(Ángime)

Jergilikti әkimdikting aldyna jinalghan qara qúrym halyqtyng aighayy barghan sayyn kýsheyip, ainalanyng azan-qazanyn shygharyp jatyr. Kәri-jas, qyz-qyrqyn, erkek-әiel demey bәri auyz jabatyn týrleri joq. Keybir jastar bir qatargha toptasyp alyp:

- Jer kerek!

- Óz ýiimizdi saluymyzgha jer telimi berilsin!

- Otyz jyl kýtken kezegimizge nege jetpeymiz?

- Baspanasyzdargha 10 sotyq jer berilsin!

- Ákim qayda, aldymyzgha kelsin! - dep, dauys qosyp, hormen aighaygha attan qosyp túr.

Qolyna dauys zoraytqysh ústaghan bir jas jigit jinalghan júrtqa basu aitugha tyrysyp, sózin oryssha bastap edi:

- Qazaqsha sóile!

- Orysshandy qaltana salyp qoy!

- Múnda bir de orys joq.

- Qazaqsha ait, aitaryndy!

- Ákimdi shaqyr! - dep, jinalghan toptyng aldynghy legi tap berdi. Jas jigit sasqanynan ózining azyn-aulaq sózdik qoryn barynsha sarqa júmsap, qazaq tilining erejesin belden basa otyryp:

- Men aitat! Siz shulamaiyt, akim qabyldaiyt. On adam kerek bolysh. Ishke kiyret, men irtip aparat! Tez tarap keteiyt! - dep edi, jinalghandardyng birqatary qarqyldap kýlip mazaq etse, qalghandary odan ary dýrligip ketti:

- Áy, andaghyng ne dep shýldirlep túr-ey?

- Ói, mynany... sózining týrin qarashy-ey!

- Saqau ma, ne pәle, ózi?

- Ákimning ózin kel dep túrmyz, әi, mәngýrt! Shyqsyn, beri! - dep antalaghan júrttyng aldynda abyrjyp ketken әkimning kómekshisi jas jigitting mandayy tership ketti. Eki kózi alaq-júlaq etip qatty sasqany sonshalyq, әlde bireudi izdep jan-jaghyna jaltaqtady. Sol sәtte ortalyq esikten shyqqan bireu qasyna kele qaldy. Kómekshining bozaryp ketken jýzine bolmashy qan jýgirip, qolyndaghy dauys zoraytqyshyn qasyna kelgen kók kostumdi, aq jeydeli, qyzyl galustige ústata qoydy. Ony auzyna taqaghan qyzyl galstuktisi:

- Qúrmetti halayyq! Kósheni bastarynyzgha kótermey sәl tynyshtalayyq! Sabyrgha keleyik! Aralarynyzdan ókil etip on adam saylanyzdar, biz әkimning qabyldauyna aparayyq! - dedi.

- Olay bolmaydy, qaraghym! Taghy da ana jolghy sekildi azghana adamnyng auzyn jauyp, bizdi aldap soqpaqshy oilaryng bar ghoy. Búl joly ol qulyqtaryng jýrmeydi! Ákimdi shaqyr, osynda kópting kózinshe ashyq sóilesemiz! Ákim kelmese, taramaymyz!- dedi, toptyng aldynda túrghan bir úzyntúra kisi.

Osy sәtte әkim jәne onyng orynbasarlary, basqarma basshylary, sot, prokuror, qauipsizdik jәne ishki ister shendisi bar bәri úzyn ýstelding basyna qaz-qatar tizilip, syrttaghy oqighany qarsy qabyrghadaghy monitordan býge-shigesine deyin kórip túr. Ishki ister basqarmasynyng bastyghyna búrylghan әkim:

- Áneu bir nemeni әli ústaghan joqsyndar ma? - dep, jinalghan toptyng aldyndaghy әlgi Úzyntúrany kórsetti.

- Ústaghanbyz ghoy... - dedi de, iri shendi ofiyser kýmiljip qaldy.

- Ústasandar ol múnda qaydan jýr? - dep, әkim kózin alartty.

- On bes tәulik jatty, keshe ghana bosap shyqty ghoy.

