(әnsheyin әngime)

«Tyraqy» qazaqta osynday da sóz bar eken. Bәlkim, bala kezimde estip jýrsem de keyin esimnen shyqqan shyghar. Búl sózdi juyqta ózim Bóke dep ataytyn nemere aghamnan qayta esitip bir janghyrtyp qoyayyn degen edim.

Almatynyng bir týkpirindegi aghamnyng ýiine anda-sanda bolsa da amandyq bilip, sәlem beru ýshin baryp túratynym bar edi. Bóke agham mening esikten kirip kele jatqanymdy kóre sala, әli kәrilik kele qoymaghan quaqy kózi quanghanyn bildire jylt etip, kimge aitaryn bilmey bógelip túrghan әngimesin propkiden shyqqan mәshiynelerdey aghylyp jiberdi.

Songhy barghanda osy «Tyraqyny» bastap ketti. Alghashynda búl tyraqysy nesi taghy dep, tandanynqyrap otyr edim. Apash-qúpash tógilip shyqqan sózderinen tyraqynyng ne ekeni belgili bola bastady. 

Auylda qoy jaygha ghana jaraytyn bir attar bolady. Qysy-jazy ómiri ýstinen er týspeydi. Jýgen-auyzdyq salynbaydy, ýnemi noqtamen jýretindikten qayda toqtasa sonda ne shóp bolsa sony júlyp túra beredi. Arnauly otqa qoyyp, jaylymgha shygharmaytyndyqtan sóitip kýnin kóredi. 

Arqasy qyrday, qúiysqandyghy shómeyip túrsa da aryqtyghy ózine jarasady,  sany men sauyrynda bordaqtan týsken qamshynyng izi aiqúsh-úiqysh. Ýy manynda kibirtiktep jýrgen әlgi «qoytoryny» bala-shagha, kempir-shal, jigit-kelinshek demey mine salyp bortyldatyp jýre beredi. 

Jýre beredi degen aitqan sóz, ol onay jýre qoymaydy, ýstine mingen adam ony mynau at-au, dep te elemey jansyz aghashatqa mine salghanday qalay eleusiz qylsa, qoytory da ýstime bireu mindi-au, demeydi, jәisha jayylyp jýrgendey qora manynan jiyrma-otyz qadamday ilbip barady da jayyla bastaydy. 

Ýstine mingen qay pende bolsa da, onyng myna qylyghyna kýiip-pisip, shylbyrdy silkip, tebinip-tekpilenip, qamshylap jatsa «byrt» demey taghy biraz jayylyp alady. Sodan sýiekteri shodyrayyp ketken auyr basyn әreng kóterip, qara shybyn ýimelegen kózining aldyn aldynghy ayaghyna bir ýikep alyp, taghy ilbiydi. 

Sóitip, ýstine mingen pende balasy kózdegen jerine jetkenshe qoy torynyng qylyghynan shóldep, silesi qatyp bitedi. Degenmen, kólikting aty kólik qoy, әiteu mingen adam ayaghy jerge tiymey bókterde qanghyp jýrgen siyryn tauyp alady, әy deytin jerge kelip ýiezdep jatyp alghan qoydy qayyryp keluge barady, anda-múnda qalghan otyn-potyn, ol-púldy tendep keluge jarap jatady...

Sóitse, osynday qoytorysyn Seypil degen «sal-seri» qay auylda bәige dese qoymay alyp barady eken. Týte-týte kekilin buyp, onyng ortasyna shoqparday ghyp ýki taghady, qúiryghyn ekeu qylyp órip, úshyn qyzyl lentamen týiindep tastaydy. Ýstine alqyzyl týsti kejim jauyp alyp jiylghan topty jaghalay oiqastap jýredi. Tanymaytyndar oghan «mynau qanday jýirik?!» degendey ýdireye qaraydy. Tanyityndar «Oypyr-ay, Sekenning tyraqylyghyna daua joq...» dep, kijinedi.  

