«Biz Almatyda túramyz!» Aghynan aqtarylyp, shalqy sheshiledi. Jýrek sózi jalghan bolyp pa? Maqtanysh lebi esedi. Sýisinedi. Al­matysyn - astanasyn sheksiz sý­yetini seziledi. Syrttan barghan­dar osy ghajap sezimge ón-boyyn jylytyp, әserlenip ketetin. Aru Almatynyng túrghyny boludy an­say­tyn. Alataugha qarap, súlulyqtyng ne ekenin úghy­na týsetin. Jasyl-jelegin jamyla kóshesin qy­dy­rystaghanda, júmaqta jýrgendey masayrap, mar­qa­yyp qalatyn. Syldyrap aqqan aryq suy tynysyn ashyp, búrqaqtary kónil kirin juyp, tazalap jal­tyratyp jatqanday ma? Map-mayda samaly ghaziz anannyng mandayynnan jenil sýigenindey, jaydarman jelpip ótedi. Odan sayyn ansarly, siqyrly oy degbirindi ala týsedi: «Almatyda nege túrmadym eken?»

Shirkin-ay, Almatyda túru әr adamnyng ystyq yqylasyn oyatqan tәtti armany bolushy edi. Áli de solay ghoy. Ayasynan Astana kóship ketti eken dep, Almatynyng sayasyn eshkim saghynbaydy degenge kim senushi edi. Eshkim senbeydi. Qayta, Almatygha degen inkәrligi basym kim-kimning de. Búrynghy túrghynynyng da, eshqashan mekendep kórmegenining de. Ansargha әmir jýrmeydi. «Zeynetke shyghy­sy­men Almatyma tartyp otyramyn», deytinderding jolyn kesesing be, týge. Árkimning jýrek tandauy - kónil hoshy. Jalpaq Otanynyng әr týkpirin ystyq ta jayly úya dep baghalaytyn olargha ne kinә tagharsyn?!

«Biz Almatyda túramyz!» Aghynan aqtarylyp, shalqy sheshiledi. Jýrek sózi jalghan bolyp pa? Maqtanysh lebi esedi. Sýisinedi. Al­matysyn - astanasyn sheksiz sý­yetini seziledi. Syrttan barghan­dar osy ghajap sezimge ón-boyyn jylytyp, әserlenip ketetin. Aru Almatynyng túrghyny boludy an­say­tyn. Alataugha qarap, súlulyqtyng ne ekenin úghy­na týsetin. Jasyl-jelegin jamyla kóshesin qy­dy­rystaghanda, júmaqta jýrgendey masayrap, mar­qa­yyp qalatyn. Syldyrap aqqan aryq suy tynysyn ashyp, búrqaqtary kónil kirin juyp, tazalap jal­tyratyp jatqanday ma? Map-mayda samaly ghaziz anannyng mandayynnan jenil sýigenindey, jaydarman jelpip ótedi. Odan sayyn ansarly, siqyrly oy degbirindi ala týsedi: «Almatyda nege túrmadym eken?»

Shirkin-ay, Almatyda túru әr adamnyng ystyq yqylasyn oyatqan tәtti armany bolushy edi. Áli de solay ghoy. Ayasynan Astana kóship ketti eken dep, Almatynyng sayasyn eshkim saghynbaydy degenge kim senushi edi. Eshkim senbeydi. Qayta, Almatygha degen inkәrligi basym kim-kimning de. Búrynghy túrghynynyng da, eshqashan mekendep kórmegenining de. Ansargha әmir jýrmeydi. «Zeynetke shyghy­sy­men Almatyma tartyp otyramyn», deytinderding jolyn kesesing be, týge. Árkimning jýrek tandauy - kónil hoshy. Jalpaq Otanynyng әr týkpirin ystyq ta jayly úya dep baghalaytyn olargha ne kinә tagharsyn?!

