«Shyghystyng Shveysariyasy» degen jattandy sózdi aitqymyz kelmep-aq edi. Osy saparymyz kezinde jolyqqan ondaghan adamdardan jii estigen sózimizding biri osy boldy. Jәne de búlar - auyldan úzap shyqpaghan adamdar emes, sonau Batystaghy Aqtaudan em alugha, demalugha kelgen kәsipker әiel Zeynesh  sekildi «Týrkiyagha san ret barghan, Kavkazdyng on-terisin on ainalyp shyqqan», nemese Týrkiyadan kelip ataqty Múztau kóriner tanymal Tasshoqynyng etegindegi Oiqaraghayda demalyp jatqan energetiyk-injener Ózgir Aqpay sekildi ondaghan adamdar.

«Ol Shveysariya - búl Shveysariyanyng sadaghasy! Ol - jarqyrauyn-jarqyrap túrghan, biraq jasandy kóriner Shveysariya. Búl - tabighaty sózben jetkizui qiyn tanghajayyp ólke!» degen olar.

Birden aita keteyik, búl saparymyzdaghy basty әriptesimiz de, seriktesimiz de osy Katonqaraghay ónirindegi turizmdi algha bastyryp otyrghan «Eki dos» firmasynyng qos qúryltayshysynyng biri - Teliman Jamentikov edi. Osy firmanyng Óskemen qalasyndaghy ókildigining bas menedjer-ýilestirushisi Gýlnar Katchibaeva bizding jurnalistik zertteu jasamaq niyetimizge birden ong qabaq bildirdi. Ol ýshin Teliman myrza men Gýlnar hanymgha jeke raqmet aitamyz.

«Shyghystyng Shveysariyasy» degen jattandy sózdi aitqymyz kelmep-aq edi. Osy saparymyz kezinde jolyqqan ondaghan adamdardan jii estigen sózimizding biri osy boldy. Jәne de búlar - auyldan úzap shyqpaghan adamdar emes, sonau Batystaghy Aqtaudan em alugha, demalugha kelgen kәsipker әiel Zeynesh  sekildi «Týrkiyagha san ret barghan, Kavkazdyng on-terisin on ainalyp shyqqan», nemese Týrkiyadan kelip ataqty Múztau kóriner tanymal Tasshoqynyng etegindegi Oiqaraghayda demalyp jatqan energetiyk-injener Ózgir Aqpay sekildi ondaghan adamdar.

«Ol Shveysariya - búl Shveysariyanyng sadaghasy! Ol - jarqyrauyn-jarqyrap túrghan, biraq jasandy kóriner Shveysariya. Búl - tabighaty sózben jetkizui qiyn tanghajayyp ólke!» degen olar.

Birden aita keteyik, búl saparymyzdaghy basty әriptesimiz de, seriktesimiz de osy Katonqaraghay ónirindegi turizmdi algha bastyryp otyrghan «Eki dos» firmasynyng qos qúryltayshysynyng biri - Teliman Jamentikov edi. Osy firmanyng Óskemen qalasyndaghy ókildigining bas menedjer-ýilestirushisi Gýlnar Katchibaeva bizding jurnalistik zertteu jasamaq niyetimizge birden ong qabaq bildirdi. Ol ýshin Teliman myrza men Gýlnar hanymgha jeke raqmet aitamyz.

Jer jannaty - Katonqaraghaygha avtokólikpen Óskemen arqyly eki jolmen barugha bolady. Biri tauly Zyryan audany arqyly iyir-iyir serpantinmen jýretin jol. Ekinshisi - Óskemennen ontýstikke qaray 150 shaqyrym jerdegi Samar auylyn basyp, Búqtyrma arqyly ótetin parommen audan ortalyghy Ýlken-Naryn auyly arqyly barar jol. Katonqaraghaygha deyin eki jolmen de ara- qashyqtyq shamamen 300-350 shaqyrymday. Bir tәuiri, eki jol da asfalitty.

Biz ekinshi joldy tandadyq. Óitkeni, aldynghy jylghy saparymyzda Zyryanmen jýrgenbiz. Ózing túratyn oblystyng oi-shúnqyryn kózinmen kórgen dúrys. Degenmen, bilmeytin kisige, parom degeninizding óz әuresi bar. Mysaly, typ-tymyq kýnde ayaq astynan jel túrsa, Búqtyrmanyng tolqyny paromdy ary-beri jýrgizbey, әri-beri asyqqan avtokólikterdi jasandy tenizding jaghalauyna eriksiz jipke baylap tastaytyny bar.

Búqtyrmanyng arghy jaghyna shyghysymen taghy toqsan shaqyrym asfalit jolmen jýrgesin, bara jatqan baghytynnan solgha qaray taugha qaray sarytap tas jol bastalady. Álgidegi alyp-úshqan qarqynyndy bәsendetesin. Teniz dengeyinen bir jarym myng metr qiyadaghy Aqsu auylyna, Altaydyng qonyr samalymen terbetile otyryp, elu bes shaqyrymdy artqa tastap, jer bauyrlay jetersin. Biz de týnning bir uaghynda Aqsudaghy «Eki dos» firmasynyng pantymen emdeu shipayjayy ornalasqan ghimaratynyng esigin qaqtyq...

 

Aghayyndy Sharapovtar alghash...

Beseneden belgili bir jәit: maral sharuashylyghy, omarta men turizm - osy ýsh salagha arqa sýiep qana Katonqaraghay ekonomikalyq jaghynan algha baspaq. Múny oblystyng qazirgi basshylyghy da qayta-qayta basa kórsetip aityp keledi.

Maral sharuashylyghyndaghy qiyndyqtar qoghamdyq formasiya auysqan atyshuly 90-shy jyldary bastalghan. Qas qylghanda búryn búljymas Ontýstik Koreyadaghy әriptester de maral mýiizinen alynatyn baghaly ónim - panty satyp alu mólsherin pyshaqkesti tyimasa da, әldeqayda azaytyp jiberdi. Ónim ótkizu qiyngha soqqan son, maral basy da kýrt kemidi. «Verh-Katon» maral ósiru kenshary dep dýrildep túrghan kezinde 7 myng bas maral ósirgen sharuashylyqtyng tizginústar jalghasy «Aqsu» seriktestigindegi maral basy eki jarym-ýsh esege azayyp ketti. Aldygha úzap aita ketelik, kenshardyng ortalyghy bolghan Aqsu auylynda ornalasqan maral mýiizining negizinde, asa baghaly bal, sandaghan emdik shóp aralastyra otyryp jasalghan farmakologiyalyq dәri-dәrmek shygharatyn seh kezinde birlesken qazaq-korey «Aqsu-DEEN» kәsiporny bolyp qúryla qalmasa, salanyng bolashaghy ne bolar edi, ol bir Allagha ghana ayan.