- Tak ne poydet... taghy birdeme oilastyryndar! - dep әkim búiyrdy da jinalghandardyng juan ortasyndaghy engerzedey alyp deneli jasy otyzdar shamasyndaghy bir jigitti kórsetti. Qasynda bir qart әiel túr. Iri planda zoraytylyp kórsetilgen әlgi azamatqa otyrghandardyng nazaryn audartqan әkim:

- Myna bir jigitke óz basym qatty razy bolamyn - dedi.

- Nege? - dep, tanyrqay súraghan prokurorgha:

- Ár jiyn sayyn osy jigit qasyndaghy kempirmen birge kelip osylay qarap túrady. Biraq, bir ret te auyz ashpaydy. Ayghaylaghandargha qosylmaydy, bәrin tyndap, jan-jaghyna qarap túrady da júrt taraghanda ýn-týnsiz qaytyp ketedi. Ózi bir myng bolghyr tózimdi jan eken. Myna degbirsiz aighayshylardy qoy! Sózge toqtamaytyn bir pәleler, qaptaghan ónsheng býlikshiler. Naghyz toleranttylyqtyng ozyq ýlgisin osy jigit kórsetip túrghan joq pa? - dedi.

- IYә, iyә. Ras aitasyz, osy jigitti men de anghardym - desip, otyrghandardyng bәri derlik qosyla qúptasty.

Kóshede ótip jatqan oqighanyng әrbir qimyly monitorgha kóz tikkenderding bәrine aiparaday kórinedi jәne aitqan sózderi de anyq estilip túr. Kók kostumdi men әkimning kómekshisine jinalghan júrt ilana qoyar týrleri joq. Úrandatulary jiyilep, qatarlary da kóbeye týsti. “Ákim jer telimin bere almasa, dogharysqa ketsin!” dep dauys biriktirip aighaygha basushylar kósheni basyna kótere bastady. Ákim otyrghan kreslosynda typyrshyp ketti de, orynbasaryna búrylyp:

- Sen shyghyp rette! Aralarynan jiyrma adamnan túratyn ókil saylatyp al da, osynda ertip әkel! Olarmen kelisimge kelgen song qalghandaryn taratyp jiberuge tap solardyng ózderin júmsaymyz! Ózing de bilesing ghoy, sekseuildi sekseuilmen úrmasang syndyra almaysyn. Qane, baryp kel! - dep búiyrdy.

Orynbasary qasyna eki kómekshisin ertip tysqa shyqty. Júrt aldyna baryp, biraz kósilip sóilemekke úmtylyp edi, onysynan eshtene shyqpady. Ábden ashynyp alghan halyq auyz ashtyrmaghany bylay túrsyn, orynbasardyng ózin tyqsyryp jiberdi.

- Tym qúryghanda, bir auyz sóz aita almay keri búryldyng ghoy - dep әkim kabiynetke qayta oralghan orynbasaryna qabaghyn týiip zildendi.

- Búl júrtqa ne jabysqan? Kensege basyp kiruden tayynatyn týrleri joq. Tipti, jep qoya jazdady, baseke! - dep, orynbasar da ózinshe aqtalyp әlek.

Eki kózin ekrangha qaray búrghan әkim onyng aqtalmaq bolghan uәjin  estigen-estimegeni de belgisiz. Tysta túrghandar bir-birining sózine erip, hormen aighaylauyn odan ary ýdetip barady.

Iri planda taghy da әlgi alyp deneli jigit kórindi. Qasyndaghy keyuana kópten qalyspay birge aighaylap túr. Al, zingittey er esh ýnsiz. Eki beti qyzaryp, kózi alaqanday bolyp, baqyrayghany bolmasa, júmghan auzyn ashpaydy. Múnday sabyrly minezi ózining dene bitimine de jarasyp túrghanday kórinedi. “Jap-jas bola túra túra netken tózim, netken sabyrly minez? Jaghadan alyp, jaqtan salyp jiberseng de, bylq etpey-aq “ne boldy” dep qana jaybyraqat súraq qoyatyn sabaz-au” degen oy keldi әkimge. Sol sәtte ishki sayasat basqarmasynyng basshysyna búrylyp:

- Ana bir jigitting aty-jónin, mekenjayyn anyqta! Telearna, gazetterine tapsyrma ber! Toleranttylyqtyng etalony etinder! Ne degen sabyrly, birtogha azamat. Bizding jastar osy zamandasynan ýlgi-ónege alugha tiyis. Qasyndaghy anasy bolsa kerek. Ol kempirding ózi degbirsizdenip, júrtqa erip úran aityp túr. Al, jap-jas jigit sabyr saqtap, ýndemey ghana әlipting artyn baghady. Tózimdilikting tamasha ýlgisi emes pe? Senderge osyny da men aituym kerek pe? Nege ózdering qogham ómirin jiti tanyp, ýlgili-ónegeli adamdardy algha shygharyp degendey naqty bir әreket jasamaysyndar? Ylghy bir shal-shauqandargha estelik aitqyzudan ózgeni bilmeysinder! Ertennen bastap, iske kirisinder! - dep, tapsyrma berdi.

- Týsindim, agha! Qazir dereu aqparat qúraldarynyng basshylaryna tapsyrma beremin. Arnayy habarlar dayyndalady, maqalalar jazylady - dep, ishki sayasat jaghyn basqaratyn jigit shybyndaghan atsha bas shúlghy jauap qatty.

- Endi, ekeuing baryp iske kirisinder! Biraq, bas kóz joq, tútqynday jónelmender! Zandy týsindirip, meylinshe, sózderine ilandyryp, ózderi tarap keterliktey shara qoldanyndar! - dep, әkim prokuror men ishki ister basqarmasynyng bastyghyna nygharlay aitty da  orynbasaryna:

- Sen de birge barasyn! Barlyghyna týsindirip ait! Qala manynda bos jatqan jer joq. Jer bolghannyng ózinde onda infraqúrylym jasaytynday budjette aqsha joq. Investor tabylsa, jasaymyz. Kezekte túrsyndar, asyqpay kýtinder degendi bylay adamsha úqtyryp aitsanshy! Ákimning sendermen kezdesuge uaqyty joq, shúghyl sharualar kóp degendi jetkiz! Salagha jauapty orynbasar retinde búl ózinning tikeley mindetin   ekenin jaqsylap týsindir, olargha! - dep, tapsyrma berdi.

Jalpaq ekrangha telmirgenderding birnesheui tysqa shyghyp, әkim jәne onyng bir top nókerleri ghana onasha qalyp, jaghdaydy taghy da baqylay bastady. Prokuror sóilep, әkimining aitqanyn ózinshe  týsindirgen boldy. Ishki ister basqarmasynyng bastyghy tezirek taraularyn súrady. Taramaghan jaghdayda kýsh qoldanatynyn aityp edi, jaghday odan ary ushyghyp kete jazdady. Shulaghan júrtty әkimning orynbasary zorgha toqtatyp, sózin bastady. Ákimning bergen tapsyrmasyn sózbe-sóz jetkize kelip:

- Bizding әkimning danalyghynyng arqasynda әrbir kezekte túrghan azamattargha jer telimi mindetti týrde beriledi. Qúrylys materialdaryn tapsanyzdar boldy, ýilerinizdin  jobasyn ózimiz jasap beremiz. Qala shetinde bir ýlgimen salynghan ýiler boy týzeydi. Aulasyna aghash egilip, gýlzarlar jasalady. Qoghamdyq kólik qatynaydy - dey beregende top ishinen Úzyntúra:

- Osy sózdi aitqanynyzgha on jyldan asty ghoy. Qashan jetemiz oghan! - dep aighay saldy.

- Úzyntúra myrza, siz sózdi bólmeniz! Aulany abattandyrudy bizge qarasty kommunaldyq mekeme atqaratyn bolady. Al, qúrmetti túrghyndar, sizder egilgen aghashtar men gýlzarlardy kýtip ústaugha, kósheni lastamaugha jiti kónil bóluge tiyissizder. Árbir ýide kólikterine arnap garaj salynady. Sondyqtan, jeke kólikterinizdi qayda bolsa, sonda betaldy qoydy dogharynyzdar! Qala tazalyghyn múqiyat saqtanyzdar! Tәrtip pen tazalyqty saqtau... - dey bergende, top ishinen taghy bireu:

- Toqtat! Qaydaghy joq ertegindi osy jerden ýz! - dep aighay saldy. Onyng dausy jarq etken nayzaghaydan keyin tasyr-túsyr kýn kýrkirey jónelgendey sezildi. Búl dauys jerden emes, kókten týskendey janghyryqqanda  syrtta túrghandar da, ishte otyrghandar da, barlyghy selt etip, jalt qarady.

