Belgili qogham qayretkeri, azamattyq qoghamnyng belsendi ókili Baltash Túrsynbaevpen súhbat

-Baltash agha, siz kóp uaqyt boyy auyl sharuashylyghyn basqardynyz, búl sala sizge etene tanys. Songhy kezderi Resey tarapy  kedendik odaqqa biriksek te «qazaq malynyng etin satyp almaymyz» degen әngime qozghap jýr.  Olar  nege kekirik atyp otyr?
- Bizding elimizde ýlken kólemde et ónimderin dayyndap eksportqa shygharugha mýmkindigi bar kompaniyalar joq. Oghan bizding auyl sharuashylyghymyz dayyn emes. Kerisinshe, qazirgi kýni biz ózimizge qajetti etting 40 payyzdan astamyn shetten satyp alyp otyrmyz. Demek, múndaghy birinshi súraq Reseyding bizding etimizdi satyp aluy nemese satyp almauy emes, ony óndiru bolyp túr. IYә, Kenes ýkimeti túsynda bizding respublikamyz jyl sayyn 300 myng tonna etti odaqtyng esebine óndirip túrdy. Ol etten Mәskeu men Sankt-Peterbordaghy et kombinattary týrli ónimder shygharatyn. Qazir Resey bizden et alyp otyrghan joq. Anau shekara manyndaghy auyldarda azdaghan auys-týiister bolyp jatuy mýmkin. Biraq ol tútas ekonomialyq ýderistrege ýles qosatyn dengeyde emes. Negizi Resey bizden et almaymyn demeydi, beretin etimiz joq.
- Kóshpelilerding úrpaghy, babasynan kәsibi mal sharuashylyghy bolghan qazaqtar nege býgin tórt týlikting qyzyghyn kóre almay otyr? Sóite túra mal basy ósip jatyr dep bórkimizdi aspangha atyp jýrmiz ghoy?
- Oghan halyq kinәli emes. Búl újymdasyp, kenshar qúryp mal baghugha ýirenisip ketkendikten. Kensharlarda kezinde orta eseppen 15-20 myng qoy, 3-4 myng iri qara mal bolatyn. Ár kenshar esh qinalmastan aiyna keminde 1 myng tonna et beretin. Qazir onday joq qoy. Árkim ózining kýndelikti qajettiligine jetetin, bala-shaghasynyng nәpaqasyn airytan mal ústaydy. Odan artyqqa shamasy jetpeydi. Jem-shóp qymbat. Mal basynyng ósip kele jatqany ras. Biraq toqsanynshy jyldardyng basymen salystyrghanda óte az. Elimizding ishki múqtajdyghyn ishinara óteytin mal sharuashylyqtary bar. Auyldaghy  azamattar sharuashylyghyn irilendirip, sapaly et óndirui ýshin qajetti mýmkindik memleket tarapynan jasalghan joq.
- Auyl dep otyrsyz ghoy, býgingi auyldyng hali neshik? Qazaqtyng bәri auyldan shyqqan joq pa? Endi sol qasiyetti auyl eshkimge kereksiz bolyp qala ma? Kezinde auylgha ýsh jyl arnap úrandatsaq ta jaghdayy týzelmey-aq qoyghany nesi?
- Tәuelsizdik alyp, jekemenshikke bólis bastalysymen auyldyng berekesi ketip, irgesi shetiney bastady. Býginde auylda jastar joq. Jerimiz keng baytaq, úlan-asyr. Biraq soghan ie bolatyn, kórkeytetin jastar auylda emes. Ondaghylar tek qarttar men qalagha kóshudi jaghdayy kótermeytin әl-auhaty nashar otbasylar ghana. Jastar iri megapolister men oblys ortalyqtaryna jappay qonys audardy. Ondaghy bolashaghy, tirligi qanday bolaryna eshkim bas auyrtqan joq. Júmys bola ma, joq pa ony oilap bas qatyrghandary kem. Áyteuir ildebaylap kýn kórudi bildi. Shynynda, qalagha kelip kósegesi kógerip ketkender az. Basym bóligi baspanasyz, túraqty júmyssyz, pәterden pәterge auysyp sandalyp jýr. Sóite túra auylgha barghylary kelmeydi. Óitkeni auylda da olar ainalysatyn is joq. Mal sharuashylyghymen shúghyldanu ýshin qor bolu kerek. Ol mal túraqty ósip otyruy shart. Mәselen, 10-15 bas mal satyp alyp ósirip, qyzyghyn kóru ýshin kem degende 3 jyl uaqyt kerek. Ol ýsh jylda kýnkórisin nemen aiyrady? Bala-shaghasyn qalay asyraydy. Yaghni, búl jerde memleketting auyl sharuashylyghyn, sonyng ishinde mal sharuashylyghyn damytugha arnalghan baghdarlamasynyng osaldyghy kózge úryp túr. Osy saladaghy reformalar jemisin bergen joq. Auyl sharuashylyghy jýielilikpen, rettilikpen qarjylandyrylmay otyr. Bir sózben aitqanda memlekettik qoldau jetimsiz. Songhy jiyrma jylda mal sharuashylyghyn әlsiretip aldyq.