Sol shaqta maral sharuashylyghynyng basyna qara búlt qatty ýiirildi. Tóngen qauipting seyilui qiyngha soqty. Osy qauipti seyiltken eki ghajayypty aitpasqa bolmaydy. Birinshisi: oblystyng býgingi Ákimi Berdibek SAPARBAEVTYNG salany kýrt kóteruge ústanghan búljymas baghyty. Ótken jyly salany damytugha subsidiya retinde 23,5 million tengening bólinui sol baghyttyng aighaghy. Ekinshisi: osy salany damytudyng basyna «Eki dos» dep atalatyn firmanyng kele qaluy. Tegi - ózimizding aqsuattyq, órisi - almatylyq Teliman Jamentikov pen sonau Manghystaudaghy múnayshy-kәsipker Núrjan Júmaghúlov degen azamattar negizin qalaghan «Eki dos» tamyry әlsirep, ýziluge ainalghan maral sharuashylyghyna jan bitirdi. Mine, biz aldaghy seriyaly toptama maqalalarymyzda mәseleni osy túrghydan sóz etpekpiz.

Teginde Katon ónirinde taghy andardy alghash qolgha ýiretken aghayyndy Sharypovtar eken. Búl 1792 jyl. Eseptey beriniz, eki jýz jyldan asa uaqyt maral osy ónirding adamdaryna qyzmet jasap keledi. Al biz, bylayghy júrt maraldyng mýiizinen túyaghyna deyin em ekenin әli kýnge jete bile almay kelemiz...

Sharypovtar aldymenen búghylardy búghaulap, olardy qamap ústaghan. Jyl boyy óz túyaghymen jayylyp, aghzasy tilegen asa qúnarly shóppen qorektenbegen maraldyng mýiizi men etining sapasy tómendep ketetinin tez angharghan Sharypovtar úlan-ghayyr jerdegi qúnarly shóp, móldir búlaqty jayylymdardy aghashpen qorshaghan. XIX ghasyrdyng ayaghyna qaray býkil Altay ónirinde osynday maral qorshaulardyng sany 200-ge jetipti. Ótken ghasyrdyng otyzynshy jyldary kenestik tәsilmen iri sharuashylyqtar irge qalay bastaghan.

Sóitip býgingi Katonqaraghay jerinde de 1929-shy jyly taza maral ósirumen shúghyldanatyn «Verh-Katon» kenshary qúrylady. Jәne de ol kenshar 1957-shi jylgha deyin anau aidaladaghy orys jerindegi «Biysk búghy tresine» baghynyp kelgen. Tek sol 57-den bastap qana Qazaq SSR-i dep atalatyn tәueldi «memlekettin» Auyl sharuashylyghy ministrligining qarauyna ótedi.

Pantynyng paydasyn

halqyng kórsin

Resey demekshi, osy irgeles elding Altay Respublikasynda býginde 54 myng maral, 4 mynday tenbil búghy ósirilip jatyr. Jylyna jýz tonna panty alynady. Býkil Resey boyynsha osynday jýz shaqty sharuashylyq júmys isteydi degen derek bar. Soltýstik Kavkazda, Novosibirde, Kaliningradta, Primor ólkesinde, Kemerov oblysynda. Biraq olardyng eshqaysysy da sapasy jaghynan Altay maralyna jetpeydi. Biletinder Kemerov oblysynyng gubernatory Aman Tóleev Tauly Altayda 3,5-4 myng bas maral baqtyrady deydi. Onyng qyzyghyn ózi emes, Kemerovtyng shahterleri kóredi deydi. Odan keyin orys shahterleri qazaq gubernatorynyng bauyryna qalay-
sha «Batya» dep tyghylmasyn?!

Qazirgi kezde Altay pantysynyng negizgi basym bóligin korey men qytay firmalary úqsatyp jatyr. Altay Respublikasy 2005 jyly 10 million dollardyng panty ónimin satqan. Endi qaranyz: búl osy tauly respublikadaghy barlyq auyl sharuashylyghy tauarlaryn satudan týsetin aqshanyng 38 payyzyn, eksporttyq tabystyng 58 payyzyn qúraghan.

Al osy Altay pantysyn paydalanushy eng aldymen - qytaylar. Qazir Qytayda halyqtyng ómir jasyn úzartu baghdarlamasyna say dәstýrli qytay dәri-dәrmegimen birge maral pantysyn qoldanu qarastyrylyp jatyr. Onyng negizgi qasiyeti - adam organizmindegi energetikalyq prosesterdi neghúrlym útymdylaugha degen qabileti.

Ótken ghasyrdyng 70-shi jyldaryna deyin әlemdik naryqqa panty shygharatyn negizgi elder Kenes Odaghy, Qytay men Ontýstik Koreya bolghan. Sekseninshi jyldargha qaray panty beretin búghy sharuashylyghyna Jana Zelandiya, Avstraliya men Kanada kónil bóle bastady. Qytayda, Koreyada panty ónimi asa baghalanady. Koreyada jas júbaylar ýilener aldynda panty ónimin jey bas-taydy. Reseyde ghalymdar maral zertteuge erekshe den qoyghan. Birneshe instituttar júmys isteydi.

Sol kezde maralgha degen qamqorlyq qatty edi. Qar jaughannan keyin qoragha qoyatyn. Qys boyy monokorm, sýrlem, arpa berip shyghady. Mýiizder 8-9 keli bolatyn. Rekordy 22 kelige jetken kez esimde. 5000 maral boldy. Ol kezde bәrimiz Mәskeuge qaraymyz. Qiyr Shyghystan tauartanushy keledi. Maral mýiizin osy jerden tandap alady. Kilogramy 1200 dollardan baghalanatyn. Ónimderding súrypsyzy, býlingeni arzan baghamen Mәskeuge jiberiledi. Singapurda búrysh sekildi ýgitip asty dәmdegish retinde paydalanady, koreyler jana ýilengen jastargha panty ýgindisin syigha tartady eken degendi estip jýrushi edik.