Óitetini, shabandoz balany aldap-sulap әreng tauyp, bәigege qosyp jibergen әlgi «jiyren jýirik» bәige attary shandy búrqyratyp dýrkirep jónelgen kezde, qansha degenmen jylqy emes pe, eligip biraz jerge deyin tapyraqtaydy da, attardyng qarasy ýzilgen kezde ýstindegi adamnyng moyynyn ýzip jibererdey taghy biraz dýnkilete jelip alady, sodan kibirtik ayan... aqyrynda shandaq joldyng shetine shyghyp tas týbindegi ósken jusandy júla bastaydy. 

«Bәigetory» ýstinde shabandoz balanyng bar ekenin úmytyp ketken sekildi... Shayqaynatym uaqyttan keyin Sekenning de qarasy kórinedi, jýzi quanyshty, týk te renishi joq «jýirik jiyrennin» ýstinde jylap otyrghan balagha bir dorba kәmpit ústata salady: «Ibay-au, qargham ózing aman bolsang boldy ghoy! Talay jer shauyp tastapsyndar ghoy... Eti oyaz, әmbe keshe qatty ashyqtyryp jibergendey boldym... Áytpese, úzaqqa shabady búl...»  

Biraq, Sekeng «jiyren jýirikten» eshqashan kónili qalghan emes, ózimen birge jasasyp keledi, kәrlikten jal-qúiryqtan týbirtek qalsa da, at keyipi әli bar. Al sondaghy shabandoz balalardyng jasy qyryqtan asyp samaylaryn qyrau shalghan. Sekeng seksenning sengirine shyghyp, saqal-shashy appaq quday bolsa da, «bapkerlik» talaby sol bayaghyday...

Bókeng kókemning «tyraqy» atty osy әngimesining astarynan bizding qazaq qoghamyndaghy «tyraqylyqty» aityp otyrghanyn andadym. 

«Osynyng bәrin qaydan bilip alghansyz?», degendi bildirgendey basymdy shayqanqyrap, qolyndaghy sotkisin qúlaghyna qayta-qayta aparyp alystaghy bireulerge riza bolghanday aq marjanday jasandy tisterin jylt-jylt etkizip jymiyp qoyyp otyrghan kәri jenesheme qaray iyek kóterip qoyam. Bókeng kókem mening búl isharatymdy qyran býrkittey «qaghyp» týsedi. 

Kempiri otyrghan jaqqa kóz qiyghyn bir tasap jiberip, qyjyrtqany ya qolpashtaghanyn aiyru qiyn bir tyrq-tyrq kýlip alyp: «Ói, bú jenesheniz bir jyldan beri sotki sauatyn bop ketken. Byltyr qyzdary jetpis jastyghynnyng syilyghy dep, samsung degen alaqanday sotki әkelip berip edi, bitti... bayaghyda bastauyshta birge oqyghandar dey me, grupagha kirip alghan...bir-birining ótken-ketkenin týgendep úiqy-kýlki joq jýr ghoy!» 

Bir qúlaghy sotkide bolsa da, bir qúlaghy bizde eken, qayynynyng aldynda qarap otyryp qalay tegin úpay bere qoysyn, jeneshem kempir әuenge salyp sózdi búrqyratyp jiberdi:

«E, aghang júmysy da qiyn auyr bop jýr... Elding shaly qúsap tym bolmasa namaz oqysanshy, dese tize kelmeydi, deydi. Otyryp oqy berse de bolady, deydi ghoy desen, tis joq dúghany dúrys aitugha til kelmeydi, deydi. E, onda pensiyandy jiyp tis saldyryp alsanshy dep jýrsem, sol aqshagha tabaqtay ghyp anany aldyryp alypty ghoy, kelinge... Aghannyng sәjdesi jaynamaz emes, sol aipat bolyp ketken!» 

