Áygili jazushy Djordj Orueliding «Malqora» atty atshuly romany esterinizde bolar. Romannyng mazmúnyn tәptishtep jatu basy artyq nәrse.  Romandaghy iydeyanyng ózegi, morali - memleket týgili kishkentay sharuashylyqty basqarudyng ózi toghysharlar men topastardyn, әsireayqayshylar men әulekilerding isi emes ekeni turaly aitatyn edi ghoy.

Songhy kezde bizding Qyzyljar jerinde de el ishine iritki salyp, últ pen últty qaghystyryp, adamdardyng arasyna shala tastap, dýrbeleng salyp jýrmese, boyyna as batpaytyn adamdar payda boldy. Sonyng biri, ókinishke oray, Soltýstik Qazaqstangha atyshuly «Pasha», Pavel Afanasiev bolyp otyr. Ókinishke qaray deytinim, men osy Pashany biraz jyldan beri jerles, kórshi retinde bilemin. Sodan bolar onyng «arghy-bergi qyzmetin» biletin kóptegen adamdar, sonyng ishinde men de, onyng osy uaqytqa deyingi úrda-jyq minezine, odaghay isterine kóz júmyp qarap keldik. Alayda, Afanasievting keyingi kezdegi elding birligine, memleketting qauipsizdigine qater tóndiretin әreketterin kórip-bile túryp ýndemey qaludy ar sanadym.

Kez kelgen isting basyna aty shyqpasa jer órtegisi keletin Gerostrattar aralasar bolsa, onday jandar kórshisining ýii órtenip jatsa, soghan baryp bas ýituge dayar túrady.

Áygili jazushy Djordj Orueliding «Malqora» atty atshuly romany esterinizde bolar. Romannyng mazmúnyn tәptishtep jatu basy artyq nәrse.  Romandaghy iydeyanyng ózegi, morali - memleket týgili kishkentay sharuashylyqty basqarudyng ózi toghysharlar men topastardyn, әsireayqayshylar men әulekilerding isi emes ekeni turaly aitatyn edi ghoy.

Songhy kezde bizding Qyzyljar jerinde de el ishine iritki salyp, últ pen últty qaghystyryp, adamdardyng arasyna shala tastap, dýrbeleng salyp jýrmese, boyyna as batpaytyn adamdar payda boldy. Sonyng biri, ókinishke oray, Soltýstik Qazaqstangha atyshuly «Pasha», Pavel Afanasiev bolyp otyr. Ókinishke qaray deytinim, men osy Pashany biraz jyldan beri jerles, kórshi retinde bilemin. Sodan bolar onyng «arghy-bergi qyzmetin» biletin kóptegen adamdar, sonyng ishinde men de, onyng osy uaqytqa deyingi úrda-jyq minezine, odaghay isterine kóz júmyp qarap keldik. Alayda, Afanasievting keyingi kezdegi elding birligine, memleketting qauipsizdigine qater tóndiretin әreketterin kórip-bile túryp ýndemey qaludy ar sanadym.

Kez kelgen isting basyna aty shyqpasa jer órtegisi keletin Gerostrattar aralasar bolsa, onday jandar kórshisining ýii órtenip jatsa, soghan baryp bas ýituge dayar túrady.

Jasyratyny joq, Pavel Afanasiev qoghamdyq júmysqa aralasqan әuel bastan qay ortada jýrse de osynday aiqay-sýreng qylyqtarymen este qalghan adam. Ol ózi júmys istegen uniyversiytette de, Adam qúqyqtary jónindegi buroda da, «Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng oblystyq filialynda da neshe týrli «aqtandaqtar» qaldyrdy. Bir sózben aitqanda, «Avgiyding atqorasy», odan keyingiler ony әli tazalap әure-sarsang bop jýr.

Afanasievting Soltýstik Qazaqstandaghy memleket, últ mәselesine qatysty, «qazaq» deytin úghymgha qatysty ústanymyn enbektegen baladan, enkeygen jasqa deyin biledi.  Petropavlgha tarihy Qyzyljar atauynyng qaytaryluyna ashyq qarsy shyqqandardyng biri -  osy Afanasiev bolatyn. Soltýstik Qazaqstan oblysynda memlekettik tildi damytu baghdarlamasy talqylana bastaghanda, ózining partiyalyq lauazymyn jeleu etip, taghy da qarsy shyqty.

