Núrjan MÚHAMEDJANOVA, «Qazaqstan» teleradio korporasiyasy» AQ basqarma tórayymy:

- Núrjan Jalauqyzy, kezinde «Qazaqstan» telearnasyna qatysty syn az aitylghan joq, búl tónirekte dau jeterlik boldy. Basshylyghy jii auysa beretin korporasiyagha «últjandy túlgha kerek» dep ýndeu jariyalaghan basylymdar da, olargha qol qoyghan ziyaly top ókilderi de boldy. Sonyng bәri artta qalyp, korporasiya tizgini Sizge tapsyrylghan son, «Qazaqstan» últtyq arnasy ýstimizdegi jylghy qyrkýiek aiynan bastap barlyq baghdarlamasyn memlekettik tilge kóshirdi. Janasha sipattaghy telearnanyng jana televiziyalyq mausymy óz kórermenderin nesimen quantady?

Núrjan MÚHAMEDJANOVA, «Qazaqstan» teleradio korporasiyasy» AQ basqarma tórayymy:

- Núrjan Jalauqyzy, kezinde «Qazaqstan» telearnasyna qatysty syn az aitylghan joq, búl tónirekte dau jeterlik boldy. Basshylyghy jii auysa beretin korporasiyagha «últjandy túlgha kerek» dep ýndeu jariyalaghan basylymdar da, olargha qol qoyghan ziyaly top ókilderi de boldy. Sonyng bәri artta qalyp, korporasiya tizgini Sizge tapsyrylghan son, «Qazaqstan» últtyq arnasy ýstimizdegi jylghy qyrkýiek aiynan bastap barlyq baghdarlamasyn memlekettik tilge kóshirdi. Janasha sipattaghy telearnanyng jana televiziyalyq mausymy óz kórermenderin nesimen quantady?
- Barlyq baghdarlamany memlekettik tilde kórsetu - biylghy mausymdaghy ýlken janalyghymyzdyng basy ghana. Oghan dayyndalu uaqyty az bolghanmen birtalay sharualar atqaryldy. «Qazaqstan» últtyq arnasynyng baghdarlamalar jýiesin tolyqtay qazaq tiline kóshiru aitqangha jenil bolghanmen, shygharmashylyq әri tehnikalyq mýmkindikti ýilestiru arqasynda qyrkýiek aiynyng birinshi kýninen bastap jýzege asty. Kórermender ýshin sapaly da mazmúndy jobalardy úsynudy basty maqsat etip qoydyq. Eng bastysy, biz memleket basshysy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng tapsyrmasyn oryndap, halyqqa meyilinshe jaqynday týsetin bolamyz. Biylghy telemausymnyng basty janalyghy - halqymyzdyng kókeytesti mәselelerin birlese talqylap, sheshimin kýtken isterding kýrmeuin kórermendermen birlese izdeu. Mәselen, osy kýnderde kórermender nazaryna úsynylghan «Alan» atty baghdarlama osy zamannyng eng ózekti saualdaryn ortagha tastap, soghan týrli toptar men jekelegen qayratkerlerding pikirlerin beruge arnalghan. Shynynda, bizding memleketimizding talaylardy tolghandyratyn mәseleleri qalalardyng alandarynda emes, telestudiyanyng alanynda sóz bolghany dúrys dep oilaymyn. Halyqtyng kókeyinde jýrgen týrli taqyryptar televiziya arqyly bastalyp, odan partiyalardyn, Parlamenttin, tipti ýkimet otyrysynyng talqylauyna týsip jatsa - bizding oiymyzdyng oryndalghany.
Sonday-aq, Tәuelsizdigimizding 20 jyldyghy qarsanynda elimizde qanshama jana óndirister iske qosyldy, qanshama júmys oryndary ashyldy desenizshi. Olarda enbek istep jatqan qarapayym adamdardyng tynys-tirshiligin kórsetip otyru da bizding basty boryshymyz. Búl «Damu» siyaqty aptalyq baghdarlamalarmen qatar kýndelikti shyghatyn Janalyqtargha da qatysty. Osy qyrkýiek aiynan bastap bizding Janalyqtarymyzda sýiekti, problemalyq sujetterding keminde eki-ýsheui ótip jatyr. Oghan kórermenderding kózi ýirendi. Qazir týrli oblystardan osynday jaghymdy janalyqtargha toly habarlardy kýtetin boldy. Demek, televiziyalyq mausymnyng eng ýlken janalyghy - «Qazaqstan» últtyq arnasynyng 100 payyz memlekettik tilde shyghuymen shektelmey, memleket ýshin manyzdy, halyq ýshin qajet taqyryptardy taysalmay kótere bilui.