Jeneshem kәrilikten әlsiregen ong kózin qysynqyrap, «al, endeshe men jenbegende, kim jendi?» degendey sol kózin ótkirlendirip maghan shaqshiya qaray qaldy. Men de «jendin» degendi bildirgendey jýzime kýlki ýiirip basymdy iyzep-iyzep qoydym da, qayta aqyryn shayqadym. Kókem úpay aldyrghanyn qalt jibergen joq, dereu qarsy shabulgha kóshti, biraq tәsili kýshti eken, namaz ben sotkiden alystau búryshqa «dopty teuip jiberidi»:

«Ói, qúdaydyng bergen tisi ketkennen keyin, ókimetting tisin ne qylam! Ózi uday qymbat deydi, bir siyrdyng baghasy shyghady eken... Sol aqshagha soghym soyyp alyp, turaghan etin biteu júta berem, týgim ketip jatqan joq...» 

Jeneshem artyq úpay alghanyn bildi de, shalynyng alghashqy shabuyl-jauabyn kereksiz qylghanday sotkisin qúlaghyna tósep ýnsiz qaldy. Kókem kempirining ózine qatty tiygizip jibergen «namaz, aipat» degen soqqysyn mening aldymda azdap bolsa da jenildetip qoyghysy kelgendey:

«Men búl kempirler qúsap bos kenes quyp grupada jýrgem joq. Yutipten ne siyaqty habar kórem. Abay-kezetten talay qyzyqty oqyp alam...» 

Sodan, kókem baghana men kelgende bastaghan «tyraqy» taqyrybyna qayta auysty. Aghamyz «aypattan» alghan úshan-teniz aqparattaryndaghy «biylik»  taqyrybyna basqasha kózben qaraydy eken. Qashan da «Bizding ókimetimiz» deydi, basqalar qúsap «anau biyliktegiler» demeydi. Sóitip otyryp, ózining ókimetindegilerin bayqamay «soyyp salghanyn» da bilmey qalatyn siyaqty. Myna qozghap otyrghan «tyraqyda» dәl solay bolyp qaldy. 

Bizding ókimet jaryspaytyn jerge jarysyp jýredi, tyraqylanyp... Dindarlar sәmiyti dep bir shashyldy, balalargha mektep jetpey jatqanda, erigip jýrgen poptar men ravinderdi, qyzyl shapandary jelbirep jayynda jýrgen bizge bes tiyn qatysy joq lamalardy taghy neshe týrli biz estimegen at taghynghan dinbasylaryna qayta-qayta shaqyryp qansha aqshany shyghyn qyldy.  

Bayaghyda avtobusqa aqsha tappay kóshede jayaulap jýrgen kezde Aziya dauysy degen, qazaqqa ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn qaydaghy-jaydaghyny Almatynyng tórinde bir tayrandatty, qazaqsha bir auyz әndi әu demeytinder qymat syilyqty aldy da, is bitti, qu ketti bop o da ótti. 

Bәlkim, ózderi qayda kelip jýrgenin de jaqsy úqpaytyn, biz de qay elden ne ýshin kelgenin bilmeytin bәlenbay degen forum ótkizemiz, degen jurnalist deytin top-top bireuler taghy kep oinap-toylap, toyyp aldy da olar da ketti, manghyt auzyna sanghyt dep... 

Oy, odan beri de el esten shygharghan qansha tyraqy bәigege qatyspadyq deshi! Eng songhysy anau ekspo, dýnejýzining býkil eli shúbyryp kelip búl kórmeni kórgende óz shyghynyn ózi eki-ýsh ese óteydi, dep elirip edi. Jeme-jemge kelgende qaydaghy aghylghan kórmeshi, kóretinderding sanyn kóbeytu ýshin bizding anau múghalim eki qyzdyng da jalaqysynan tartyp kýshpen aparyp kórme kórsetti ghoy... Sol ekspo kórmesining ózin týtinsiz, jasyl energya, dep jalaulatyp edi, Astanasynda gaz joq, әli kómir jaghyp týtin iyiskep otyrghan joq pa?! Tyraqylanghan degen osy, Fransiya bolmaqshy! Sol kórmege ketken aqshagha gaz tartyp almady ma! 

