Balanyng byldyrlaghan tilin estip, tәtti qylyghyna tәnti bolghannan asqan baqyt joq shyghar búl fәniyde. “Ómirding bir qyzyghy bala degen...” dep, Abay atamyz aitpaqshy, qay jaghynan alyp qarasanyz, biz búl jalghanda tek bala ýshin, balanyng ertengi bolashaghynyng jarqyn boluy ýshin ghana ómir sýredi ekenbiz. “Tәrbie kózi — tal besik” dep balagha jastan dúrys tәrbie beruge jantalasamyz. Sol jolda ayanbay ter tógemiz әri ózimizdi qúrban etemiz. Árbirden song tirnektep jinaghan azyn-aulaq dýniye-mýlikti ózimiz iship-jemesek te, balamyzgha shashamyz. Búl, әriyne, “bala — bauyr etin” degen sózding tekten-tek aitylmaghanynyng búltartpas aighaghy bolar.

Balanyng byldyrlaghan tilin estip, tәtti qylyghyna tәnti bolghannan asqan baqyt joq shyghar búl fәniyde. “Ómirding bir qyzyghy bala degen...” dep, Abay atamyz aitpaqshy, qay jaghynan alyp qarasanyz, biz búl jalghanda tek bala ýshin, balanyng ertengi bolashaghynyng jarqyn boluy ýshin ghana ómir sýredi ekenbiz. “Tәrbie kózi — tal besik” dep balagha jastan dúrys tәrbie beruge jantalasamyz. Sol jolda ayanbay ter tógemiz әri ózimizdi qúrban etemiz. Árbirden song tirnektep jinaghan azyn-aulaq dýniye-mýlikti ózimiz iship-jemesek te, balamyzgha shashamyz. Búl, әriyne, “bala — bauyr etin” degen sózding tekten-tek aitylmaghanynyng búltartpas aighaghy bolar.
IYә, bala jas shybyq siyaqty. Baptap, kýtip qaramasang qisyq ósui mýmkin. Kerisinshe, kýn sayyn su qúiyp, ósip-jetiluin qadaghalap jýrsen, boyyn әldebir ziyankesterden aulaq ústaytyn aghash siyaqty týzu ósedi. Búl bizding sanamyzda alghash mektep tabaldyryghyn attaghannan sinisip qalghan mysal. “Kel balalar, oqylyq” dep balghyndardy әrip tanugha shaqyratyn әlippening atasy Ybyray Altynsarinning ósiyeti. Bir qaraghanda, búl taptyrmas teneuden bastau alghan mindet múghalimdik jýkti arqalaghan mamandyq iyelerine tiyesili. Shynynda da, “balany bastan” demekshi, әueli ata-ana, sosyn ústaz buyny beky qoymaghan әri oiy jetilmegen balanyng dýniyetanymy men oy elegining tereng hәm keng boluyna baryn saluy tiyis. Alayda, býgingi ústaz osy boryshtyq mindetin adal atqaryp jýr me? Bala janyna ruhany nәr berip, boyyndaghy jaqsy qasiyetterin sinire biletin múghalimder bar ma? Keshegi oqushy, býgingi jas buyn keleshekte sol alghan azyghyn, nanyn tauyp jey alugha jaratyp jýr me?
