Mine, aptadan astam uaqyt «men qazaqpyn» degendi bey-jay qaldyrmaytyn, elding kózi qaraqty azamattaryn dýr silkindirgen hat qazaq ta, orys baspasózderining belsendiligin kóterip, talay «marqasqalardyn» ishki dýniyesin әshkere etude. Búl jay elding býgingisi men ertengisi tolghandyratyn bir perzenti retinde mening de namysymdy qayrap, qolgha qalam aluyma mәjbýr etti. «Bilgenning bilgendigi qaysysy, jón sózin ortagha salmasa» deydi ghoy atam qazaq. Endeshe men de osy mәsele haqyndaghy bildigim auqymynda óz oilarymdy ortagha saludy jón kórdim.

Mine, aptadan astam uaqyt «men qazaqpyn» degendi bey-jay qaldyrmaytyn, elding kózi qaraqty azamattaryn dýr silkindirgen hat qazaq ta, orys baspasózderining belsendiligin kóterip, talay «marqasqalardyn» ishki dýniyesin әshkere etude. Búl jay elding býgingisi men ertengisi tolghandyratyn bir perzenti retinde mening de namysymdy qayrap, qolgha qalam aluyma mәjbýr etti. «Bilgenning bilgendigi qaysysy, jón sózin ortagha salmasa» deydi ghoy atam qazaq. Endeshe men de osy mәsele haqyndaghy bildigim auqymynda óz oilarymdy ortagha saludy jón kórdim.

Taygha tanba basqanday bir aqiqatty úlyghymyz bar, júlyghymyz bar, orysymyz bar, qazaghymyz bar qalay týsinbeytindigimizge, ony úghyndyru ýshin 20 jyldan bergi súlu-sypayy uәjding kólemindegi qauqarsyzdyghymyzgha tang qalamyn! Últty últtan, eldi elden erekshelendiretin, derbestigin dәleldeytin birden-bir úghym, ainymas kriyteriy - ana tilining boluy ótken zaman túrghysynan alsang da, zamanauy órkeniyet talabynan alsang da bes eneden belgili qaghida emes pe. El egemendigin aishyqtaytyn atributtardyng qataryndaghy elúran mәtini ishinde basqa elderding elúranyndaghy sózder kezdesui mýmkin, bar joghy jeti notadan ghana túratyn әuende de úqsastyq tabyluy ghajap emes, eltanbada da basqa elding eltanbasynyng úqsas elementteri boluy kәdik emes, tudyng týsi, kólemi, keybir órnekterinen úqsastyq tabugha bolar. Osylardyng ishindegi eng manyzdysy da, birden-bir erekshelenitini de til.  Olay bolsa, til tәuelsizdigi, til egemendigi bolmaghan jerde 20 jyldyghy dep dýrligip jatqan tәuelsizdigimizding mәni, maghynasy, qadyr-qasiyeti nede?!

Tipti әriden alsaq qaysybir elde bolmasyn memleket qúraushy últtyng ana tilining ornyghuy, ýstemdik aluy dialektikalyq zandylyq, tek biz әrqaysymyz ony shapshandatyp, óz zamanymyzda kórip, týisingimiz, sýisingimiz keledi. Ekinshi jaghynan búl qajettilik pisip, jetilip te túr! Basqasyn qoyghanda, tipti biz qoldanamyz ba, qoldanbaymyz ba, jaqsy kóremiz be, kórmeymiz be, ata zanmen bekitilgen, balamasy joq bir ghana memlekettik til boluy logika jaghynan alsaq ta tabighy zandylyq bolsa kerek. Kezinde qabyldaghan tandauly ghúlamalarymyzdyng qalay taldap, qanday úghymgha jetkenin bir qúdayym bilsin, sózding mәnin týsine bilgen adamgha konstitusiyamyzda býgingi kýngi kórsetilip otyrghan «resmy til qúqyghy» degen tirkesting ózi aldyndaghy «memlekettik» degen maghynagha qayshylyq tughyzyp, adamdardyng sanasyn shatystyryp otyr. Búl arada «memlekettik» pen «resmi» degen sózding mәnindegi aiyrmashylyq qanday? Odan da jalpaqshesheylikke salynbay ashyghyn bir-aq kesip: «eki til de memlekettik, resmy til» dep bir-aq qayyrsa, búl mәselening әuelden basy ashyq bolar edi!  Yaghni, әu bastan-aq biz asa mәrtebeli halyq qalaulylarynyng qolymen ata zanymyzda orys tiline qazaq tilimen birdey dәreje berip, sony ózimiz ondaghan jyl basshylyqqa alyp, endi «janalyq ashqymyz keledi. Meninshe, oi-qyrymyz bar atoylatyp, órekpimey, sabyrmen qarap, konstitusiyagha ózgeris engizu emes, bar-joghy konstitusiyadaghy qate ketken mәtindi týzetuimiz kerek siyaqty.

