MEMLEKETTIK TIL TAGhDYRYNYNG ShEShILMEUI -   MINANYNG  ZALALSYZDANDYRYLMAUY...

«Samarqanda bir әpkem bar,  búdan da ótken soraqy» degendey, biz qazaq tiline qarsy biylik pen ishtegi keybir oppozisiya ókilderin synap jatqanda, syrttaghy «syrttan» Áblyazov ta qazaq tiline qarsy Ertisbaevtyng ertegisine qosylyp, shyn pighylyn jasyra almay qaldy...

Elding kózin jetkizu ýshin Áblyazov ýndeuin sózbe-sóz keltireyik: «...Sizderding orys tilining mәrtebesin jong arqyly qazaq tiline memlekettik til retinde qoldau kórsetu turaly talaptarynyz - últaralyq qatynastardyng ushyghuyna, elden orystildi azamattardyng ketuine, bizding elimizding sheteldegi bedelining týsuine әkeletin qadam,»-dep, Ertisbaev auzyna týkirip qoyghanday, biylikting 20 jyldan beri aityp kele jatqan jattandy jaramazanyn soghady.     «Sizder osyny qalaysyzdar ma? Olay bolmasa, onda ózderinizge eki súraq qoyynyzdar - qazaq tilining mýshkil haline kim kinәli jәne ne isteu kerek?» dep,  bәrimizge belgili jauap - býgingi  biylikti  ayyptaydy...

MEMLEKETTIK TIL TAGhDYRYNYNG ShEShILMEUI -   MINANYNG  ZALALSYZDANDYRYLMAUY...

«Samarqanda bir әpkem bar,  búdan da ótken soraqy» degendey, biz qazaq tiline qarsy biylik pen ishtegi keybir oppozisiya ókilderin synap jatqanda, syrttaghy «syrttan» Áblyazov ta qazaq tiline qarsy Ertisbaevtyng ertegisine qosylyp, shyn pighylyn jasyra almay qaldy...

Elding kózin jetkizu ýshin Áblyazov ýndeuin sózbe-sóz keltireyik: «...Sizderding orys tilining mәrtebesin jong arqyly qazaq tiline memlekettik til retinde qoldau kórsetu turaly talaptarynyz - últaralyq qatynastardyng ushyghuyna, elden orystildi azamattardyng ketuine, bizding elimizding sheteldegi bedelining týsuine әkeletin qadam,»-dep, Ertisbaev auzyna týkirip qoyghanday, biylikting 20 jyldan beri aityp kele jatqan jattandy jaramazanyn soghady.     «Sizder osyny qalaysyzdar ma? Olay bolmasa, onda ózderinizge eki súraq qoyynyzdar - qazaq tilining mýshkil haline kim kinәli jәne ne isteu kerek?» dep,  bәrimizge belgili jauap - býgingi  biylikti  ayyptaydy...

Ájeptәuir sayasatker dep jýrgen Áblyazovtyng sózderi  bir-birine kereghar. Ol qazaq tilining mýshkil haline biylikting kinәli ekenin aitady. Ony, әriyne, Áblyazov aitpay-aq elding bәri jaqsy biledi. Endi biylik kinәli bolmaghanda Shahanov kinәli emes qoy, memlekettik tilding damuyna... Sóite otyryp, Áblyazovtyng  ózi osy ýndeuinde sol biylikting kinәsin - memlekettik til turaly sayasatyndaghy  «orys tilin tómendetuge bolmaydy, qazaq tili ne bolsa, ol bolsyn» degen ústanymyn aina qatesiz qaytalaydy. Biz memlekettik tildi bilmey, últtyq mýddemizdi talap etpey  jýre bersek, shetel aldyndaghy bedelimiz keremet bolady eken de, al Konstitusiyalyq zandy talabymyzdy - qazaq tilining qaryshtauyn qalasaq, shetel aldyndaghy abyroyymyz ayaq asty bola qalady eken...  Búl qanday mazaq?! Qazaq  eli qazaq tilin qajetke jaratqany  ýshin syilamaytyn sheteldikterding  atasyna nәlet!  Ózderi zansyz óz tilderin biledi de, zandy memlekettik tilin bilgisi kelgen  memleketten ketkisi keletin, últaralyq qatynastardy ushyqtyratyn orystargha  «jolyng anau» deymiz barlyq damyghan elder sekildi.  Eng aldymen ózimiz elikteytin Resey sekildi...  Búl ne masqara, auyz jalasa  qalghan Ertisbaev pen Áblyazov myrzalar?!.

