«Kýy kitabyn» oqyghan adamnyng «múnda Paganiny qaydan jýr?» dep oilap qaluy mýmkin. Europanyng muzyka tarihyndaghy eng danqty skripkashysy retinde әlemge tanylghan Paganiniydi atau arqyly aqyn múnda ózine tәn tәsilmen oy tastaydy. Simfoniyalyq muzyka damyghan Europada skripka bastanayaq ózining daralyghyn joghaltpay keledi. Basqa aspapqa qaraghanda, skripkanyng orny bólek. Biz dombyrany qalay qasterlesek, europalyqtar skripkany dәl solay daralap qasterleydi. Búdan tys aqyn Paganiny turaly jazghanda sahna men jýrip jatqan konsert turaly aitady. Búl jerde aqynnyng sanasynda qazaq kýiining onda da Qúrmanghazyday dauylpaz kýishining A.Júbanovtay ruhtas-izbasarlarynyng talpynysymen, europalyq osy zamanghy muzykanyng dengeyinde týlegeni turaly oiy óris tapqan.

Muzykany sózben týbegeyli jetkizuding mýmkindigi joq. Óitkeni onda anyq mazmún bolmaydy. Al, sózde anyq maghyna bar. Qayshylyq ta osy jerde tuady. J. Nәjimedenov búl qayshylyqta Batystyng modernist aqyndary siyaqty obrazdar sherui arqyly sheshken. «Kýy kitabynda» osynday eki tamasha óleng bar.

«ADAY»

Eki ishek: biri bostau, qatty biri,

bes sausaq beretindey at dýbirin.

Kýishining qatty ishekke qayraty ósip,

ekinshi bostau, ishekte aqty múny.

Sekildi qorghasyn-sel balqyp aghyp,

asyghyp, arna salyp anqydy anyq...

Týtilip týbirinen ketken búta,

«Kýy kitabyn» oqyghan adamnyng «múnda Paganiny qaydan jýr?» dep oilap qaluy mýmkin. Europanyng muzyka tarihyndaghy eng danqty skripkashysy retinde әlemge tanylghan Paganiniydi atau arqyly aqyn múnda ózine tәn tәsilmen oy tastaydy. Simfoniyalyq muzyka damyghan Europada skripka bastanayaq ózining daralyghyn joghaltpay keledi. Basqa aspapqa qaraghanda, skripkanyng orny bólek. Biz dombyrany qalay qasterlesek, europalyqtar skripkany dәl solay daralap qasterleydi. Búdan tys aqyn Paganiny turaly jazghanda sahna men jýrip jatqan konsert turaly aitady. Búl jerde aqynnyng sanasynda qazaq kýiining onda da Qúrmanghazyday dauylpaz kýishining A.Júbanovtay ruhtas-izbasarlarynyng talpynysymen, europalyq osy zamanghy muzykanyng dengeyinde týlegeni turaly oiy óris tapqan.

Muzykany sózben týbegeyli jetkizuding mýmkindigi joq. Óitkeni onda anyq mazmún bolmaydy. Al, sózde anyq maghyna bar. Qayshylyq ta osy jerde tuady. J. Nәjimedenov búl qayshylyqta Batystyng modernist aqyndary siyaqty obrazdar sherui arqyly sheshken. «Kýy kitabynda» osynday eki tamasha óleng bar.

«ADAY»

Eki ishek: biri bostau, qatty biri,

bes sausaq beretindey at dýbirin.

Kýishining qatty ishekke qayraty ósip,

ekinshi bostau, ishekte aqty múny.

Sekildi qorghasyn-sel balqyp aghyp,

asyghyp, arna salyp anqydy anyq...

Týtilip týbirinen ketken búta,

tolqyngha batyp-shyghyp maltyghady.

Kógala dýrmek bolyp aghady aghys,

shanqyldap shyqty biyik shaghala-qús.

Eng songhy jarmasqannyng júlynghanday

qaraysyng jantalasa jaghagha alys.

Búralap bar tolqyndy qoltyqqa atyp;

myng súlu bir qyzyqtan eltip tatyp,

Bәri de sugha ketip baratqanday

myng jibek oramaldy jelpip batyp...

Beyne bir tónkerilgen óli qayyq,

jaghada jartas qana qonyrayyp.

Áyteuir ala-targhyl búl kórinisti

úqpaysyng ne shattanyp, ne múnayyp.

