Abaydyng әleumettik lirikalaryn sóz etkende «Qalyng elim, qazaghym, qayran júrtym» ólenine soqpay ketu mýmkin emes. 

Qalyng elim, qazaghym, qayran júrtym,

Ústarasyz auzyna týsti múrtyn.

Jaqsy menen jamandy aiyrmadyn,

Biri qan, biri may bop endi eki úrtyn,- degen joldarynda, qazaq halqynyng býkil tragediyalyq ómiri jatqanday. Aqynnyng joghyn joqtap, múnyn múndap otyrghany «Qalyng eli, qazaghy». Ony «Qayran júrtym» dep bar janymen yntygha sýigen aqyn, anyq artta qalghan qaranghy nadandyghyn «Ústarasyz auzyna týsti múrtyn» degen sózben beynelep jetkizedi. Múrttyng auyzgha týsip, isher asqa tiii – ol haram. Múny bilgen músylman nege múrtyn qyrqyp, basyp jýrmeske. Biraq, auyzgha týsken múrtty qyrqatyn ústara joq. Múrtty qyrqyp basu ýshin kim kóringenning qaltasynda jýretin ústaranyn, qazaqqa tabylmauy – qazaqtyng artta qalghan nadandyghynyng belgisindey. 

Al, jaqsy menen jamandy aiyrmaytyn oquy joq sauatsyz, nadan halyqtyng «bir úrty may, bir úrty qan» bolatyny, yaghny jaqsylyghy men jamandyghy birdey jýretindigi ejelden belgili. 

Abaydyng aqyndyq úlylyghy sonda – ol bir shumaq ólenge halyqtyng býtin tarihyn, býkil bolmys-bitimin syighyzyp túr. 

Mine, osynday taghdyry auyr eldi jarqyn bolashaqqa jetkizetin el basshylary emes pe edi?! Biraq, olardan ýmit az. Tipten joqqa tәn.

Bas-basyna by bolghan ónkey qiqym,

Minekey, búzghan joq pa, elding siqyn,- degen aqyn, el biyleushilerining eldi mengerip, basqarugha jaraymyz degenderdi  bilim, minez, adamgershilik jaghynan tatymsyz, qúnarsyz adamdar dep tanytady. Ónkey qiqym. Qiqymda tamyr bolmaydy. Bolsa da tayaz, jetimsiz. Ónim joq. 

Tayaz «qiqymdar» basqarghan elding tragediyasy әr uaqytta tereng bolmaq. Halyq múny – aqyn Abaydyng múny. «Qiqymdar» basqarghan nadan elde qanday bolashaq bolmaq? Halqynyng tarihy әleumettik jaghdayyn tereng bilgen aqyn:

Ózderindi týzeler dey almaymyn,

Óz qolynnan ketken song endi óz yrqyn,- dep kýnirenedi. 

Abaygha bodan bolghan elining bolashaghy kýngirt edi. Elin enbekke, óner- bilimge shaqyrghan aqynnyng ózi de halqyna anyq kýres jolyn, bostandyq jolyng mynau dep kórsete almady. Halqy da qaranghy, nadan bolatyn. Resey imperiyasynyng otaryna ainalyp, bolashaghynan aiyrylghan halqynyng múny óz múny bolghan aqyn, zamanynyng uly zapyranyn ishine jiyp, «Ishim tolghan u men órt, syrtym dýrdey,» -dep kýnirengende, aqyn bolashaqtan ýmiti ýzilgen sol kezdegi bodan halqynyng tragediyasyn aityp derttenedi.

Halqynyng tragediyasy aqynnyng jeke jan azabyna ainalyp, 

Uly siya ashy til,- nemese:

Iship tereng boylaymyn

Ótken kýnnin ularyn,- bolmasa:

Ashuyn ashyghan u, oyyn kermek,- ne:

Taghy sene bastaymyn,

Kýnde aldaghysh qulargha,

Esim shyghyp qashpaymyn,

Men ishpegen u bar ma?,- degen sekildi Abay poeziyasynda «Uly oilar» toptamasy bastalady. Abay ólenderin bayyppen oqyghan oqushy, aqyn ólenderinde «u»- dan ayaq alyp jýre almaydy. «U» - aqynnyng tragediyalyq oilarynyng týp temirqazyghy sekildi.

