Jeksenbi, 1 Tamyz 2021
jazylghan jaydyng janghyryghy 3303 32 pikir 29 Mamyr, 2020 saghat 13:34

Zeynolla Sәnikti qaralaghan Qabdeshting ózi qanday?..

Avtordyng ózining taqyryby: Zeynolla Sәnikti qaralaghan Tarbaghataydan «el kóshirgen- iydeolog» Qabdeshting ózi qanday!

«Shyday almaghan - buaz iytin angha qosady» degendey, Qabdesh endi Asqar IYgen degen bireuge qolqa salypty. Ol Qabdeshke ara týsemin dep, sol jaqtasyna Janat Ahmadiyding soqqy bolarlyq kóp sóilemderin qaytalap aityp, ózderin-ózderi masqaralaghan. J.Ahmadiydi «әr shópting basyn bir shalyp...» degeni - jaqtasyna shoqpar bop tiygen dәleldi sózderdi etegimen zorlap jauyp, joqqa shygharghysy kelgeni. Júrtqa bilinip bolghan nәrse: «el kóshirgeni», «iydeolog» bolghany Z.Sәnikting kitabyn olay tyqpalap, búlay tyqpalap úrlap kóshirgeni tәrizdi basy ashyq shyndyqty Asqar IYgen mysyqtyng tezegin kómgendey kómip әurelengen. Al Qabdesh ózi jauap jazarlyq beti bolmay, barlyq ótirigi ashylyp, úrlyghy әshkerelengen son, jaqtas izdegen. Biraq elge mәlim Qabdesh býitip dau qozdyrghan sayyn ózining bet perdesi jyrtylyp, abyroydan aiyryla beredi. Asqar men Qabdesh J.Ahmadiyding jandy dәlelderin azyrqansa, onda men aitayyn.

2002 jyldyng kýzinde Z.Sәnik Almatygha kóship kelgende Qabdesh jazghan «Darabozdy» oqyp, jaghasyn ústady. «Mening jazghandarym taraularynda soqta-soqtasymen jýr. Tek tonyn teris audaryp, óz oiy ghyp jaza bergen» dep jýrdi. Almatyda Jaghda aghanyng erterekte Qytaydan kelgen tanysy, bir aqsaqal Zeynolla aghany qonaqqa shaqyrghan eken, men Zekenning qazirgi ýlken kәsipker balasy Qanat ekeuin mashinamen alyp bardym. Qabdesh pen Jaghda agha jәne Qaldybay aqsaqaldan ózgelerin tanymaymyn. Z.Sәnik Qabdeshke onsha ish bermey jýretin. Sol jerde «birdeme» úrttasa kónildenip shygha keletin Qabdesh otyrysty ózi basa biylep, aghynan jarylghan edi. «Zeke agha, sizding «Qabanbay batyr» kitabynyz mening eki tomdyq «Daraboz» romanyma jaqsy arqau boldy» degenin sol jerde otyrghan bәrimiz estidik. Ásirese sol otyrysty beyne kóriniske týsirip alghan Zeynollaúly Qanattyng ýiinde kýni býgin saqtauly. Al auzy-múrny qisaymay aghynan aqtarylyp, әlgi sózdi aitqan Qabdesh Z.Sәnikke neghyp óshtesip aldy demeysiz be?! Ózi sәl qarsy kelgen elding syrtynan bylghap sóilemey, baspasózde bir tiyispey qoymaytyn Qabdesh: «Zeynolla degen bireuding «Qabanbayy» oqugha kelmeydi, shatpaq birdeme» dep qaralap jýrgenin estigen Zeke aghang bir kezdeskende oghan: «Sening onyng ne? Ar-úyattan bezip, kitabymnan tútasymen úrlap paydalanghandy bilesin. Ol kezde meni Qytaydan kele qoymas dep oilaghansyn. Sonyng ózinde men saghan tiyisuge elden úyalyp jýrsem, «Qabdesh» basynmen sening múnyng qalay?!» dep, tyiym sala sóilegen eken. Qabdeshke sol dert bolyp jabysqan. Sodan tartyp mening tuysym Z.Sәnikti «Jas Alash» gazetinde qasaqana qaralaugha shyqty. Kózi tirisindegisimen qoymay, әli kýnge deyin ómirden ketkenine kóp jyl ótken marqúmnyng aruaghymen kýndes bop alysuda. Búrynghylardy qoya túrghanda әlgi 6 nauryz 2020 jylghy maqalasynda da sol bayaghy tynysh jatqan aruaqqa qayta soqtyghyp, Zeynollanyng jazghany «oqugha túrmaydy» degen negizde taghy jazghany – ishin tyrnaghan óshtikting әlegi. Z. Sәnikting bala-shaghasy, otbasy azarlanyp, nazalanyp kýnirenude. Kózi joq adam daulasa almaydy degeni shyghar. Zeynollaúly Qanat ashynghanynan sotqa berip otyr. Biz de kuәning biri bolamyz.

