Qazaq  elining tәuelsizdik alghanyna biyl jiyrma jyl tolatyn bolsa da, memleket qúrushy qazaq halqynyng qordalanyp qalghan biraz mәselelerining әli de bolsa sheshimin tappay jatqanynyng sebebi ne degen súraq - kózi ashyq, kókiregi oyau әr qazaqtyng jýregine shanshu bolyp qadalyp jýrgeni belgili. Biraq, bizding qazaq ózine tәn beyghamdau, tym tózimdilik tanytatyn sabyrlylyghy men ýsh jýz jylgha tayau moynyna kiyilgen otarlyq sayasattyng yqpalynan jigerinen airylyp, qúlminezdikke dushar boluynan últ mýddesi ýshin úiysu,  tabandylyqpen kýresu mәselesine kelgende  jaltaqoylyq pen az tabysqa toqmeyilsuge jol berip jýrgeni de belgili. Sonymen qatar, kezinde rushyldyq pen jershildikti tiyimdi paydalanghan otarlyq  ayar sayasat qazaqtyng boyyna shym - shymdap sinirgen ózimshildik pen alauyzdyq  ta,  bizding belsendi óz qúqymyzdy qorghauymyzgha ziyan keltirip jýrgeni ayan. Oghan evrosentrizm filosofiyasynda tәrbiyelengen zamandastarymyzdyng  ozyq órkeniyet tek batystyng «payda men baylyq adam baqytynyng shyny» - degen synarjaq úghymyn algha tartyp,  shyghystyng barsha adamzatqa adamy qúndylyqty baghalaudy ýiretetin ruhany órkeniyetinen airylghany da  qosylyp otyr. Qazaq  halqynyng osynday kýrdeli jaghdayyna qoghamdaghy tirshilikke baylanysty tuyndaytyn kóptegen qolaysyz jaghdaylardyng da әser etetinin esten shygharmauymyz kerek.