Maralda kýiek mausymy kýz kele bastalady. Búghy men maral jazda birge jýrmeydi. Kýzde qosylady. Búrynghy kezde erkegining mýiizdi jaqsy beretinin tandap alatyn. Búghynyng myqtylary 50-60 maraldy enshilep alsa da, olardy shyghara almaydy. Sondyqtan kýiek kezinde erkegine «kýshtep» 15 maraldan ghana qaldyrady.

«Eki dos» firmasy býginde Aqsu auylynda by alanyn, futbol alanyn salyp jatyr. Osy firmanyng basshylary Teliman Jamentikov pen Núrjan Júmaghúlov bauyrlarymyz keleshekti oilasa, astyq salu kerek. Búghylargha eng bolmasa 10 keli jem berilui qajet. Al osy jemdi satyp alatyn bolsa, qaltagha qatty tiyedi.

Turisterding aghyny arylmas ýshin maral mýiizi molynan qorlanuy tiyis. Resey jaghynda bizben shekaralas «Abay» sovhozy bar. Galkin degen ghylym doktory boldy. Bizge de kelip jýrdi. Búryn Reseyding Barnauylynan ghalymdar janúyasymen kelip túryp, júmys jasaytyn. Bizge zertteulerding nәtiyjesi men úsynystaryn berip otyratyn. Jol ainaday edi. Bir jaqsysy, Aqsudyng joly byltyrdan bastap qayta jasalyp jatyr. Qysqasy, Altaydyng brendi - turizmdi damytu ýshin maral, ara, jylqy sharuashylyghyn qatar qolgha alu kerek.

Týrik kәsipkeri Ózgir Aqpaymen osy Oiqaraghayda jolyqqanbyz. Oqighadan oza әngimeley ketsek, Oiqaraghay atauyn oigha oraltqan Qalaghang - qazaqtyng tanymal jazushysy Qalihan Ysqaqov edi. Biz toqtaghan Aqsu auylynan әldeqayda tómende - oida jatqan, ainaday asfalittyng boyyndaghy Topqayyng auylynda alty ay jazyn kók týtin bughan Almatydan qashyp kelip, aunap-qunap ótkizudi songhy bes-alty jyldyng bederinde búljymas әdetke ainaldyrghan Qalaghana is-sapardan qaytarda arnayylap at basyn búryp, sәlem bere barghanbyz. Kosmos energiyasyn alugha eng jaqyn nýkte - Tasshoqynyng eteginde ornalasqan naghyz jaylaudyng tóresi Kondrashka degen beypilorystau ataudyng syryn súraghanbyz. Keybir azamattar ony Núr-alqa dep atasaq dep belsenip jýrgendigin de eske salyp ótkenbiz. «Ottapty! Ol jerding atauy ejelden - Oiqaraghay!» dep short kesken tik minezdi Qalihan agham.

Osy Oiqaraghayynyzda janaghy Ózgir Aqpay byltyr alghash kelgende avtokólikten týse sala jerge bes-alty ret aunap-aunap alyp, jat ta kep topyraghyn sýiipti. Erteninde tansәriden anau-a-u alystan múnartyp kóriner Tasshoqyny betke alyp jayau jýrip ketipti. Alayda, qasyna birge ilesip kelgen kóp qazaqtyng bireui ghana Shebenuha-Tasshoqynyng basyna órmelep shyghugha beyil bildiripti.

Oyqaraghaydan oralysymen «Eki dos» firmasynyng qúramyndaghy «Aqsu-DEEN» birlesken kәsiporny» seriktestigining diyrektory Asan Juasov myrzamen kezdeskenbiz. Baysal minezdi Asekeng mәn-jaydy bayyppen әngimelep berdi.

- 98-shi jylghy Ontýstik Aziya daghdarysynyng әserin ózimiz airyqsha sezdik. Koreya bizding әriptesimiz edi ghoy. Sodan maral mýiizining baghasy tómendep ketti. Maral sharuashylyghy qúldyrap, búrynghy 6 myng bas maraldan 2 myng ghana bas qaldy. Endigi maqsat - maral basyn kóbeytu. Songhy jyldary «Eki dos» firmasy búl salagha qomaqty investisiya salyp jatyr. Keleshekte Reseyden maral alamyz. Maral da mal, onyng qanyn auystyryp otyrmasa bolmaydy. Asyldandyru jәne kóbeytu maqsatynda. Maral qos-qostan qozylay beretin qoy emes, jylyna ary ketkende 40 tól әkeledi. Sondyqtan ony kóbeytuding bir joly - syrttan satyp alu.

Búrynghy qorshaular әbden tozghan. Maraldar qayta-qayta qashyp shygha beredi. Sonymen qabat qúrylys jýrip jatyr. Semeyden, Zyryannan qúrylysshylar kelip júmys isteude. Eki, tórt adamgha arnap kottedjder salynyp jatyr.

Qazirgi problema - eng aldymen jol salu kerek. Resey jaghyndaghy Qatyn su óniri bizding Búqtyrma sekildi. Onyng joly sayrap jatyr. Asfalit. Sonday asfalit 55 shaqyrymdyq qiys joly qayraq tasty Aqsugha deyin týsse degen arman bar. Qazir Aqsugha deyin tas joldy Zyryannyng jolshylary janalap jatyr.

Búryn sovhoz kezinde birer gektar jerge ghana kartop salynghan. Biyl otyz gektar jerge kartop ektik. Jalpy, kartop aumaghyn 100 gektargha deyin ósirmekpiz. Katonnyng dәmdi kartoby keyin Manghystau jaqqa da baryp qalar. «Eki dostyn» qúryltayshylary kulitivator, basqa da tehnika alyp berdi. Kóktemnen bastap qayynnyng shyrynyn jinaymyz. Barlyghy bes týrli jiydek alamyz. Auyldaghy balalargha da júmys qoly. Bir bala kýnine eki myng tenge tabady. Aldaghy kezde tosap shygharatyn seh ashayyq dep jatyrmyz.

