgilerine últ tamyryna balta shabylatyn nyshan retinde shoshyna qaraghan jyraulargha (Shortanbay, Múrat, Ábubәkir t.b.) qazaq mәdeniyetining kenestik tarihynda «zar zaman aqyndary» degen at qoyylyp, «kertartpa, últshyl aqyndar» dep aidar taghyluy - osynyng aighaghy. Kenestik iydeologiyanyng salqynymen jyraulyq múra birynghay didaktikalyq mazmúndaghy poeziya retinde taldanyp keldi. Jyrdyng azamattyq, qaharmandyq qyry «taptyq kýres, baylar men moldalardy synau, jongharlargha qarsy soghys, batyrlyqty dәripteu» túrghysynan ghana taldandy. Al jyraular poeziyasyndaghy últtyq iydeya, jyrlardyng últ tәuelsizdigi jolyndaghy kýreske ýndeytin, otarshyldyqty әshkereleytin sayasi, iydeologiyalyq qyry eleusiz qalyp keldi. Dúrysynda, «últshyl, bayshyl» degen qaralaugha úshyrap ketpes ýshin, jyraulyq múranyng sayasi-iydeologiyalyq mazmúndaghy joldary «repressiyalandy».
Ruhany tәuelsizdigimizding 20 jyldyq belesinde әli de bas-ayaghyn jinatpay jatqan Manghystau jyr mektebi ókilderi qatarynda shygharmalary barynsha mol jetken әri respublikalyq basylymdarda nasihattalyp jýrgen Qashaghan jyrau ekeni belgili. Jәdiger jyrdyng joqshysy Qabibolla Sydiyqúlynyng jinaqtauymen aqyn ólenderi birneshe ret jeke kitap týrinde de jariyalandy. Jyraudyng 170 jyldyq mereytoyy qarsanynda manghystaulyq múratanushy J.Jylqyshiyevting jәne jyrshy Aqylbek Tasqaraúlynyng kýshimen qayta tolyqtyrylyp, jinaqtalghan «Qayyrtpay ketken Qashaghan» atty shygharmalar jinaghyn baspagha әzirleu barysynda týsingenimiz: aqynnyng búghan deyin resmy basylymdarda kórinip jýrgen jyr-múralary - «asyldyng shashyrap týsken synyqtary» ghana, al «shyn altynnyng qúimasy» halyqtyng zerdesinde saqtalyp kelgen. Olay deytinimiz, jyraudyng birshama shygharmalarynyng mәtinderi qysqartylghan, ózgertilgen, tipti resmy basylymdargha mýlde enbey qalghan tuyndylary da tabyluda. Osy tústa Qashaghan jyrau Kýrjimanúly basqan topyraqtan týlegen qara sózding abyzy Á.Kekilbayúlynyng - aqynnyng 150 jyldyq mereytoyyna arnaghan lebizinde: «Jyr súnqargha nege tomagha kiygizildi? Jyr túlpargha nege kisen salyndy? Aytpasa da belgili...» degen joldary eske týsedi.
Jyraudyn, әsirese, dastandarynyng mәtini qatty ózgeriske úshyraghan. Jyr joldary qalyp qoyghany óz aldyna, birtútas shygharmanyng әr shoghyry әrtýrli atpen bólek-bólek shygharmalar týrinde kezdesedi. Mysaly, aqynnyng «Jút jyly» dastanynyng ýzindileri «Topan» jinaghynda «Júttan keyin», «Zamana hali» dep atalatyn bólek-bólek jyr ýzikteri týrinde berilgen.
1900 jyly Jem ózeni arnasynan asyp, jaghasyna jaqyn ornalasqan eldi mekenderdi su shayyp ketedi. Adam, mal shyghyny kóp bolady. Tabighat apatynan zardap shegip sansyraghan halyqqa sol kezdegi qazaq jerin uysynda ústap otyrghan patsha ýkimetining jergilikti әkimshiliginen eshqanday jәrdem kórsetilmeydi. Osy jaylardy kózimen kórip, kýiingen aqynnyng ashu-yzasy jyr bolyp tógiledi. Jyr birte-birte terendep, «Topan» dep atalghan dastangha ainalady. Osy dastan «Topan» jinaghynda 335 tarmaqpen berilgen. Jergilikti baspasóz betterinde dastannyng bir bóligi «Topan», kelesi bir bóligi «Jem tasyghanda» dep atalyp, eki bólek shygharma retinde jariyalanyp keldi. Keyinnen búl eki jyrdyng tútas bir dastan ekeni anyqtaldy. Sonymen «Topan» dastanynyng «Qayyrtpay ketken Qashaghan» atty jana jinaqtaghy tolyqtyrylyp, qalpyna kelgen núsqasy 534 joldy qúraydy.