Qazaq  elining tәuelsizdik alghanyna biyl jiyrma jyl tolatyn bolsa da, memleket qúrushy qazaq halqynyng qordalanyp qalghan biraz mәselelerining әli de bolsa sheshimin tappay jatqanynyng sebebi ne degen súraq - kózi ashyq, kókiregi oyau әr qazaqtyng jýregine shanshu bolyp qadalyp jýrgeni belgili. Biraq, bizding qazaq ózine tәn beyghamdau, tym tózimdilik tanytatyn sabyrlylyghy men ýsh jýz jylgha tayau moynyna kiyilgen otarlyq sayasattyng yqpalynan jigerinen airylyp, qúlminezdikke dushar boluynan últ mýddesi ýshin úiysu,  tabandylyqpen kýresu mәselesine kelgende  jaltaqoylyq pen az tabysqa toqmeyilsuge jol berip jýrgeni de belgili. Sonymen qatar, kezinde rushyldyq pen jershildikti tiyimdi paydalanghan otarlyq  ayar sayasat qazaqtyng boyyna shym - shymdap sinirgen ózimshildik pen alauyzdyq  ta,  bizding belsendi óz qúqymyzdy qorghauymyzgha ziyan keltirip jýrgeni ayan. Oghan evrosentrizm filosofiyasynda tәrbiyelengen zamandastarymyzdyng  ozyq órkeniyet tek batystyng «payda men baylyq adam baqytynyng shyny» - degen synarjaq úghymyn algha tartyp,  shyghystyng barsha adamzatqa adamy qúndylyqty baghalaudy ýiretetin ruhany órkeniyetinen airylghany da  qosylyp otyr. Qazaq  halqynyng osynday kýrdeli jaghdayyna qoghamdaghy tirshilikke baylanysty tuyndaytyn kóptegen qolaysyz jaghdaylardyng da әser etetinin esten shygharmauymyz kerek. Jiyrma jyl ómir sýrip otyrghan bizding qoghamymyzdyng qalyptasu kezeni әlide bolsa biraz qiynshylyq pen qayshylyqty bastan keshiretini belgili. Óitkeni  qoghamnyng ómiri ózin qorshaghan әlemdik qauymdastyqtar men qosa óz halqynyng talaptarymen  de úshtasyp órbiytin tabighy zandylyqqa baghynatyny aqiqat. Osy damu zandylyghynyng bir ereksheligi әr memleketting ózindik útymdy, parasatty, jigerli ústamyna baylanysty halqynyng ruhany qúndylyqtary saqtalyp, dәuletti, tәuelsizdigi men egemendigi berik saqtalatyn mәdeniyeti joghary el bolyp  qalyptasatyny haq. Bodandyq qúryghynan qútylyp tәuelsizdigin alghan halyq  egemendi el boluyn qalasa, eng aldymen jigerli týrde otarlyq sayasattyng bodandyqta bolghan júrt jadyna sindirgen tegeurindi yqpalynan qútyluy shart. Al, egerde, egemendigi men tәuelsizdigin  qorghauda jigersizdik tanytyp, bylqyldaqtyq kórsetse onday halyqtyng keleshegi joq. Búl qoghamdardyng damu zandylyghynyng búltartpas qaghidasy. Jәne de osy jaghdaydan qútylugha eshqanday da aila men tabighi  baylyqtar arasha bola almaydy. Búl zandylyqtardy keybir Afrika men Aziya elderining bodandyqtan ondaghan jyldar búryn qútylsa da әli kýnge deyin alpauyt memleketterding qanauynan shygha almay otyrghandary rastap otyr. Halyqtyng  dana sózi bar - «Dúshpan kýldirip , dos jylatyp aitady» degen. Al, biz sheteldikterding arqadan qaghyp - «sender keremet sayasatkersinder, aqyldysyndar, jomartsyndar, kenpeyil demokratsyndar» degenine marqayyp, olardyng barmaqtaryn ishine býkkenderin kórmey, úpayymyzdan airylyp qalatynymyzdy úqpay, opyq jep jýrmiz. Aylamyzdy asyramyz dep aidahardan qashyp, ózim ýirengen jauym dep azuly aidyng qúshaghyna erkimizben kiruimizding artynda ne jatqanyn payymdamaghanymyz anghaldyq pa,  joq әlde bizge belgisiz esepten tughan «jaydaqtyq» pa? Sondyqtan da, biz qazaq elining bolashaghyn oilasaq, ótken jiyrma jylda qoghamnyng damu jolyndaghy bolyp jatqan ózgeristerge syn kózben qarap, qayda bara jatyrmyz, betimizdi qalay týzeymiz degen súraqty ózimizge jii qoigha tiyispiz. Osynday qadamgha barugha halyqty iytermelep otyrghan taghy bir jaghday, ol ókimetting memleket tiline janashyrlyq tanytuyna  baylanysty el ishinde til mәselesin sayasatqa ailandyryp otyrghan orys