«Gazet, jurnaldardy týzu alyp býtin qazaq balasyna, onyng ishinde oqu bәrine ortaq. Solardyng jaqsy bolmauy «Qazaqtyn» namysy. Balshyqtan bilim shyghara almay jýrgende qoldaghy bardan airylsaq, biz qaytyp el bolamyz, ol qazaqqa ólim, ol qazaqqa úyat! Kirlesudi qoyyp, birlesudi qarayyq. Gazet, jurnaldarymyz da kemshilikterin kýn sayyn týzey berui layyq. Kirsiz Ay, minsiz Qúday». («Yntymaq»)

«Ayqap» jәne Shәkәrim Qúdayberdiúly

«Gazet, jurnaldardy týzu alyp býtin qazaq balasyna, onyng ishinde oqu bәrine ortaq. Solardyng jaqsy bolmauy «Qazaqtyn» namysy. Balshyqtan bilim shyghara almay jýrgende qoldaghy bardan airylsaq, biz qaytyp el bolamyz, ol qazaqqa ólim, ol qazaqqa úyat! Kirlesudi qoyyp, birlesudi qarayyq. Gazet, jurnaldarymyz da kemshilikterin kýn sayyn týzey berui layyq. Kirsiz Ay, minsiz Qúday». («Yntymaq»)

«Ayqap» jәne Shәkәrim Qúdayberdiúly

Qazaqtyng túnghysh qoghamdyq-sayasi, әdeby jurnaly «Ayqap» 1911-1915 jyldar aralyghynda Reseyding Troisk qalasynda jaryq kórdi. Redaktory qogham qayratkeri, aqyn, audarmashy Múhamedjan Seralin boldy. Otanshyl ruhtaghy Alash sanatkerlerining qajyr-qayraty, ar-ojdan biyigindegi eldik namysy eren azamattardyng qarjylay demeushiligimen jaryq kórgen «Ayqap» Resey imperiyasynyng otarshyldyq qysymyndaghy qazaq halqynyng ruhany oyanuyna, qoghamdyq sana silkinisining serpiluine búla kýsh darytty. «Qap degizgen qapiyada ótken isterimiz kóp bolghan song jurnalymyz da ókinishimizge ylayyq «Ayqap» bolghan» basylym qazaqtardyng tarihy ataqonys mekenine týpkilikti ie bolyp qaluynda zaman ruhyna say dәstýrli kóshpeli ómir saltymen oraylastyra otyryp, otyryqshylyq túrmystyng tizginine berik bolu talaptaryn últ ilgerleuining basym sayasy baghyty retinde basty oryngha shyghardy. «Qazaqsha oilaugha, oilaghan oiyn qazaqsha jazugha birsypyra adamdy ýiretti. Zamanymyzdaghy halyq basynda túrghan eng kerekti bolghan mәselemiz jer әngimesi húsysynda (turasynda) azdy, kópti júrttyng oiyn qozghaugha sebep bolghan» «Ayqap» redaktory Múhamedjan Seralin «Basqarmadan» (1915) atty maqalasynda jurnal shygharudaghy eldik múrattan tuyndaytyn basty maqsatyn «...Maqsatymyz dýnie jiyp, bayymaq, paydalanbaq emes, tek qana júrttyng kózi, qúlaghy bolmaq edi...Jurnal shygharghandaghy maqsatymyz - halyqqa jol kórsetpek edi» dep jazdy. «...Alty Alashtyng balasyna egin sharuasyna qolayly jerlerge qala saludy quattap, halyqqa shamasy kelgenshe týsindiru» maqsatyn ústanghan «Ayqap» halyqtyng ruhany damu ózegin qúraytyn oqu-aghartu isin dúrys jolgha qoy syndy manyzdy mәselelerdi ótkir kóterdi. «Shәhar Troiski, mart, 1912 jyl» maqalasynda Alashtyng arda azamaty M.Seralin «...Bizding ilgeri keleshek kýnimiz de, búl dýniyede kýn kórip, júrt qatarly túruymyz da jalghyz-aq nәrsege tirelgen. Ol...oqu. Múnan bylayghy zamanda oqyp, óner bilmesek, ónerli júrtqa jalshy boludan basqa bizge eshbir de oryn qalmaydy. Biz júrtshylyq qylyp, oqushy talapkerlerimizge jәrdem bermesek, oqyghandarymyz kóbeye almaydy» dep jazdy. Qalam qayratkeri «Ashtyq hahqynda», «Keleshek zamanymyzdyng qamy», «Qazaq halqynyng mún-múqtajdyghy», «Qazaq jastary», «Otyryqshy bolghan qazaqtar turaly», «Shәhar Troiski, mart, 1912 jyl», «Jer әngimesi» t.b. maqalalarynda qazaq qauymynyng joghyn joqtap, jer, oqu-aghartu sekildi basty mәselelerdegi keleli oi-tolghamdaryn talqygha saldy. Ásirese otyryqshy bolyp shúrayly jerlerge ie bolu, qala salyp mәdeniyet kóshine iligu syndy kókeykesti mәselelerdi ýnemi nasihattaumen boldy. Kósemsóz sheberi «Qazaq halqynyng múqtajdyghy» maqalasynda «Au, júrt! Oilanayyq. Keleshek zamanymyz qalay bolady? Zamangha muafyq is isteyik. Zamannyng sonynan biz qumasaq, zaman bizdi kýtpeydi» dep arpalystaghy almaghayyp zamanda qazaqtyng óz jerine ie bolyp qaluy ýshin otyryqshy bolu kerektigin qoghamdyq dengeydegi talqygha salyp, әleumettik oi-sanagha sinirumen boldy.

