Biylghy jiyn-terin bizdi quantatyn týri bar. Astyq jinau nauqany bastalghanyna kóp bola qoyghan joq. Egis dalasynda bastyrylmaghan egin mol. Sondyqtan osynday batyl boljam jasalyp otyr. Múnday jaghymdy janalyqty Auyl sharuashylyghy ministri Asyljan Mamytbekov búrnaghy kýni halyq qalaulylarynyng aldynda jayyp saldy. «Búl - ýlken quanyshty habar. El tәuelsizdigining 20 jyldyghyna diqandardyng qomaqty tartuy» dep bórkin aspangha atyp jatqandar da bar.

Biylghy jiyn-terin bizdi quantatyn týri bar. Astyq jinau nauqany bastalghanyna kóp bola qoyghan joq. Egis dalasynda bastyrylmaghan egin mol. Sondyqtan osynday batyl boljam jasalyp otyr. Múnday jaghymdy janalyqty Auyl sharuashylyghy ministri Asyljan Mamytbekov búrnaghy kýni halyq qalaulylarynyng aldynda jayyp saldy. «Búl - ýlken quanyshty habar. El tәuelsizdigining 20 jyldyghyna diqandardyng qomaqty tartuy» dep bórkin aspangha atyp jatqandar da bar.

Astyqtyng bitik shyqqanyna riza bolghan osy salanyng mamandary 1950 jyldan beri qarayghy merzimge zertteu jasap kóripti. Rasynda da osy aralyqta múnday bitik egin bolmaghan. Tipti «Kenes Odaghynyng qambasyna milliard pút astyq berdik» dep aqpar bergen keshegi ótken kezende de múnday jetistikke qol jetkize almappyz. Milliard pút astyq alatyn bolsaq, ol kezende auyl shauruashylyghy salasynda astyq alqaby kólemining qomaqty bolghanyn da jadymyzdan әste shygharmauymyz kerek. Al biz biyl eginning bitik shyghyp, týsimining mol bolghanyna quanyp otyrmyz. Esterinizde bolsa, «biylghy jaz qúrghaqshylyq bolady» dep erte kóktemnen kónilimiz kýpti bolghan. Kóripkelder de osy oraydaghy óz joramaldaryn aityp, túqym seppey túryp sharuanyng kónili alay-dýley boghlany da ras. Biraq búl boljam shyndyqqa janaspady. Jauyn-shashyn mol bolyp, egin bitik shyqty. Respublika boyynsha astyqtyng gektarynan 16 sentnerden ónim týsip jatyr. Búl - óte joghary kórsetkish.
Osydan biraz kýn búryn Auyl sharuashylyghy ministrligining jauapty hatshysy Evgeniy Aman «Qazaqstan biyl rekordtyq dengeyde astyq jinaudy kózdep otyr. Biyl astyq jaqsy pisti. Búl tәuelsizdik jyldaryndaghy rekordty astyq bolatyn shyghar. Bizding eksporttyq әleuetimiz 10 million tonnadan asyp týsedi» degen sýiinshi habar taratqanda-aq ishimiz jylyp qalghan. Mine, arada kóp kýn ótpey jatyp-aq naqty mәlimet qolymyzgha kelip týsti.
Astyq - bitik, endigi mәsele - ony shashpay-tókpey, jauyn-shashyngha qaldyrmay jinap alu. Ministr Asyljan Mamytbekovting sózine qaraghanda, mol astyqty jinap aludyng da problemary bar. Birinshiden, jiyn-terim mәselesine qatysty. Ol - tasymaldau jәne astyqty saqtau. Astyq ósirumen ainalysatyn ýsh negizgi oblysta quattylyghy 1,5 million tonnagha teng elevator tapshylyghy aiqyndalyp otyr. Osy mәselege der kezinde basa kónil bólgen Ýkimet 5 million tonna astyqty satyp alugha sheshim qabyldady. Negizi, búl týiindi mәselening bary búrynnan belgili. Sol sebepti de elevator syiymdylyghy jetispeytin ónirlerde 2009 jyldan beri osy maqsatta jýieli júmystar jýrgizilip keledi. Songhy 1,5 jyldyng kóleminde 500 myng tonna astyq saqtaytyn qoyma salyndy. Eger osy qarqynmen júmys jasalatyn bolsa, onda aldaghy 2-3 jyldyng shenberinde búl mәseleni sheshuge bolady. Mekeme basshysynyng aituyna qarghanda, búl mәseleni sheshuding eng tiyimdi joly - elevatorlardy jekemenshik kompaniyalardyng saluy. Qazirgi kýni 100 myng gektar, tipti odan kóp alqapqa egin salghan diqandardyng keybireuinde osy kýnge deyin birde-bir astyq qoymasy joq. Búl túrghydan Asyljan Mamytbekovting pikirin qostaugha túrady. Sebebi eger astyghy mol bolyp, odan tabys tauyp jatsa, әriyne, ony saqtaudyng qamyn da oilap, óz elevatoryn nege salmasqa?! Sonda eshkimge qarap jautandamay, astyghyn qalaghan kezine deyin óz qoymasynda saqtauyna mýmkindik tuady. Tipti jalgha aqy da tólemeydi. Óz elevatorynda jatqan astyqty qalaghan kezinde satsa da, tipti astyq baghasy әlemdik naryqta týsip ketken jaghdayda ony saqtap qoyyp, «әlipting artyn baghyp», keler jyldargha deyin saqtasa da erki. Túrghan jeri qúrghaq bolsa, astyq qoryn qalyptastyrugha mýmkindik bar. Eng bastysy, qalay degende de, biyl aua rayy diqan qauymgha óte qolayly bolyp túr. Astyq qyrmangha qúrghaq kýiinde týsip jatyr.
Endigi diqan qauymdy alandatyp otyrghan negizgi mәsele - astyq baghasyna qatysty. «Astyq mol, endi onyng baghasy týsip ketetin boldy. Ala jazday jasaghan enbegimiz taghy da aqtalmay qalmas pa eken?» degen kýmәndi súraq qazir әrbir diqannyng kókeyinde túr. Qalay bolghanda da búrynghy jyldarda az ónim alghan diqandar biylghy eginning esebinen sonyng esesin qaytarghysy keletini ras. Sala basshysy búl mәselege de nýkte qoyghan synayly. «Kóptegen mәseleler sheshildi. 2009 jyldaghyday baghanyng tómendeui bolmaydy. Sebebi «Azyq-týlik kelisimshart korporasiyasy» tonnasyna 25 myng tenge kóleminde jaqsy bagha bekitti. Endi astyq naryghyndaghy kóptegen oiynshylar osy baghagha negizdeletin bolady» dedi ol halyq qalaulylary aldynda. Demek, naryqtyq ekonomika eken dep әrkim óz qalaghan baghasyn qoyyp otyra almaydy. Baqylau bar. Bagha túraqty.

Gýlnar JÚMABAYQYZY