Halyqaralyq, respublikalyq bayqaulardyng jenimpazy, últtyq klassikalyq ónerding tamasha oryndaushysy Erlan Rysqaly Astrahani qalasynda ótken «Golosa Zolotoy stepy - 2011» etnografiyalyq bayqauynyng «Gran-pri» jýldesin jenip aldy.
Resey Federasiyasy Mәdeniyet ministrligi, Memlekettik «Astrahanskaya pesnya» foliklorlyq ortalyghy úiymdastyrghan alghashqy festivali-konkurs 2003 jyly túsauyn kesken eken. Sol uaqyttan beri jeke jәne ansamblimen әn oryndau syndy eki atalymnan túratyn tartysty doda túraqty týrde jyl sayyn jýzege asyp, 2008 jyly halyqaralyq mәrtebege qol jetkizgen.
Múndaghy maqsat - halyqtar arasyndaghy mәdeny baylanysty arttyru, sonday-aq dәstýrli ónerding dәripteluine, damuyna jәne nasihattaluyna qoldau kórsetip, múryndyq bolu. Biylghy bayqauda Resey, Moldova, Ukraina, Bashqúrtstan, taghy da basqa elderden 14 pen 35 jas aralyghyndaghy qyryqqa juyq ónerpaz qatysyp, әrkim óz elining kóne dәstýrin ortagha salghan.

Halyqaralyq, respublikalyq bayqaulardyng jenimpazy, últtyq klassikalyq ónerding tamasha oryndaushysy Erlan Rysqaly Astrahani qalasynda ótken «Golosa Zolotoy stepy - 2011» etnografiyalyq bayqauynyng «Gran-pri» jýldesin jenip aldy.
Resey Federasiyasy Mәdeniyet ministrligi, Memlekettik «Astrahanskaya pesnya» foliklorlyq ortalyghy úiymdastyrghan alghashqy festivali-konkurs 2003 jyly túsauyn kesken eken. Sol uaqyttan beri jeke jәne ansamblimen әn oryndau syndy eki atalymnan túratyn tartysty doda túraqty týrde jyl sayyn jýzege asyp, 2008 jyly halyqaralyq mәrtebege qol jetkizgen.
Múndaghy maqsat - halyqtar arasyndaghy mәdeny baylanysty arttyru, sonday-aq dәstýrli ónerding dәripteluine, damuyna jәne nasihattaluyna qoldau kórsetip, múryndyq bolu. Biylghy bayqauda Resey, Moldova, Ukraina, Bashqúrtstan, taghy da basqa elderden 14 pen 35 jas aralyghyndaghy qyryqqa juyq ónerpaz qatysyp, әrkim óz elining kóne dәstýrin ortagha salghan.
Ýmitkerlerdi irikteu kezeni ótken jyly bastalyp, erte kóktemde ayaqtalghan. Alayda Erlan búl turaly muzyka zertteushisi, әnshi-kompozitor Baghlan Bәbijannan sәuir aiynyng ortasynda bir-aq estiydi. Soghan qaramastan, úiymdastyru alqasyna internettik jeli arqyly habarlasqanda, olar jarty saghat ishinde jauap berip, baq synaugha әli de mýmkindik bar ekenin jetkizedi. Sonymen, mejeli uaqyty jetkende qara dombyrasyn kóterip, óner janashyry Shahy esimdi azamattyng demeuimen jolgha shyqqan әnshi shart boyynsha eki kezende segiz әn oryndaydy.
«Shamam kelgenshe barlyq mektepting әnin qamtugha tyrystym. Jetisu jerinen Kenen atamyzdyng «Kók sholaghyn», Batys Qazaqstan ónirinen býginde mening Erlan Rysqaly bolyp tanyluyma septigin tiygizip kele jatqan «Moldabaydyng әnin», halyq múrasy «Anshynyng әnin», Shәkir Ábenovting «Dәmejany» men Ásetting «Qysmetin», Aqan serining «Manmangeri» men «Aqtamberdining tolghauyn», Jayau Músanyng «Aqsisasyn» jinalghandar ýlken qoshemetpen qabyldap, ónerge degen qúrmetteri tәnti qyldy. Birinshi kýni sahnadan týse salysymen, tanymaytyn adamdar qorshap aldy. Astrahani konservatoriyasynyng professorlary, oqytushylary qolymdy alyp, «tamasha aittynyz» dep iltipat bildirdi. Ekinshi kýni dayyndalayyn dep erterek kelsem, kýzetshi jigit «Qazaqstannan kelgen siz be?» dep súraydy. «Siz turaly jaqsy pikir aitylyp jatyr» deydi. Tipti mening neshinshi nómirmen sahnagha shyghatynyma deyin bilip alypty. Odan óte bergenimde eden juyp jýrgen qyzmetkerlerding biri toqtatyp, ol da jaqsy tilekter aityp jatty. Eng qyzyghy, әlgi kýzetshini tura men óner kórsetip jatqan uaqytta bastyghy júmsap jiberipti. Sharualaryn bitire salysymen jýgirip kep, «bir әn aityp berinizshi» dep jata kep jabysyp, qoymay qolqa saldy. Kónilin qimay, bir bos bólme tauyp, halyq әni «Múhida Shaybandy» bastaghanym sol edi, manaydaghynyng bәri jinalyp, qaumalap aldy. Sonynan óz balalarynday kórip, betimnen sýiip, riza bolyp tarqasty» deydi keyipkerimiz.