tildi aqparattar men keybir qazaq halqyn әli kýnge deyin mensinbey kele jatqan toptardyng әreketteri bolyp otyr. Ókinishtisi, tilder turaly zangha tolyqtyru engizemiz degen ókimettin, birer baspalar shu kóterdi dep, óz úsynysynan ózi bas tartyp, jigersizdik tanytuy qoghamdaghy óz sheshimin tappaghan keybir kelensiz jaghdaylardyng damuyna әkelip, keleshekte ýlken sayasy daghdarysqa aparatyn joldy ashyp otyr. Eger, tariyhqa jýginetin bolsaq osydan jiyrma bir jyl búryn 1989 jyly Qazaq Respublikasynda tilder turaly zang qabyldanuyn syltauratyp biraz sayasy oiyndardyng úiymdastyrylghany belgili.  Jәne onyng tamyry tereng imperiyalyq sayasatta jatqanyna eshkim kýmәn keltirmeydi. Ol kezdegi Odaqtyng ydyrauy kýn tәrtibinde túrghan sәtte basqa halyqtardy bodandyq qúrsauynan shygharmau baghytynda jasalghan keybir sharalar óz jemisin berip te jatty. Mysaly, Moldaviya elinde imperiyalyq sayasatty qorghaghan  shovinnistik toptyng separatistik qozghalysy,  әskeriylerding kýshimen Dnestr ózenining jaghalauynda últtyq  әkimshilik - territoriyalyq  qúrylymyn jasap aldy. Sonday sayasy jobalardyng biri - Shyghys Qazaqstannnyng ortalyghy Óskemen qalasynda da úiymdastyrylghan bolatyn. Ony úiymdastyrushylar 1989 jylghy qabyldanghan «Tilder turaly zandy» jeleu etip, qazaq halqynyng egemendigin alyp, tәuelsiz el boluyna  qarsylyq  úiymdastyrghan edi. Tәuelsizdigimizge  qarsy istelgen sharalardy úiymdastyryp el arasyna iritki salghandar, sol kezdegi shovinistik baghyt ústanghan, Resey úly derjavalyq  imperiya sayasatyn qoldaytyn azdaghan intelegensiya toptary bolatyn. Osy toptar óz qimyldaryn últtyq qozghalys dengeyine kóteru maqsatynda slavyan halyqtarynyng bastaryn qosyp ýlken kýshke ailandyru jolynda biraz júmys jýrgizdi. Olar qarapayym  halyqtardyng arasynda  slavyan halqtarynyng mәdeny qúndylyqtary men tilining saqtaluyn qorghauymyz qajet degendi syltauratyp ýgit-nasihat jýrgizumen shúghyldandy. Óskemen qalasynda 1989 jyldary «Slavyandar mәdeny qoghamy» ortalyghy(P. Bortniyk), «Rodina» assosiasiyasy(Orys avtonomiyasynyn  últshyl demokratiyalyq intelegentterining birlestigi(N. Golovkov), «Jogharghy  Ertis kazaktar odaghy»(E. Zaporojes, Cherepanov) qúryldy. Búl úiymdar óz júmystarynda eshqanday da mәdeny qúndylyqtar mәselesin kótergen joq, tek qazaq elining egemendigine qarsylyq bildiretin toptardy jinau maqsatynda nasihat jýrgizip, Ertisting ong jaghalauynda Orys últtyq avtonomiyasyn qúru mәselesin kóterdi.Osy qoghamdyq úiymdardyng júmystaryn bir ýlken kýshke ailandyrugha belsendilik kórsetip, olargha ruhany jetekshilik jasap, kósem bolghandar KSRO Jogharghy Kenesi men Shyghys Qazaqstan oblystyq kenes deputattary Petrushenko, S.Vasilieva, N.Golovkovtar edi. Shyghys ónirinde avtonomiya qúru úranyn kóterip biraz arandatushylyq әreketterding kóshbasshysy bolyp, әr dengeydegi  Sovetterdegi deputattardyng basyn osy mәsele boyynsha biriktirip otyrghan M.N.Golovkov bolatyn (Onyng «enbegin» baghalap, jaqtastary, oblys әkimi bolghan  V.Mettening qoldauymen, keyinde Qazaq respublikasynyng Jogharghy  Kenesi deputattyghyna  saylap, ólgennen son  jasyryn, túrghyndardyng kelisiminsiz sheshim qabyldap Óskemen qalasynda ortalyq bir kóshege onyng aty berilgen. Al osy qalada shyn tәulsizdik ýshin enbek sinirgen bir adamgha onday qúrmet osy kýnge deyin kórsetilgen emes). Sol kezdegi tәuelsizdikke úmtylghan respublikalardyng ishinde iritki júmystardyng bel aluyna Kenes odaghynyng imperiyalyq ambisiyasynan tuyndaghan, jýzdegen jyl bodandyqta bolghan halyqtardy óz uysynan shygharmaugha baghyttalghan sayasatynyng yqpaly edi. Osynday