«Qazaq tilining mýshkil haline kim kinәli jәne ne isteu kerek?»-degen Áblyazovty «tolghandyrghan» eki súraqtyng jauaby - 138 ziyalynyng ashyq hatynda aiqyn aitylghanday, biylikting Konstitusiyagha orys tilin qabattastyryp, eldi shatystyratyn 7 baptyng 2-shi  tarmaghyn engizui  kinәli. Endi «ne isteu kerek?» degenge jauap - ol bapty alyp tastau kerek! O, búl biyliginning de, oppozisiyannyng da janyn alatyn talap. Óitkeni ekeui de - orysqúl. Ertisbaev pen Áblyazovtyng sózderi nege egizdey úqsas? Ánsheyinde biylikke qarsy Áblyazov endi nege últshyl oppozisiyanyng úranyna emes, biylikting arsyz ariyasyna qosylady?..  Búdan shyghatyn qorytyndy - biylikke orysshyl oppozisiya kelgen kýnde de, tildin, últtyng býgingi jaghdayy ózgermeytini belgili boldy. Qayta búl kýnimizge de jylap kórisemiz be degen qauip úyalaydy... Býginde bizding memlekettik tilge baylanysty synymyzgha úshyraghan sayasatkerlerding «advokattary» aqtalu ýshin aityp jatqanday, olar bizding «eski qarsylastarymyz» emes...  Múqtar Áblyazov keshe shetel asyp ketkende,  kezinde onyng qolynan jem jegen Erghaliyevalar endi «Svoboda slova» gazetinde syrtynan betaldy soyyp jatqanda olardy biraz kinәlap jazghanymyz bar edi... Sondyqtan bolar, «SentrAziya ru.» portalyndaghy «Tyajela y nekazista. Jizni informasionnyh holdingov» (14.02.2011.) atty býkil  BAQ-qa jasaghan saraptamasynda Almas Bekberdiyev : «Po sravnenii s drugimy izdaniyamy gazetu "Jas qazaq ýni" mojno nazvati poistiyne nezavisimoy. Vladeles y glavnyy redaktor gazety - poet Kazybek Isa. Yavlyaetsya chlenom politsoveta partiy "Ak jol". Nesmotrya na eto, on ne podpadaet pod polnoe vliyanie nikakoy partiy ily klana»-dep bagha bere otyryp,   «Odnako v poslednee vremya gazeta "Jas qazaq ýni" rabotaet v interesah partiy "Algha", a tochnee, M. Ablyazova» dep te jazady. Endi  býgin sol Múqtar Áblyazovtyng qazaq tiline  qarsy biylikpen auyz jalasqan әreketin kórgen song qalay  ishing jylidy... Nemese, biz  qazaq tilining namysyn qorghap, synaghanda   ghana kóre qalatyn Bolat Ábilov kezinde birneshe ret «Jas qazaq ýni» gazetining «Jyl adamy» bolghanyn bilmeytin de boluy  kerek...
Al shyn pighyldary әshkere bolghan jalghan oppozisiyanyng  «últshyldar biylikting tapsyrysyn oryndap otyr» degen ottauyna «Jas qazaq ýni» gazetining ótken nómirinde «ATA ZANDY ÓZGERTPEY, TILDI ÝIRENU - SUGhA TÝSPEY JÝZUDI ÝIREN DEGENMEN BIRDEY...»    atty maqalada  ( www.qazaquni.kz ) naqty jauap bergemiz. Ájeptәuir degen Áblyazovtyng ózi auyldaghy taptauryn aiyptaudan shygha almay: "Últshyldar Preziydent әkimshiligi tapsyrmasyn oryndap otyr" dep soghuy da onyng últtyq mýddege qarsy kózqarasyn býrkemeleui dep bilemin.  Ol  ózi qamqorlyq jasaytyn k+ arnasyndaghy  mening jurnalist Qasym Amanjolgha bergen súqbatymda da "búl biylikting tapsyrysy emes" ekeni soqyrgha tayaq ústatqanday aitylghanyn kórmese, nemese qazaqsha týsinbese Áblyazov    ýshin atalmysh maqaladan ýzindi keltire ketuge de bolady: " Ózderin oppozisiyashyldarmyz dep kórsetkisi keletinder el aldynda últtyq mýddege qarsy shyn mәnindegi pighyldary әshkere bolghasyn,  ony qalay býrkemeleu kerektigin әdettegi jolmen aiqyndap alypty... Ózderine qosylmaghandargha qoldanatyn eski әdisteri: «olar biylikting tapsyrmasyn oryndap otyr» degen jala taratudy endi últ ziyalylaryna da qoldanuda. «Til turaly ýndeudi  Shahanov toby  biylikting tapsyrmasyn oryndap,  negizgi kýrdeli mәselelerden, Manghystau múnayshylarynyng ereuili  t.b. oqighalardan el kónilin audaryp alyp ketu ýshin jasap otyr», t.b. neshe týrli ósekterdi soghuda. Tipti, tisi sayasatpen sarghayghan saqa sayasatkerlerding ishinde de ózim habarlasqan keybireuleri  «men osylay oilaymyn» dep, ýndeuge qol qoydan bas tartuda...  Búghan ne dersin? Sonda olar ýshin memlekettik til mýddesi - memleket mýddesi - tútas  últ taghdyry men namysy ekinshi, ýshinshi kezektegi mәsele eken, әiteuir negizgi emes eken...  Ghasyrlar boyy kýtken Tәuelsizdikting eng basty belgilerining  biregeyi - әrkim qaster tútuy tiyis memlekettik til turaly búnday sóz aitqan sayasatkerlerdi, meyli biylikte bolsyn, meyli oppozisiyada bolsyn,  ózge elderde, mysaly Ózbekstanda it qosyp quady...