Bir kezderi keybir mektepte sauaty joq, oqymaghan “múghalimderdin” ústazdyq etip jýrgenin estip, jaghamyzdy ústaghanymyz bar. Ásirese, búl kesel auyl mektepterin dendep alghan-túghyn. Auyldyng әkimnen keyingi “Qúdayy” sanalatyn mektep diyrektoryna súraghanyn bersen, bildey “tariyh”, “matematika” pәnining múghalimi bolyp shygha kelesin. Jәne ústazdyq enbek jolyng ary qaray uayymsyz jalghassyn desen, syi-siyapat múnymen toqtap qalmaydy, dәlireginde, mektep diyrektory taqtan tayghanynsha әr jyly arnayy “otmetka” jasap otyruyng qajet. Eger alda-jalda diyrektor jyly ornyn bosatsa, ertesine sen de shyqtym dey ber. Sebebi, jana diyrektor lauazymdy biyligin útymdy paydalanyp, “jana múghalimder” alu arqyly jana somadaghy, yaghni, inflyasiyagha shaqqandaghy parany jinap alady. Mine, búl dinastiya osylay jalghasa beredi, jalghasyp ta keledi. Al múghalimning bedeldi mamandyq ekenin eskersek, onyng syily әri qúrmetti adam ekendigi әsirese, auyldy jerde qatty bayqalady. Nege deseniz, auylda jalaqysyn uaqytyly alatyn, ózgeden erek kórinetin de múghalim. Biraq, әlgindey sauatsyz múghalimnen bilim alghan balanyng bolashaghynan ne kýtuge bolady? Bar talap balanyng 42 әripti tanyp, ony qosyp oqy biluinde me? Býgingi úrpaq keleshegine barmaq basty, kóz qystymen qaraytyn bәzbir qanipezer diyrektordyng qoghamdy jegi qúrttay jep, irkittey iritip jýrgeni kimge mәlim? Qazir qogham bolyp sybaylastyq jemqorlyqpen kýresip jatyrmyz. Onyng alghashqy “qarlyghashtary” biylikting o jaq bú jaghynda jýrgenderden tabyluda. Bir kishkentay auyldyng újymyn basqaryp jatsa meyli dersin, dәu de bolsa, biylik ýlken senim artyp tapsyrghan keybir eks-ministrler men komiytet basshylary el-júrttyng aldynda budjetting aqshasyn qymqyryp, masqara etti. Mine, múnday adamnyng ólshemin armen emes, aqshamen ólsheytin buyn qaydan keldi deysiz. Áriyne, janaghy biz aitqan sauatsyz múghalimder “bilim” bergen ortadan. Al, Bilim jәne ghylym ministri J.Týimebaevtyng ózi bilim salasynyng sybaylastyqtan aryla almay otyrghanyn, ony qúrtu tek ministrlikting qolynan keletin is emes, múnymen býkil qogham bolyp kýresu kerektigin aitqan-dy. Endeshe, búghan daua bolar emdi ministrlik te juyq arada sheshe almaytyn synayly.
Biz tilge tiyek etken mysaldyng keyipkerleri tek auylda ghana bar dep oilasanyz, qatelesesiz. Bilim men mәdeniyetting ortasy sanalatyn qalanyng ózinde de tanqaldyratyn jayttar joq emes. Bәrimizge belgili, songhy kezde ministrlik mektep ishinde aqsha jinaugha, otyrys jasaugha tyiym saldy. Búl búiryqty qaperine alyp jatqandar da bar, almay jatqandary da bar. Tipti, bitirushi týlekterding qoshtasu saltanaty tek mektep ishinde ghana atap ótiledi dese de, keybir mektep ústazdary men týlekteri búny jón kórmey, meyramhanada toylanuyn maqúl kórdi. Ol ýshin әr týlekten 90 myng tenge aqsha jinaghandaryn da estidik. Áriyne, aqsha jinau, múghalimge syi-qúrmet jasau mektepting qanday ortadan qonys tepkendiginde jәne kóbine-kóp qaltalylardyng balasynyng oqityndyghyna baylanysty. Shyn mәnine kelgende, bir Almatynyng ózinde әr mektepting orny әr týrli. Eger kópsalaly nemese terendetip oqytatyn bilim úyalary bolsa, onda qazirgi jargonmen aitqanda, ýnemi “baydyn” balalary oqidy. Tipti, balandy osynday mektepke berging kelse, aldyn-ala “sauyt-saymanyndy” dayynday ber. Búl jerde balanyng qabileti, daryny ekinshi orynda, al aqsha birinshi oryngha shyghady. Sol sebepten de dәmetkenin (onyng ózi az aqsha emes) bermesen, “mektepte oryn joq” degen syltaular kóse-kóldenendey beredi. Esesine, qaltasy júqaltang otbasynyng balasy kәsiby statusy tómen, ortanqol mektepting bilimin qanaghat tútady. Yaghni, kórpesine qaray kósiledi. Búl ashy da bolsa, qoghamnyng býgingi shyndyghy ekenin moyyndaugha tiyispiz.
