Ýstimizdegi jyldyng 15-16 mausym aralyghynda Ekaterinburg qalasynda Shanhay yntymaqtastyq úiymynyng kezekti sammiyti ótti.
Aziya aimaghynda ýlken sayasy úiymgha ainalyp ýlgirgen ShYÚ, ótken ghasyrdyng sonyna qaray júmys istey bastaghan «Shanhay bestigi» dep atalatyn kórshiles elder arasyndaghy kelissóz mehanizmi negizinde qúrylghandy. Álemdi sosialistik iydeyasymen әure sarsangha týsirgen Kenes memleketi tarih sahnasynan ketip, Batys pen kenestik kenistikte ondaghan jyldargha sozylghan «qyrghiy-qabaq» soghysy ayaqtalysymen halyqaralyq jәne aimaqtyq qarym-qatynastarda beybitshilik pen ekonomikalyq damugha baghyttalghan ýrdister beleng alghan bolatyn.
Jana ghana tәuelsizdik alghan memleketter ózining shekarasyn belgilep, ishki jәne syrtqy sayasatyn týze bastaghan kezende, Qazaqstan, Qytay, Resey Tәjikstan men Qyrghyzstan bestigi 1996-1997 jyldary «Shekaralas audandarda qaruly kýshterding sanyn qysqartu jónindegi kelisimge» qol qoydy. Sol kezding ózinde kelisimge qol qoyghan memleketter aimaqtaghy qauipsizdikti saqtau jәne shekaralas elderding beybitshilik jaghdayynda ómir sýruge niyetti ekenin kórsetken edi. Atalghan kelisimge qol qoyghan sәtten bastap, «Shanhay bestigi» dep atalatyn sayasy súhbattar alany dýniyege keldi. Sodan beri kóptegen kýrmeui qiyn mәseleler óz sheshimin tapqan bolatyn. Eng aldymen, Qytay men tórt memleket arasyndaghy tarihy dauly shekaralar sheshilip, belgilendi. Lankestik, separatizm jәne ekstremizm atty «ýsh zúlymdyqqa» tosqauyl qoyyldy, aimaqta túraqtylyq pen qauipsizdik ornap, sonyng arqasynda 90-shy jyldardaghy postkenestik daghdarystan búl elder aman-esen shyghyp, tәuelsizdikting túghyryn myghymdap aldy.  
Mine, sodan beri 12 jylday uaqyt ótken eken. Býgin biz búl úiymnyng әleueti qanday, osy aptada ótken sammit ShYÚ-na mýshe elderge ne berdi degen súraqtar manayynda әngime qozghamaqpyz.
IYә, alghashqy mýshel jasyn atap ótken ShYÚ osy aptada әlem nazaryn ózine audardy. Euroodaq sammiytining qarsanynda ótkizilgen búl basqosuda Ekaterinburg deklarasiyasy qabyldanyp, birqatar manyzdy qújattargha qol qoyyldy. Qazaqstan, Resey, Qytay, Tәjikstan, Ózbekstan men Pәkistannyng memleket basshylarynan bólek búl sayasy sharagha Iran preziydenti, Ýndistannyng Premier-Ministri jәne Mongholiyanyng birinshi viyse-premieri qatysty. Múnday qúramda ótken sammit úiymnyng yqpaly kýsheyip, ayasy jyldan jylgha keneye bastaghandyghyn kórsetse kerek.
Sammitte úiymgha mýshe elder arasyndaghy mәselelerdi talqylaudan bólek, әlemdegi sayasy oqighalar men jer jahandy alandatyp otyrghan jaghdaylar da sóz boldy. Mysaly, Soltýstik Koreyanyng yadrolyq baghdarlamasyna bagha berilip, aimaqtaghy lankestik úiymdarmen kýres jәne nashaqorlyqty joi siyaqty ózekti mәseleler kýn tәrtibine shyqty.
Jogharyda aityp ótken Ekaterinburg deklarasiyasy búl úiymnyng әlemdegi aluan týrli ýderisterge yqpal etuge talpynghan ambisiyasyn kórsetti. Qabyldanghan qújatta qazirgi zamandaghy halyqaralyq ahualgha bagha berilip, Batys pen Shyghysty, Soltýstik pen Ontýstikti jahandyq mәselelerdi sheshuge shaqyrdy. Sonymen qatar qújatta alpauyt memleketterdi Birikken Últtar úiymynyng rólin kýsheytu arqyly, halyqaralyq jәne aimaqtyq janjaldardy qalyptasqan sayasiy-diplomatiyalyq tәjeriybege sýiene otyryp sheshuge ýndedi.
Memleket basshylary «Yadrolyq qarudy taratpau kelisim-shartyna» qoldau bildirdi. Eng manyzdysy, ShYÚ-na mýshe elder halyqaralyq qarjyny basqaru men aimaqtaghy ekonomikalardyng túraqty damuyn qamtamassyz etetin memleketaralyq júmysty jandandyrugha kelisti.
Osy orayda Qazaqstan basshysy Núrsúltan Nazarbaev óz sózinde: «Shanhay yntymaqtastyq úiymy qoldaghy әleuetti tiyimdi paydalanu men negizgi aimaqtyq valutanyng sebetke tәueldi birynghay ortaq esep aiyrysu birligin engizu ýshin barlyq mýmkindikke iye. Búl birlikti ShYÚ elderi arasynda sauda-ekonomikalyq esep aiyrysuda paydalanugha bolar edi» - dedi.