Qasym Amanjol bastaghan jurnalisterding de maghan  negizgi qoyghan súraqtary osy «biylikting tapsyrmasy»  turaly boldy. Men búghan tanghaldym. Tilim  dep, últym dep shyryldap jýrgen әlemge әigili aqyn Múqtar Shahanov qalay biylikting tapsyrmasyn oryndaydy, eger eng birinshi ol kisige men shyghyp, Ýndeu jayly úsynys jasasam...  «Orys tilindegi eki-ýsh basylymnyng synyna bola Mәdeniyet ministrligi til turaly zang jobasynan negizgi bapty alyp tastady. Biz qayta qostyru ýshin osy kýiip túrghan mәselege ýn qatayyq» dep telefon shaldym. Múqang ózining sharshap jýrgenin aityp, «Onda ózing jaz mәtinin, keyin talqylap, ziyalylargha qol qoydyramyz» dedi.  Osylay bastaldy Ýndeu jariyalau bastamasy. «Jalyn» jurnaly redaksiyasynda el ziyalylary jinalyp, ýndeu mәtini talqylandy. Manyzdy degen  mәseleler qosyldy. Bar bolghany sol. Búl jerde meni «biylik» dep oilamasanyzdar, eshqanday jogharynyng núsqauy bolghan joq dep kepildik bere alamyn.  Eger biylik ózi tapsyrma berse, Ýndeuge Preziydent kenesshisinen bastap, tayly-tayaghyna deyin qarsy shygha ma?  Shahanovtyng ýstinen neshe týrli jala materialdar da qaptap jatqanyn jaqsy bilesizder... Ótirik bolsa da,  qisyn degen bolsayshy? Al bireuding   tapsyrmasyn oryndaytynday  Múqtar Shahanov «Aljasqan» joq..."