Aqyn poeziyasyndaghy tragediyalyq uly oilar,- keybir zertteushilerimiz aityp jýrgendey, kóp nadannyng ortasynda, qaranghy, mesheu qoghamda ómir sýrgen bilimdar, danyshpan aqynnyng oy azabynan tughan jalghyzdyq tragediyasynyn, ómirining songhy jyldarynda jaqyndarynan aiyrylghan aqynnyng jeke basynyng tragediyasyna úlasuynan tudy dep oilasaq, onda bir jaqty sayaz oilanghanymyz!

Búl – Abay poeziyasyn tereng týsinbegenimiz bolyp tabylady! 

Eger biz Abay poeziyasyndaghy tragediyalyq uly oilardy aqynnyng jeke basynyng tragediyasymen ghana baylanystyrsaq, qatelesip adasamyz. Adasqanda da shyghandap, bir býiirge búrys ketemiz.

Abay: 

Qartaydyq, qayghy oiladyq, úiqy sergek.

Ashuyng – ashyghan u, oiyn-kermek, - dep jazghanda 41 jasta ghana bolatyn jәne jeke basynda eshqanday tragediya joq, degeni bolyp túrghan, basy aman, bauyry býtin kezi.

Eger, biz Abaydyng jeke ómirine jәy pendelik kózben qarasaq, ol óte baqytty. Abay «Qaradan shyghyp han bolghan» agha súltan Qúnanbaydyng bel balasy. Ol eki sheshening ortasynda, әz әje Zerening qúshaghynda, halyqtyng ruhany qazynasy halyq auyz әdebiyeti núsqalaryna uyzynan qanyp iship, baqytty balalyq shaghyn ótkizdi. Ne ishemin? Ne kiyemin? – demedi.

Keyin balalyq asyp, jigitshilik shaqqa jetkende de shayqap ishti, shalqyp jýrdi. Bir basyndaghy baylyq pen biylikti aitpaghanda jigittik dәurenning qyzyghyn molynan tatty. Tandap sýiip, uyljyghan súludyng bal demin rahattana jútpasa, Abay:

Er jigit, tandap tauyp, 

Eppen jýrsin,- dep aitar ma edi? Bolmasa «Jigit sózi», «Qyz sózi», «Kózimning qarasy», «Bilektey arqasynda órgen búrym», «Qyzaryp, súrlanyp» sekildi mahabbat taqyrybyndaghy ghajayyp lirikalyq ólenderdi jaza alar ma edi?

Oyda orysqa, qyrda qazaqqa degeni bolghan, Orta jýzge belgili bi, rubasy Abay, inilerining ishinen qalaghanyn eline bolys etip saylatyp otyrghan. Abaydyng tiri kezinde de, ólgen song da Sovet ókimeti ornaghangha deyin Qúnanbay balalarynan biylik ketpegen. Abaydyng óz kindiginen taraghan balalary qanday! Shetinen oqymysty, talantty! Orys oquyn bitirgen ofiyser balasy Ábdrahmandy aitpaghanda eldegi talantty aqyn balalary Aqylbay, Maghauiya Tobyqty elinde auzy dualy by bolsa, Áygerimnen tughan jazushy- audarmashy balasy Túraghúl sovet ókimeti ornaghangha deyin elinde bolys bolghan. 

Zamandas shәkirt aqyny Kókbaydyng esteligine qaraghanda, Abay ómirinde aqsha sanap, aqshanyng betine qaramaghan. Abaydyng bar aqshasy atqosshysynyng qaltasynda bolady eken. Keregin alghan, belden basyp jýrgen. Atqosshysy aqsha tausyldy dese, qaytadan aqsha tauyp, qaltasyna salyp berip otyrghan. Aqshanyng esebin ómirinde súramaghan. Abaydyng anshylyq seriligi, onyng qonaqjaylylyghy, jeke basynyng mәrttigi turaly anyz osy kýnge deyin halyq arasynda aitylady. 

Mine, osylay ómir sýrgen aqyn Abaydyng jeke ómirine jәy pendelik kózben qarasaq, ol óte baqytty. Abay, «Ólsem ornym qara jer» óleninde:

Oy týskeli tiymedi erik ózime,

Sandalmamen kýn keshken týspe izime,- dep jazbap pa edi?