Aqynnyng Begim tórege arnau sózi, Asan qayghynyng Edil men Jayyqty tastap kóshuining tarihy sebepterin bayandaytyn keybir shumaqtar dastannyng búghan deyingi jariyalanyp kelgen resmy núsqalarynda kezdespeydi.
Dastanda Resey patsha ýkimetining qazaqtyng jerin shyndap jaulay bastaghan túsyndaghy otarshyldyq ozbyrlyq әreketteri, tәuelsizdiginen airyla bastaghan elding kýizelisi naqty surettermen bayandalghan. Jyrdyng eng kóp qysqartylghan bóligi de osy maghynalyq shoghyrda. Aqyn «Asanqayghynyng boljap aityp ketkeni shyngha ainaldy, sony shyqqyr kózimiz kórdi» dep kýiinedi. Jem men Jayyqtyng boyyndaghy qorghasynday balqyghan qúiqaly jer, Jayyqtyng iysi anqyghan bekiresi talaydyng armanyna ainalyp edi. Sarytau, Samar, Qazannyng saudagerleri men kelimsek qonystanushylary, Hiuanyng saudager sarttary aghylyp kelip, oljagha belshesinen batyp, aqshany saraylap jinap, elderine tasushy edi. Sol kelimsekter toyynghasyn «qúdaylaryn» úmytyp, jergilikti eldi kózine ilmey, kemsitip qorlaugha ainaldy. (Jem men Jayyq qút edi, Tarqamas bazar-dýkeni. Berekeli qazanym, Qyzyghy ketpes bazarym, Aq shuaqty ajarym. Keship jatyr basynan Kelimsekter mazaghyn). Halyqtyng qazanyna qol súghyp, óz nesibesin ózine tatyrmady (Sarytau, Samar, Qazannan Kelgenning qyzyq kórgeni, Tastary órge órledi. Bekterimdi bayaghy, Esiktegi, ayaghy, Qúly qúrly kórmedi. Biylep ap sudyng balyghyn Búqara baytaq halyqtyng Jeuine de bermedi...). Qazaqtyng mýddesimen eshkim sanaspady, bas kóterse, jazagha tartty (Bas kótergen qazaqty Pәlege tartty kesektep). Bir kezderde qazaqty «qoy baqqan nadan el» dep mensinbey, qazaqtyng jerine ayaq basugha jiyrenetinder endi basqasha sayrap jýr (Sahyranyng eli shashyq dep, Barugha alys-qashyq dep, Shandy-ayaq elge barmayyq, Bara almaspyz asyp dep... Jolamaushy edi әuelde. Býginde basqa sayrap jýr, Tor-túzaghyn saylap jýr «Zerdesiz elding baylyghyn Qarpyp qalugha asyq» dep...). Búl kelimsekter qazaqtyng baylyghyna súghynghany azday, endi elding ruhany bolmysyn býldiruge әrekettenude. Aldymen elding jýregin jadylap, aramza moldalary keldi (Noghaylar tapqan jan-ayla, Ukaznoy moldalar Óp-ótirik qúdaylap). Artynan elding sanasyn túmandatyp, esinen adastyratyn araghy men temekisi qosa jetti (Qalagha kelgen biyleri Araq iship, elirdi. Keudesi búghan semirdi, Papirosy sheguli...). Tentek-tebirin qazy men biylerding alqasyna salatyn saltymyz ayaqasty bop, týrme degen súmdyghy shyqty (Tentek qylsa bir qazaq, Týrmege baryp mataldy). Qazaqtyng sózin sóileuge tiyisti bay-myrzalaryn arzan qyzyqpen aldap-sulap, basyn ainaldyryp qoydy (Qayyrsyz kileng qasta bay Aydaghan malgha quanyp, Qoy-qozygha júbanyp; Qalaly jerde myrzasy Qos arghymaq par jegip, Tarantas arba tuaryp, Kәrshóndikke qamalyp, Shalqydy talay mas bolyp, Nәpsisin ylaygha suaryp...). Búghan deyingi jariyalanymdarda nәpsisin shaygha suaryp týrinde berilip kelgen tirkes jana núsqada nәpsisin laygha suaryp bolyp týzetilgen. Bizding oiymyzsha, aqynnyng lay dep otyrghany araq bolsa kerek. Qaladagha myrzalar kәrshóndikke qamalyp shay emes, araq ishetini týsinikti. Shalqydy talay mas bolyp degen tarmaq ta lay (araq) sózine menzeydi. Araq - adamnyng sanasyn laylaytyn jaghymsyz, las súiyq retinde obrazdalyp berilip túr dep týsinemiz.