Búryn Kenes kezinde panty shetelderge ketetin. 1996 jyly Mәskeudegi endokriyn, Habarovtaghy farmasevtika zauyty bar, solargha baryp panty óndiru tehnologiyasyn bekittik. Osy zauytty kezinde Almatygha, ne Óskemenge kóshirmeymiz be degen sózder, oisyz әreketter bolghan. Qúday ondap, osynda qaldyryldy.

25 myng gektar qorshauly jerimiz bar. Berdibek SAPARBAEV kelgeli Shyghystyng brendi maral men ara sharuashylyghyna jyl sayyn on milliondap subsidiya bólinip otyr. Elbasy anada «Deloyd» auditor preziydentine bizding firmanyng ónimin syilapty. Preziydent bilip otyr, pantynyng qanshalyqty paydaly ekendigin. Qaybir jyly bizdi kýzdigýni Astanagha shaqyrdy. Elbasy tapsyrmasymen toqsan sayyn esep berip otyramyz. Kórme kezinde Elbasy janymyzdan ótip bara jatyp bizge qayta qayyryldy. Bizding әrqily panty ónimderimiz Preziydentke búrynnan da tanys qoy, ol osy ónimderge taghy bir ret kóz jýgirtip: «Dúrys! Qazaqtardyng densaulyghyn týzeu kerek!» dedi kóterinki dauyspen.

Asekenning osy aitqandaryna qosyp-alarymyz mynau: Aqsuda maral basyn 10 myng basqa jetkizuge әbden bolady. Ar jaghyndaghy Ridder, Marqakól, Kýrshim audandarynda da maral ósiruge qolayly jerler az emes.

Eger pantogematogendi qoldansa, qannyng qúramy on kýnning ishinde qalpyna keledi. Ókpe auruyn emdeu kezinde pantokrin ishse, emning tiyimdiligi 30 payyzgha ósedi.

Bizding oblysta qazir jylyna bes tonna panty óndiriledi. Aqsudaghy farmasevtikalyq zauyt osynshama pantyny op-onay emdik dәrige ainaldyra alady. Zauyttaghy qondyrghynyng býkil Qazaqstanda balamasy joq desedi. Pantynyng bir kelisin 300-400 dollarda satyp aludy subsidiyalau ýshin eki million dollarday qarjy qajet. Solay deyik. Endi myna esepke kóz jýgirtiniz. Osy panty dәri-dәrmegin elding densaulyq saqtau salasynda aghyngha qosatyn bolsa, halyqtyng densaulyghyn kýsheytu jolynda ýnemdelgen memleket qarjysy milliardtaghan dollarmen esepteler me edi, qayter edi?!

Osy jerde әngimemizding orayy «Aqsu-DEEN» birlesken kәsiporny» seriktestigi farmasevtikalyq zauytynyng óndiris mengerushisi Aghziya Maghzúmovagha sóz tizginin ústatugha kelgendey.

- Pantydan jasalghan ónimderding aghzagha paydasy erekshe. Aghza sharshaghan kezde kýsh-quatty kýsheytedi. Jyl on eki ay shaghyl tastarda ósetin maral tamyr (levzeya saflorovidnaya), altyn tamyr (radiola rozovaya), qyzyl tamyrdy túyaghymen terennen qazyp jeytin maral pantysynyng qúramynda keybir derekkózder boyynsha 26-gha deyin amin qyshqyly bar. Osynday qúnarly shópti jegen maraldyng mýiizi eki aida ghana sapaly bolyp ósedi. Panty ónimin әsirese elimizding Batys jaghynan kóp kelip, qalap alyp jatady.

Memlekettik farmakologiyalyq standart degen bar. Sol standartqa say bes týrli balizam shygharamyz. Olardyng qúramyna 21 týrli shóp kiredi. Mynda bir aurugha em. Bir ghana qaraandyzdyng (devyasil - oryssha aty aityp túrghanday aghzagha toghyz týrli kýsh beredi) ózin aitsaq ta jetkilikti.

Qayynnyng «chaga» dep atalatyn jemisin qoldanyp shygharatyn balizam asqazan jarasyn emdeuge, «Sabyr» qan qysymy jogharylargha, «Itmúryn túnbasy» avitaminozgha, «Azamat» balizamy aty aityp túrghanday, er-azamattargha arnalghan. Balqaraghaydan jasalghan balizamda efir mayy kóp. «Shetka altayskaya» túnbasy tek Altay taularynda ghana kezdesetin shótkilshópten jasalady. Limfa joldary bezderi auruyna, jýrek aurularyna taptyrmaytyn em.

 

«Núr-Búlaqtyn»

bolashaghy - núrly

Ayttyq qoy, Altayda búghy men maraldyng pantysyn, eti men terisi sekildi baghaly ónimderin alumen bәlen jýz ainalysyp keledi dep. Ras, pantynyng qadirin qazaq әli bilmeydi. Aynalyp kelip az-kem derek bergenimiz sondyqtan artyq bolmas.

Panty degenimiz - búghynyng syrty nәzik, júqa terimen «qaptalghan», ishi qangha toly, qatpaghan mýiizi. Mamyr-mausym ailarynda pisip-jetiledi. Panty ósken kezde maraldyng organizmi 25 kelige deyin sýiek tinin (tkani) bóledi. Birde-bir januar múnday ósim bermeydi.

Maral mýiizining kýshi jayly orystar HVIII ghasyr-dyng ayaghynda qytaylardan bilgen. Qytaylardyng maral pantysyn óte qymbatqa satyp alyp jatqanyna orystar qatty tandanady eken. Qytayda maral mýiizinen jasalatyn dәri-dәrmekting resepti turaly alghashqy jazba b.e.d. 168 jyldary jazylghan. Kóne qytay mifologiyasynda tenbil búghylar densaulyq boytúmary retinde baghalanghan. Sol kóne zamannan bizge kóptegen jazbalar jetken. Qazirgi Qytayda maraldyng mýiizi men basqa da bólikteri kiretin dәrining 76 týri jasalatyn kórinedi.

