Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
3798 9 pikir 15 Sәuir, 2020 saghat 10:34

Jat aghym ókilderining kóbisinde ruhany tәrbie joq

Reoblitasiya júmysyndaghy tәjiriyebemnen bayqaghanym – jat aghym ókilderining kópshiligi «shirk», «kýpir», «biydghat», «taghut», «nifaq», «kәbiyr-murtakiyb» jәne «jihad» taqyryptaryn tu etip ústaydy.

Álbette, aqida jәne fiyqh pәnderi boyynsha atalghan taqyryptar asa manyzdy. Búl taqyryptardy jan-jaqty týsinbeyinshe, adamnyng islamdy tolyq qabyldau mýmkin emes. Degenmen, osy taqyrypty tu etip ústap jýrgen bauyrlarymyzdyng kópshiliginen angharghanym, olardyng ahlaq (músylmandyq etika) turaly ilimi tym tayaz. Tayaz ghana emes, basym kópshiligining minez-qúlqy qyrsyq, qynyr, qara dýrsindeu. Ishterinde ózderining sol qara dýrsin minezderin ainymas «pútqa» ainaldyryp jibergenderi de barshylyq.

Osylay sol tәkәppar minezin bәrinen joghary qoydy jalghastyra berse, onyng sony «shirkke», «kýpirge», biydghatqa», «taghut bolugha», «mýnәpyqtyq etuge», «ýlkent kýnә jasaugha» iytermeleui әbden mýmkin ghoy. Sebebi, Alla-taghala Qúran-kәrimde: «Nәpsi jamandyqqa búiyrady» (isuf, 53) dep eskertedi. Al, Alla Elshisi (s.gh.s): «Eng úly jihad – nәpsimen kýres» dep ósiyet etken. Alashtyng aldaspan aqyny Mahambet: «Músylmanshyldyq kimde joq, tilde bar da, dilde joq» deydi. Iә bauyrym, minezindi týzemegennen keyin sening tilindegi músylmanshyldyq kimge kerek?

Múhan Isahan,

Dintanushy. PHD doktory,

QMDB janyndaghy ghúlamalar kenesining mýshesi,

(ShQO Din mәselelerin zertteu ortalyghy).

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1501
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3270
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5683