Qansha jyl ótse de sayasy qughyn-sýrgin qúrbandary bolghan ardaqty úldaryn halqymyz úmytpaq emes. Keleshek úrpaqqa ýlgi tútu ýshin kónekóz qariyalarymyz olar turaly jazyp ta, aityp ta jýr. Olardyng ruhtaryna әrqashan taghzym etip, eskertkishter ornatyluda. Múnday iygi isterding jalghasa beretini sózsiz. Men de osy qaraly kýnge arnap ózime qadirmendi ústaz sanaytyn jәne sayasy qughyn-sýrginge úshyraghan úly túlghanyng әli de el esty qoymaghan, bile qoymaghan jәitterin sóz etpekpin.
S.M.Kirov (qazirgi Ál-Farabi) atyndaghy Qazaq memlekettik uniyversiytetining qabyr¬ghasynda jýrgenimde ózimdi basqalargha qara¬ghanda eresek sezinetinmin. Ol kezdegi Ýki¬met¬ting núsqauy boyynsha joghary oqu or¬nyna týsu ýshin kem degende ýsh jyl júmys ótili boluy shart, al mening enbek ótilim bes jylgha juyq bolatyn. Onyng ýstine men kommunistik partiya qataryna ótip barghan¬myn. Sondyqtan da shyghar, tarih fakuli¬tetining dekanaty meni fakulitetting kurs basshysy etip taghayyndady. Fakulitetting qogham júmysyna da belsene aralasyp jýrdim. Osynday belsendiligimnen bolar, bastauysh partiya úiymynyng kezekti esep beru-saylau jinalysynda studentter arasynan meni fakulitetting partburo mýsheligine saylady. Áriyne, búl studentter arasynda bolsyn, oqytushylar arasynda bolsyn, bedelimdi birshama kóterip tastady.
Uniyversiytet qabyrghasynda talay tamasha ústazdardan dәris alu mýmkindigi tudy. Áriyne, asa iri tarihshy-ghalym, Qazaq KSR Ghylym akademiyasynyng korrespondent-mýshesi Ermúhan Bekmahanovtyng jóni bir bólek edi. Onyng leksiyasyn tyndau ýlken bir ghaniybet edi ghoy, aitqandaryn sýisine tyndaghanda miyna qalay syiyp jatqanyn ózing de bilmey qalasyn. Siyrek bolghannan keyin be, onyng leksiyasyn asygha kýtetinbiz. Degenmen, leksiyasynda bolmasa da part¬buro otyrysynda, partiyalyq jarna tóleu kezinde degendey, jii kezdesip túratynmyn.
Ermúhan Bekmahanov 1952 jyly jalamen 25 jylgha sottalyp, bir-eki jyldan keyin týrmeden shyqqanda jer audarylyp, Shu audanynyng (Jambyl oblysy) Novotroisk auylyndaghy (qazirgi Tóle by auyly) Maksim Gorikiy atyndaghy orta mektepte 3-4 jylday múghalim bolyp istegeninen habardar edim. Kezekti partburo otyrysynan keyin osy jәitti jәne ózim sol jerding balasymyn degendi aitqanymda “Oy, ainalayyn, Shudyng eli, jeri tamasha edi ghoy, ony men eshqashan da úmytpaymyn!” – dep aqjarqyn kónilin jayyp salghany bar. Osydan keyin kezdesken sayyn: “Shudyng balasy, amansyng ba?” – deytin boldy. Áriyne, kórgen kezde batylym jetip qasyna bara bermeytinmin. Ómirding әdiletsiz talqysyn kóp kórgendikten be, týsi suyqtau kórinetin.