«Ayqap» otarshyldyq qysymdaghy qazaqtyng últtyq sanasyn oyatugha yqpal etip, halqymyzdyng sayasy jәne ruhany ilgerleuine meylinshe qajetti dilgir mәselelerdi ótkir kóterdi.  Jurnalda Alash aqylmany Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng «Bilimdilerden bes týrli sózding sheshuin súraymyn» (1912.№5), «Sóz talasy» (1915.№6), «Bizding múqtajdarymyz». «Basqarmagha kelgen hattar» (1912.№4.) maqala, habarlary  jariyalandy. Olarda últ ústazynyng filosofiyalyq oi-tolghamdary, qoghamdyq ómirding ózekti mәselelerine qatysty kózqarasy kórinis tapqan.

«Bilimdilerden bes týrli sózding sheshuin súraymyn» (1912. №5) saualnamasynda Sh.Qúdayberdiúlynyng «Ayqap» jurnaly arqyly oqyrmandardan bes týrli diny súraqqa jauap súraghan haty berilgen. «Bilimdilerden bes týrli sózding sheshuin súraymyn. Ánsheyin júmbaq emes, óz oiymsha, adamnyng eki dýniyesine birdey kerek. Búl sózderge din kitabynan dәlel kórset deymin, tura ghana aqyl qabyl alarlyq dәlel bolsa eken. Jauap berushi qazaq bolsyn, basqa júrt bolsyn - bәribir, biraq jauap qazaq tilimenen jazylsyn, ne qazaqsha tәrjima etilsin. Jauap neghúrlym úghymdy, qysqaraq sózben jazylsa eken...» dey kelip, 1. Allanyng adamdy jaratqandaghy maqsúty ne? 2. Adamgha tirshilikting eng keregi ne ýshin? 3. Adamgha ólgen song meyli ne jónmen bolsyn rahat-beynet (sauap-azap) bar ma? 4. Eng jaqsy adam ne qylghan kisi? 5. Zaman ótken sayyn adamdardyng adamshylyghy týzelip bara ma, búzylyp bara jatyr ma?» dep barsha adamzat balasyn mәngilik tolghandyratyn filosofiyalyq saualdaryn talqygha salady.

Alash qauymynyng qoghamdyq jәitterinen tuyndaghan ómirlik manyzy zor keleli mәselelerine sergek qaraghan aqyn «Qazaq» gazeti men «Ayqap» jurnalyna sóz jazushylargha» óleninde sayasy kózqaras ústanymyndaghy pikir qayshylyghynan (kóshpeli jәne otyryqshy) ekige jarylghan qazaq ziyalylyryn parasat payymyna jeteler azamattyq kelisimge, sayasy jәne ruhany arnadaghy ortaq múrat-maqsattaghy eldik jolyndaghy kemel isterde bereke-birlikke shaqyrdy. «Sóz talasy» maqalasynda «Ayqap» jurnaly men «Qazaq» gazetining arasyndaghy músylman qúryltayy mәselesine qatysty órbigen kezekti talastardy aqyl tarazysyna salyp, syn kózimen qarady. Aqyn orynsyz keketu, jónsiz múqatu, qisynsyz mineu syndy ar ólshemimen esh ýilespeytin jaghymsyz qylyqtar tútas Alash balasyn әleumettik kelensizdikterge úryndyryp otyrghanyn aita otyryp, imany qasiyetterge jýginu kerektigin týiedi. Shәkirim qajy «Ayqapqa» jazghandar da, «Qazaqqa» jazghan Ghalihan da talas syndy kópting synyna salyp otyr, ol jaqsy-aq. Biraq kekep, keketip sózin jazghan jaray ma? Mening oiymsha, kekeu, sógis - til qaruy. Onyng jarasy tez jazyla qoymas. Jauap qayyryp, qarsylasarlyq ýlken kisi týgil, jas balany da úryp, kekep-zekirip tyy ziyan shygharmay ma?» dep qandayda bolmasyn adamnyng dәrejesi men lauazymyna qaramastan әdildik jolynda aqiqat ólshemin ústanuy kerektigin eskertedi. Óz tolghamyn naqty mysalmen nyghyrlap, ózekjardy tolghanysyn «kekeu kek shyqyryp, kek partiya shaqyryp, partiya elding eldigin joghaltady» dep sayasy ústanymdy ar-ojdan qasiyetterimen sabaqtastyryp, azamattyq kemeldilikke shaqyrady.