Dastannyng búrynghy, shartty týrde alghanda, «resmy basylymdarynda» tómendegi shumaqtar joq:
Bes kýndik dәulet mas qylyp,
Bolmaytyn iske bәs tigip,
Dúshpangha artyn ashtyryp,
Jaqsyny jaman tabalap.
Bәleden bәle balalap,
Kóbeydi habar jamanat...

Sarttan boldy moldasy,
Shaytan boldy joldasy.
Qúl-qútangha qor boldy,
Azamat erding ordasy.

Alla degen artyq baq,
Búrynghy ótken zamannan,
Qyzyl tilim, sayrasan,
Oqighalardy aityp baq.
Jastaban, Shargha, Keldibay -
Taz degen tuys júrtymnyn
Jýregi jaman shayyldy-aq.
Bayúlynyng ishinde
Bilikti qarttar qayymdap,
Bilgen eken payymdap.
«Su tasady jymday» dep,
«Baytaq jatqan halyqqa
Bәle keledi múnday» dep.
Alty kýn búryn ótuli
Eli-júrtyn aralap,
Aytqan eken shamalap:
«Eldi býlgin shalad» dep
«Topan su tasyp aghad» dep.
«Bәle keled túldanghan
Ker zamangha qyryndap, -
Aydyng basy qauip» dep.
Bilikti shaldar aitypty
Oqighadan búryn-aq.
Tyndaghan biraq jan bar ma,
Shaldardyng sózin yrymdap?
Adamzattyng azghyndauynyng belgisi: tәube, shýkir, qanaghat degen kisilikting ýsh kriyteriyin úmytu. Allany auyzgha almau. Bәlening belgisin boljaghan danalyqqa qúlaq aspau. Mine, qanshama jandy jalmaghan qasiretti oqighanyng sebebi. Jyrdyng Alla atymen baylanysty joldary qysqartylyp berilip kelgen. Mysaly, «Salih qúlyn bir Alla Ot ishinde saqtar» degen sóz Kóneden jetken aqpar-dy. Bitine, búzyq kóbeyip, Haqqa qarsy is qylghasyn, Qaysysyn aman saqtar-dy. - degen joldar búrynghy núsqada: «Ot ishinde saqta» degen sóz Qaysysyn aman saqtady. - týrinde qúiryq-jaly kýzelip úsynylghan. Tolyqtyrylghan núsqasy: «Salih (adal) qúlyn Alla ot ishinde de saqtaydy degen kóneden jetken qasiyetti sóz bar edi, biraq adamzat kýnagha sheksiz batyp, Haqqa qarsy is qylghasyn Alla olardy jazalady» degen úghymdy berse, qysqartylghan kenestik núsqasy «ot ishinde saqta degen sózding jalghan ekeni osydan kórinedi» degen oigha menzeydi.

Aqyn osynshama jazyqty-jazyqsyz adamdy jalmaghan apattyng syryn «tabighattyng mylqau kýshinen» emes, adam balasynyng ózining ishki bolmysynan izdeydi. Adamnyng ruhany azghyndauyna, peyilining búzyluyna oray jibergen Allanyng jazasy dep úqtyrady. Jyrdyng resmy mәtininde osy oilardy aighaqtaytyn joldar týsip qalghan:
Asylyng shiyki topyraq,
Asyly topyraq bolghan son,
Adamnyng isi ghapyl-aq,
Ólmeytindey kórgenmen
Adamgha ajal jaqyn-aq.
Ólerin adam bilgesin
Tósekke týnde kirgende
Imanyndy aitqan maqúl-aq.
Allasy týspey auyzyna
Sóilemek jaman shatynap.
Tәubagha kel tirlikte
Qúdaygha jylap ahylap.