Biraq Altaydyng maralynan alynghan pantynyng tiyimdiligi amerikan, korey, qytay nemese janazelandiyalyq maral pantysynan kemi eki ese qymbatqa, al soltýstikte ósetin búghydan 10-12 esege qymbat baghalanghan. Maraldar tabighy jaghdayda 15 jylday, parkte, yaghni, qolgha ústalghan jaghdayda 25-30 jyl ómir sýredi.

Az-kem derek osylay deydi. Aqsugha oralayyq.

- Byltyr tek bizding shipajayda ghana 163 adam em aldy. Biyl da 200-ge taqau bolady, - deydi Aqsu shipajayynyng mengerushisi Rayhan Núrghaliyeva. Biyl mausym aiynda jóndeu boldy. Kýzde qalghanyn bitiremiz. Negizi 25 oryndyq, biraq bir auysymda 36 adamdy qabylday alamyz. 7 vanna bar. Em alushylardyng 50 payyzy jylda keledi. Negizi, vannany ýsh jyl qatarynan alu qajet. Ýsh jyldan keyin ýzilis jasau kerek. Immuniytetti kóteredi. Anau-mynau júqpaly aurugha jol bermeydi. Qan qysymy óte joghary adamdar ghana emge jiberilmeydi. Birinshi jyly jeti vanna, ekinshi-ýshinshi jyly jiyrma vannadan alady. Bir jarym aiday suyq sugha týsuge bolmaydy.

«Aqsu» emdeu-sauyqtyru demalys ornynyng eki qabatty ghimaraty biylghy mausymgha tolyqtay kýrdeli jóndeuden ótken. Túsqaghazyna deyin janartylyp, jihazy, tósenish-kilemderi týgeldey janadan jetkizilgen. Emdeu-sauyqtyru ortalyghynyng administratory Rayhan Núrghaliyeva bastaghan Rәziya Ramazanova, Erika Qayyrhanova, Gýlsim Dýzbaeva, Nazgýl Ázilbekova, Sayran Júmahanov sekildi qyzmetkerler kelushilerdi kýtip alugha әzir. Tórt mezgil qúnarly tamaq beriledi. Kýnige alatyn eki mәrte bulau jayyna erekshe toqtalayyq.

Búlau - maral mýiizining sorpasyna týsu. +40 gradustyq temperaturadaghy sorpaly vannada 15 minuttay tership jatu. Vannadan shyghyp, tynys alar sәtte sizdi bal qosylghan fitoshәy tosyp túrady. Tek Katonqaraghaydyng tau-tau, say-salasynda ghana ósetin 14 týrli shópten dayyndalatyn fitoshәy soraptaghan son, janaghy ter-ter me, boyynyzgha qaybir kezde bayqatpay enip ketken jel-qúz, kenet kiylikken suyq, aghzada «qanghyp» jýrgen basqa qaldyqtar monshaqtap sorghalaghan termenen shyghyp bara jatqanyn jýikemenen sezesiz. Sonymen bir mezette týrli emdik shópterding de qospasy bar maral mýiizining sorpasymen aghzanyzgha paydaly zattar da enip jatady...

Aqsu - asfalit joldan 55 shaqyrym qiysta, taugha qaray órley baryp jetetin jerde dedik. Osy Aqsudan taghy da tórge qaray otyz shaqyrym jýrseniz Kondrashkagha kelesiz. Búl janaghy ataqty Tasshoqynyng týbindegi eldimeken. Bireu - Belovodie, bireu Kondrashka deydi. Biz Qalaghang - Qalihan Ysqaqovtyng «Oyqaraghayyna» toqtadyq.

Osy Oiqaraghayda otyz jyl maralshy bolyp isteytin Oralhannyng da ortagha salary az emes.

- Júmys auyr. Onyng ebin, ynghayyn bilu kerek. Maral mýiizin qay uaqytta kesu kerek, ony qapysyz saqtaghan jón. Bir júp mýiizdi eki saghat qaynatady. Býgin bir, erteninde taghy bir qaynaydy. Qaynauy bitken song «Jarovoyda» 80-90 gradus ystyqta ústaymyz. Odan keyin salqyn aghash saraydyng ishinde keptiremiz. Vannada paydalanylatyn sorpasy osteohondroz, poliartriyt, radikulitke birden-bir em. 15-20 minut qana sorpagha otyru kerek. Al «Jarovoyda» 80-90 gradustaghy ystyqta on bes-jiyrma minut otyrghan adam mýiiz bulaumen aghzasyndaghy býkil shlagyn shygharady. Ystyqta ústalghan mýiizding auasyn jútqan adam túmau sekildi anau-mynau júqpaly aurulardy elemeydi. Ári tynys joldaryndy tazalap, gaymoritti emdeuge kómektesedi. Maral mýiizin qaynatqanda tek terek qana jaghylady. Ol da tegin emes.

Mýiiz baptaudyng qyr-syryn osy Oiqaraghaygha ózining eski «Uaziygimen» oiqastata jetkizgen «Aqsu-DEEN» JShS diyrektorynyng orynbasary Sayranhan Odinov odan әri terendete týsti:

Bir mýiiz kem degende ýsh retten qaynatylyp, 90 gradustyq ystyqta 5-6 ret ústalady. Auyr mýiizderdi 7-8 ret ystyqta ústaugha tura keledi. Babyna kelgenshe keptirip almasan, mýiiz iyistenip ketui mýmkin. Kerisinshe, ystyqta mólsherden artyq ústasang nemese qatty qaynatsang mýiizding jarylyp ketetini bar. Mýiiz әbden babyna jetti-au degende farmasevt zauytyna ótkizemiz. Jalpy, mýiiz súrpyna qaray irikteledi. Biyl eng auyr tartqan mýiizding salmaghy 13 kelige jetti. Byltyr 10 kelisi kezdesken. Qaybir jyldary rekordtyq kórsetkishi 23 kelige deyin barghan.

Sayranhandy auyldaghylar Saya deydi. Ózi atqúmar qazaqtyng dәl ózi. Bәige attar da ústaydy. Ermek degen bala kýngi dosy ekeui bir ýiir bie de baylap otyr. Qaybir jyly qasqyrdyng arlanyn qys aiynda shalmamen ústap, at qúiryghyna sýiretip jylqy auylgha alyp kelgen Saya búl.