sayasattyng saldarynan últtyq respublikalarda egemendikke aparatyn qadamdar jasay bastaghan kezderde, oghan qarsy separatistik baghytta belsendi  júmystar úiymdastyryla bastaldy. Jәne de osy separatistik qozghalysty sol kezdegi ortalyq basqaru jýiesi zandastyrugha mýmkindik jasap otyrdy. Mysaly, 1990 jyldyng 26 sәuirinde KSRO nyng preziydenti M.Gorbachevting qol qoyghan atyshuly «Óz últynyng memlekettik qúrylymdarynyng syrtynda túratyn nemese KSRO aumaghynda onday qúrylymy joq  KSRO azamattarynyng últtyq bostandyqta damuy turaly» zany dýniyege keldi. Osy zannyn  7 - babynda: «KSRO aumaghynda ózderining últtyq - memlekettik qúrylymdary joq, biraq ta túrghyndardyng kópshiligin qúraytyn, shoghyrlana qonystanghan jerlerdegi  últ toptarynyn   últtyq, ruhany jәne tilge baylanysty azamattyq talaptarynyng oryndaluyna yqpal tudyratyn  últtyq  әkimshilik - territoriyalar qúrugha mýmkinshilik beriledi (últtyq audandar, últtyq eldi mekender jәne últtyq selolyq kenester)» - deydi. Sonymen qatar, eng soraqysy osy baptyng sonynda: «Odaqtyq , avtonomdyq  respublikalardyng kelsimimen basqa da jaghdaylarda últtyq  әkimshilik - territoriya qúrylady» - delingen. Zannyng osy 7 - babynda  «...últtyq   әkimshilik - aumaqtardy qúru,  sol jerlerdegi túrghyndardyng kópshiligining erikti pikir bildiruine negizdeledi...» dep separatizm tudyru jolyndaghy qúqyqtaryn naqtylap kórsetken. Col kezdegi KSRO jogharghy deputattary bolyp qazaq elining namysyn qorghap jýr degen betke ústar azamattarymyzdyng osy zandy qol shapalaqtap qarsy alghandary әli kýnge deyin týsiniksiz. Búl zang odaqtyq, avtonomdyq  respublikalardyng jergilikti halyqtarynyng qúqyn óreskel búzyp, olardyng óz tәuelsizdikterin ansaugha da mýmkinshilik bermeytin, moynyna bodandyq qamytyn mәngi kiygizudi bekitken bolatyn. Óitkeni, basqa halyqtardyng ókilderi osy zangha sýienip talaptar qoysa odaqtyq, avtonomdyq  respublikalardyng barlyq qalalarynyn,  ónerkәsip damyghan aimaqtary men tyng iygerilgen jerlerdegi  túrghyndarynyn  kópshiligin jergilikti halyqtar emes basqa últ ókilderi qúraytyn bolghandyqtan onday qúrylymdar qúrylatyn jaghdayda jergilikti halyqtar túratyn el aty bar, biraq zaty joq  últtyq  - memleket qúrylymyna ainalatyn edi. Ókinishtisi, der kezinde Orta Aziya, Kavkaz, Baltika elderinen basqa odaqtyq  respublikalar  osy qiytúrqy sayasatqa útymdy tosqauyl qoya almady. Kerisinshe ol kezdegi biylik qoghamdyq pikir qalyptasuyna yqpal ete almay, keybir jerlerde beyresmy qogham úiymdary halyq arasynda óz pikirlerin taratyp últaralyq qarym - qatynastardy sayasattandyra bastaghany belgili. Sol kezderdegi elimizde qúrylghan kóptegen demokratiya baghytyn ústaghan úiymdar demokratiyalyq úrandardy útymdy paydalanyp, belsendi azamattardy últtyq mýdde ýshin kýresetin sana qalyptastyratyn joldan adastyryp otyrdy. Óskemen qalsynda 80 - shi jyldardyng ayaghynda qúrylghan beyresmy úiymdar  óz júmystaryn demokratiyalyq qúndylyqtardy nasihattaudan bastap, ayaghyn últaralyq qarym -qatynastardy shiylenistiretin jaghdaygha alyp keldi.  Óskemen qalalyq , Oktyabri jәne Uliba audandyq  Sovetterining keybir deputattarynyng yqpalymen qalada «Deputattar tandauy» toby qoghamdyq úiymyn qúryp, qazaq elining egemendigine qarsy ýgit-nasihat júmystaryn jýrgizdi. Qazaq elining óz egemedigin alyp memleket boluyna jәne qazaq tilining memlekttik til statusy beriluine qarsy «Slavyandar mәdeny qoghamy» (keyinde respublikalyq «Lad» úiymyna kirgen) nasihattar jýrgizip, oidan shygharghan aqparattar taratyp, halyqty qarsy kýreske shaqyrghan ýnparaqtarynan ýzindiler keltire ketken jón, mysaly:

«My prizyvaem Vas vostati protiv teh nasionalisticheskih sil v nashey respubliyke, kotorye seiyt rozni mejdu narodami. Partiya «Alash» (ol kezde onday partiya qúryla qoyghan joq) stavit seli sozdati edinoe turkskoe gosudarstvo y uje gotovitsya sezd nasionalistov v Uzbekstane v Tashkente. IYz-za priytesneniy y ugroz v Almatinskoy, Djambulskoy, Semipalatinskoy oblastyah sotny semey Chechensev pokinulo Kazahstan. Respublika drujby narodov porojdaet bejensev. Pobudiytelinym aktom dlya nasionalistov staly Zakon y Programma Sovmina Kaz. SSR o yazykah, kotoroe predusmatrivait prinudiytelinoe rasprostranenie kazahskogo yazyka daje v teh rayonah, gde 90(prosentov) ruskoyazychnogo naseleniya» ... «My protestuem protiv speshnogo prinyatiya Zakona o suverniytete Kazahskoy SSR. My za suverniytet respubliki, no osnovannoy na takom je pravo suverniyteta oblastey y rayonov.» degendi jazdy.  Osy taratylghan ýnparaqtaghy qoyylghan talaptary mynanday edi:

«Tovarishiy!

Obedinimsya y budem nepreklonny v trebovaniiy:

1. Obiyaviti Usti-Kamenogorsk y priylegaiyshie k nemu rayony nasionalinoy

territoriey, gde gosudarstvennym yazykom ostanetsya russkiy.

2. Provesty cherez referendum Zakony o yazykah, sobstvennosty suverniytete, predostaviv pravo samomu narodu mirnym demokraticheskim putem reshiti svoi sudibu.

3. Sformirovati Verhovnyy Sovet Kaz. SSR  iz dvuh palat: respubliky y nasionalinosti, garantirovav tem podlinnoe ravnopravie narodov, projivaishih na territoriy Kaz. SSR.

TOVARIShY ! OBEDENYaYTES !

Prinimayte na sobraniyah kollektivnye protesty y trebovaniya ! Shliyte ih v mestnye Sovety y v Verhovnyy Sovet respubliki. Chtoby sohraniti

dobrososedstvo y drujbu narodov v nashey respubliyke, deystvuyte nemedlenno. Zavtra mojet byti pozdno.

Obshestvo Slavyanskoy Kulitury,

G. Usti - Kamenogorsk.»

Deputattar M.N.Golovkov, N.B.Ivanov, G.IY.Shparaga, T.V.Kazanseva,V.V.Patrakov, A.F.Agarkov, I.A.Lubimov, A.T.Bosonogov, S.M.Sabristov, V.S.Aksenov, V.V.Popov, A.I.Cherkashina, V.VBogoviskiy, E.A.Filimonov bastamashy deputattar tobyn qúryp, Óskemen qalalyq  jәne Oktyabri men Uliba audandyq Kenesterine jәne atqaru komiytetterine óz yqpaldaryn jýrgizip, osy Kenesterding birikken sessiyalarynda  jogharyda atalghan Odaqtyng zanyna sýienip, Óskemen qalasy jәne onyng manayyndaghy audandarda  últtyq  әkimshilik- territoriya qúru ýshin referendum ótkizu turaly Qazaq SSR -nyng Jogharghy Kenesine talaptar qoyghan mәselelerdi talqylaudy  iske asyrdy.

(jalghasy)

«Abay-aqparat»