Men san jaghynan da, mәn jaghynan da taza qazaqtan basqa últ ókilderi basym aimaqtanmyn. Sondyqtan da biz, teristikter, әsirese til mәselesi jónindegi qanday da bir radikaldy úsynystargha óte saqtyqpen qaraugha mәjbýrmiz. Sóite túra songhy 5-10 jyl tónireginde bizding aimaqtaghy qalyptasqan ahualgha qarap, ony oy eleginen ótkizip saraptaghanda, ýlken ókinishke qaray, memlekettik til qazaq tili bolyp, ýstemdik qúruyn jaqtamaytyndardyng ishinde ózimizding qara kózderimiz kópshilik pe dep týiesin. Ony dәleldeu ýshin shaghyn saraptama jasap kóreyik.

Eger sanamagha kóshsek, qazir bar basqa últ ókilderining belgili bir bóligi óz baylyqtaryn jiyp alghan, qalghan ghúmyrlaryna sol jetkilikti degender til mәselesinsiz-aq ormangha qaraushylar, olargha bizde qanday til jetekshilik jasaytyny bәribir, biraq ana jaqqa barghanda til mәselesin syltaulatuy (búryn da oryn alghanynday sayasy bosqyn sanatyna kirip, qosymsha qarajat aluy ýshin) mýmkin.

Ekinshi bir bóligi - túraqty jerin әli de anyqtay almaghan azshylyq - endi ghana bay jolyna týsken bayshikeshter. Olar әli de bolsa el baylyghyn asay týskisi keledi, sondyqtan da syrtqa ketuge asygha qoymaydy. Olar biylik tarapynan qabyldanghan qay sheshimge de qarsy bolmaydy, tek aqsha tabularyna kedergi bolmasa bolghany, «aqshagha tilding qatysy joq» degen úghymdaghylar, yaghny qazaq tiline jauyqpaydy.

Ýshinshi bir top - ol kedey-kepshikter. Olar Qazaqstannan eshqayda kete almaytynyn biledi, sondyqtan da eldegi zannamany búzugha yqtiyarly emes, yaghny eger konstitusiya memlekettik til qazaq tili dep bekitse, ony moyyndaugha әzir, Qazirgi kezde qazaq tilin ýirenuge erekshe yqylaspen kirisusheler de osylar, jәne olar basqa últ ókilderining ýshten ekisinen astamyn qúraydy.

Sonda osynshama shu shygharyp, qazaq tilining jappay qoldanysqa enuine qarsy shyghyp jatqan kimder degen súraq tuady. Olar keshegi kenestik dәuirde ózderi biylep-tóstep ýirengen at tóbelindey «pasyq intelliygensiya» ókilderi.

Al sodan keyin, meyling namystan, meyling ashulan - ol ózimizding «qara orystar», yaghny orys tildi qazaqtar! Olardyng qarsylyqtary aldynda keltirilgenderding bәrinen de asyp týsedi. Jalpylama statistikagha jýginsek, dәl qazirgi jaghdayda memlekettik mekemelerde qyzmet jasaytyndardyng 80 payyzdan astamy qazaq azamattary, al olardyng 90 payyzyna juyghy, ókinishke oray, eki tildi emes, tek orystildiler. Mine, qazaq tilining biregey memlekettik til bolyp qoldanysqa enuine kim qarsy!  Kýpi kiygen qayran qazaghymnyng «ishten shyqqan jau jaman» degeni osy!