Azuly ýn andaghannyng qausatty ishin,

shanshylyp kep sezedi jýrek sausaq kýshin;

kirse eger qúlaghyna,

kýy әlemin

ne jek kór, ne bir zatty ansap týsin...

«ÁSEM QONYR»

Mening de ketti býgin kýiim jylyp,

Kýlshi әsem, kók kýmisti qúiyldyryp!

Shashyng da әsem eken ýiirilgen,

Ótkendey tas tóbennen qúiyn jýrip.

Tamshyday túnyp jansa kóz degender,

Qaytesing móldirlikti sezbegende.

Shattyq joq bú kósheni kezbegende,

Qayghy joq kәrlikten ózge mende.

Aynala kýbir-kýbir, myn-myng ghashyq,

bal-sezim qúiylady yndyndy ashyp.

Egiz ýn jaraspay ma,

ketken kezde

eki ishek bir-birimen qylmyndasyp.

Ghúmyr-ay, qarttar sýigen, jas únatyp,

Kónildi kýlki, nazgha asyratyp.

Júmbaqty eshkim kerek etpegen son

Jýr deydi qúdaydyng da basy qatyp...

Qonyrym, әsemsing ghoy әserden de,

Tek kýiding kýshi keler әsemdeuge.

Kýlmesek,

Jylymasaq búl shuaqqa

úqsarmyz emshek emes, tas emgenge.

Tamshyday túnyp jansa kóz degender,

qaytesing móldirlikti sezbegender.

Shattyq joq - bú kósheni kezbegende,

qayghy joq - kәrilikten ózge mende.

«Kýy kitaby» qay qyrynan qarasanyz da simfoniyalyq týs alady. Shygharma qúrylymy jaghynan jogharydaghyday sala-sala bolyp jiktelse, ishki obrazy arqyly da jikteledi.

Bethovenning «Taghdyr» simfoniyasynyng bastalghan tústaghy iyirimin synshylar san-saqqa jýgirtetini bar. Sebebi onyng tasasynda kompozitordyng ómir joly, qala berdi, dәuirding kelbeti túr desedi. Soghan úqsas tómendegi myna joldar qaramaqqa qarapayym tirkestey kóringenimen, shygharmanyng muzyka taqyrybynda ekenin esinizge alsanyz, birden aityp tauysqysyz maghynagha ie bolyp shygha keledi.

Dala jatyr.

Jiylmapty-au etegi,

kendik jatyr ózine-ózi kýsh bermey.

Qyr bastary qaran-qarang etedi -

aqiqattyng kólenkesi sekildi.

Sóz - qazaq muzykasy, onda da kýy turaly bolyp jatyr. Kýy turaly aitqanda dala turaly mindetti týrde aitylady. Dala - ýlken kenistik. Ol mәdeniyet pen tarihtyng sahnasy. Jogharydaghy ekeu bolghan jerde kez-kelgen mazmúndy suyrtpaqtap shyghugha bolady. Sonyng biri - aqiqat taqyryby. Osylaysha bir shumaq óleng ge kól-kósir mazmún syiyp túr. Múnday týiinder «Kýy kitabynda» jii úshyraydy.  Búl arada jogharydaghyday tirkesterden qanday mәn-maghyna tabatyny oqyrmannyng talghamy men zeyin-zerdesining biligine baylanysty bolmaq.

Keyde aqyndyq degen qanday qasiyet degen oy kele qalady. Kóz aldynnan qily taghdyrlar ótedi. Aqyndyq degen - ózing men dýniyening arasyndaghy bir әlemde órtene janyp, sonynda qaranghylyqqa sinip ketu. Qaranghylyqty sezine almasan, jana almaysyn. Poeziya degen - sóz emes, janghan Ot! Sózge singen úly sezimning jaryghy, jyluy jәne ýni. «Kýy kitabynda» bizding J. Nәjimedenov te órtenip janghan.

«Kýy kitabynyn» boyynda mol mýmkindik bar. Jol airyghynda túrghan múnday shygharmalar ózin ghana kórsetip qalmaydy, bolashaqty da elestetedi. Mýmkindik bolsa, men «Kýy kitabynyn» ýsh danasyn satyp alugha dayynmyn. Bireuin ýide, endi bireuin týzde oqu ýshin, al, ýshinshisin «eng ýzdik qazaq aqynynyng qaytalanbaytyn dara tuyndysy», - dep jat júrttyqtargha syilau ýshin alar edim.

Sony

«Abay-aqparat»