KONSTITUSIYaNY ÓZGERTU JAYLY SAUAL -

KIMNING KIM EKENIN ANYQTAYTYN DETEKTOR

Meninshe, osydan bastap, bizding qojayyn tilinde sóileuge qúmar qúldyq qúlqyndylarymyzdy «orysqúl» dep atau kerek shyghar... «Otar kezindegi orysqa qúldyghynan   aryla almay jýrgendikten, qojayyn tilinde - oryssha sóilep, oryssha oilaytyn, orys tilin qorghap, oryssha ómir sýretin qúlaqkesti qúl» degen sózden shyqqany anyq angharylyp túrghan joq pa?  Sonda qazaq tiline qarsy, orys tilining jolynda óletin sayasatkerler Ertisbaev, Mәmi, Múhamedjanov, Aldamjarov, Áblyazov, Ábilov,  J.Mamay, M.Tinikeev, Baqyt  Syzdyqova,  Biybigýl Tólegenova, Dýisenbek Nahimov, Aygýl Omarova jәne taghy basqalardyng attary atalghanda til úshyna «orysqúl» degen atau orala ketetin bolady...  «Mәngýrt»  degenge balama, sinonim deuge de bolatyn  búl atau ýshin terminkomnan aqy súramaytynymdy Mәdeniyet ministrligine eskertemin...

Óttering jarylyp  ketse de aitayyq, qazir «qazaq tiline qarsy emespiz, damuy kerek, biraq orys tilining mәrtebesi joyylmasyn» degen biylik pen oppozisiyadaghy  qaptaghan orysqúldardyng osynday ekijýzdilik, kózboyau «qaghidalarynyn»  tura maghynasy, yaghny qazaqsha audarmasy - «qazaq tiline qarsymyn, óle bersin,  orys tili jasay bersin»degen sóz. Osy sózdi jәne «memlekettik tilge týgel ótu   ýshin әli de uaqyt kerek»dep, ózderin «otyz jylda til ýirenetin» Qojanasyrdyng esegimen tenestiretinder jii aitatyn ottau sózdi  aytushylar - memlekettik tilge  jәne memleketke qarsylar.  Búl - Otangha opasyz Orysqúldardyng ottaubayy! Búny týsinbeytin qazaq aqymaq emes. Óitkeni teng ústaluy mýmkin emes Til Tarazysynda ózining konstitusiyalyq zandy orynyn 20 jyldan beri antikonstitusiyalyq orys tiline berip qoyghan qazaq tili damuy  ýshin... orys tili kemui kerek. Búl tabighy hәm tarihy jәne ghylymy  zandylyq. Onsyz,  birin ósirip, birin kemitpesen,   100 payyzdyq ólshem zandylyghyna qalay qarsy shyghasyn... Ol eldi aldau emes, eng aldymen ózindi aldau!  El soghan miy jetpeytindey sauatsyz emes...  Ásirese, dәl qazir...

Sebebi, orys tili turaly Konstitusiyanyng 7-shi babynyng 2-shi tarmaghyn alyp tastau jónindegi  bizding biylikten talabymyz qazir kimning kim ekenin dәl anyqtaytyn  detektorgha ainaldy. Óitkeni, biyliktegi de, oppozisiyadaghy da óp-ótirik «elim, tilim», dep eniregende etegi jasqa tolatyndardyng ekijýzdilikteri әshkere boluda. Bizding sayasatkerler men qayratkerlerge, qalamgerlerge, mәdeniyet pen óner ókilderine, jalpy  ziyalylargha sauyn aityp, saual salyp jatqan «Últ ziyalylarynyng Ýndeuindegi Konstitusiyadan orys tili turaly 7-shi  baptyng 2-shi tarmaghyn alyp tastau talabyn  qoldaysyz ba?» degen jalghyz súraq  olar ýshin ertegidegi jan alghysh jalghyz kózdi dәuden de qorqynyshty boluda. Bizding «mazasyz» telefondarymyzdan qashu , «ózim habarlasamyn» dep jaltaru, elektrondy poshtagha, tipti sms-ke de jauap bermeu ýdep túr...