Búghan qanday shara qoldanbaqqa kerek. Búl arada ýlken  dabyrasyz-aq respublikanyng memlekettik qyzmet isteri agenttigining basyna kelip jatqan Á. Bәimenov bauyrymyzdyng ýlken sheshimdilik, shyn janashyrlyq pen naghyz patriottyq sezimi qajet siyaqty. Oppozisiyalyq bolyp eseptelgen partiyanyng jetekshiliginde jýrgende ózining sara da sarabdal oilarymen, tiyanaqty, tabandylyghymen, alystan oilay biletin, qaysybir bolmasyn ózi qozghaghan mәselening mәn-jayyn jete biletin strategtigimen halyq sýiispenshiligine bólenip, kózayymy bolghan Álihannyng búl jerde de shynayy iskerlik pen keselding tamyryn kóre biletindigimen tanylatyna senimdimiz.

Birinshiden, ózining últtyq tilin, ana tilin bilmeytin, qúldyq psihologiyadan aryla almaghan, últtyq sana-sezimin, namysyn basqa últtyng tabanyna salyp berip otyrghan marginaldar memlekettik qyzmet auqymyndaghy tildik ortanyng kenenine zor kedergi keltirude. Endeshe, ata zandaghy týzetulerdi kýtpey-aq Preziydentting zang kýshi bar Jarlyghymen bekiytin memlekettik qyzmetkerlerge qoyylatyn talaptar men olardy attestattaudan ótkizu erejelerinde memlekettik qyzmetke alynatyn kandidaturalardyng (últy qazaq azamattary ýshin) qazaq tilin bilui mindetti degen ózgeris engizu qajet.  Odan keyingi qadam, alty ay merzimde qazir qyzmette jýrgenderdi attestattaudan ótkizu kerek, óte almaghandargha taghy alty ay uaqyt berip, odan ótpese oryndy bosatuyn talap etse is ornynan jyljyr edi dep esepteymin.

Onday sheshim bolmayynsha biylik basynda, sheneunikter kreslolarynda otyrghan janaghynday ruhany miskin, jaltaq kadrlarmen qazaq tili eshqashanda sharyqtap shyqpaydy degen sóz.

Ekinshiden, qazir zeynetker jasyndaghy aghalarymyzdyng esinde boluy kerek, 40-shy, 50- shi jyldary jergilikti últ tilin mengergen basqa últ ókilderinen shyqqan mamandargha enbekaqysynyng belgili bir  payyzy kóleminde qosymsha aqy tólenip kelgen. Sonyng nәtiyjesinde bizding oblystyng ózinde tyng kóteruding aldyndaghy jyldarda qazaqsha sayrap túrghan orys, ukrayn, belorus, nemis, kәris azamattary kóptep sanaldy, olardyng arasynda qazaqy audandarda basshy qyzmetterge saylanyp, jergilikti halyq ortasynda iskerligimen ghana emes, qazaq tilin mengerudegi de alghyrlyghymen, zerektigimen layyqty syy qúrmetke bólengender әli de bar.

Al kýni býgin memlekettik tilde is qaghazdaryn jýrgizip otyrghandargha enbekaqysynyng 10 payyzy kóleminde yntalandyru aqysy tólenu jóninde ýkimetimizding arnayy sheshimi bola túrsa da, ony ekining biri orynday bermeydi jәne onyng oryndaluyn baqylap, tekserip jatqan da eshkim joq. Osydan artyq kertartpalyq bola ma?

Ayta ketetin bir jay, memlekettik qyzmette jýrgen azamattardyng jalpysyna tәn birdey kesel - qazaqsha jaqsy biletinderding orys tiline shorqaqtyghy, qazaqsha bilmeytin qazaq azamattarynyng orysshasynyng da shamalylyghy. "Men oryssha oqydym" dep kergiytin talay keudemsoqtardyng orys tilinde sayrauy da túrmystyq dengeyde, eki auyz sózding basyn qúrap jazyp shygha almaytyn mesheulikterin kózimiz kórip jýr. Qazirgi kezde qay bir mekemeni alyp qarasang da, ne qazaqsha, ne oryssha jóndem aqparat, túshymdy sóz, tereng taldau, mәndi interviu, maghynaly bayandama jazatyn mamandar joqtyng qasy. Ol týgili әp-әdemi jazyp, soqyrgha tayaq ústatqanday dayyndap bergen materialdyng ózin dúrystap oqyp bere almay, ne intonasiya, ne diksiya joq, oryssha septik, sandyq jalghaulardy belden basyp, qún-jynyn shygharatyndary qanshama. Á. Bәimenov bauyrymyzdyng osy qyzmetke kelgen bette «memlekettik qyzmetkerlerge esse jazghyzu kerek» degen sharty ol tek әdeby úghymda emes, isting jónin bilgen naghyz mamannyng sózi.