Kókem osy sózdi aitqanda, «men qalay ekem?» degendey kempiri jaqqa kóz tastap biraz qoqilanyp qoydy. Jo, jeneshem qansha grupagha kirip otyrsa da bir qúlaghy biz jaqta eken. Appaq marjanday jasandy tisterin shýrishe bastaghan kempir erinderining arasynan jyltyrata otyryp, taghy bir nokaut joldap jiberdi:

«O, bú kisining ekonomikalyq bilimi degen ana jaqta kýnde zarlap jatqan sayasatkerlerdi jolgha qaldyrady!». Kókem kempirining maqtap otyrghany ne dattap otyrghanyn týsine almay qalghanday «myna kempir ne deyt?» degendey maghan qarap qaldy. Men de aghama kópshik tastap: 

«Pó, osynyng bәrin qaydan bilip alghansyz?» deymin ghoy. Sóitsem, aghamnyng kóp «bilimi» abay-kezetten qaynaqtanghan sekildi. Sol portaldaghy bireudi kópirtip ketti. Antikolardostyng aitpaytyny joq, tili degen myrdyng oghynday. Ózining aitysyna qaraghanda Ózbekstannan ba, qaraqalpaqtan ba kelgen siyaqty. Dýniyejýzinde bilmeytin jeri, aitpaytyn eli joq. Oryssiyanyng shek-qarynyn biraq aqtarady, bayaghyda ótken Stalinnen tartyp beridegi Brejnev, bizding kóregen kósem... qoyshy ózi osylardyng ne istep, ne qoyghanyn týk qaldyrmaydy ghoy, sózi qyzyq ózinin. Bireuler onyng osy bilimdiligin qyzghanady ghoy deymin, qyjyrtyp neshe saqagha jýgirtip kýnkórsetpey jatsa da, ózi de bir er eken, tilin tartpaydy. Óz atyn ózi tórt ret ózgertti, ana baqtalastarynyng tili janyna batyp ketkende ghana sәusәlim, forumgýlder men sәmmithandar, opshorbiykelerden saghan birdene syilyq kep jatsa kóremiz, deydi. 

«Kóke, sizding tanghalyp otyrghan kisinizding aitatyn sózi mynanday bolaghanda opozisya ghoy búl? Al, siz ókimetti jaqtaytyn adamsyz, búl sonda qalay?» desem, aghamyz onyng parqyna basyn qatyrmaytyn siyaqty: 

«Oy, ol antikolarados synap jatqan joq qoy, kórgenin aityp jatyr ghoy әsheyin» dep aqtay salady. Endi, aityp jatqany shyn emes pe? Aq ordadaghy saltanatty jinalystarmen otyz jylymyz óte shyqty, auylda internet joq ekenin aitasyn, qalanda týkke túrmaytyn kók temir qúrly iyne jasaytyn zauytyng qayda, dambalyndy da tige almay qyrghyzdan alyp otyrsyn, dep betbaqtyrmaydy ghoy.

Endi, antidyng aityp jatqany shyn ghoy, myna Almatynyz tolghan toyhana. Ertede bir jas jigit osyny qatyryp aitty. Eger, qazaqtar bes jyl toydy toqtatsa toygha ketetin qarjyny eseptegende, osy toyhanalardy týgeldey kishi óndiriske ainaldyratyn qarjy ózinen-ózi shyghady eken, deydi. Myna ýi-túrmysyndaghy býkil qajettilikterdi pasta, sabyn, shótki, ydysjughysh deysing be, býkil aqsha soghan ketedi ghoy, sondaylardy shygharatyn óndiristi iske qossaq, qiyaly josparsyz-aq aldynghy on elge kiretin eksporttyq tauar óndire bastaymyz, býkil adam júmysty bolady, deydi. Jeneshemning shytynan shyghyp túrghan qúlaghy eleng etip:

«Myrzabala, osy aghandy premirminstirding kenesshisi boldyratyn adam ghoy...» dep, taghy bir «dopty» jiberip qaldy. Agham búl joly nokautqa týsti. Tyraqylyq әngimesinen janylyp qaldy, shart ketti:

«Áy, aq shay ishkizip, ezuinnen airan aghyzyp otyrghan kim? Parodanyng tórt eshkisin men baqpasam, kórer em seni!» Jeneshem tolyq jeniske jetkenin bildi, endi mening o kisining ong qolyn joghary kóteruim ghana qalyp túrghanday. Jeneshem júmsaryp, shalynyng tikreygen múrtyn jyghatynday sózdi júmsaqtap jiberdi:

«E, shyn-shyn piremir bolmasang da fermer ekenindi moyyndaymyz... Men de qarap otyrmyn ba, balany tabushy kelin, baghushy men ghoy...» dey bergende, esikten kenje kelin de kirip kele jatty. 

Meni kóre salyp iyilip sәlem etti. Mektepte isteydi eken, keshki júmystan kelgen beti. Juynyp-shәiyna sala, ýy halatyn ýstine ilip shay qamyna kirisip ketti. Jeneshem riza kózben kelinin ymdap:

«Aynalayyn, qúdaydyng maghan bere salghany, ózimning jas kezimdegi siyaqty, kelin esiginen degen qazaqtyng sózi ras shyghar. Tang sógile túryp, ýidi tazalap, asty qamdap biraq ketedi. Mine, kele sala qoldy ayaqqa túrmay jýgirip jýr» dep, maqtap qoydy. Kelinin kótermelgen jenesheme men de jaqtasqanday: 

«A, kelgen jeri tәuir shyghar. Bú kelinen neshe nemere boldy, ózi?» dep, qoydym. Osy kezde dastarhan da dayyn bolyp, ýstel basyna jinaldyq. Qyzyl sәbiz aralasqan palaudyng buy búrqyrap ortagha qoyylyp, ainalasynda qyzylirimshik, aqirimshik, kilegey, sarymay, toriysghan mayly bauyrsaq, tanquray men býldirgenning varenesi... sýt qatqan sarshay kenje kelinning yspar qoltanbasy tәbetimizdi ashyp jiberdi. Yqylas aityp shaydy qolgha ala bergenimizde, asýige úzyn aryq úl kirip kep maghan «assalau» dedi. Jeneshem:

«Sýgir ei, qolyndy juyp kelip shayyndy ish! Mine, mynau ýlkeni jetinshi synypqa baryp qoydy, ylghy bir týsti ghoy, tórteui sabaqta, ekeui mine, myna etegime jabysyp jýrgender, tórtte,  ekide mening jandorbalarym...»  

«A, úrpaq aman bolsyn, óssin... Naghashylary qay jaq ed?» Kókem kiyip ketti: «Oy, Týrkistan jaqtaghy birdene degen auyldan». 

«E, ol jaq bolsa din taraghan qazaqy el ghoy, qúdalardyng aty kim ózi?»  Kókem kempirine qarap japaqtap qaldy, «sen aitshy» degeni sekildi. Jeneshem de qipaqtap baryp: «Qúdalardyng attary qiyndau ózi Pahraddin be edi, nemene edi...» dep, kýmiljy kelinge qarady. Kelin jymiya kýlip basyn iyzedi. 

Kókem ózin aqtap sózge jaqauyrata bastady: «Jiyrma shaqty qúdanyng qaysysynyng aty este túrady, jeme jemge kelgende... E, myna kisi tauyp tastaghan on ýsh, on tórt úl-qyzdyng qúdalary degen... az emes qoy!» 