Aqyretting qayyghyn
Bir mingesin ylaulap,
Kelmeging qiyn qatynap.
Izindi baghyp shaytan jýr,
Qalt jibermey baqylap...
«Resmy mәtindegi» «kenestik týsiniktin» nemese «kenestik týsinbeushiliktin» salqyny tiygen óleng tarmaqtaryn kórsete keteyik.
«Resmy núsqasynda»:
Ghalamat múnday tús boldy,
Azghyndar azyp mys boldy.
Álpeshtegen arudyn
Keudesine qara qús qondy.
Auyzsha jyrlanghan núsqasynda:
Ghalamat múnday týs boldy,
Altyndar azyp mys boldy.
Qyzyldan kiyim kiyingen,
Mamyqtan tósek jiynghan
Álpeshtegen arudyn
Keudesine qara qúzghyn qús qondy.
«Qyzyldan kiyim kiyinu» men «mamyqtan tósek jiynu» obrazy «әlpeshtegen arudyn» qanshalyqty ayauly ekendigin, sonyng ishinde arudyng qazaq degen últtyng dýniyetanymyndaghy, bolmysyndaghy ornynyng erekshe ekendigin, sóitip әlpeshtegen aruynnyng - últynnyng bolashaq anasynyng - keudesine jay qara qús emes, qara qúzghyn qústyng qonghanyn (qúzghynnyng óleksege qonatynyn oilasaq) sol arqyly qazaq últynyng basyna týsken ahualdyng qanshalyqty qasiretti ekendigin menzep otyr. Sonday-aq, «resmy núsqadaghy»:
Malynan payda kórmegen,
Qanaghatsyz Qarynbay,
Baryn joq dep qúrynghan.
Júldyzdy jatqa sanasaq,
Qisap etip qarasaq,
«Myng tasqangha bir tosqan»
Bar emes pe edi búrynnan?!
dep berilgen joldardyng auyzsha jyrlaudaghy núsqasy әldeqayda tereng әri jýieli deuge bolady:
Malynan payda kórmegen,
Qanaghatsyz Qarynbay,
Baryn joq dep qúrynghan.
Tabalap ony qayteyin, -
Qúdaydyng tory qúrylghan!
Ónege ýshin aitamyn,
Keyingi tughan jas bala
Taymaghay dep jol men yrymnan.
Júldyzdy jadqa sanasaq,
Hisap etip qarasaq,
«Myng tasqangha bir tosqan»
Bar emes pe edi búrynnan?!
«Tabalap ony qayteyin, Qúdaydyng tory qúrylghan!» degen joldar jyraudyng ókinishi men sharasyzdyghyn tanytady. «Júldyzdy jatqa sanau» degennen góri «júldyzdy jadqa sanau» tirkesi qisyndyraq tәrizdi. «Jad» - arabtyng «es» úghymyndaghy sózi desek, «júldyzdy jadqa sanaudyn» maghynasy «halyqtyng ótkeni men bolashaghyn júldyzdargha qarap, boljap, eseptep otyru», qazaq halqynyng astronomiyalyq qabileti turaly aitylyp túrghan bolu kerek dep oilaymyz. Sonda «júldyzdy jadqa sanau» tirkesin: «júldyzdy halyqtyng jady dep sanau, esepteu» úghymynda alu kerek bolady.
«Resmy basylymnan» susyp týsip qalghan jyrdyng endigi bir qomaqty shoghyry - «pikir etu» men «tәubagha kelu» iydeyasyn nasihattaytyn diny mazmúndaghy óleng joldary:
Jәne bir mysal aitayyn:
Ázireti er Ghaliy:
«Tútqasy bolsa ústaytyn
Qara jerding qabatyn
Qozghar edim», - dep edi.
Kónilin Alla semdirgen -
Sol sózining sebebi.
Dәuitting úly Sýleymen
On segiz myng ghalamgha
Patsha bolyp ol túrghan.
Núry sugha týsken son
Patshalyqtan aiyrylyp,
Búqarashylyq jol qughan.
Ótirik aityp taysalman,
Nadannyng sózin aita alman,
Ayyrma, Alla, taghattan.
Haq jolgha basta, Jaratqan!
Dәuitting otyz úlyna
Ázireyil qúryq salghanda,
Bәrin jinap alghanda,
Arasy alys bolmapty
Anyghy jalghyz saghattan.