- Osy songhy jiyrma jyl boyy Núrsúltan Nazarbaev biylik basynda otyr. Ol kisi alghash biylikke kelgen kezde siz de joghary lauazymdy qyzmetter atqaryp jýrdiniz. Jiyrma jyl búryn Nazarbaevtyng sayasy ambisiyasy qanday bolyp edi. Býgin qanday?
- IYә, Núrsúltan Nazarbaev 1989 jyly birinshi hatshy bolyp, 1991 jyly preziydent bolyp saylandy. Ol kezderi men auyl sharuashylyghyn basqaratynmyn. Kózdi ashyp-júmghansha 20 jyl syrghyp óte shyghypty. Ómirde talay ózgerister bolyp jatyr. Degenmen, óz basym eshkimge tikeley minezdeme beruge zauyqty emespin. Sondyqtan Nazarbaev turaly da estelik aityp otyrghym kelmeydi. Jiyrma jylda eldi qalay basqarghanyn bәri kórip-bilip otyr. Halyq bәrine tóreshi.
- Jalpy songhy uaqytta kýzge qaray biylik ózgerui mýmkin degen әngime jii estiletin boldy. Búl sóz shyndyqqa ainalady dep oilaysyz ba?
- Biylikti sóz joq auystyru kerek. Biylik mindetti týrde ózgerui kerek. Nege deseniz, bizding qoghamnyng damuyna biylikting bir qolgha shoghyrlanuy keri әser etude. Men әriyne, kóripkel emespin. Sondyqtan búl әngimening nemen ayaqtalatynyn aita almaymyn. Biraq, Nazarbaev halyqty oilaytyn bolsa, myna daghdarystan shyghyp, ekonomikany kóterip, el bolamyz desek biylikting jaqyn arada ózgergeni kerek. Preziydent mynau «Núr Otan» degen partiyasyn qúryp qoydy. Ol partiyanyng búrynghy KPSS-ten esh aiyrmashylyghy joq. Tipti daraqylyq jaghynan odan da asyp týsti. Milliondaghan, tipti milliardaghan qarjygha ofistaryn saldy. Onyng jergilikti jerlerdegi basshylary jastar. Preziydent jastar basqarsyn dep úran tastady. Áriyne, «jas kelse - iske» degen. Biraq  kózimiz kórip jýr ghoy, partiyanyng jergilikti úiymdaryn basqaratyndardyng bәri derlik shikireyip qalghan tәkәparlar. Halyqpen aralasyp kórmegen, elding mún-múqtajyn bilmeydi. Áyteuir, fransuzdyng kostumin kiyip, italiyanyng galstugin taqqangha mәz.   «Núrotandyqtar»  jalpy halyqtan ózderin joghary qoyady. Júrt aldyna shyqsa jattap alghan tәtti sózderin aitady. Halyq onday sózge toyyp bolghan. Elge kópirshigen bos sóz emes, naqty is kerek. Búl partiya biylikten baq tayghan kýni tarqaytyn partiya. Jәne esinizde bolsyn, qazirgi biylik sasyay sahnadan tayghan kýni sol әlgi italiyannyng galstugin taghyp kisimsip jýrgender birinshi bolyp ashylyp sayraydy. «Partiyanyng qatelikteri osynday edi, men ony bilgen edim, biraq aitqyzbady, kiriptar boldym» dep kólgirsiytin solar bolady.