Jalpy bizde kadr sayasatyn (eger ol bolsa!) jýrgizude "myqty ústaghan" bir pozisiyamyz -  jasy qyryqtan asqan azamattardy memlekettik qyzmetke jolatpau! Meninshe, qanday mekeme bolmasyn úrpaq, tәjiriybe sabaqtastyghyn eskeru joq. Jastardyng oi-órisi, psihologiyasy qanshalyqty janasha degenmen, jastyng aty jas, olarda tәjiriybenin, jazu-syzu erekshelikteri men kense qyzmetining qyr-syryn, tipti qyzmetting qadirin bilu men qarapayym etikanyng jetispeushiligi kózge úrynyp túrady jәne qanshama artyq problema tughyzady. Osydan baryp, eshqanday logikagha simaytyn núsqaulardyng tuuy, isting bayybyna jete bermey, "jalang qylysh" komandalyq tәsilderding etek aluy, normativtik qújattardy birneshe mәrte týzetu arqyly mәnin әreng jetkizu, basy ortalyqtan bastap sauatsyz (stilistikalyq, grammatikalyq, tipti qúqyqtyq) qújattardyng shyghuy siyaqty kelensizdikter, jastar ýlgi alyp sonynan eretin, kense qyzmetinde tәjiriybe jinaqtaghan osy qyryqtaghylardyng orny bos bolghandyqtan da shyghar degen oigha kelesin.

Sóz sonynda M. Shahanov aghamyz múryndyq bolyp, jahandanudyng býgingi kýngi problemalyq mәselesining biregeyin, alash azamatynyng býgingi kýngi janayqayyn jariya etken hattyng dýmpui kópnәsildi qoghamymyzdy bir silkintkenin erekshe atay ketikm keledi. Kimning kim ekeni az uaqyttyng ishinde ashylyp ta qaldy. Shyndyghyn aitqanda, Múhtar agha, el ýshin tughan er esebinde  qashanda da janyn shýberekke týiip, sol elding taghdyry ýshin qúrbany bolugha moyyn úsynghan ór túlghaly azamattyng sanatyna jatatyndyghynyzdy dәleldep qajeti joq dep esepteymiz. Keshe ghana elimizding zang shygharushy jogharghy organy qatarynda til taghdyryna baylanysty mәselelerdi qoymastan qayta-qayta kótergendiginizben, ol orynnan da Sizdi «jyljytyp» jibergenin jaqsy týsinemiz. Onyng esesine tek til ghana emes, tútastay últ mәselesine jaybaraqat, tipti Elbasymyz shyrqyrap janyn salyp jýrgen bastamalargha da kerenau qaraytyndardyn, kýndelikti iship-jem men onkýndik bolashaghyna qarjyny jambastap basyp jatqardyng asyqtary alshysynan týsip, taltandap jýrgeni taghy mәlim. Biraq, «aqqa qúday jaq» degen, Siz siyaqty, sizder siyaqty kókiregi oyau, sanasy aiqyn, óz últyn, halqyn qasterleytin úldary bar elding jarqyn bolashaghy bolmauy mýmkin emes. Býgin bolmasa erten, erteng bolmasa arghykýni ol kýnder tuary Allagha ayan! Sondyqtan da, el ishindegi keybir keri auyz kertartpalardyng qanquyn qúlaqqa qystyrmanyz, moyymanyz degim keledi. Alla Sizge, Siz siyaqty elding qamyn oilaytyn, jyryn jyrlaytyn janashyrlaryna myqty densaulyq, úzaq ghúmyr, tobyqty tózim men salqyn sabyr, saliqaly parasat bersin dep tileymiz. Qadirmendi Múhtar agha, meni de Sizding jaqtaushynyz retinde, mәtindi tolyq oqyghan jәne sol kýiinde qoldaushy azamattyng biri dep esepteuinizdi ótinemin!

«Abay-aqparat»