Perghauyn patsha zor bolghan,
Shaytangha qúlqyn biyletip,
Zúlymdyqty mol qylghan.
Tәkkәparlyq enip kóniline,
Mólsherli kýni múny da
Nil dariya jútyp qor qylghan.
Qaziynesi kóp Allanyn,
Fazylynan shet qalman.
Allasyz is qylam dep,
Payda bermes maqtanghan.
Menmendikten qayyr joq,
Aram qan jiyp kónilge,
Kókiregi tattanghan.
Adamzatqa sol kerek -
Qúdaydan qorqyp saqtanghan.
Tәkәppar men menmennin
Pighylyna tap kelip,
Osynday ret kóp bolghan.
Meyling patsha, meyling qúl,
Ólsheuli saghat soqqanda
Bәri de sonyng joq bolghan.
Jan jaratqan Allanyn
Kenshiligine tap bolar
Tәuba men shýkir etken jan...
Patshalyghynan airylghan Dәuitting úly Sýleymen, otyz úly bir saghattyng ishinde kóz júmghan Dәuit, Ázireti er Ghaly - Allanyng kózi týsken payghambarlary bolsa, qauymymen birge Nil dariyagha jútylghan Perghauyn - kәpirlerding patshasy - biri kóniline sәl bolsa da kýpir oy kelgendikten, endi biri Allagha jaqpas is qylyp, menmendik, jauyzdyq is qylghandyqtan, qaterge úshyrady. Árqaysysy bir-bir qissagha azyq bolatyn oqighalardy Qashaghan jyrau tәptishtep bayandap jatpaghan. Qara kýshting iyesi Ázireti er Ghalidyng jauyzdardyng qolynan meshitte óltiriluin «kónilin Alla semdirgen» dep isharalaydy. 18 myng ghalamdy biylegen Dәuitting úly Sýleymenning peri qyzynyng sózine erip, qústargha qiyanat jasamaq bolghany ýshin patshalyqtan aiyryluyn «núry sugha týsken son, patshalyqtan aiyrylyp...» dep beredi. Onyng sebebi - birinshiden, búl oqighalar Qashaghannyng ómir sýrgen kezeninde kez-kelgen qazaqtyng balasyna kózin tyrnap ashqannan tyndap ósken qissalary arqyly tanys bolatyn; ekinshiden, jyrdyng pragmatikalyq maqsaty (әserliligi) ýshin oqighalardy tizbektep jatu manyzdy emes, sol oqighalardyng saldaryn, úrpaqqa sabaq bolatyn ónegesin aitu manyzdyryq bolsa kerek.
Jyrdyng konsovkasyndaghy qorytyndy oy - aqynnyng ózin de, elin de júbatyp aitqan joldary «resmy basylymda»:
Keyindegi bozbalalar,
Nalymanyz, shyraghym,
Kýnderding kýni bolghanda,
Kók dariya kól bolsa,
Bay men jarly teng bolsa,
Suda - balyq, qyrda - egin,
Bәle-bәter joq bolsa,
Diqanshylyq kóp bolsa,
Talaptyng kýshi sel bolyp,
Ketersiz-daghy el bolyp.
Auyzsha jyrlaudan jazyp alynghan núsqada:
Keyindegi bozbala,
Nalymanyz, shyraghym,
Áli de Qúday ondasa,
Kýnderding kýni bolghanda,
Kók dariya kól bolsa,
Bay men jarly teng bolsa,
Suda - balyq, qyrda - elik,
Bәle-bәter joq bolsa,
Dihanshylyq kóp bolsa,
Talaptyng kýshi sel bolyp,
Alladan bolyp kenshilik,
Pendeden ketpey kemshilik,
Talabyng etken jóndelip,
Ketersiz-daghy el bolyp.
Qaraytylyp berilgen joldar - Alla atymen baylanysty oy oralymdary - «resmy basylymda» joq. Sonday-aq, «suda - balyq, qyrda - egin» tirkesi «suda - balyq, qyrda - elik» týrinde aitylghan. Sudan balyq aulau, qyrdan ang aulau, ózenning boyyna egin salu («dihanshylyq kóp bolsa») - qazaqtyng ýsh týrli kýn kóris kózi menzelip túr dep týsinemiz.