- 100 payyz memlekettik tilde habar taratu tapsyrmasy korporasiya qúramyndaghy filialdargha da qatysty ma?
- Kóptegen kórermenderdi aitpaghanda aimaqtardaghy 14 filialdyng jauapty qyzmetkerlerinen osy oraylas súraq týsken. Memlekettik tilde júmys isteytin arna turaly tapsyrma Elbasy tarapynan «Qazaqstan» telearnasyna qatysty aitylghanyn bilesizder. Demek, 100 payyz qazaqshagha kóshu әzirge oblystyq filialdar ýshin mindet emes. Biraq televiziyalyq ónim óndirgende әr oblystyng әleumettik-demografiyalyq qúramyn eskeru óte qajet. Aytalyq, Qyzylorda men Qostanay oblystarynyng aptalyq efir kestesi tildik payyz jaghynan eki týrli boluy mýmkin. Óitkeni efir sayasaty sol oblystaghy kórermenderding últtyq qúramyn eskere otyryp jasalady.
Taghy bir nazar audaratyn jayt, ol - «Qazaqstan» teleradio korporasiyasy qúramyndaghy 13 oblystyq jәne 1 qalalyq filial keyingi jyldary «ózin-ózi asyrau» tәsiline kóshirilgeni. Korporasiya olardyng irgeli tehnikalyq jәne bazalyq mәselelerin sheshu ýshin qarjy bóledi. Al baghdarlamany dayyndau men shygharu, jalaqy, kommunaldyq qyzmet jәne basqa sharuashylyq shyghyndary filialdyng óz kirisi esebinen jabylady. Árbir oblys qazaqtyng beyneli sózimen aitqanda, «kórpesine qaray kósiledi». Olardyng kirisi oblystyq, qalalyq jәne audandyq tapsyrystargha qatysty. Demek, tapsyrysta baghdarlamanyng eki tilde әzirlenui kórsetilse, filial sony oryndaydy.
Qaytalap aitayyn, әrbir jergilikti telearna oblysta túratyn halyqtyng talap-tilegin eskere otyryp qyzmet etedi.
- Núrjan Jalauqyzy, keyingi kezde «qazaqtildi baghdarlamalar Reseyden ainytpay kóshirilgen» degen syn jii aitylady. Osy kóshirme degennen qalay qútylamyz? Qazaqtyng óz tanym-týsinigine say habarlar jasau ýshin ne qajet?
- «Qazaq tilinde efirge shyghatynnyng bәri kóshirme» degendi televiziyalyq tehnologiyanyng bayybyna barmaytyn jandardyng ýstirt pikiri dep esepteymin.
Eger bizding әldebir telearnamyz shet eldin, irgeles Reseyding tanymal habaryn olardyng kelisiminsiz qazaq tilinde jasaytyn bolsa, onyng aty - kóshirme emes, úrlyq. Halyqaralyq zandar kenistigi keneygen, avtorlyq qúqyqtar shekaralarmen shektelmeytin myna zamanda eshbir telearna onday kópe-kórneu úrlyqqa bara almaydy. Al әlemning birneshe elinde kórsetilip, barynsha ýlken auditoriya jinaghan, soghan oray eleuli tabys týsirgen jobalardy qúqyq iyelerimen shart jasap, liysenziya arqyly alatyn bolsa, búl - әlemdik telejobany óz kórermenine zang ayasynda jaqyndatu bolyp tabylady. Búl jay kóshirme de emes. Qazaqstandyq núsqa. Belgili ýlken jobanyng qazaq tilindegi núsqasy. Aytalyq, tórtinshi mausymyn ashyp jatqan «Eki júldyz» osynday joba. Mine, jekelegen әriptester, kórermender osy arasyn ajyrata bermeydi. Dәl qazirgidey aqparattyq kenistik qaryshtap damyghan zamanda, sputniktik jýie arqyly, internet arqyly aqparattar almasu qanat jayghan kezende shygharmashylyq oy men jobalardyng úqsastyghy, qaytalanuy zandy qúbylys.
