Mening bir daukes dosym bar. Birge oqyghanbyz. Mektepte. Bala kezinen bәle-batyrgha ong iyghyn berip jýretin ol sabaqty da jaqsy oqydy. Sabaq ýstinde múghalim apaygha bolmaytyn súraq qoyyp, zyqysyn shygharatyn qujaq neme kez-kelgen әngimeni qyzyltanau egeske aparyp tireytin-di. Sol betimen ósken dosym mening patriottyghymdy asa jaqtyrmaytyn. «Qoyshy, – deytin ol – osy da el me, osy  da memleket pe? Búdan búrynghy Sәbet ókimeti jaqsy edi. Bәri ol kezde tegin edi. Júrttyng bәri júmys istep, ailyq alatyn. Ash qalyp, kedey bolghan eshkimdi kórgen emespiz. Al mynauyng ne? Úry-qarynyng biyligi. Sening patriottyghyndy olardyng úrghany bar».

Men de, әriyne, qarap qalmaymyn. «Sen Sәbet ókimetining malayy boldyn. Semiz malayy boldyn. Kremli saghan bilgenin istep baqty. Jerindi tartyp aldy, dalandy atom synaghynyng alanyna ainaldyrdy. Óz erking ózinde bolghan joq», –  deymin.  Dosym búnday sózge qynbaydy. Sóitedi de dәlelder keltire bastaydy. «Ol kezde, –  deydi ol, – kimning malayy ekenimizdi biletinbiz. Qojayynymyz qaytkende qarnymyzdy toydyryp qoyatyn. Al maghan qarnymnyng toqtyghy, bir kýn bolsa da alansyz ómir sýrgen tirshiligim qymbat. Bәrin bylay qoyghanda óz halqyn úmytqan biylikti qalay moyyndauym kerek?»

Men de qalyspay Ýkimet tarapynan qabyldanyp jatqan baghdarlamalardy, әleumettik jobalardy kóldeneng tartyp, mysal keltiremin.

Sonda dosym jútaghan auyldy, júpyny tirlikti, qanyrap qalyp qoyghan qora-qopsyny jaghalata kórsetip: «Qayda sol baghdarlamalar, qayda sol әleumettik jobalaryn. Nege sonyng bәri «Habarda» ghana aitylyp, halyqqa jetpeydi?» – deytin. «Kelgende Jiyenqúlgha shyqpaydy ýnim»... Men tegi әu bastan dau-damaygha joq adammyn, «seniki jón» deymin de qoya salamyn.

Sol dosym býgin auyldan qonyrau shalyp túr. Riza. Kónildi. «Ádeyi sening qityghyna tie berushi edim. Sen «Tәuelsiz elim» dep tebirengende men tolqymaydy ghoy dep pe edin. Mening syrym ishimde bolatyn. Endi saghan shynymdy aitayyn. Myna memleket mening memleketim eken. Memleket bizdi dalagha tastamaydy eken. Biz oghan kerek ekenbiz. Preziydent Toqaevtyng keshegi mәlimdemesin estip quanyp otyrmyz. Auyl sharuashylyghyna, әsirese kóktemgi dala júmystaryna ananday kólemde qarajat bólinip, janarmay arzandaytyn bolsa, jәne jergilikti әkimdikter bizding kәsipkerler óndirgen ónimdi satyp aludy qamtamasyz etse, búdan artyq ne kerek? Jekeshelendiru-pekeshelendiru bastalyp, dóidalada qalghanda da janymyzdy baqqanbyz. Eshkimge alaqan jayghan emespiz. Al, endi múnday qoldau bolsa, ayaqtan túryp ketemiz ghoy!».

Memleket basshysynyng keshegi mәlimdemesi turaly jazuym kerek, pikir bildiruim kerek dep otyrghan em. Oilanyp qaldym. Mynanday qospasy joq, maypany, jorghasy joq, jaghynuy joq shynayy sózden keyin ne aityp, ne jazugha bolady.

– Beyimbet,  – dedim (dosymnyng aty – Beyimbet. Soyy atynan zor: Qúnanbaev), – Beyimbet, mynau qanshelek qara pәlening ekpini qaytyp, qauyshtyrugha jazsyn bәrimizdi. Estiding ghoy, Preziydent Auyl sharuashylyghymen ainalysatyn kәsipkerlerge qoldau kórsetu ýshin budjetten 70 milliard tenge bólinedi dedi.

Kóktemgi egis nauqany ýshin Ýkimetke «Qarapayym zattar ekonomikasy» baghdarlamasy arqyly qosymsha 100 milliard tenge bóludi jәne tapsyrdy.

«Eng aldymen, shaghyn jәne orta sharua qojalyqtaryna qoldau kórsetken jón», – dep qadap túryp aitty .

Sonymen qatar, Ýkimetke janarmaydyng naryqtyq baghasyn on bes payyzgha arzandatyp, 165 tengege deyin tómendetu mindeti jýktedi.

Osyny qamtamasyz etu ýshin 390 myng tonna janarmay jenildikpen satylatyn bolady.

Osynyng bәrin estidin. Sen estip qana qoyma, sony qadaghala. Tiyisti oryndardan súrap otyr. Talap et. Ánsheyinde tandayyng taqyldap sóilegende mәtibiysin. Sonyndy endi kórset. Auylsharuashylyghyna bólingen qarjy-qarajattyng osy uaqytqa deyin qayda ketkenin, qanday dauyl túryp, qayda úshqanyn bilmey keldik. Óitkeni bizde halyqtyq baqylau mýmkindigi bolghan emes. Ózimiz talpynbasaq onyng boluy da neghaybil. Ásirese, auyl adamdary kónbis. Alayaqtar auzyndaghysyn jyryp әketip jatas da, «e, meyili, Qúdaydan qaytsyn» dep jýre beredi. Óz ortalarynnan baqylaushy top qúryndar. Mysaly, Almaty oblysy Aqsu audanyna qansha tonna janarmay bólindi, qansha qarajat bólindi – soghan qúlaqty týre jýrip, tiyesili dýniyeni qoldaryna alyndar. Ol ýshin aqparattarmen júmys istey bilu kerek. Aqparat ataulyny qalt jibermeu kerek. Jurnalister erikkenin gazet shygharyp, teledidardan habar taratyp, sayttarda júmys istep otyrghan joq. Neni bolsa da el ishi bilip otyrsyn, bile jýrsin deydi. Sony paydalanyndar. Qala berdi, qoldarynda bir bir smartfon bar, sony oiyn emes, habar-oshardyng ghana qúraly emes, isting kózi, tetigi retinde paydalana bilinder dep biraz «aqyl» aityp tastadym. Dúrys aittym ba? Kim búl sózge qanday pikir, úsynys qosady, marhabat!

Dәuren Quat

Abai.kz