Sóitip, aqynnyng tolyqtyrylyp, qalpyna keltirilgen «Topan» dastany keyingi úrpaq ýshin tәuelsizdikting qanshalyqty kiyeli qúbylys ekenin úqtyratyn, tipti qazirgi tanda da ózektiliginen airyly qoymaghan tarihi, sayasiy-әleumettik, ruhany tuyndy ekendigi sózsiz.
Jaqynda Týrkiyanyng Kaysery qalasyndaghy Erjiyes uniyversiytetinde ótken Aziya tilderi men әdebiyeti halyqaralyq simpoziumyna qatysyp, «Manghystau jyraulary poetikasyndaghy «shynayy adam» konseptisi» taqyrybynda bayandama oqydyq. Ýndi, arab, qytay, japon, korey, iran, týrik t.b. aziya elderining týkpir-týkpirinen jinalghan ghalymdar týrik tilinde oqylghan bayandamamyzdy óz tilderindey týsinip, súraqtar qoyyp, pikir bildiristi. Álemdik aghylshyn tilimen iyq tirestirip, simpoziumnyng negizgi tili bolghan tuystas týrik tilining mәrtebesine qyzygha da, qyzghana da qarap, bedeldi auditoriyalarda kirispe sózding dengeyinen әri asa almay jýrgen óz tilimizding jayyn oilap qamyghyp túrghanymyzda, Týrkiyanyng Koniya qalasyndaghy Seljýk uniyversiytetining professory, doktor Ály Temizelding ýzilis uaqytynda bayandamamyz ýshin alghys aityp, «qazaqtyng sany 15 mln emes, qazaqtyng sany - 800 mln, sebebi: barlyq týrki júrty - qazaq!» degen lebizi mәrtebemizdi aspandatyp tastaghanday boldy. Týrkiyanyng birneshe joghary oqu oryndarynda dәris oqityn bedeldi ghalym Erjiyes uniyversiytetinde qazaq filologiyasy bólimin ashugha kýsh salyp jýrgen kórinedi. Qazirgi kezde osy oqu ornynda birneshe týrik student-jastary qazaq tilin ýirenip jýrgenin bildik.
Ásirese, týrik tiline audarylghan jyr joldary tyndaushylargha qatty únady. Qazaqtyng «qara shaldarynyn» baghzylyq ýni jahandanudyng topanyn da jaryp ótip, jyrgha, kisilikke arzu jýrekterdi baurap alghanyna kuә boldyq...
Kenestik imperiya biylik etken 70 jylda qazaq halqynyng ruhany damuynyng últtyq sipaty toqyrau kezenin basynan ótkizdi. Ásirese últtyq tilding qoldanys ayasynyng taryluy, qazaq tilin bilmeytin úrpaqtyng sayasiy-qoghamdyq arenada basymdyqqa ie boluy, qazaq últynyng bolashaghyna degen senimsizdikting etek aluy últtyng ruhany daghdarysqa úshyrauyna jetkizdi. Búl daghdarystyng nәtiyjesinde babalar tanymy men keyingi úrpaq tanymynyng arasyndaghy baylanys ýzildi. Sondyqtan jyraular poeziyasy jas úrpaqqa aqyl-kenes, ósiyet aitudan әrige barmaytyn qúrghaq didaktika nemese zamany ótken baylar men batyrlardy maqtaytyn madaq jyrlary retinde ghana tanytylyp keldi. Degenmen adam balasynyng týpki sanasynda saqtalyp qalghan, sol adamnyng ózi de bayqay bermeytin onyng bolmysymen birge jaratylghan últtyq dil qanday da bir mezgili tughanda jaryp shyghary sózsiz.
Ár jerde júlym-júlymy shyghyp, shashyrap qalghan jyr ýzikterin qayta jalghap, baghzy qazaqtyng ruhany kenistigin qazirgimen jalghastyru - XXI ghasyrdaghy úrpaqtyng peshenesine jazylghan tәrizdi. Tәuelsizdik tuymyzdyng astynda qalpyna kelip, alqalaghan әleumetimen qayta qauyshqan, qay zamanmen de ýndese alatyn, ózektiligi óshpeytin oimen órilgen jaqsydan qalghan jәdiger jyrdyng jana úrpaqpen qauyshuy mәngilik bolghay.

Bibaysha Núrdәuletova,
filologiya ghylymdarynyng doktory, Sh.Esenov atyndaghy KMTjIU professory.

http://ushqiyan.kz/?p=4041