Ózdiginen oqyghan oqu-bilimning arqasynda, oishyl- filosof dәrejesine jetken aqyn Abaydyng tragediyalyq uly oilarynyng týp negizgi sebebi-otarshyldyq ezgiden húqy, dini, ruhy taptalghan, enbekke, bilim men ónerge shaqyrghan aqyn ósiyetin kerek qylmay teris ketken, nadan da qaranghy halqynyng orys imperiyasyna bodan bolyp, orystanyp, qazaq halqynyng últ retinde bolashaghynan airyluy edi.

Bilimdar, hakim Abay sol kezdegi dýniyejýzilik geosayasy jaghdaydy da,  orys ókimetining otarshyl imperiyalyq sayasatyn da tereng týsindi.

Sondyqtan da aqyn: 

Ózderindi týzeler dey almaymyn,

Óz qolymnan ketken song endi óz yrqyn,- dey otyryp:

Jarly emespin, zarlymyn,

Ony da oila tolghanyp,- dep zar tógip, yzalana jazuynda týpsiz tereng oy jatqan joq pa?!                                                                      

Tereng bilim iyesi, últ ústazy hakim dәrejesine kóterilgen aqyn Abay, «Qalyng elim qazaghym», «Birindi qazaq biring dos» dep jyrlasa da, tarihy dialektikalyq túrghydan kelgende, aqyn ómir sýrgen sol kezende rulyq-patriarhaldyq qoghamda ómir sýrgen, últtyq sanadan góri rulyq sanasy basym әr týrli rulardan qúralghan  qazaq halqy tútas bir últ dәrejesine kóterile qoyghan joq edi. 

Osy túrghydan kelgende, qazaq halqyn alghash ret, eng birinshi bolyp, «Qalyng elim qazaghym»,- dep atay otyryp, sanaly týrde qazaq halqyna tútas bir últ retinde qaraghan túnghysh últ aqyny Abay bolghanyn biz úmytpauymyz kerek.

Sol dәuirde, qazaq halqyna tútas bir últ retinde qarau kerek degen sapaly oy Abaydan ózge qazaq aqyndaryna orala qoymaghan kez. Ózine deyingi rulyq sanadaghy aqyndardan Abaydyng eng negizgi basty aiyrmashylyghy sol, ol qazaq halqyna tútas bir últ retinde qarady.

Abay qazaq halqyn últtyq tútastyq pen birlikke shaqyrghan, onyng namysy men ruhyn biyik maqsatty, sapaly oy túghyryna kótergen túnghysh qazaq aqyny boldy. Qoghamdyq damudyng qay dәuirinde bolsa da erekshe qúbylys bolyp sanalatyn últtyq sana – últtyng ózin-ózi synay bilu dәrejesimen ólshenedi. Sondyqtan da aqyn Abay, halqynyng últtyq sanasy men namysyn kóteru maqsatynda óz últyn, qazaq halqyn ayausyz minedi, ayamay synady. 

Búl – óz últyn sheksiz sýigen danyshpan úlylardyng óz halqyn biyik moralidyq adamgershilikke, sanaly oi, sapaly tәrbiyege jetkizude qoldanatyn birden-bir әdisi edi. Abay da osy әdiske jýgindi. Ol óz halqyn, óz  últyn sheksiz sýigendikten de osylay etuge mәjbýr boldy. 

Jan-jaqty tereng bilim iyesi, bilimdar Abay óz zamanynyng әleumettik syrlaryn tereng bilip qana qoyghan joq, ol sol tústaghy halyq ómirining san qyrly qatparlaryn da jetik biletindigi poetikalyq kórkemdigi asa joghary әleumettik lirikalarynda aiqyn kórinedi. 

Shyn mәninde, Abay ózi ómir sýrgen zamany men qoghamy jayynda, qara sózderi men poeziyasy arqyly, bizge, keyingi úrpaqqa asa mol ensiklopediyalyq mәlimet qaldyrghan aqyn. 

Abaydyng әleumettik lirikalary men satiralary HIH ghasyrdyng II jartysyndaghy qazaq halqynyng tarihy әleumettik jaghdayyn zertteushi ghalymdargha asa qúndy derekterimen de baghaly qazyna ekeni anyq.   

Núrghaly Mahan

Abai.kz