Endi «qazaqtyng tanym-týsinigine say habarlar jasau ýshin ne qajet?» degen saualynyzgha keleyik. Aldymen «qazaqtyng tanym-týsinigi» degenning ózi ne? Biz basqa әlemmen aralaspaytyn, djungliyding bir týpkirinde ómir sýrip jatqan taypa emespiz ghoy. Qazaq eli órkeniyetter aralasqan, týrli últtar men nәsilder toqaylasqan, әr týrli dinder men tilder týsinisken Euraziya materiygining eng ortasynda otyrghan joq pa? Bizge ghylym jetistikteri, tehnikalyq tabystar, aqparattyq tehnologiyalar jat emes. Sayasy ómirimiz de halyqaralyq standarttargha sәikes damyp keledi. Qazaqstandyqtardyng bilim dengeyi әlem boyynsha joghary oryndardyng birinde. Osynyng bәrin jyly jauyp, eshkimmen aralaspaghan, eshnәrseni eskermeytin tomagha-túiyq ghasyrdyng televiydeniyesi boluymyz kerek pe? Europanyng da, Aziyanyng da týrli baghdarlamalarynan habary bar kórermenning ózi múnymen kelise almas.
Al qazaq kórermenining qazirgi talap-tilegine say jobalar jasau kerek desek, onda sóz basqa. Biz qazir osy baghytta talpynys jasap jatyrmyz. Álbette telejoba óndiru - bir kýnning isi emes. Qazir bastalghan shygharmashylyq júmystyng nәtiyjesi birneshe ai, tipti bir jyl ótkende kórermennen layyqty baghasyn alatyny anyq. Ázirge aitarymyz, kórermen aldynda úyatty bolmaugha tyrysamyz.
- «Qazaqstan» arnasy memlekettik tilge kóshu barysynda kórermenderding biraz bóligin joghaltuy mýmkin degen pikir bar. Bizdinshe, búl jansaq pikir. Orystildi auditoriyanyng basym bóligi qalalyq jerlerde túryp, kabelidik telearnalar men qalalyq arnalarda otyr. Olar onsyz da «Qazaqstandy» izdey qoymaytyn. Búl jaghynan qoryqpau kerek. Al jarnama berushilerding biraz bóligin joghaltady degen kýdikpen kelisuge bolady. Degenmen, ana tilimizdi asqaqtatu jolynda osynday qúrbandyqqa barmay bolmaydy. Siz ne deysiz?
- Tughanyna 100 jyl tolghan toyyn býkil qazaq halqy atap ótken Bauyrjan atamyz bir biyding sózin jii auyzgha alady eken. Onysy: «jenu ýshin - jenildim» degen sóz. Múnda ghajap taktikalyq әdis jatyr. Baukenning tәnti boluy tegin emes. Siz aitqanday jarnamanyng bir bóligin joghaltyp jatsaq, ol - uaqytsha jenilis. Aldaghy ýlken tabystargha barar joldaghy sheginis dep bilemin.
Biz әrbir kórermen ýshin kýresemiz. Onyng ishinde siz aitqanday әzirge orystildi arnalarda otyrghan kórermenderdi qaytaru ýshin júmys isteymiz. Ol ýshin qazaq tilin myqty biletin jurnalisterdi ghana arnamyzgha toptastyrmaymyz, qazaq tilimen qosa orys jәne aghylshyn, sonday-aq, basqa da tilderdi mengergen bilikti mamandardy toptastyrudy maqsat etip qoydyq.
Óitkeni, til - tek aqparatty jetkizgish qúral. Bastysy - oy men iydeya. IYdeyasy kóp adamgha qanday tildegi arnada qyzmet atqarudyng aiyrmashylyghy joq. Sapaly baghdarlama dayyndau ýshin sapaly mamandar boluy kerek.
- «Balapan» arnasynyng qazirgi ayaq alysy jaman emes. Degenmen, qazaq tiline audarylghan mulitfilimderde keyde Hristosty madaqtaghan, Rojdestvony úlyqtaghan әnder aitylyp jatady. Osynday jaytter ata-analardyng renishin tudyratyny zandy. Mulitfilimderdi tәrjimalamas búryn osyny da qaperge alsa degen tilegimiz bar...