Sýirep alyp kelgen arlannyng jany sonshama berik bolar ma, tiri jatsa kerek. At ýstinde túryp: «Shalmadaghy shala-jansar qasqyrdy úryp óltirinder» dese, túrghandardyng eshqaysysy jaqyndamaydy. Attan týsip, aiyrdyng temir jaq týbin ekpinmen soghatynday bolyp kózine jaqyndatsa, bóri bóriligin istep kózin qaqpaydy-au. Jaqyndatyp túryp, bir úrghanda eki kózi aghyp ketkeni.

- Taghy birde qoyly auyldan qaytyp kele jatyrmyn, - deydi Saya kezekti әngimesining shetin shygharyp. - Aqpan aiy. Týngi on eki. Janymda iytim bolatyn. Layka, bes-alty itke boy bermeytin. Ay sýttey jaryq. Bir zamanda bir nәrse qaraydy. Adasyp jýrgen elik pe deymin. Ýsh qasqyr. Úiyghyp jýr eken. Ekeui otyr. Basym shymyr ete týsti. It attyng astyna kirip alghan, shyqpaydy. Jylqy auylgha keri ketem be, artqa ketem be dep, oilanyp kelemin. Artqa jýreyin desem, jana jylqy auyldaghy jigitterding «Jata ket» degenine kónbey ketkenmin. Keri qaytugha namysym jibermeydi. Bir myqty jylqyshy bolypty, myna Kýrshim jaghynda, Svinchatka degen auylda. Ózining jarau jýirik atymen týndeletip kele jatsa, artynan on alty qasqyr quady. Shauyp kele jatyp qyl arqandy týinektep tastay salghan eken, kóp qasqyr sol arqannan ozbapty, sodan auyldyng ishine biraq kirgen, sóitip aman qalypty. Osy estigen jay esime týsip, arqannyng úshyn jerge tastap jandarynan óte berdim. Aqyryn saygha týstim de, attyng basyn biraq jiberdim. Tanerteng jylqyshylardan estidim, ýsh qasqyr jylqyny quyp, bir jylqyny jep ketipti.

Taghy birde qantar aiynda jylqygha barsam, bir semiz bie qúiryghymen otyr. Qarasam, bir qasqyr qúiryghynan basyp alypty. Sóitsem, ústap otyryp, jiberip qalady ghoy, sol kezde bie omaqasady da, qasqyr januardy tamaghynan oryp jiberedi eken.

Osy Oiqaraghayda Shyghys Qazaqstan oblystyq ekologiya basqarmasynyng bastyghy bolyp istegen Rashid Adamovty kezdestirdik. Bylay dep oy bólisken:

- Búl jerge besinshi jyl ýzbey kelemin. Tabighaty, auasy tamasha-aq! Búnday әsem jer әlemde joq! Súlu, asqaq Múztau, Tasshoqynyz әne túr! Naghyz energetikalyq ortalyq. Tanghajayyp!

Sauyqtyru kesheni immundyq jýiendi nyghaytady. Men, mysaly, osy jaqqa keletin kezden beri qysta túmaudy bilmeymin. Ekinshiden, ómirlik tonusym joghary, óz-ózime degen senimim nyq. Búl jerding tartylys kýshi keremet! Jylda kelging keledi. Ishetin asyng - taza, ekologiyasy - taza. Tәjiriybemnen bilemin, 15 jyl búryn búl jaqqa tek ózimizding jaqtyng adamdary ghana keletin. Qazir Mәskeuden, Sankt-Peterburgten, tipti mynau óz Altaylary ózderine jaqyn Barnauyldan, Novosibirden keletin kisi qarasy óte kóp.

Talay jerding topyraghyn bastym. Álem maqtaytyn Shveysariyada boldym. Áriyne, óte tamasha. Biraq onda barlyghy әsire-jasandy, әsire-úqypty. Katonqaraghay tabighatynyng tabighilyghy jaghynan Shveysariyany basyp ozady. Búl turasynda talay-talay әdebiyet oqyp tauys-tym. Tabighattyng ýilesimi men maral mýiizining sorpasy taptyrmas em ekenine әbden kózim jetti. Búnday senimnen meni eshkim aiyra almaydy. Men siyaqty múnda ýzbey keletin dostarym, tuystarymnyng qarasy da jyl sayyn kóbeyip, turizmning qyzmet kórsetu dengeyi damyp keledi. Osy dengeydi әlemdik shamagha shygharsa, búl aimaqtyng keleshegi eresen ekenine dau joq.

 

Toqang omartasyn oilaydy

 

Aqsu auylynyng ejelgi túrghyny Toqtarhan Bighazanovtyng jasy 66-da. Ara sharuashylyghymen otyz jyldan beri shúghyldanady. Toqang bylay dep әngime aitqan:

- Bizding audanda «Korobiha» degen sovhoz boldy. Pechiyden ary qaray 18 shaqyrym. Bir jyly osy sovhoz memleketke 250 tonna bal tapsyrdy. 250 tonna bal! Taghy bir jyly bizding kenshar Kenester Odaghy boyynsha ekinshi oryn aldy. Ol kezde ara kәsibine degen kózqaras basqasha edi.

Toqsanynshy jyldary ara sharuashylyghy qúldyray bastady da, keyinnen ayaghynan túrghanday boldy. Qazir qaysybir omartashylarda 100-ge deyin ara úyasy bar. Ókimet býginde aqsha, dotasiya bólip jatyr. Osynyng bәri óz nәtiyjesin beredi dep oilaymyn.

Jalpy, bizding ónirge bal arasy 1800-shi jyldary kelgen. Ana Jazobagha deyin 18 omarta túrghan. Sekseninshi jyldargha deyin aranyng auruy bolmaghan. Aranyng ishi ótetin auruy ghana bolghan. Bir kisige 136 úyadan keletin. Jazda bir kómekshi beredi. Myna aurudan keyin 100-ge, odan 70-ke týsirdi.

Varoatoz, ostoartroz deytin aurular keyin shyqty ghoy. 1980-shi jyldary, bir jazda úshaqpen Almatydan Óskemenning janyndaghy «Ushanov» kensharyna ara әkeldi. Ara auruy sodan tarady.