2008 jyly 6 mausymda Múqanshyda Qabanbaygha eskertkish ornatylghanda eskertkishti somdaghan avtor Bolat Qúsayynov qalybyn Almatyda dayyndap, túlghasy Bejin qalasynda qoladan qúiylghanyn, attyng tórt ayaghy Múqanshyda qúrastyrylghanyn aitqanda, «men Bejinde mýsin qúiylghanda arnayy bardym» dep jýrgen Qabdeshting aty atalmady. «Mýsindi qúighanda qasynda bolghan edim, jaqsy shyghypty» dep maqtanghan edi. Mýsinshi Bolat Qúsayynov ony auzyna almaghanyna qaraghanda Qabdeshting әlgi aitqany kýmәndi kórindi. Jәne odan búryn Qytaygha barghanda kóp kidirtpey qaytaryp jibergen Qytay ókimeti ony Bejinde sayrandatyp qoymaytyny mәlim. «El kóshirgen ótirigi» taghy bar. Osy orayda aitpaghym, sol joly eskertkish ornatu saltanatynyng sonynda Jarbúlaqqa kól jaghasyna kәsipker Úlyqpan Sydyqovtar (inisimen birge) qonaqtardy syilaghan dastarqan ýstinde Qabdesh mening kózimdi baqyraytyp qoyyp, auyryp kele almay qalghan Z.Sәnik turaly sóz bola qalghanda,: «Zeynolla degen bireu Qytaydan kelip, ketip jýr deydi... Olardan ayaq tartpasa bolmaydy!.. Qytaydyng tynshy-shpiony emestigine kimning kózi jetedi» dep, jazyqsyz adamnyng aryna daq sala sóiledi. Óz qúlaghymmen estigen men mine tirimin. Dәl sol siyaqty 2008 jyly qazan aiynyng 24-kýni Janaqorghandaghy Tólek Atanyng kesenesi basynda oghan da jeke ózi ie bola sóilegen Qabdesh órli-qyrly shalyqtap, bóse siltep, osy jaqtaghy býkil Naymandargha qatty min taghyp, bayaghy (betpaq) Qabdesh ekenin kórsetkenin halyq jaqtyrmay: «Mynau qanday adam ózi?!» desip túrghandary anyq estildi. Jәne «múnan keyin búny shaqyrtpau kerek» desip jatty. Ony qoyghanda taghy eng óreskel bolghan qiyanaty basqarushylargha Qabdesh aldyn ala Z.Sәnik turaly «búny Qytaydyng jiberip otyratyn shpiondyghynan sau emes» desip jýrgender bar... Múnday ruhany qasiyetti orynda sóiletkizbender» degenin sondaghy basshy naymandardyng biri Saparbay Oljabaev Zeynolla aghagha óz auzymen aityp berip aqtalghan. Sózim ótedi dep adam qúqyghyn osynsha ayaqqa basyp qorlau - adamshylyq pa?! Qanday qara niyettik desenshi! (IYә, Qabdeke, sol joly Zeynollany sózge shyghu tiziminen óshirtip tastaghanyng әli esinnen shyqpaghan shyghar?)  Qabdeshting múndaghy qyzghanyshy ne deseniz – osynyng aldynda bir kýn búryn, yaghny 25 qazanda Týrkistanda ótken eskertkishting ashylu saltanatynan songhy asta Zeynollanyng tarihy dәleldi sózderine halyq óte riza bolyp, Qabdesh shet qalghan. Z.Sәnik eginine týskendey bolghan.