Bәrin kózben kórdik, kónilmen sezingen edik. 1997 jyldyng qysy qanday qaharly boldy. Ayazgha buylghan, dýley borandy Aqmola almatylyqtardy nemese elimizding ózge ónirinen qonys audarghan­dardy erkeletken joq. Kórgen kózde jazyq joq. Ysqyrghan jelden ayaldama qalqanymen qosa úshyp ketkeli túrghan adamnyng sharasyz keypin kórgende, jan qysylady eken. Kóktemge salym biyik ghimarattyng jogharghy qabatynan miday jazyq dalagha birdenesin izdegendey telmirip qarap túr­ghan bozbalanyn: «Alataudyng bir shoqysyn әkep qondyra salsa ghoy...» - dep әldekimge shaghynyp jatqanynyng kuәsi bolghanbyz. Mýmkin tauda tughan pende boldy ma eken? Tauda tughandar taudy týsinde de ansaydy deushi edi...

Qalay desek te Arqagha jer úiyghy Jetisudan el astanasy salqar kóshimen qonys audardy. Úly oqigha. HH ghasyrdyng tendessiz ózgerisi. Elb­a­sy­nyn, halyqtyng biregey bitimdi sheshimi. Teginde, astanalar auysuynyng ózi tabighilyq kezegimen rettelip, sheshilip jatatynday bop ta kórinedi. Mú­n­day bastamalar talay uәli auyzdardan shyq­qan da. Aldaspan ghalym Q.Sәtbaev, Alash kósemi Á. Bó­key­hanov, polyak revolusioneri A.Yanushkevich en­bekterinde Qazaq elining astanasyna layyq­ty jer retinde dәp osy Arqa aimaghy bóle-jara la­yyq­talghan edi. Al Mirjaqyp Dulatovtyng 1929 jyly Mәskeuding Butyrka týrmesinde jatyp, tergeude bergen «Qazaqstandaghy qoghamdyq-sayasy qyz­met jәne oghan alashordashylardyn, mening qaty­nasym jóninde» degen jauap maqalasynda: «Qazaq Res­pub­likasyndaghy qazaq jauapty qyzmetker­lerining arasynda jik-jikke bólinu jәne rulyq top­tar qúru respublika ómirge kelgen 1920 jyl­dan bas­talady...», - dep týiindelgen. Endi Mir­jaqyptyng sol jauabyna nazar salayyqshy: «Mәselen, Qa­zaqstan ortalyghyn Orynbordan kóshiru mәselesi kóterilgende Oral, Bókey kommunisteri ortalyq Orynborda qalsyn, eng bol­ma­ghanda Aqtóbe bolsyn degen. Óitkeni, búl eki qala olardyng eline jaqyn. Týrkistan kommunisteri Shymkent, Qyzylorda bolsyn degen. Óitkeni, búl qalalar solardyng eline jaqyn. Aqmola, Semey kom­munisteri ortalyq Semeyde bolsyn degen. Óit­keni, Semey olargha jaqyn».

Qaranyzshy, Mirjaqyptyng qabyrghasy qalay-qalay sógiledi. Birlikting tuyn kóteredi. Eldikke shaqyrghan, úrandy sóz. Jikke bólinbeuge ýndegen qyraghy kóz. Qazaq dertine ainala bastaghan sәl auytqudy sylap tastaugha bekingen pәrmendilik. Tý­bi, bir tóbesi kórinetin tәuelsizdikke jetuding úly múratty jolyndaghy әlgindey keselderden kýni búryn arylugha degen mәrttik qadam men inkәr sezim! Úly iste retsiz andaghaylaudyng qajet­siz­digin úghyndyrghan aqylmandyq! Jasyratyn nesi bar, Aqmolagha bet búrghan úly kóshting aldynda da, sonynda da shúbatylyp neshe týrli sóz jýrdi. Biri - kóshke ong bolsyn aitsa, ekinshisi - qyryn qabaq tanytqan. Tarih ta týzu jolgha týskenderdi emeksip, erik-jigerine sәttilik tileytindey. Solay boldy da. Tegeurindi kóshting basynda - Elbasy. Keyingileri tizgindi teng ústasyp, ýzengige ayaghyn nyq salyp, baqytty ordagha birlikpen bahadýrin qorghay, qolpashtay attanghan... Keyingi nәtiyje barshamyzdyng kóz aldymyzda ghoy.