Biz әjeptәuir ýmittenip jýrgen jas sayasatker Janbolat Mamay da, Áblyazov pen ertisbaevtardyng qazaq tiline qarsy sózderin aina-qatesiz qaytalap, ekijýzdiligin bildirip qoydy. Ol qazaq tiline qarsy maydannyng jalauyn ústap túrghan әblyazovtyq «Respublika.info»  portalyna bergen jauabynda ózining 138-ding hatyn oqymay qol qoyghanyn, eger oqysa da, ómiri qol qoymaytynyn «maqtanyshpen» mәlimdeydi. «Moya pozisiya ostaetsya prejney: gosudarstvennyy yazyk razvivati nujno, no ne v usherb drugim yazykam. Ya takje schitai prejdevremennym vlezati v Konstitusii y lishati russkiy yazyk ofisialinogo statusa.» Yaghni, jogharyda aityp ketkenimizdey, «qazaq tiline qarsy emespiz, damuy kerek, biraq orys tilining mәrtebesi joyylmasyn» degen biylik pen oppozisiyadaghy  qaptaghan orysqúldardyng osynday ekijýzdilik, kózboyau «qaghidalarynyn»  tura maghynasy, yaghny qazaqsha audarmasy - «qazaq tiline qarsymyn, óle bersin,  orys tili jasay bersin»degen sóz. «Respublikalyq» tilshinin  múrnynan sýiregenine búzauday telpendegen Janbolattyng sauatsyzdyghy hәm birjaqtylyghy «búl hatqa nege biylik úiymdasqan týrde birden nazar audaryp otyr, al búryn búlay hat jazghanymyzda olay bolmap edi. Sondyqtan búl biylikting isi»» dep, beti býlk etpeuinen kórinedi. Áriyne, kósemi Áblyazov aitqan «anyqtamadan» ainymau kerek qoy... Au, búrynghy qaptaghan ashyq hattarda orysqúl biylik pen oppozisiyanyng eng jandy jeri - Konstitusiyanyng 7 baby 2 tarmaghyn alyp tastau bolyp pa edi?.. Búl bir. Ekinshiden, qazaq tildilerding qarqynynan qauiptengen  Janbolatty qazaq tiline qarsy 5000-day orystildilerding úiymdasqan týrde birden  shabuyly oilandyrmaydy?  Nege?  Odan song «Konstitusiyany ózgertkenshe, qazaq tilinde oqulyqtar, sózdikter jazu kerek» degen búrynghy qarsylasy, orysqúl Aygýl Omarova sekildi týkke túrghysyz, eldi aldaytyn, memlekettik BAQ kýnde jazatyn bos myljyndy ezgileydi. Ol qazaqsha oqulyq,sózdikterdi Konstitusiyanyng 7 baby 2 tarmaghyn almay, eshkim de kerek etpeytinine  osylay degishterding  miy jetpegeni me? Aqyrynda J.Mamay jep otyrghan «nanyn» aqtap, bir-aq tynady: «Bәri «Halyq maydanyna» qosylu kerek» deydi. «Halyq maydanyn» basqaratyn Áblyazovtardyng qazaq tiline qarsylyghy biylikten, ertisbaevtardan da asyp túrsa, kim qosylady? Sóitip, memlekettik tildi birinshi oryngha qoymaytyndar, orysqúldyghyn, ózining qazaq tiline qarsylyghyn « eng aldymen biylikke qarsy kýresu kerek» dep,  «eng onay, jemissiz  arzan әdispen» aqtap alugha tyrysady.