Sóz alghan adam ýnemi eki beti qyzara bórtip, kózi tostaghanday bolyp, ýn-týnsiz qarap túratyn,  әkimning “toleranttylyqtyng etalony” dep ataghan ensegey boyly jigit bolyp shyqty. Tózimdi jigit  ayaq astynan toqtausyz sóilep, әkimdikting býkil bylyq-shylyghyn tizbektep ótkir syngha ala bastaghanda qasyndaghy keyuana kýle túra jylap, túrghan ornynda jas qyzdarsha sekirip birdemelerdi qosarlana aityp ketti. Onyng ne dep  jatqanyn eshkim esty almaghan song Úzyntúra qasyna baryp,kempirdi jetelep algha shyghardy da  orynbasardyng qolyndaghy mikrofondy júlyp alyp auzyna taqay qoydy. Kempirding sambyralaghan ýni jer jaryp ketti:

- Ua, halayyq! Quanyshym qoynyma syimay túr. Myna sóilep túrghan mening jalghyz úlym Nayzaghay! Bes jasynda qabaghan itterge talanyp til-auyzdan aiyrylyp, sóileuden maqúrym qalghan edi. Endi mine, kórip túrsyzdar, ayaq astynan sayrap shygha keldi. Otyz jyl auyz ashpaghan edi. Ony emdetu ýshin kýlli әlemdi sharladym. Aparmaghan dәriger, kórsetpegen baqsy-balger qalmady. Eshbir shipa bolmaghan-túghyn. Qala azamattary men qogham belsendileri ótkizgen әr mitingke ertip kelip jýrdim. Bәrin tyndap, sóileuge dәrmeni joq bulyghyp, qatty mazasyzdanyp qaytatyn. Býgin myna әkim orynbasarynyng kezekti uәdesi úlymnyng tózimin tauysqanymen, kóp jyl mendegen dertine myng da bir em boldy. Halqym sizderge de alghys, әsirese, bergen uәdesin oryndamaytyn әkimdikke Alla razy bolsyn! Sizder bolmaghanda... - dedi de, ary qaray sóiley almay jylap jiberdi.

Mikrofonsyz-aq dausy jer jaryp túrghan Nayzaghay esimdi әlgi jigitting mirding oghynday әrbir sózin jinalghandar úiyp tyndady. Ishte otyrghandardyng da auyzdary ashylyp qalypty. Otyz jyl boyy ishte saqtaghan sózin otyz minutta týgel aqtaryp shyqqan sheshendigine tәnti bolghan dýiim júrt tanday qagha tandanyp, siltidey tyndy. Onyng әrbir sózi kópting jyldar boyy jinalghan sherin tarqatyp qana qoymay, qordalanghan mәselening týiinin de sheshkendey boldy. Júrtshylyqtyng kókeyinde ýmit oty jandy. Qúddy jýrekterge  ruh qúiylghanday sezildi. Sondyqtan ol sózin ayaqtaghanda  nóser janbyr qúiyp ketkendey barlyghy tasyrlata qol soqty.  Júrtpen birge ony zor yntamen tyndaghan әkim orynbasary men prokuror, ishki ister basqarmasy bastyghy olargha qalay qosylyp ketkenini ózderi de bayqamay qaldy. Bәrin qalt jibermey baqylap túrghan әkim olardyng búl qylyghyna yzagha bulyghyp, jarylyp kete jazdady.

Sózin ayaqtaghan jigit qasyna anasyn ertip alyp, búrylyp kete berdi. Jinalghan júrt onyng sonynan erip, taray bastady.

Ashugha erik bergen әkim taban astynda birneshe ókim shygharyp, dereu qol qoydy. Ózin synaghan adamnyng sózine qol soqqany ýshin orynbasaryn qyzmetten sol  sәtte әi-shәigha qaramay  quyp tastady. Prokuror men ishki ister bastyghyna qatang eskertu jasap, qúzyrly basshylaryna úsynys jiberetinin aitty.

Al, Úzyntúra men Nayzaghaydy býgin týnde dereu tútqyndap, әleumettik arazdyqty qozdyru baby boyynsha qylmystyq is qozghaudy ishki isterding bastyghyna jýktedi...

Quandyq Shamahayúly

Abai.kz