- Yaghni, biylikten baq tayghan kýni chemodanyn arqalap shetelge qashugha dayyn otyrghandar kóp bolghany ghoy. Nazarbeav ózining ornyna qaldyratyn adamyn dayyndap qoyghan eken, әne-mine ózgeris bolady degen әngimening órship ketuine Rahat Áliyevting kitaby әser etip otyr dep oilamaysyz ba?
- Rahattyng kitabyn internetten alyp oqyp shyqtym. Ondaghy aqparattardyng toqsan payyzy búrynnan aitylyp jýrgen әngime eken. Sondyqtan onyng kitaby eldegi sayasy ózgeristerge yqpal etedi dep oilamaymyn. Degenmen, bir nәrsemen kelisemin. Shynynda da preziydentting ainalasyndaghylardyng 99 payyzy jaghympazdar, jәdigóiler, «jabyq jemqorlar». Yaghni, sybaylas-jemqor demesin dep bәrin tanystary men tuystarynyng atyna jazyp qoyyp ýlken biznesterge ie bolyp otyr. Olardyng qatarynda elding ertenin oilap otyrghan eshkim joq.
- Janaghy 99 payyzdyng qataryna jatpaytyn at tóbelindey az sheneunikting arasynda Núrsúltan Nazarbaevqa izbasar bolatyn, eldi jarqyn bolashaqqa apara alatyn túlgha bar ma?
- Joq. Aytyp otyrmyn ghoy, ol eldi basqarghan 20 jylda jaghympazdyqtan aldyna jan salmaytyndardy ghana tóniregine toptastyrdy. Ózindik oiy bar, azamattyq ústanymy bar jigitterdi janyna juytqan emes. Kerisinshe olardy endi qyltiyp kóterilip kele jatqanda kóktey qiyp otyrdy. Sondyqtan ol kimdi qaldyrsa da halyq ol adamgha senbeydi jәne qayta-qayta aldaghangha kónbeydi. Eger búghan deyin halyq bәrine tózgen bolsa kónbistiginen, úyatty birinshi qoyatyn kishiliginen dep bilu kerek. Biraq әr nәrsening shegi bar.
- Biylikti auystyratyn, oghan qarsylas bolatyn oppozisiya nege ózderi qyryqpyshaq bolady? Olar nege birige almaydy?
- Bizding oppozisiyada eshqashan birlik bolghan emes. Olar ózara kim myqty dep júlqysady da jatady. Partiyalardyng kóp bolghany elge paydaly boluy kerek edi. Biraq kerisinshe bolyp túr. Kóptegen partiyalarda iydeya bolghanymen ony jýzege asyratyn qarajaty joq. Al aqshasy bar partiyalar kedey әriptesterin mensinbeydi. Jalpy búl sonau patsha zamanynan qalyptasqan mentaliytet. Qazaqtyng rugha, jýzge bólinetinin bilgen song otarshylar «bólip al da biyley ber» sayasatyn ústandy. Sol tәsildi býgingi biylik te sәtimen paydalanyp otyr. Áytpese býgin aqyldasatyn, birlesip sheshetin shetin mәsele az ba? Mynau qarjylyq әri ruhany daghdarystan qalay shyghamyz, odan shyqqan kýni qanday baghytta damityn bolamyz degen mәsele tónireginde bas qatyrudyng ornyna ózara aitysady da jatady. Osyny qoymasaq, bir-birimizdi tyndap ýirenbesek elding sory qaynaydy ghoy. Alauyzdyqtan tiylmasaq tәuelsizdigimizge de syzat týsedi. Demokratiyanyng eng basty nyshany qoghamdyq pikirmen sanasu desek, búl bizde joq.
- Býgingi oppozisiyada elge tútqa bola alatyn azamattar bar ma?
- Bar, әriyne. Biraq olardy ayaqtan shalatyn, etekten tartatyndar da sol oppozisiyanyng óz ishinde az emes. Atyn atap, týsin týstemey-aq qoyayyq, biraq onday aptal azamattar bar. Óz basym oppozisiyadaghy kóptegen jigitterdi qoldaymyn. Olardyng eshqaysysy qolgha qaru alyp elde dýrbeleng tudyrudy kózdemeydi. Biz nege oppozisiyany keudeden iyteruimiz kerek? Ondaghylar da ózimizding bauyrlarymyz, olar da elimizding erteni ýshin bas auyrtsa nege qoldamasqa?