Býginde qogham ekige jarylghan uaqyt. Búrynghy bay, kedey degen taptyq top qazir de bar. Baydyng balasy aqshagha sengen, kedeyding balasy bilimine sengen zaman. Ekeuining tandaghan joly da basqa. “Bay baygha qúyady, say saygha qúyady”. Jalpaq tilmen aitqanda, “Ash bala toq balamen oinamaydy, toq bala ash bolam dep oilamaydy”. Bayshykesh balasynyng oqityn ordasy da, aralasatyn ortasy da ózgeshe. Tipti, keybir ata-ana balasynyng bolashaghyn túmandap jatqanyn bilmeytin bolu kerek, balasynyng ústazyn erekshe “әspetteudi” dәstýrge ainaldyrghan. Ár toqsan sayyn pәlenbay aqshany laqtyryp, balasyna dúrys kózqaraspen qarauyn qiyla súraytyn múnday ata-ana búl ómirde bәrin aqsha sheshedi dep tújyrymdaydy-au, sirә. Býgin bar, erteng joq, qoldyng kiri – aqshanyng qashangha deyin serik bolatynyn kim bilsin? Eger, ayaqasty búryn mensine bermeytin kedeyding qatarynan bir-aq shyqsan, aqshagha, sosyn ata-anasyna jaltaqtaghan bala bilimin qalay alyp ketedi? Áu basta balany da, múghalimdi de aqshamen qyzyqtyryp jýrgende, osy jaghyna tereng boyladyq pa? Álbette, joq.
Bolashaghymyz balamyzdy osynday kereghar hareketke әues etip, dúrys joldan taydyryp hәm óne boyynyng qisyq bituine basqa emes, ata-ananyng ózi atsalysyp jatqan kezde Abaysha balasyn mektepke “bil” dep emes, kerisinshe “qyzmet qylsyn, shen alsyn” dep berdim” deytinder kóbeydi. Dәldigin aitqanda, “balam galstuk taghyp, kresloda shirenip otyratyn sheneunik bolsa eken” dep pendeshildikke salynatyn ata-ananyng qatary ósude. Sony maqtan etip, sheneunik balasynyng arqasynda óz abyroyynyng asqaqtaytynyna kózi jetetin siyaqty. Búl naghyz “Zamanyna qaray adamy” nemese “Zamanyng týlki bolsa, tazy bop shaldardyn” jetesiz әreketi. Jәne búl balang ýshin jighan dýniyenning jelge úshyp, qayyrymdy qaytarymynyng bolmauyna әkeletin birden-bir kedir-búdyr jol. Óitkeni, qazir shen men shekpendining ýstem jýrgizgen uaqyty qúrdymgha ketken. Elimiz jana baghytqa qaray qadam basyp keledi. Beybit elding úrpaghy bilimdi boluy shart. Ol ýshin balagha bilim nәrin beretin ústaz qauymy bilikti, óz isine adaldyq tanytsa iygi. Sol jolda ayanbay enbek etip, әrkez úlaghatty ústaz atyn arqalap jýrudi baqyt sanasa, sonda ghana tәuelsiz elding ertenine tirek bolarlyq jastar keledi ómirge. Onsyz siz ben bizding aityp otyrghanymyz bos әngime.

Dinara MYNJASARQYZY
«Týrkistan» gazeti 25 mausym 2009 jyl