2009 jyly qyrkýiekte Taldyqorghandaghy Qabanbay eskertkishining ashylu saltanatyna Seydaqymet Shóregeevting shaqyrtuy boyynsha men arnayy bir kýn búryn bardym. Seydaqymet maghan: «Almatydan kelgen qonaqtardy tanisyn, solardy kýtesin» dep attaryn jazyp berdi. Biletinderim Sovethan Ghabbasov, Qabdesh qana. Dastarqan basqaryp sóz beru Qabanbay kesenesining shyraqshysy Kamal Ábdirahmanovqa tiydi. Óshtesken adamyn «ol nege sau jýr» dep ózi auyratyn Qabdesh qoy... Onymen bayaghydan jaulasyp jýretin Qabdesh kókiygennen kókiyip qaldy. Alghashqy sóz Qabdeshten búryn S.Ghabbasovqa berildi. Eng soraqysy, Ghabbasov tarihy derekterdi qozghap sóiley bastaghanda-aq, Qabdesh myna jaqtan qap-qara bop býlinip, onyng sózin bóle ketti: «Sen dәrigersing be, tarihshysyng ba?» dep, aityp túrghan sózin búzdy. Sovethan el aldynda qatty ynghaysyzdanyp toqtap qalghanda, Qabdesh onan ary tiyisip sóiledi. Sol arqyly oghan aldymen sóz bergen Kamal Ábdirahmannan da óshin osylay almaq bolghan. K. Ábdirahman da Qabdeshke ne isterin bilmey ýnsiz túryp qaldy. Sol sәtte tynyshtyqty men búzyp: «Sizder bilim salystyryp; talas-tartysqa salu ýshin kelgen joqsyzdar. Ár sóileushi ózining bilgenin aitugha qúqyly emes pe» dep edim, Qabdesh meni atargha oghy bolmay sileyip qaldy. Jiynnyng syiqy búzyldy. Qabdeshting janaghy qylyghyna ashulanyp ketken Sovetan Ghabbasov ózin ústaugha mýmkindigi bolmay júdyryghyn týiip, qasyndaghy ony salyp ketuge ontaylana bergende, abyroy bolghany bir jigit jýgirip jetip arashagha týsti. Qabdeshke sodan keyin sóz berilgen edi. Túlan tútyp qap-qara bop qantýlenip alghan boyy sóilemey qoydy. Búl jiynda oblys basshylary bar edi. Qabdeshting qylyghy solardan óte ynghaysyz boldy. Qabdesh keshki banketke kelmey qaldy. Aldynghy býligimen syiy bitken siyaqty. (El aldyndaghy beynesi osy boldy).

2010 jyly Jaghda agha qaytys boldy. Aqyn Qasymhan Begmanovtyng J.Babalyqovqa arnalghan «Etnograf aghamen súhbat» kitabynyng túsaukeseri Últtyq kitaphanada ótti. Qabdeshke sóz berilmey túryp, halyqqa abyroyly ghalym Túrsynbek Kәkishev sóiledi. Bayaghy (kókdoly) Qabdesh sýiegine bitken sýikimsizdigimen Túrsynbekting sózin qayta-qayta búzyp, qarsy sóilep auzyn qagha berdi. Mәdeniyetti Túrsekeng kórgendiligine salyp ýndemey óz sózin jalghastyra bergen. Biraq zalda otyrghan men tanymaytyn bir azamat: «Ey, Qabdesh, auzyndy jauyp otyrmaysyng ba!» dep tastap edi. Qabdesh Túrsekenning bayandama sózin onan ary búzyp, әlgi jigitke de shaptyghyp, namysyna tiyetin birtalay auyr sóz aityp, jinalystyng tynyshtyghyn búzyp boldy. Sonynan Jaghda aghanyng qyzy Roza sol jerde dastarqan jayghanda halyq jazushysy halyqtyng kózinshe taghy bireumen sharmayaqtasyp ketken edi. Oghan qarsy sóilegen bireuding zildi dauysy shyghyp jatty. Qabdesh amalsyz basylyp qaldy. Men Qasymhannan kitabyna qoltanba alghaly jatyp, Qabannyng kimmen úrysqanyn bayqamay qaldym. El ýdireyisip qalghan. Sonyng dolyghynan Qabdesh sharuany úiymdastyryp jýrgen Qasymhangha sol jerde qatty dikildep sóilep: «Meni ýiime aparyp tasta» dedi de, túsaukeser iyesin elden bólip, ertip shyghyp bara jatty. (Qabdesh ketip qalsa aspan jerge qúlaytyn siyaqty). Esesine zal toly ziyaly qauymnyng narazylyghyna úshyraghanyn bildi me eken. Osy әreketting barlyghy «Qabanbaydyng iyesi jalghyz men, ózgeler maghan qúrday jorghalap túruy kerek» degen ózimshildikten shyghatyny mәlim. «Asqan ózimshildikten búzaqylyq tuady» degendey, sol ózi «jekemenshiktep» iyelenip alghan «Darabozdy» qalay jazghany esinde joq...