Sonymen, marapattau rәsiminde Resey, Sloveniya, Shriy-Lanka, Avstriya elderinen shaqyrylghan qazylar alqasy dauysynyng ashyqtyghy men erekshe oryndau mәnerimen óz halqynyng ónerin joghary dәrejede jetkize bilgendigi ýshin Erlan Rysqaligha birauyzdan festivaliding Gran-pry jýldesin tabys etedi.
«Oza shauyp olja alghan, talasty jerde jýlde alghan» Erlan bastapqyda ýsh jýldeli orynnyng birine iliksem de jaman emes degen ýmitpen barghan eken. Alayda óz aty atalghanda sener-senbesin bilmey, qatty quanghanyn aitady. «Bizde bayqau qay ónirde ótse, layyq bolsyn, bolmasyn bas jýlde sol aimaqta qalatyn ýrdis qalyptasqan. Shyny kerek, ol jaqta da aldynghy oryndy ózderi alatyn shyghar degenmin. Óz elimde búiyrmaghan «Gran-pri» ýsh úiyqtasam, týsime kirmegen. Sheteldik әnshilerding dengeyin bayqayyn, sheberlik almasyp, qazaqtyng әnin shyrqap qaytayyn dep oilaghan edim. Sondyqtan ónerim baghalanyp, elding atyn asqaqtatyp, abyroyyn kóterip jatqanda, kózime jas úyalap, sәl bosap ketkendey boldym. Ol sezimdi tilmen aityp, jetkizu qiyn. Demeushilik tanytqan Shahy aghama, Atyrau qalasynda túratyn, meni kýtip alyp, shygharyp salghan kýishi Aygýl Batyrqayyrovagha Alla razy bolsyn degim keledi. Atamnyng jekemenshik әnin aityp, bas jýlde alghanym joq. Babalardyng amanatyn arqalap, qazaqtyng ónerin kórsetip, qúrmetke bólendim. Sondyqtan búl mening ghana emes, qazaqtyng jýldesi dep bilinizder» deydi Erlan Rysqali.
Bayqau ayaqtalysymen, ile-shala Sochiyde ótetin taghy bir halyqaralyq bayqaugha qazylar alqasynyng tóraghasy, akademiyk, Ukraina men Polisha memleketining enbek sinirgen óner qayratkeri Igori Masiyevskiy «Qazaqtyng dauysyn estirtip qayt» dep úsynys jasaghan eken. Alayda T.Jýrgenov atyndaghy Óner akademiyasynda dәris beretin óner iyesi júmys ornyn qayta-qayta tastap ketuge ynghaysyzdanypty. Al Astarahanida aty shyqqan opera әnshisi Sergey Strelinikov otandasymyzdyng dauysyna qatty qyzyghyp, óz eline júmysqa shaqyryp, barlyq jaghdayyn jasaytynyn aitqan. Eng bastysy, Erlan úzaq uaqyttan beri otbasymen qol jetkize almay jýrgen baspana mәselesin bir-aq kýnde sheship beruge uәde etken. «Saghan opera ait dep talap qoymaymyz. Qazaqy dauysyndy kórsetsen, bizge sol taptyrmas janalyq. Halqymyz seni tóbesine kóteredi» dep sendirip, 1900 jyldan 1960 jylgha deyingi aralyqtaghy orys halqynyng romanstary men Europanyng ozyq operalaryn «ýirenip, dayyndala ber» dep taspagha jazyp beripti. Ázirge Erlan «Oylanyp jan-jaghymmen aqyldasayyn, sosyn bir jauabyn berermin» degen jauap qaytarghan.
Dәl qazir óner iyesi Jambyl atyndaghy qazaq memlekettik filarmoniyasynyng әnshisi retinde kýishi Núrken Áshirovpen birge 19 qazanda shygharmashylyq kesh ótkizuge dayyndyq ýstinde. Búdan bólek 60 әnnen túratyn ýsh jinaghyn jaryqqa shygharmaq. Búl jetistikter Erlan Rysqaliyding El Tәuelsizdigining 20 jyldyghyna jasaghan ýlken syiy. Al Tәuelsizdikting 20 jyldyghy ol ýshin qanday tartu әzirler eken? Osy orayda Almaty qalasy әkimdigi men Erlan Rysqaly júmys isteytin T.Jýrgenov atyndaghy Óner akademiyasy men Jambyl atyndaghy qazaq memlekettik filarmoniyasynyng basshylyghy talay bәigede top jarghan talantty әnshining әleumettik jaghdayyn Tәuelsizdik toyy qarsanynda eskerse eken degen tilek aitqymyz keledi. Alda-jalda Erlan baspananyng zarymen ózge memleketten pana izdep ketse, búl bizding eldigimiz ben egemendigimizge syn bolmaq!
Talantty jastyng shygharmashylyghynyng óz jerimizde órkendeui ýshin biylik basyndaghylar túrghyn ýimen qamtamasyz etip, qamqorlyq jasaydy degen senimdemiz!
«Ayqyn» gazeti