Birde Reseyding Novosibir qalasynyng auruhanasynda syrqatyna baylanysty jatqanyn estigenbiz. Sol jaqta jatyp Qa¬zaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining uniyversiytette KSRO tarihy kafedrasy bar, al Qazaq KSR tarihy kafedrasy bolsa sonyng qúramdas bólimi, sondyqtan uniy¬versiytettegi Qazaq KSR tarihy kafedrasy taratyluy tiyis degen núsqauyn estip, nauqasyna qaramastan, Almatygha qaytyp kelip, uniyversiytette ýlken jinalys ótkizuge múryndyq boldy. Osy jinalysta E.Bek¬mahanov sóilep, qazaq tarihyna baylanysty kóp derekter keltirdi. Áriyne, onyng bәri este qalmapty, tek este qalghany: “Amerikanyng bir uniyversiytetinde Qazaqstan tarihyn zerdeleuge arnalghan arnayy bólim bar eken, al Kenester Odaghy boyynsha Qazaq KSR tarihy kafedrasy bireu-aq, onyng ózi jabylu qaupinde túr. Búl kafedra halqymyzdyng ótken, qazirgi jәne ertengi tarihy ýshin asa qajet, kafedrany jabu – san jylghy qazaq tarihyn óshiru degen sóz. Sondyqtan múny jappau turaly mening pikirimdi qoldaysyzdar ghoy dep oilaymyn”, – degende zalda otyrghandar du qol shapalaqtady. Sonymen ne kerek, kafedra jabylmay qaldy. E.Bekmahanov óz últyna, últynyng tarihyna asa berilgen tarihshy-ghalym ekenin osy joly taghy da dәleldedi.
E.Bekmahanov jóninde mynaday oqighanyng kuәsi bolghanym bar. Kezekti partiya jiy¬na¬lysynda bir kommunisting jeke isi qarala¬tyn boldy. Ol E.Bekmahanov jetekshilik etetin aspirant bolyp shyqty. Aspirant búghan deyin Qaraghandy oblystyq partiya komiytetinde núsqaushy bolyp istegen, әieli, balasy bolghan. Soghan qaramastan, Almatygha kelip, aspiranturagha týsip alghannan keyin óz otbasyn úmytyp, student qyzgha búrylyp ketken ghoy. Bar mәsele osy. Áriyne, kommu¬niske qoyylatyn talap boyynsha ol partiya¬dan shygharyluy tiyis, biraq bizder olay etpedik. Talqylau barysynda bizder jaghy oghan esep kәrtishkesine jazylghan qatang sógis berilsin desek, ekinshi jaghy partiyadan shygharylsyn degen úsynys jasady. Dauysqa salghanda bizder jaghynyng bir ghana dauysy artyq boldy.
Partiyadan shygharylsyn degenderding barlyghy derlik ózge últtar edi. E.Bekma¬hanov bәrin estip, kórip otyr, biraq mәse¬leni talqylau barysynda sózge shyqpady. Dauys beru nәtiyjesine qaramastan, shyghyp sóilesin, pikirin tyndayyq, dep kommu¬niys¬ter E.Bekmahanovqa qarady. E.Bekmahanov jaylap qana minberge shyghyp, sózin bastap edi, nege ekeni belgisiz, әiteuir sózi qiys¬pady. Aqyry qolyn bir-aq siltep, ornyna jylap kelip otyrdy. Jylaghanda iyghyna deyin selkildep ketti. Zal ýnsiz, typ-tynysh. Ýlken kisi әli jylap otyr. Sodan keyin oramalymen bet-auzyn sýrtip alyp, nyq basyp minberge qayta kóterildi. Óz sózinde әlgi adamnyng qylmysy kommunist degen ataqqa jat ekenin aita kele, ózi jetekshilik etetin aspiranty retinde onyng ghylymgha beyimi bar talantty ekenin erekshe atap ótip, búrynghy óz otbasyna sóz joq qayta¬ratynyna, әri qaray tәrbiyelep sonyna deyin jetkizetinine kommunisterdi sendirdi.
Jinalystan E.Bekmahanovtyng búl is-qimylynan esh nәrse týsinbey, tanqalysyp tar¬qastyq. Ertesine ýlken bedeli bar bir oqy¬tushydan: “E.Bekmahanovtyng múnysy nesi?” – dep súrap edim ol: “Biz de esh nәrse týsinbedik, biraq onyng “Osy dau-damay qashan qalar eken?” degenin de estip qaldym. “Qazaq¬stan¬daghy HIH ghasyrdaghy últ-azattyq qozghalysy” monografiyasy ýshin ne estimedi búl kisi, ghylym jolyndaghy qas jaularynyng ony Qa¬zaqstanda handyq ornatudy ansaydy, últshyl dep jala japqany, ghylym doktory ataghynan aiyryluy, aqyry 1952 jyldyng 4 jeltoqsany kýni “halyq jauy” retinde 25 jylgha sottalyp, 1954 jyly týrmeden bosa¬tylyp, jer auda¬ryluy, kezindegi әdiletsiz dau-talastar, osy¬nyng bәri etinen ótip, sýiegine sinip, jýikesin әbden júqartqan boluy kerek”, dedi. E.Bek¬mahanov 1966 jyly qaytys boldy.