06.03.2020 jyly «Jas Alash» gazetining betinde daukestigimen «danqy» shyqqan Qabdesh Júmәdilovting «Ádebiyette oqigha úrlaushy...» degen maqalasy shyqty. Onda ózi tis basyp jýretin ózgelermen qatar qaytys bolghanyna talay jyl ótken mening aghayym, jazushy Zeynolla Sәnikke de ýshinshi ret bayaghy bir óshtik jalasymen taghy tiyisip otyr. Ol az bolghanday, «Abay» portalynda ózining bir «janashyryna» Zekendi taghy qaradýrsin dolbar sózben qaralatyp otyr. Qabdesh ózi mezi ghyp bolghan Almatydan eshbir sóz sóiler «qamqor» taba almay, Astanadaghy Asqar IYgen degen ózinshe dilmәrsynghan bir rulasyna (Dórtuyl) «qolqa» salghan kórinedi. (Dúrys, sharighatta da «tuysyna qamqor bol» deydi... Shaytangha sharyq kiygizgendey myndaghan shaqyrymnan «kisinesip» ýn qosqan). Sol Asqar IYgen Janat Ahmadiyding men kuә bop qol qoyghan naqty dәleldi maqalasynan olay attap, búlay attap, shyndyqty etegimen jappaq bolypty. Boyyndaghy ónerining barynsha sheshensigen Asqar IYgen «keremet» teneuimen: «Janat Ahmady er batqan attay qayqandap, shógir basqanday shómshendep...» deydi. Pó!.. Ne-de-gen otauyz, oraq tildi edi. Ózining jazghany boyynsha 30 jyl auyz әdebiyetin jinaghan foliklorshy-til mamany «shógir basqanday «shómshendebin» ózinshe altyn ornynda aityp túrghanday. «Tenizding dәmi tamshydan» sózgersigen A.IYgen qanday foliklorshy ekenin ózi shamalata bastady. Maqala avtoryn múqatpaq bolghandaghy taghy bir sóilemi: «Janat Ahmady kóshin toqtatyp qoyyp qonys qarap...» dep ózi biletin bir dóidala maqalyn qoldana salady. Jәne әsirese kitaby esim «Ahmadi» degendi «aq», «qara» týske bólip «Aqmadi» dep jazghany qabiletining qanshalyq ekenin ashyp túr. Ári J.Ahmadiyding kitaptarynyng múhabasyndaghy familiyany oqyp kórmey «Aqmadi» dep jýrgen adam Janattyng jazghandary turaly shimirikpey «sóz qozghap», ony Qabdeshting kitaptarymen «salghastyrmaq» bolady. (Bireu turaly bir nәrse aitu ýshin aldymen soghan qatysty birdene bilu kerek qoy). Ol ghana emes, ózine únap ketse kerek, ózi qarsy jauap jazyp otyrghan Janat Ahmadiyding maqalasyndaghy bir-eki maqalyn Janattyng ózine qarsy qoldanyp ta jiberipti... Sol arqyly júrtty ózine Asqar IYgen degen myqtygha jalt qaratqysy kelgen. IYә, biraq «sýieushisi myqty sýiek jútsa da qaqalmaydy» degendey, Qabdeshtey «sýienishi» bar adam qúrghaq talqan jep otyryp, sybyzghy tartsa da qaqala qoymau kerek qoy... Aptyghyp tauyp, alqynyp ýilesken. Biraq «aptyqqan qyran ang ilmeydi, asyqsang da aptyqpay asyq» degendi oilamay, ózin ústap bergen A.IYgen Z.Sәnikting balasy taspagha týsirip alghan Qabdeshting sózi turaly: «Q.Júmәdilov basqany aitsa aitar, «Zeke, sizding kitabynyz men «Darabozdy» jazghanda ýlken kómek jasady» dep aitpasy anyq» deydi. Taspadaghy beynelerimen sol otyrys tútas týsirilgen sózdi zang aldynda kórsetsek, ne betterindi aitasyndar?! Asqar IYgen degen kim dep súrastyrghanymyzda, ony Qytayda jýrgennen tanityndar: «Qonyrauy qaqpay jatyp syldyrlaytyn, tynysh jýrmeytin, jenil auyz, jer tauysqan bireu bolatyn» des-ti. «Bir elding kýresinin shoqyghan qargha ózge bir elge baryp «súnqar» atanghysy kelipti» degendey, Asqar «sheshen» ózin bylay qoya túryp, alashqa әigili daukes Qabdeshke «qayran rulasy» retinde jaqtasqysy kelipti. Asqardyng búnysy onsyzda 6 nauryz 2020 jylghy («Jas Alashtaghy») maqalasymen typ-tynysh jatqan eldi dýrliktirip, basy bәlege qalghan Qabdekenning qotyrynyng auzyn onan ary tyrnatyp, túz septirgennen basqa paydasy bolmaytynyn oilamaghan. Endigi is zang orny arqyly sheshiledi. Olay bolsa, endi Qabdeshting eng soraqy úrlyghyn ashayyn.