- Sizben kelisemiz. Biraq myna eki jaytti úmytpayyq. Biri - obektivti, ekinshisi - subektivti jayt.
Ekinshisinen bastayyn. Jogharyda aitqanymday, televiziyanyng tabighaty jemis aghashy siyaqty. Jemisti kýtetin uaqyt úzaq. Bir kýnde bәrin ózgerte almaymyz. Keybir filimder, onyng ishinde mulitfilimder erterekte satyp alynyp, odan dublyaj jasalyp, efirge endi ghana shyghyp jatuy mýmkin. Kelisimshart degen bar. Shygharylghan shyghyn óz aldyna. «Men janadan keldim, bәrin janasha jasaymyn» dep oisyz qadamdar jasau jansaqtyq bolady. Kezinde satyp alynghan mulitfilimderdi shart boyynsha kórsetuge tiyisti bolsaq, olar efirde jalghasyn tabady. Al endi alynatyn, keler jyldan bastap kórsetiletin filimder men mulitfilimderding mazmúnyna kónil mindetti týrde bólinedi. Ondaghy jauapkershilikti tolyq moynyma alatynymdy mәlimdeymin. Búl - mәselening subektivti jaghy.
Obektivti jaghyna kelgende, bizding jas kórermender jer betinde qanday tarih bolghanyn, qanday qúbylystar jýrip jatqanyn kónilge týni kerek. Olar Rojdestvo men Qúrban aittyng ne ekenin bilmey, Hristos pen Múhammed Payghambardyng kim bolghanyn bilmey sanaly, salauatty azamat bolady deysiz be? Joq, qayta balalar barynsha bilim jinasyn. Rojdestvony merekeleu mindetti emes, biraq onday mereke baryn, ony kimder merekeleytinin bilui kerek qoy. Demek tәrbie tyiym salu, joldy jauyp tastau arqyly emes, kerisinshe barlyq joldy kórsete otyryp, sonyng bizge qajettisin týsindiru arqyly jýrgeni jón.
- «Balapannan» kórsetilip jýrgen «Aldar kóse» mulitfilimi kishkentay kórermenderding kónilinen shyqqan synayly. Tap osynday últtyq tanymdaghy dýniyege susap otyrghanymyz ras. Songhy kezde «Qazaqmulitfilim» studiyasyn qúru turaly mәsele kóterilip jýr. Osynday studiyany «Qazaqstan» korporasiyasynyng janynan qúrugha mýmkindik bar ma?
- Telearnalargha eng jetpeytin ónim mulitfilimder ekeni barshagha mәlim. Biz «Balapan» arnasy ashylghan bir jyldyng ishinde «Qazaqfilim» týsirgen 32 mulitfilimdi әldeneshe ret kórsettik.
Jalpy, ony týsiru óte qymbat. Birinshiden, osy zamanghy tehnika jabdyqtary shet elden әkelinedi. Endi sony mengergen mamandar dayarlaugha tura keledi. Nansanyz da, nanbasanyz da, kóp seriyaly mulitfilimdi apta sayyn úsynyp otyru ýshin quatty otyz-qyryq kompiuterde jýzdegen maman enbek etui kerek. Dәl qazir múny «Qazaqfilimnin» de, «Qazaqstan» korporasiyasynyng da budjeti kótermeydi. Áytse de, aldygha jylju maqsatymen, «Baldyrghan» atty kóp seriyaly mulitfilimge tapsyrys berdik.
Aldaghy uaqytta Astanada salynyp jatqan Media ortalyqta jana tehnikalyq mýmkindikterdi paydalana otyryp, balalarymyzgha arnalghan mulitfilim óndirisin bastau oiymyzda bar.
- Biyl búiyrsa «Mәdeniyet» arnasy, keler jyldan bastap «Bilim» arnasy júmys istemek. Búl arnalardyng baghyt-baghdary qalay bolmaq?
- «Mәdeniyet» arnasynyng tújyrymdamasyn Aqparat jәne baylanys ministrligine úsynyp bekittirdik. Qazir songhy әzirlik júmystary jýrip jatyr. Aldaghy aptadan kórermenge úsynatyn bolamyz. Búl Qazaqstannyng mәdeny salasyn tolyqtay qamtityn arna bolyp tabylady. Telearna elimizdegi alghashqy sandyq sputniktik paket arqyly jәne kabelidik arnalar arqyly taraytyn bolady. Áriyne, efirlik tolqyn arqyly tarasa kórermen әldeqayda kóbirek bolatyn edi. Al «Bilim» arnasyn ashudy Ýkimet kimge jýktese, sol kompaniya ainalysatyn bolady. Óz basym onday arna halyqqa óte qajet dep sanaymyn.