Jogharyda aitqanday, Afanasiev osyghan deyin «Aq jol» partiyasynyng oblystaghy basshysy boldy. Bizding Petropavlda Afanasiev «Aq jol» partiyasyna emes, «Aq joldyn» aty Afanasievke júmys isteydi» degen әzil, әzil bolsa da aqiqat sóz bar. Soltýstik Qazaqstanda ózining partiyalyq lauazymyn partiyanyng qyzmeti ýshin emes, qaraqan basynyng qamy ýshin meylinshe paydalanghan Afanasievtey birde-bir partiya jetekshisi joq. Múnday «partiya basshysynyn» osy uaqytqa deyin ornynda otyrghany bәrin tanghaldyratyn.

Onyng «sayasy qyzmeti» degende, Afanasievting el senip tapsyrghan deputattyq mandattan aiyrylyp, abyroydan júrday bop, jyl boyy el kózinen tasada jasyrynyp jatyp alghany da eriksiz eske týsedi. Búl el ishinde anekdotqa ainalyp ketken jayt edi.

Endi mine, Afanasievting aty taghy da aqparat qúraldarynda kórine bastady. Ol taghy da ózining ýirenshikti, sýiikti isimen - qaralaumen, dauryqpamen ainalysugha kirisipti. Endigi onyng nysanasy - ózi tamaghyn jep, tabaghyn tepken «Aq jol» partiyasy bop shygha keldi. Al negizinde Afanasiev «Aq jol» partiyasynyng basshylyghyna qarsy shyghyp otyrghan joq. Ol partiyanyng  keyingi uaqytta últtyq qúndylyqtardy úlyqtau, sonyng ishinde  melmekettik til, Alashorda, Jeltoqsan mәselelerin batyl kótere bastaghanyna qarsy shyghyp otyr.

Afanasievtyng partiya basshylyghyna «ashyq hatyn» oqyp kórseniz tóbe shashynyz tik túratyn mәseleler bar. Oqyrmangha búl da qyzyq boluy mýmkin, sondyqtan «Pashanyn» sol hatynan ýzindi keltireyik. «Orys tili  jabayy qazaqtardy adam jasaghan til, sondyqtan óz anasyna qarsy shyqqan qasiyetsiz balalar sony úmytpasyn» deydi qazaq tilining statusyna baylanysty qol qoyghan qazaqtyng aqiyq azamattaryna - «bizding túlgha». Yaghni, ol qazaqtardy, últjandy azamattardy mal dep túr!

Biz búghan búdan әri shyday almaymyz. Memlekettin, elding bolashaghyna qater tóndiretin, últaralyq arazdyqty qozdyryp, qoghamnyng túraqtylyghynyng irgesin shayqaltqysy keletinderge tosqauyl qoyatyn kez jetti.

Búghan tek qogham bolyp qana qarsy túrmau kerek, Afanasievterding shovinistik әreketterine elimizding qúqyq qorghau organdarynyng da nazar audaratyn uaqyty jetti dep oilaymyz. Ókinishke qaray, osynday «ótkeni bar» adamdardy bizdegi orys tildi  aqparat qúraldarynyn, sonyng ishinde «Vremya» siyaqty iri  gazetterding kótermeleui týrli oigha jeteleydi. Búl - kezdeysoqtyq pa, әlde әriden úiymdastyrylghan, qazaq halqynyng eldigine balta shabugha baghyttalghan qúityrqy oiyn ba? Ne bolsa da, dәl Afanasievter qoghamgha da,  ony qoldaghan gazetterge de abyroy әpermeydi.

Afanasievterding eshqashan memleketting bolashaghyna, qazaq tilining keleshegine býiregi búrmau sebebin  olardyng shovinistik pighylymen ghana týsindiruge bolmaydy. Ókinishtisi, «afanasievshildik» qazir bir adamnyng basynan asyp, qoghamdyq qúbylysqa, dertke ainalyp barady. Olar airanday úiyp otyrghan Qazaqstan halqynyng bereke-birligine qarsy shyghyp, sayasatty jeleu etip, manayyna uyn shashuda.

Búlar bizding soltýstik kórshimizding «әser etu» kýshteri, elimizding ishindegi syrt kýshterding «besinshi kolonnasy».

Jogharyda aitqanday, sayasy әumeserlik pen әleumettik toghysharlyq, topastyq eshbir qoghamdy, eshbir memleketti úshpaqqa shygharmaghan. D.Oruell «Malqorasyn» jazghan uaqytta da búl problema ótkir túrghan shyghar. Biraq tәuelsiz, jas Qazaqstangha múnday «qúbylystar» myng ese qaterli. «Afanasievshildik» - tәuelsiz Qazaqstannyng jauy, qazaqtyng jauy. Olardyng tamyryna balta shappay, Qazaqstanda bereke-birlik te, sayasi, qoghamdyq-sayasy túraqtylyq ta bolmasy anyq.

«afanasievshildikke» jol bermeyik aghayyn!

Qyzyljar qalasy

«Abay-aqparat»