Sonymen, jana astana jaynap, jasaryp jatyr. Qazaq elining mәrtebesi tipti әlem aldynda ósip, qút qonghan Qazaqstandy jygha tanityn memleketter kóbeydi. Elordagha yntygha kelip, kónil hoshyn eselep qaytady. «Qazaqstan- Nazarbaev» dep, riyasyz shattanyp attanady. Syrt kóz osy­lay­sha súqtanghanda, óz ishimizdegiler taqymyn qy­syp, tamsanbaghanda qaytsin? Bayaghy taudy ansay­tyn­dardyng ózi jazyq dalanyng júparynsyz túra almaytynday ózgerip sala beripti. Tipti: «Irgemizde Kókshening taulary túr ghoy», dep ózge órek­pi­gen­derding kónilin basatyn bolypty. Zeynetke shyq­qan­darynyng keybiri «sol kýni-aq ketemin» deuinen ainyp, otbasymen baquatty ómir sýrip jatyr. Ar­qanyng ayazynan qorynghandar «boy sergiter bo­ra­ny­na» kóndigip qalghandaryn jasyrmay ai­ta­dy.... Qysqasy, Astananyng qysy-jazy úitqyghan jeline janyn-jýregin tosyp, tazalatqysy kelgendey, olar týpkilikti baq qonysyn tapqanday eken. Elbasy aitpaqshy, ken-baytaq Qazaqstannyng qay búryshy da ata-babalarymyzdyng qanymen, arman-tilegimen qorghalyp, mәngilikke menshigimizge berilip, mandayymyzgha búiyrghan jiydelibaysyndy, jәnnat jer emes pe! Onyng әr aimaghy - әr qazaq­tyng túraghy! Ár túrghynynyng ansauly mekeni - bay­taghynyng әr púshpaghy! Býginde әr qazaqtyng bo­yyn­da osynday eldik minez qalyptasyp kele jat­qany- sananyng janghyrghany ghoy! Saf altynday tazarghany ghoy! Mirjaqyp múnyndaghy - ortaq isti sheshu barysyndaghy ru-ru, top-topqa bólinuding nyshany joghalghanynyng belgisi de! Tәube delikshi.

Astanalyq! Sizge kim qyzyqpaydy qazir? Bәri de. Shalghaydaghy shalyng teledidar aldynda shal­qayyp jatyp: «Astanagha arbalyp qaldym, kóship ketsem qaytedi?» dep әdeyi kýpinip, qipaqtapty. «Auylsyz Astana bola ma, sen osynda kereksin»,  dep kempiri keketse kerek. Úpayy ortalanyp qal­ghan shaly sonda: «Bir armanym qalyp barady, sonday әibat qalada senimen tanysqanymda ghoy...» dep sózin jútyp qoyypty. Toyymsyz kәri kózi kempirin de býiirinen týrtip jibergendey eken, bә­tir-au. Jasty da, jasamysty da yntyq etken elor­da osy eken. Al jas túrghyndary qadirin to­lyq bile me! Shau tartqandary shamyrqanbay, shuaq­ty kýn­derin kýngeyli etip ótkize alyp jýr me?

Túrghyndarynyng ruhany dengeyi biyik, mәdeny ómirining mәndi boluyna ne qajet? Tipti әleumettik tirshiligining de sapasy әrkimning әdebiyet pen óner­ge degen súranysynyng jýieli qanaghat­tan­dyry­luy­na baylanysty ekenin basa aitsaq, nesi artyq? Jattandy oidy onyna búrynqyrap zerlesek, shahar ziyaly bolmay, adamdarynyng da ziyaly, órke­niyetke layyqty ómir sýrui neghaybyl sekildi.