Men sol jyly uniyversiytetti bitirip, óz audanyma kelgende mamandyghym boyynsha emes, qyzmetke audandyq partiya komiy¬te¬tining núsqaushysy bolyp ornalastym. Búdan keyingi atqarghan qyzmetterim de audannyng ekonomikalyq-әleumettik ómirimen tyghyz baylanysty boldy.
KSRO ydyrap, Qazaqstan óz tәuelsiz¬digin alghannan keyingi alghashqy jyldary audan ortalyghyndaghy bes orta mektepting ýsheuining attary oryssha bolghandyqtan, ataulary ózge¬retin boldy. Osyghan baylanysty M.Gori¬kiy atyndaghy orta mektebi kezinde “halyq jauy” atalyp jer audarylyp, osy mektepte biraz jyl múghalim bolyp istegen belgili tarihshy-ghalym Er¬múhan Bekmahanovtyng esimimen atalsa dep janadan qúrylghan audan әkimining oryn¬basaryna kirip edim, Kompartiya kezinde ýshinshi hatshy bolyp istegen, auzy sóilese qoly birge qimyldaytyn әdetine basyp: “Joq, bolmaydy, ol kim edi sonsha, mektep¬¬ke Sәken Seyfullinning esimin beremiz!” – dep kesip aitty. Ol kezde audanda ono¬mastika komissiyasy әli qúrylmaghan. Audan basshysy atynan sóilep otyr ghoy, meyli, dedim de ýn¬demey shyghyp kettim. Audandyq til komiyteti basqarmasynyng bastyghy bolyp qyzmet atqaryp jýrgenimde 1994 jyly audandyq ono¬mastika komissiyasy qúrylyp, onyng tóra¬ghasynyng orynbasary qyzmetin qogham¬dyq negizde atqaryp jýrdim, is qaghazdaryn men jýrgizetinmin.
Audan janyndaghy Shu qalasy әkimshilik jaghynan audangha birde qosylyp, birde bólinip jýretin. Songhy uaqytta oblystyq mәndegi qala atanyp audannan taghy bólinip ketken. Elbasynyng 1997 jylghy 28 aqpan kýngi Jarlyghymen Shu qalasy audangha qayta qosyldy. Osyghan baylanysty audandaghy mektepterding attary qosarlanyp ketti. Mәselen, S.Seyfullin esimimen atalatyn mektep audan ortalyghynda da, audangha qo¬sylghan Shu qalasynda da bar bolyp shyqty. Sóitip, audan ortalyghyndaghy mektepti E.Bekmahanov esimimen qayta ataugha tikeley ózim úsynys jasap, audan basshy¬lyghynyng arnayy kelisimin aldym. Mening jazghan-syzghandarym satylay qaralyp, sonynda Ýkimet janyndaghy respublikalyq Onomas¬tika komissiyasy bekitti. Sonymen, mektep E.Bekmahanov atymen atalsa degen mening bastapqy niyetim oryndaldy. Osy rәsimge qatysqan ghalymnyng zayyby Qalima apay men balasy meni qúshaqtaryna alyp, rahmetterin jaudyrdy. Ghalym әruaghy riza bolsyn deymin. Al E.Bekmahanovtyng “Búl dau-damay qashan qalar eken?” – dep qinala aitqan sózi Kenester Odaghynyng totaliy¬tarlyq sayasatynyng saldary ekeni ras.
Taghy bir aitarym, Elbasynyng 1997 jyly 31 mamyrdy Sayasy qughyn-sýrgin qúrban¬da¬ryn eske alu kýni dep jariyalau turaly Jarlyghynda: “Kónil kóteru, oiyn-sauyq sharalary bolmasyn, búl kýn qaraly kýn bolyp belgilensin”, dep atap kórse¬tilgen edi ghoy. Kerisinshe, qazirgi uaqytta búl kýndi toy-dumangha, tipti merekege ainaldyryp jiberdik. Qúrban bolghan ata-babalarymyzdyng әruaq¬ta¬ryn da elemey bara jatqan siyaqtymyz. Oilanayyq! Jergilikti atqarushy organdar da múny retke keltirer dep senemiz.

Álken ÁBENOV, zeynetker. Jambyl oblysy, Shu audany, Tóle by auyly.
«Egemen Qazaqstan» gazeti 24 mausym 2009 jyl