- Telearnalardyng Reseyge satyluyna qalay qaraysyz? Mәselen, Siz búghan deyin basshylyq qyzmette istegen 31-arnanyng aksiyasynyng 20 payyzy ghana STS arnasyna tiyesili degenmen, negizgi tizgindi reseylikter ústaghany ras emes pe? Basqa arnalar turaly da osynday sózder aitylyp qalady.
- Qazaqstannyng qay salasyna bolmasyn shet el investisiyasy kelgen, әli de kelip jatyr. Sonyng kómegimen biz múnay men gaz, metallurgiya, aviasiya, kommunikasiya, qúrylys, auyl sharuashylyghy, medisina, saqtandyru, bilim beru, taghy basqa salalarda búryn bolmaghan ózgerister jasadyq. Onyng nәtiyjesin býkil halyq kórip otyr. Qazaqstangha shet el investorlary arqyly búryn bolmaghan tehnika, tehnologiya, basqaru menedjmenti keldi. Irgeles Qytaydyng qarqyndy damuy da «ashyq esikter» sayasatynan bastalghany mәlim. Elimizding Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev investorlarmen júmys isteude TMD túrmaq, Shyghys Europa elderine ýlgi bolady. Osynday investisiya arqyly damyp jatqan salanyng biri - televiziya.
Týrkiyanyng da ýkimettik emes arnalary Batys Europanyng ýlgisimen jәne tikeley investisiyasymen damyghan. Reseyde osy tәjiriybe sonau NTV dәuirinen bastaldy. Odan týrik pen orys kórermeni útpasa, útylghan joq qoy.
Demek, bizding jekemenshik telearnalardyng shet el investisiyasynan bas tartuy dúrys bolmas edi. Tek bәri zang ayasynda boluy kerek. Aqparat qúraldary aksiyasynyng qansha bóligin sheteldikterge beruge bolatyny zanmen belgilengen. Sol siyaqty shet el investisiyasyn qorghaudyng da óz tetikteri bar. Azamattardyng bas amandyghy men ojdanynyng qorghaluyna Konstitusiya kepildik beredi. Onyng bәrin baqylap otyrghan organ - Bas prokuratura bar. Demek, búl orayda bәri zang ayasynda, әri qazaqstandyq kórermenderding iygiligi ýshin atqarylyp jatyr dep sanaymyn. Oqyrmandar ýshin týsinikti bolsyn - 31-telearnada qazaqstandyqtar qyzmet etedi jәne halyqaralyq mediaholdingting qyr-syryn mengergen telemenedjerlerding jana sapaly mamandar bolyp qalyptasularyna ýlken mýmkindikter bar.
- Songhy kezde qoghamda qyzu talas tudyrghan memlekettik tilge qatysty ziyaly qauymnyng ashyq hatyna baylanysty Sizding oiynyz qanday?
- Eng bastysy, kim bolsa da, memlekettik tildi damytudy, ony mengerudi sayasatqa ainaldyrmasa eken degen tilek. Biz janalyqtarymyzda, «Apta kz» baghdarlamasynda búl taqyrypty keninen talqyladyq. Aldaghy kezde «Alan» jobasynyng alanyna til mәselesine qatysty oy órbitkisi keletin azamattardy shaqyru josparymyzda bar.
Mening ishki pikirim óte qarapayym. Ana tildi bilu, ózing ómir sýrip jatqan elding memlekettik tilin bilu esh talas tudyrmaytyn aqiqat ekenin ózin qazaqpyn degen, qazaqstandyqpyn degen әrbir azamat týsine bilse degen oi-arman. Últtyq teleradio korporasiyanyng basshysy retinde aitarym: elimizdegi últtyq teleradio industriyasynyng әlemdik standarttargha say damuyna әri últymyzdyng qúndylyqtaryn asqaqtata otyryp damuyna qomaqty ýles qosu - basty maqsatymyz bolyp qala bermek.

Súhbattasqan - Quat ÁUESBAY

http://www.halyksozi.kz/news/view/id/881