Qazaq basshysynyn  búl sózin Resey Preziydenti Dmitriy Medvedev bylay jalghady: «Aynalymdaghy valuta qorlary men negizgi valuta qory – AQSh dollary ózining qyzmetin atqara almady. Býgingi әlemdik valutalyq jýie ekonomikalyq túraqtylyqty qamtamassyz ete almay otyr, osyghan baylanysty kóptegen elderding ekonomikasyna birqatar qauip tóndirui yqtimal». Sonday-aq, D.Medvedev óz sózinde rezervtik valuta retinde resey somy ainalymgha týskenin qalaytyndyghyn jasyra almady. Alayda, bir elding valutasyn halyqaralyq dengeyde ainalymgha týsiru ýshin sol elding ekonomikasynyng myqtylyghy dau tughyzbauy kerek. Al, Resey ekonomikasy qazirgi uaqytta qajetti talapqa say emestigin eskersek, jaqyn arada D.Medvedevting armany oryndala qong qiyn.
Búl sammitte Resey ózin aimaqtaghy kóshbasshy retinde kórsetuge talpynghany bayqalyp qaldy. Qay zamanda da Kremli ózining imperiyalyq minez-qúlqyn bayqatyp otyrugha daghdylanyp alghan ghoy. Biraq osy sammitte Qytay siyaqty geopolitikalyq «bәsekelesi» D.Medvedevting úsynysyna nemqúraydy qarady. Búl da bolsa, yntymaqtastyqqa mýddeli memleketterding ishinara oiyndary boluy kerek. Sonymen qatar, Medvedevting halyqaralyq dәrejedegi tәjeriybesi azdau oiynshy ekenin esepke alsaq, onyng keybir mәlemdemeleri Resey basshysynyng albyrttyghyn anghartyp túrdy. 
Degenmen, ShYÚ-na mýshe elder jәne baqylaushy qonaqtar Shyghys elderining Batystan ýnemi soghyp túratyn jahandanu dauylyna qarsy birikken is-qimyl jasay alatyndyghyn anghartty. Búl әriyne, quanarlyq is. Ásirese, Qazaqstannyng aimaqtaghy jetekshi rólin eskersek, bizding el ýshin múnday is barysy tek ong әserin tiygizedi. Tarihymyz ben mәdeniyetimizding jәne shyghystyq dýniyetanymymyzdyng saqtalyp qaluy óz aldyna, sayasi-ekonomikalyq derbestigimiz nyghaya týspek. Ortalyq Aziyada kóshbasshy memlketterding biri bolsaq, bizge tónui mýmkin týrli qauipterden birlese otyryp aman qaluymyzgha jaqsy.
The Financial Times gazetine bergen súhbatynda Missury uniyversiytetining ekonomika ghylymdarynyng professory Maykl Hadson ShYÚ elderining sammiytin «AQSh-qa qarsy shyghu» - dep mәlemdedi.
Maykl Hadson aitqan sózding jany bar. Sebebi, AQSh-tyng sammitte baqylaushy retinde qatysu niyetin ShYÚ memleketteri qabyl almady. Búl әreket arqyly Shyghys elderi Batystyn, әsirese, AQSh-tyng әlemdegi gegemoniyasyn әlsiretu jolyndaghy kýresti bastady dep topshylauymyz kerek shyghar. Múnday sayasy demarsh bәlkim Barak Obamamen jasalghan qúpiya kelisim de boluy mýmkin?...Oghan qosa AQSh-tyng әlemdik daghdarystyng sebepkeri bolghanyn qossanyz, qazirgi jaghday Amerikanyng biylep-tósteuin toqtatugha taptyrmas uaqyt ekenin aitpasa da týsinesiz. Alayda, bәrin tarihtyng damu evolusiyasy men sayasy koniuktura kórsetedi.
Sayasy kenistikte bir memleketting әlsireui kelesi bir elding әldenuine alyp keletini aqiqat. AQSh pen Batys Europagha qyr kórsetken ShYÚ algha Qytaydy shyghardy. Qytay memleketining ShYÚ aliyansynyng damuyna 10 mlrd. dollar bólui – onyng osy elder arasynda óz sózin jýrgizgisi kelgendigin aighaqtamay ma? Resey Qytaydyng búl әreketinen abdyrap qaldy. Ekonomikasy әlsiz Resey óz budjetinen Qytay bólip otyrghan aqshanyng somasyn shyghara almasy anyq. Sondyqtan aldaghy uaqytta aimaqtaghy gegemondyq róldi  qytaylar iyelenedi dep topshylaugha bolady.
Ózbekstan ShYÚ-nyng tóraghalyghyna saylandy. Alayda, Ózbekstan Qytaydyng yqpalyna kóbirek úshyraghanyn eskeretin bolsaq, búl jaghday da Qytay ýshin tiyimdi. Úly Qorghan jaghynan engiziletin qújattardyng kóp ózgeristkerge úshyramaytynyn da boljau qiyn emes.
«ShYÚ kóptegen mәselelerding ong sheshimin tabugha kómektesetin alan» - degen D.Medvedevting kezekti ret ótken ShYÚ sammiytin jyly jaba salghysy kelgendigin bayqatty.
Osynday sayasy oiyndardy elemegen kýnde, búl sammitting úiymgha mýshe elderdngh barlyghyna bereri kóp bolghanyn aita ketkenimiz jón. Sebebi, daghdarys zamanynda әngimege arqau bolghan kóptegen ózekti mәseleler talqylanyp, әlsirep bara jatqan ekonomikalalardyng jaqyn arada qayta janaru men týleuine, osynday shaqta beleng alatyn lankestik pen esirtke saudasyna birige kýresuge kelisken memleketterge sammit ong septigin tiygizdi dep aita alamyz.