- Keyingi kezderi ýlken lauazymdarda jýrgen memlekettik sheneunikter jii tútqyndalyp jatyr. Búl neni bildiredi: EQYÚ-gha tóraghalyq eter aldynda sybaylas-jemqorlyqpen kýresip jatyrmyz dep demokratiyanyng nyshanyn kórsetip kóz aldau ma, әlde biylikting ainalasyndaghy toptardyng arasynda jan berip, jany alysqan maydan jýrip jatyr ma?
- Jalpy, korrupsiyasy joq memleket degen bolmaydy. Bizding memeleketimiz әli jas. Tәuelsizdik alyp, jekemenshikke bólis bastalghan kezde qolda bardan aiyrylyp qalmau ýshin kóptegen korrupsiyagha kóz júma qaraghanymyz ras. Óitkeni, irgemizde Resey jatyr edi. Álemdei eng úzyn shekara - Qazaqstan men Reseyding arasyndaghy 7,5 myng shaqyrymdyq shekara. Osy úlan asyr aumaqtan orystar ishkerley enip elding baylyghyn ózderine tasyp әketpesin, odan da ózimizding jigitter ie bolyp qalsyn degen niyetpen úzaq uaqyt boyy kóptegen korrupsiyalyq negizdegi is-әreketterge tosqauyl qoyylmady. Sóitip sybaylas-jemqorlyq býkil qoghamnyng dertine ainalyp keterin eskermedik. Korrupsiyany týbirimen qúrtu mýmkin emes, biraq azaytugha bolady. Ol ýshin әrbir sanaly azamat onymen kýresui kerek. Osy orayda alyp qaraghanda atalghan sheneunikterding qamalyp jatqany qalypty ýrdis dep oilaymyn. Keybir azamattar, sonyng ishinde oppozisiya ókilderi 37-jyl qaytalanyp jatyr dep baybalam saluda. 37-ning zúlmaty eshqashan qaytalanbaydy, onday súmdyqty eshkim de qaytalap jasay almaydy. Mysaly qazir «Qazatomdy» basqarghan Múhtar Jәkishov turaly týrli pikirler aitylyp jýr. Keybir oppozisiyalyq basylymdar ony jaqsy jigit edi, búl sayasy tapsyrys degen әngimeler aitady. Mýmkin, rasynda jaqsy jigit bolghan shyghar. Biraq korrupsiyagha jol bergeni, sybaylas-jemqorlyqpen ainalysqany aidan anyq. Sondyqtan onyng isin sot qarap әdil sheshimin berui kerek. Ony aqtaugha kýsh saludyng qajeti qansha! Múhtar Jәkishev, Núrlan Ysqaqov sekildi kóptegen sheneunikter oppozisiyagha ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn, biylikting senimdi ókilderi emes pe edi. Eger olar biylikting sayasatymen kelispey qyzmetinen ketip, sonan song qylmystyq is qozghalyp jatsa, sayasy astar izdeuge bolady. Áytpese biz nege kóldenennen kiyligip olargha janashyr boluymyz kerek. Úrylar jazasyn aluy tiyis.
- Al Danial Ahmetov turaly ne aitasyz? Ol strategiyalyq manyzdy salany basqara otyryp qolastyndaghylardyng qyruar qarjyny qymqyruyna jol berdi. Ony eks-ministr myrza kórmey qaldy, bilmey qaldy degenge eshkim senbeydi. Endeshe, biylik Ahmetovke qatysty júmsaq sayasat ústanyp otyrghan joq pa?
- Áriyne, Danial Ahmetov etegine namaz oqyp jýr dep aita almaymyn. Qorghanys salasynda qatal tәrtip ornatyp, elding tynyshtyghyn kýzetuding ornyna úrlyq-qarlyqpen ainalysyp jýrgen әskeriyler kóp. Ahmetov osylay әnsheyin otstavkagha kete salady degenge óz basym senbeymin. Oghan qatysty qazir tergeu sharalary jýrip jatyr dep oilaymyn. Óitkeni manyzdy kelisimder men qyruar qarjygha baghalanatyn qújattargha eng songhy bolyp ózi qol qoydy. Sondyqtan ol barlyq bylyq-shylyqty әu bastan bilip otyrdy dep sanaymyn.

Súhbattasqan Bek Datúly.