Sonda alghy kezekte Astanagha tәn nendey erekshelikterdi sanamalaugha bolar? Aldymen ziyaly túlghalar kóptik etpeydi. Elorda endi ense tiktey bas­taghan jyldary kósheden kórinip qalghan mar­qas­qalargha ótkinshiler osharylyp qarap, qalt tú­ryp qalatyn. Sóitse, mýiizi qaraghayday bolyp elge tanymal túlghalar ketip barady eken. Ár sala­nyng talantty da ózgeshe jaratylystary: Ábish Kekilbaev, Sherhan Múrtaza, Sәken Jýnisov, Er­ke­ghaly Rahmadiyev... Kelesi joly kózge týsip qal­ghan­dary: Ázirbayjan Mәmbetov, Fariza Onghar­synova, Ákim Tarazi, Quanysh Súltanov, Myr­za­tay Joldasbekov, Tólen Ábdik, Aqseleu Seydimbek, Qoyshyghara Salgharaúly... Taghy birde ýlken ghimarattyng aldynda Dýkenbay Dosjanov, Qayrat Júmaghaliyev, Nesipbek Aytúly shoghyrlanyp túr eken. Bәtir-au, bәri de kózge ystyq, kónilge jaqyn beyneler. Dәp qazir auyzgha alynbay qalghandary qanshama? Osylar shynynda da jas Astananyng kórki, sәni, abyroyy, bedeli bola bildi emes pe? Astana sóitip, әdebiyet pen ónerdin, mәdeniyet pen ghylymnyng shamshyraqtary jinalghan ziyaly or­da­gha ainalyp, ruhany әlemi núrlana týsken. Kezinde aty atalghan danghayyrlardyng barshasy Al­maty­nyng túrghyndary bolghan-tyn. Sonyng kórki, ruhany maqtanyshy, jaydarman jaysandary-tyn. Úly kóshpen ilesip, eldik minez tanytqan dara­boz­dar-tyn! Birazy әli de astanalyqtardy ziyalylyq shua­ghy­na bólep, ruhany mәiekke susyndatyp keledi. Ketip jatqandary da bar. Árkimning óz qalauy ghoy. Sóitting eken dep, jazghyrudan aulaqpyz. My­sa­ly, Sheraghandar qayda jýrse de elining panasy, ruhany danasy bola alatyn túlgha emes pe?

Aziada dýrkirep ótti. Hokkeyden basqa qyzyq­tarda jankýierlerding seldirligi angharylyp qal­dy. Mysaly, konikiyshiler sayysy syrt qolpash­tau­syz jetimsirep ótti. Múnda almatylyqtarday sta­dion­gha qoparylyp kelip, «qiqugha» basatyn kórinis әli boyyna darymaghanday. Bir ókinishtisi, әlemdik dengeydegi ghimarattardyng keyde mýmkin­di­gine say júmys istemey, qantarylyp túruy oi­lan­dyruy tiyis. Búdan astanalyqtardyng búqara­lyq sportqa әli de den qoymaghandyghyn angharugha bolady.

Ár dengeydegi týrli merekelik, mereytoylyq kórmeler ótip jatady. Mysaly, kórkemsuret, qol­óner kórmesi delik. Solargha yntygha baryp, ruhany shólin basushylar neken-sayaq. Túrghyndar ziya­ly­lyghynda elenbeytin sәl nәrse bolmauy tiyis qoy.

Astana turaly әn kóp. Otansýigishtikke, qala­ny qúrmetteuge, tarihyn zerdeleuge ýndeydi. Qa­jet-aq! Keybiri sezim qylyn terbemeydi. Jenil-jelpilik basym siyaqty... «Sezim shirkin aq jan­byr­gha úqsaydy, Almatyda jana jauyp, jana jauyp basylghan», dep boygha qan jýgirtip, súlu­lyq­qa tabyndyryp tastaytyn ghajap suretti qala, tabighat beynesi qayda?! Án arqyly mahabbatyn oilap, kónili bosap, shahar kelbetine inkәrlana týsu - qaytalanbas sezim shiryghysy emes pe, bә­tir-au! Esil suyn, Esil tolqynyn ghana dәripteymiz be? Astananyng móldir mahabbaty, shattyghy men múny, gýli, auasy, dauyly men ýskirigi nege kóri­nis bermeydi? Osynyng bәri-bәri nәzik sezimmen әuelense she?

Túrghyndary ziyaly bolu ýshin barlyq jaghday jasalsyn. Qazir qalada «Bukinist» kitap dýkenderi qat. Últtyq dastarqan mәziri tolyq, arzan baghaly ashanalardy kóbeytse. Qymyzhanalar ashylsa.