«Jas qazaq ýni» gazeti 2004 jyly qazaq tiline qarsy dauys bergen Parlament deputattaryn әshkerelep, qara tizimdi  jariya etkende qogham bir dýr silkinip edi. Búl tizimdi barlyq basylymdar jarysa kóshirip basyp jatty. «Egemen Qazaqstannyn" ózinde әigili tarlanboz  Sherhan Múrtaza: «Kimning kim ekenin bilging kelse, «Jas qazaq ýni» gazetin oqy!»dep aiqay saldy. Osy bas gazette belgili jazushy Beksúltan Núrjekeev «Auyl» partiyasynyng tóraghasy Ghany Qaliyevke: «Sizding qazaq tiline qarsy shyqqanynyzdy «Jas qazaq ýni» gazetinen oqyp bilgen son, búnday  partiya qatarynda bola almaymyn» -dep jazyp, partiyalyq biyletin qaytaryp berdi... «Qazaq әdebiyeti» gazeti:  «Jas qazaq ýni» gazeti qoghamdy bir maqalamen-aq týrtip oyatty»dep jazdy. Endi mine, kimning kim ekenin biletin taghy bir kezeng ,syn saghaty tudy... Taghy da zor silkinis tudyrghan... taghy da qazaq tilining auyr taghdyry...

Negizi,  memlekettik tildi bilmey kelgenine Qazaqstan azamattary kinәli de emes. Óitkeni, olardan eshkim memleket retinde memlekettik tildi talap etip jatqan joq qoy...  Búl jerde bәrine basty kinәli -  biylik. Áytpese, Tәuelsizdik alghan jyldary ózge últ ókilderi zandy til talabyna kónip, barlyghy til ýirenu kurstaryna baryp, balalaryn qazaqsha balabaqshalargha bere bastap edi... Jaqsy bastalyp kele jatqan osy ýrdisti toqtatyp qoyghan biylikting ózi. Ýkimet tóraghasy bolghan Qaramanovtyng kezinde Til turaly zangha qara daq salghan,  memlekettik til rólin tómendetken   bir qauly shyqty da, júrt bosansyp sala berdi. Al bәrin býldirgen sol, Konstitusiyadaghy 7-shi baptyng 2-shi tarmaghy...  «Auruyn jasyrghan óledi» degen keremet maqal bar...  Minany  joq dep jasyrghannan... ol jarylmay qalmaydy...  Ony zalalsyzdandyru kerek. Onyng bir-aq joly- Qazaq elinde tek bir ghana qazaq tilin memlekettik til etu! Últaralyq qarym-qatynas tili  degening de,  resmy til degening de - memlekettik tilding atqaratyn sharuasy. Oghan ózge últ ókilderining basym bóligi qarsy emes. Tek ózimizding biyliktegi de, oppozisiyadaghy da memlekettik hәm ana tilderine miy jetpeytin orysqúl qazaqtar  qarsy. Biylikting eldi 20 jyl aldap kelgeni jetedi!..  Memlekettik tilding taghdyry sheshilmey qala berui - aqyryndap jarylatyn minanyng zalalsyzdandyrylmay, qauipti saghattyng jaqynday  berui bolyp tabylady. Jeltoqsan  kóterilisinde ary ýshin malyn da, janyn da sadagha qylatyn qazaqtar alangha «qarnymyz ashty» dep shyqqan joq, «qadirimiz qashty - tilimiz, últtyq mýddemiz qor boldy» dep shyqty. Búny biluge biylikke kóp aqyldyng keregi joq. IYә, tek qúldyq pighyldan aryltatyn namys pen jiger ghana kerek. Áblyazovtyng «әlippesin» tyndamay, qazaqstandyq ózge últ ókilderine: «Sizderdi  20 jyl boyy memlekettik tildi mindetti ýirenuden   zansyz aiyrghanymyz ýshin keshirim súraymyz»- dep, Tәuelsizdikting 20 jyldyghynda tәuelsiz de, basty qadamgha baruy kerek. Sonysymen de, memleket - memleket  emes pe?!. Eger shynymen de, Tәuelsiz el bolsaq... tek osylay etuge tiyispiz!