«Ayqap» jurnalynda Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng jaryq kórgen kitaptary, ómiri men shygharmashylyghyna qatysty qúndy derekter berildi. Mysaly, «Jana shyqqan kitaptar» habarlamalarynda aqynnyng «Músylmandyq kitaby», «Týrik, qyrghyz, qazaq hәm handar shejiresi» (1912. №7), «Qalqaman-Mamyr» kitaptary basylyp shyqqany habarlansa (1912. №13), Múhamedjan Seralin «Shahar Troisk» maqalasynda «Ayqap» jurnaly shygha bastaghan kezennen beri «Masa», «Baqytsyz Jamal», «Órnek», «Tumysh», «Shaiyr», «Kóksilder», «Shejire», «Músylmandyq kitaby», «Topjarghan» kitaptarymen qatar Sh.Qúdayberdiúlynyng «Qalqaman-Mamyr» kitaby shyqqanyna toqtaldy (1913.№1). Al S.Ghabbasovtyng «Tarih qazaq jayynan» (1916.№6) maqalasynda «Qúnanbay myrza menen Abay marqúmdy júrttyng jadyna qadirli aqsaqal Shәkәrim Qúdayberdi balasy da týsiredi. Búl adamnyng jazghan kitaptaryn qolgha alyp qaray bastaghanda, búl kitap jazushy aqsaqaldyng ýlken әkesi marqúm qajy Qúnanbay  qanday bolghanda, aghasy Abay qanday bolghan dep oigha alynady...Búl kýnde millәtine qalamymen qyzmet qylyp jatqan qúrmetti, asa qadirli Shahkәrim kýmis er-toqym, kýmis beldik, juan bos qúrsaqqa mas bolyp, qajy degen sózge tóbesi kókke jetkendey bolyp jýrgen qajylarymyzgha ýlken-aq ýlgi bolarlyq zat...Shahkәrim siyaqty aqsaqaldarymyzdyng ghúmyryna bereket berip, oqyghan jastarymyzgha Shәhkәrimdey bolugha nәsip etsin» dep jazylghan. Al qazaqtyng alghashqy mesenanttarynyng biri Esenqúl Mamanúly «Roman jarysy turaly» maqalasynda әdeby synshylyqqa Á.Bókeyhanúly, A.Baytúrsynúly, M.Dulatúly, M.Seraliyn, R.Mәrsekúly, J.Aqbayúly, N.Ormanbetúly, N.Qúljanúly jәne Sh.Qúdayberdiúly layyqty dep bildi.

Alash júrtyn eldik jolyna núsqap, ruhany órkendeu arqyly sayasy tendikke jetu baghytynda sarabdal baghdar ústanghan «Ayqap» jurnalynyng 100 mereytoyy últ ruhaniyatyndaghy eleuli kýn. Búl kýnderi bizder túnghysh jurnaldyng jaryq kóruine jýrek mayyn sham qylghan Alash qayratkerlerine taghzym etip,  eren isterin qúrmet sezimmen eske alamyz. «Yntymaq» atty býrkenshik atpen jazghan avtordyng «Túnghysh úly «Ayqapty» sýigen qazaq «Qazaqty» da sýie bastady. Búlardy sýi qazaqtyng balasyna borysh, paryz, búlardy sýimegen, sýiemegen elde bolmas» degen ózekjardy pikiri HHI ghasyr biyiginde de óz kýshinde qalady. Eldikti bayraq etken qanday da bolmasyn qazaq basylymyna qandastardyng sýieu boluyn qalaymyz.  Gazet-jurnaldargha jazylu nauqany bastalghan qazirgi tústa «Ynytymaqtyn» sózimen týiip aitsaq «Gazet, jurnaldardy týzu alyp býtin qazaq balasyna, onyng ishinde oqu bәrine ortaq...Kirlesudi qoyyp, birlesudi qarayyq. Gazet, jurnaldarymyz da kemshilikterin kýn sayyn týzey berui layyq. Kirsiz Ay, minsiz Qúday».

Saghymbay Botpayúly Júmaghúl

E.A.Buketov atyndaghy QarMU-ding

qazaq әdebiyeti kafedrasynyng professory

«Abay-aqparat»