1987 jyly agham Mәuken Qytaydaghy Z.Sәnikten Qabanbay batyrdy zerttep jazghan ýsh dana kitap әkelgen edi. Z.Sәnik óz qoltanbasymen birin «inim Tóken Shotanbekovke» dep maghan, ekinshisin de arabsha qoltanbasymen Jaghda aghagha, ýshinshisin jerlesi Maqsút Shafighigha jibergen eken. Aytqan adamdaryna tabys ettim. Kóp úzamay Jaghda agha maghan telefondap: «Tóken, sen qolyndaghy kitapty maghan oqugha әkep bershi... Mening qolymdaghyny Qabdesh súrap aldy» degen son, aparyp berdim. Biraz uaqyt ótkende J.Babalyqovtan ózim әli oqymaghan  kitabymdy súraghan edim. «Qabdesh menen qoymay súrap aldy. Ózindegisin bireu alghan eken, kimge bergenin «úmytyp» qalypty» dedi. Tanyrqap, ishimnen tyndym da qoydym. Sodan 1989 jyly otbasymmen Qytaygha ózim barghanymda Súltan Shәkentayúly degen aghayymnan әlgi «Qarakerey Qabanbay batyr» atty kitaptan bireuin alyp keldim. Eng ghajaby, búl kitap endi taghy Qabdeshke kerek bola qapty... Bayaghy júrtqa sózi ótetin Jaghda agha 1990 jyly maghan telefon shalyp ýiine shaqyrdy. Barsam: «Tóken, ana Qabdesh jazushylardyng Gornyy giganttaghy demalys ýiinde Qabanbay turaly kitap jazyp jatyr eken. Sening kitap әkelgenindi bireuden estipti. Sony maghan aityp, at-týiedey qalap otyr. Seni soghan shaqyrghan edim, maghan әkep bershi» dedi. Jaghda aghanyng kónilin qimadym. Ishimnen: «apyr-ay, ә» dep, ózime qútaymay qoyghan kitaptan ýshinshi ret taghy aiyryldym. Keyin Jaghda aghadan súrasam, Qabdesh: «oy, qayda qalghanyn bilmeymin» depti. Sóitsem, men «qoyyn aldyryp, qorasyn bekitken» degenning ózi bolyppyn. Keyin oilasam, Z.Sәnikting kitabynan úrlap kitap jazghysy kelgen Qabdeshting súmdyghyn ózinen basqa eshkim bilmeui kerek bolghan eken. Z.Sәnikti ol kezde Almatygha kelmes dep oilaghan. «U jasaudy qoymaghan udan óledi», «jylan arbaudy qoymaghan jylannan óledi» degen bar. Zang aldynda kezdeskenshe...

Dúghayy sәlemmen Tóken Shotanbekov

Qosymsha: Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir almastyrugha әrkim qúqyly. Jogharydaghy spiykerding pikiri redaksiya ústanymyn bildirmeydi. Aldaghy uaqytta maqalada esim-soylary atalghan jekelegen azamattar redaksiyamyzgha jauap beruge niyetti bolsa, olardyng da pikirin beruge әzirmiz. 

Abai.kz

32 pikir

Ýzdik materialdar