Últtyq panteon (ziyalylar, ataqty adamdar qorymy) - әlemde bas qala órkeniyetining ajyramas bir úghymyna ainalghany qashan? Biz­de ashyla qalsa, imandylyq núry tó­giler...

Almaty әlgi jogharyda atalghan túlghalar qonys audaryp ketti eken dep, qonyltaqsyp qalmaghan da bolar. Bauyryna basqan ziyaly­lary әli de jetip artylady. Onda tek ziya­ly­lar ghana saltanat qúryp pa? Jaynaghan ruhani, mәdeni, әdebi, óner oshaqtarynda adam iygiligi ýshin jasalyp jatqan aluan is-sharalar Astanagha ýlgi bolsa, qaneki! Sonday ónegening júghystylyghy qanday dengeyde eken, qazir?

Bir qaraghanda, Astananyng da ózindik ruhany órleui bayqalady. Onyng basty sebebi, Elbasynyng kýndelikti qamqorlyghynyng qay­tarymy desek, múnday ilgerileudi qala­ba­sy Imanghaly Tasmaghambetovting jankeshti qyz­metimen tyghyz baylanystyrghanymyz abzal. Almatyday iri megapolisting tizginin myghym ústap, úzaq merzimge negizdelgen oilaryn jýzege asyra bilgen onyng qoltanbasy úmy­tyl­maytynyna әli kýnge deyin sonynan aitylyp jýretin alghys-rizashylyq aghyny kepil. Ásirese, ruhany saladaghy tyndyr­ghandary alghy jyldar enshisindegi marapatqa ie ekendigin moyyndaghan jón. Ziyalynyng keu­­desi altyn sandyq qoy. Al sandaghan ziyaly­gha aqyly men sózin ótkize bilgen IYmekenning ruhany sardar dәrejesine kóterilgeni aqiy­qat. Oghan әrkim tartylyp túratyn. Kez kelgen daryn iyesine talantty, dara sóz aita biletin ol astanalyqtarmen de qoyan-qoltyq ara­lasyp, Elordanyng Almatygha úqsap baghuy­na baryn salyp keledi. Sebebi, Ast­a­nanyng әli de kóp eliktep, kóp ósui kerektigin ol jaqsy týsinedi.

Áriyne, Astananyng Almatygha tenele qony onay sharua emes ekendigin ol tereng payymdaydy. Ensiklopediyalyq bilim iyesi shahardyng ruhany mýmkindigin bezbendey kelip, ziyalylar qauymymen memlekettik óreli isterge úiytqy bolyp jýr. Ana tili qoldanysqa jappay engizilude. Til desek, Orazkýl Asanghazysyz әngimening qynuy joqtay. Manyzdy salany últjandy qazaq qyzyna tapsyryp qonynan әkim kóp nәrse útyp otyr. Tilding kósegesi kógere bastady. Orazkýl hanym bir sóilep bergende, ana tilining úly qasiyeti óz-ózinen tanylady.

Bayaghyda IYmekeng Almatynyng teatrlary­na jii bas súghyp túratynyn sol salanyng bilgirleri aityp jýr. Sol әdetin osynda da tastamaghanyn bilemiz. Juyrda ghana ol As­tanagha gastrolidik saparmen kelgen Almaty jastar teatrynyng ónerin әdeyi baryp tama­shalady. Sonda oiy san-saqqa jýgirmedi deysiz be? (Kenes kezinde, obaly neshik, kompartiya hatshylary túsaukeser kórseti­lim­derine belsene qatysatyn). Astananyng opera jәne balet, drama teatrlarynyng býgingi talapqa (elordalyq dәrejege) say emes ekendigi tolghantatynyn jasyrmaydy ol. Opera ýii salynyp jatyr, dayyn bop qalar. Al drama ghimaratynyng býgingi hali mýshkil-aq. Týbi, bosaghan bir oryngha kóshirgenimen de әrtisteri men kórermenderine olqy soghyp túratyn shyghar. Sondyqtan eshten kesh jaqsy. Sayly etip, jeke ghimarat túrghy­zyl­sa, Almatynyng «әkemteatryndaghyday» kirgen bette-aq kónil sergip, sezim balqyp, óner tylsymy alpys eki tamyrgha leky jóneler edi-au! Qazirgisi ne, quyqtay tartylghan birdene. Ense basylyp, apshyny quyryp jiberedi.