Odan keyingi problema - baldy ótkizu. Búryn «Zagotkontora» degen mekeme boldy. Baldy qayda ótkizemin dep basyndy qatyrmaytynsyn. Býginde bir tonna bal shayqap alsan, ony ótkizip kór. «Bәlen jerde baghasy qymbat» deydi. Barsang - baqyr da joq. Ótkizu qiyn. Qazir osy auylda, osy manayda 20 shaqty omartashy bar. Bir omartadan 18 keli alynady. 100 shelek bolsa, 1 tonna bolady. Mende 20 ghana qaldy. Búryn 96 bolatyn.

- Qazir oblys basshylyghy bal-ara sharuashylyghyna kónil bólip jatyr. Neni eskeru kerek? - dep súraq qoydyq Toqana.

Ara sharuashylyghyna qajetti balauyz, unitary, t.b. shygharatyn sehtar jaqyn boluy kerek. Eng úzaghanda audannyng ortalyghynda ornalassa. Bal ónimin qinalmay ótkizetin, búrynghynyng «Zagotkontorasy» sekildi qazirgi naryq jaghdayyna beyimdelgen mekeme qajet.

Bayaghyda bizding baldyng basym bóligi Qaraghandynyng kondiyter fabrikasyna baratyn. Búryn eng nashar otbasy joq degende bir bidon bal satyp alatyn. Soghystan keyingi bizding úrpaq aranyng arasynda óstik. Kartoptyng arasyna baldy salyp jep jýre beretinbiz. Qantta - glukoza, balda - fruktoza basym. Sondyqtan bal tez qorytylady.

Myna Verh-Katonnyng baly qysta qatpay túra beredi. Ony biz әinek-bal deymiz. Móldir, ózi súiyq bolyp túrady. Qazir, biraq búrynghyday egis joq. Búryn, sov-hoz jonyshqanyng әr týrin (esparset, klever, luserna) qaraqúmyq, t.b. salatyn. Jazda gýlding barlyghy gýl bermeydi. Bizding aralar «Sredne-temnaya lesnaya» degen toptyng ishinde. Ózi yzaqor. Tang atqannan týn batqansha tynym tappaydy.

Ýkimet maral men ara sharuashylyghyna subsidiya bermey, salanyng algha basuy qiyn. Mysaly, asyl túqymdy iri qaragha subsidiya qarastyrylghan. Al eldegi maraldyng basym bóligi osy Katonqaraghay audanynda ghana ghoy. Ózimizding ekonomikalyq potensialymyzdy ary qaray damytuda osy salalardy óz dengeyinde kótere alsaq iygi. Shyghys Qazaqstannyng jalpy, eksporttyq potensialy da ýlken. Shyghystyng basqa oblystardan bir ereksheligi, tabighaty bólek. Qysta 50 gradusqa jetetin ayazy, jazda aptap ystyghy bar.

«Eki dos» firmasyna qaraytyn «Núr-Búlaq» demalys ornyn alayyq. Byltyrdan bastap jolgha qoyylypty. Qanshama adamgha júmys ornyn berip otyr. Qanshama adamdar demalyp, em alyp jatyr.

Shaghyn jәne orta biznesti damytamyn degenderge memleket, suy bar, joly bar, elektr jaryghy bar, mindetti týrde qoldau kórsetui tiyis. Ýkimet shaghyn jәne orta biznestegi kәsipkerlerge infrastruktura jaghdayyn sheship berui kerek. Jol ma - jol salyp berui, jaryq pa - jaryq tartuy, suy ma - suyn jetkizip berui kerek. Jeke kәsipkerding aqshasy oghan jete me?!

Shyghystaghy eng ýlken mәsele - jol mәselesi. Mysaly, Alakóldi alsaq ta sol. Alakólge jetu ýshin myng shaqyrym jol jýruing kerek. Bireu jol jýrgendi únatady, bireu joldy kótermeydi. Sondyqtan úshaqpen qatynaudy qolgha alu qajet.

Oblys joba jasap, qarjylandyrudy qolgha aluy tiyis. Ol óz-ózin aqtaydy. Jaqsy jol jasap qoysa, turister qarasy qatty kóbeyetinine dau joq. Shyghys Qazaqstannyng tabighatynyng qay jeri kem basqa shetelderden?!

Tabighat baylyghyn iygeru, júmys ornyn sheshu, demalysty úiymdastyru ýshin «Núr-Búlaq» sekildi on bes-jiyrma shaqty demalys oryndary qajet. Demalys oryndary neghúrlym kóp bolsa, olardyng infraqúrylymdary da jyldam jóndele bastaydy. Atqarushy organ men ýkimetting birlesken júmysy búl. Investisiyalyq jobany ýkimet saraptan ótkizedi. Orta biznes degende biz kóbine sauda-sattyqpen ainalysatyndardy menzep jatamyz. Búl jerde mal ósirumen, eginshilikpen ainalysatyndar, qosalqy júmystarmen ainalysyp jatqandar syrt qalady.

- Osy mәseleni neghúrlym bilikti kóteruding joly qanday?

- Resey jaghyndaghy Altayda 30 myng maral bar, jylyna 4 million demalushy keledi degen derekti estip otyrmyz. Óitkeni, olarda turizm qatty damyghan. Germaniya kezinde Týrkiyada turizmdi damytugha ýlken qarjy qúighan. Birte-birte Týrik azamattary sol demalys oryndaryn óz menshigine alghan. Sol sekildi memleket múnday ýlken nysandardy óz aqshasyna saluy kerek. Mysaly, bizde iri «QazMúnayGaz» kompaniyasy bar. Sol kompaniya birneshe investisiya salsa, keyin aqsha týskennen song ol joba qaytarym jasaydy ghoy.

«Qazaqtardyng densaulyghyn týzeu kerek!» degen Elbasy sózinen ýlken qorytyndy shygharghanymyz jón ghoy. Jogharyda aittyq, bizde kesek qarjylyq qúrylymdar az emes. Solardyng ózi bir-birden demalys oryndaryn salsa, búl olar ýshin bastapqyda ýlken payda әkelmes te. Biraq Elbasynyng jogharydaghy sózinen bir nәtiyje shygharayyq, dep qarjy saluymyz kerek qoy. Búl biznesting artyqshylyghyna qolynda aqshasy bar azamattardyng kózin jetkizuge tiyispiz. Ekinshiden, maraldyng basyn kóbeytuge kýsh saluymyz kerek.