Jeneshem shynq ete týsti: «Tauyp tastady, deuin, men kýlge aunap tapqanday, taptyrdyq demeding be, әiteu aitqan son...» Kókem mekirene kýldi. Shay qúiyp otyrghan kelin úyala jymiyp qoydy. Ata-apasynyng emin-erkin sózine eti ýirengen, aiyp kórmeytin siyaqty. 

Kókem osyndayda sonau qyzuly jastyq shaghy esine týsip ketetin әdetimen, men tynday-tynday sanynan janylghan «ózining atkorymnyng zavhozy bop jýrgen kezi men jeneshemning bas sauynshy shaghyndaghy» әngimesine kirisip ketti, mening kókeyimde qansha jattalyp qalsa da, meni mezi etse de qyryq jylghy búrynghy hikayany qayta tiriltkendey әngime ghoy. Qasymdaghy aryq úlgha kóz tastap, osy bәlkim qyzyghyp tyndap otyrghan shyghar degendey: 

«Sýgir, atang әngimesi qyzyqty shyghar, ә? Aytqan sózderining ózi...» dedim. Sýgir betime tandana qarady: «Úighyrsha ma, múnghylsha ma, shoto birtýrli!» dedi. Mәssaghan! 

Atasy qyzaraqtap qaldy: «Ýi, búlar ýsh til dep óz tilin ózi aiyrmay qalghandar ghoy!» dep, saldy. Osy kezde kózi jylt-jylt etken taghy bir úl kirip keldi. Kókem: 

«Mynau tórtinshide oqityny» dedi de, maghan qarady: 

«Búl sotkindi súraydy, berme! Sening kim ekening kerek emes, otyz miynet bershi, ata dep janyndy qoymaydy. Neshe týrli oiyn oinaydy, sonday bәlesi bar...».  Biraq, jyltyldaq kóz úl maghan jylyúshyray qarap, qol berdi: «Assalau!» Súrasa bereyin dep otyr edim, apasyna qaray ketti. Kókem ony qatyrdym, degendey maghan bet búryp:

«Osy ýide on kisi barmyz, bes sotki, aiyna on myng tenge ketetin shyghar osyghan... Álgi kenje úlda ekeu, kýni-týni dastapki dep ýy betin kórmeydi». 

«A, portermen mebil tasyidy ghoy, kәsip degen sol әnekiy!» dep, qoydym. Osy kezde men kelgennen beri zaldaghy teledidardyng aldynda jatqan japalaq kóz saryny ymdap kórsettim: «Anau jatqan neshinshide oqidy?» Kókem boyyn balqytyp otyrghan әngimesining ýzilgenine ókingendey, kónilsizdeu:

«Oy, onyng shataghy kóp, sabaqtan kelgennen jatar-jatqansha sol teledidardyng aldynda jatady. Áy, sabaq oqymaysyng ba, dese, mektepke baryp oqyp keldik emes pe, deydi. Kelin tekserip kórse, alghan baghasy ónkey bes deydi. Ózining oqu qúraldarynyng bәrin roman qúsap oqyp bitirip tastaghan, aghalarynyng botanika, biologiyasyn súrasa kez-kelgen jerinen aita beredi deydi, ghoy.   Ishkәpting búryshynda ýilip jatqan maqtau kuәlikting bәri osy televizor kórgishtiki eken. Ánekýni osy kórip jýrgen televizordan birdene týsine me, eken dep súrastyrsam, orys, әmerika, kәris, ýndis... osydan shyghatyn әrtisting bәrin óz tuysynday aita beredi...» Kókem nemeresine razy ma, narazy ma dybys auany belgisiz.

Ketuge qamdandym, Bóke kókemning «tyraqy» әngimesining әseri әli kókeyimnen aiyqpaghan eken, osy nemerelerding qanshasy tyraqy, qanshasy jýirik bolar eken, dep oigha qaldym. 

Abay Mauqaraúly

Abai.kz