Áriyne, oblys basshylyghy maral sharuashylyghyn qolgha alyp jatyr, joldy jóndep jatyr, auruhana, mektepter salyp jatyr. Búqtyrma arqyly ótetin parom qyzmetinde búryn subsidiya bolmaghan.

Qysqasy, jyl on eki aida bir keletin demalysty óte ondy paydalanudy qazaq ýirenui qajet. Altayymyzdyng keremet qasiyetin sezinui kerek.

 

Teliman turizmdi týletpek

 

«Eki dos» firmasynyng bas diyrektory Teliman Jamentikovpen sapar sonynda kezdeskenbiz. Sabyrly, salmaqty, sarabdal oily azamat ekendigi birden bayqalady. Bas diyrektordyng sózinen de angharghanymyz, ózimizding de kózimiz jetkeni - anau tórjaylaudaghy Belovodie-Oyqaraghaydaghy demalys orny da jaqyn keleshekte «Núr-Búlaqtaghyday» jarqyrap shygha kelmek. Mynau Maraldyda tamyzdyng onynshy júldyzynda taghy sonday bir keshen ashylmaq.

Osy demalys oryndarynyng barlyghynda Katondaghy em aludyng basty kóziri - mýiiz sorpasyna týsu, boydaghy qyryqqúrsau «shilәkti» aidap shyghatyn qúrghaq bugha qyzdyrynu, fitobóshke qarastyrylmaq. Demalushylardyng taudaghy maral mýiizin kesudi kózimen kórip, mýiiz qanyn ishuine jaghday jasalmaq. Keleshekte «Núr-Búlaqtyn» irgesine de maral jayylymyn ashu josparlanyp otyr. Ol ýshin janynda 10 gektar jayylymdyq jer bar.

Sonday-aq, býgingi tanda 400-dey shyghysqazaqstandyqty enbekpen qamtyp otyrghan «Eki dos» aldaghy uaqytta audan ortalyghynan fanera shygharatyn zauyt ashudy kózdep otyr. Búl da qosymsha júmys kózi bolmaq.

- Dosym Núrjan Júmaghúlov múnaymen shúghyldana-dy. Ekeuimiz 2-3 jyl búryn osy jaqta bolyp, turizm biznesimen ainalyssaq degen toqtamgha keldik. Audannyng sol kezdegi әkimi Serik Zaynuldinning qabyldauynda boldyq. Audandaghy iri maral sharuashylyghyn, «Aqsu-DEEN» zauytyn satyp aldyq. Maral mýiizi qazir arzandap ketkendikten óndeu arqyly qúnyn kóteremiz, - dedi Teliman Qabykenúly Jamentikov.

«Eki dos» firmasynyng Katonqaraghay jerine qadamdary sәtti bastalyp, Shyghys Qazaqstan turizmining týrlenuine, janasha týleuine ekpin qosty. Býgingi tanda «Eki dos» qaramaghynda «Aqsu» JShS maral sharuashylyghy, «Aqsu-DEEN» dәri-dәrmek zauyty jәne bes birdey emdeu-sauyqtyru kesheni bar. «Eki dos» enshisindegi «Katonqaraghay» emdeu-sauyqtyru korporasiyasyna qarasty demalys oryndary «Aqsu», «Belovodie», «Jazoba», «Maraldy», «Núrbúlaq» dep atalady.

Býginde eki mynnyng ýstinde maral bar. Olardyng qanyn auystyru ýshin Reseyden búghy satyp almaq. Egin saludy, mal bordaqylaudy, jylqy basyn kóbeytudi qolgha almaq. Biyl biraz jerge kartop salyndy. Qazir et, sýt, qymyzdy auyl túrghyndarynan satyp alyp otyr. Auyl túrghyndaryna búl birtalay kiris.

- Audan әkimimen arada memorandumgha qol qoyyl-ghan. Sonyng negizinde auyl ishinde futbol alany, soghys ardagerlerine eskertkish, jastardyng by alany, balalar ortalyghynyng qúrylysy jýrgizilip jatyr, tayauda ashylu rәsimi jasalady. Almatyda sport keshenimiz bar. Bolashaqta auyl sportyn damytyp, auyl balalaryn tәrbiyeleu oiymyzda bar. Qysqy sportty da qolgha almaqshymyz, - deydi QazPTIY-ding múnay fakulitetin bitirgen, jas kezinde sportpen de den qoyyp ainalysqan Teliman Qabykenúly. Auyldardan mamandargha ýy satyp ala bastadyq. Ol da ýilerding baghasyn kótere týsti. Mysaly, Maraldy auylynan ótkende 70 myngha satyp alghan ýiler qazir 300 myngha kóterilip ketti. Qazirgi uaqytta 400-dey adamdy júmyspen qamtyp otyrmyz.

 

P.S. IYә, múqym týrki júrtynyng Otykeni - Katonqaraghayda turizmdi damytugha barlyq jaghday bar. Anau aspan astyndaghy ashyq múrajay - Berel qorghandary, ataqty Rahman qaynary, aibyndy Múztau... Sanap tauysa almaysyn.

Biz tek qazaqtyng qos isker azamaty Teliman men Núrjannyng Altaydaghy turizmdi damytu baghytyndaghy ghana emes, basty brend - maral men ara sharuashylyghyn órkendetu orayynda qolgha alyp jatqan isterin ashyp kórsetuge tyrystyq.

Qaytarymyzda «Núr-Búlaqtan» eki-aq shaqyrym jerdegi Topqayyng auylyndaghy qaraghaydan salghan qarasha ýiinde jatqan qazaqtyng dara qalamgeri Qalihan Ysqaqovqa amandasa kirdik. «Qatynqaraghaydy jappay turister basatyn kýn alda. Mandayy jarqyrap әlemge tanymal bolady әli!» dedi Qalaghan.

Solay bolaryna senim mol.

 

Saylau Tóleuov

 

Katonqaraghay audany,

Shyghys Qazaqstan oblysy