Bas qalagha Almaty teatrlary arnayy gas­trolige kelip túrady. Sondayda úyattan betti basatyn kezder de tuyndap qalady...

Bәri-bәri este, jadta qashalghan. Almaty óz qonaghyn qalay kýtushi edi? Ol da bir dәuren eken ghoy. Jolaushy-jýrek sonau jyl­dary Almatygha sapar shekkende at­qaqtap sogha jóneletin. Almatyny kóru bir arman! Meymandy kýtu joralghysyn ait­say­shy. Dastarqan jayghany, sondaghy sóileu mәneri, Medeuge qydyrtqany, teatrgha apar­gha­ny, parkke bauyr bastyrghany, attanar­daghy kәde-syy jasauy, bәri-bәri kónilden óshi­rilmes. Vokzaldan әn-jyr tókpelep, shygharyp salghany jan semirtetin. Astana vokzaly sonday qyzyq qoshtasulardy bile me eken?

Almatylyqtardyng kóshede qydyrys­tauynyng ózi sәnge bógip túratyn. Qoltyq­ta­syp, әsem jýrispen kóz arbaydy. Jýzderin tómen salmaydy. Asqaq, armanshyl, ertenine elitkish. Kiyim kiyisining ózinen-aq «men astanalyqpyn - almatylyqpyn ghoy» deytindey maqtanysh lebi esedi. Jaqsygha jan ýiir emes pe? Auyldaghylar, audandaghylar, ob­lystaghylar almatylyqtarday bolghysy kelip, lәzzattanatyn, sheksiz qúmartatyn. Qysqasy, Almatygha kelgen әr adam ózining kópten kýtken bir toyyna jinalghanday mәz-meyram kýy keshetin. Keterinde qimastyq jasyn monshaqtay ýzip tastaytyn...

Dәl әlgindey qonaqtar kýtimi, olardyng ansar-ýmiti elordamyzda neshik? Áy, qaydam! Qarapayym nәrsening bәrin jana ejiktep ýirenip jatqandaymyz... Sabasyna týser, týbi. Ilgerileu basym. Sol kónilge medet. Auyzdy qu shóppen, әriyne, sýrte almay­myz... Tazalyqqa mәn beriledi. Esil boyy - kóz qúmary. Toqtanyz! Almatydan aibynyn sәl-pәl asyratyn osy su kórki ghoy! Ártýrli dengeydegi oqu oryndaryna ziyalylar peyildenip bara bastapty. Kitaphanalary bilimge tartady. Kitap dýkenderining tarlyghy - talghamnyng týsinkiregeni me? Áraluan kesh­terge jalynyp-jalpaytyp әreng jinala­tyndar oilasatyn shyghar, bәlkim.

Múndaghy halyq myng qúramdy orkestr sekildi. Áli bir izge, bir әuenge týse qoy­maghanday. Elimizding týkpir-týkpirinen qy­syl­tayang shaqta aghylyp kelip, qúr «armanmen», dabyramen, keyde tipti keuilsiz kýn keship jatqandary da kezdesip qalady. Olar bas shahardyng namysyn jyrtysugha erinshek, enjar, nemqúraydy. «Men astanalyqpyn!» dep marqay bylay túrsyn, qara basyn әreng alyp jýrip, súlbasyn sýiretkenderdi kór­gen­de mysyng basylady. Áriyne, jaras­pay­tyn qylyq, qaradýrsin minez. Al osylardyng bәrin әkim ýiretip, bir shybyqpen aidauy tiyis pe? Ózderi nege talpynbaydy? Asta­na­lyq bolugha beyimdelmeytini nesi?

Qazaq elining astanasy uaqytpen jary­syp, sәuletine dәuleti say bolyp, keler kýnderge altyn aidarly, kýmis qanatty kýide attanyp, janaryn namysqa janyp, әlem­ge týr-túrpatyn súqtandyryp, órke­sh­tenip barady, әne! Qúrylysy qyrlandy, túrmysy týzulendi. Endeshe ne túrys bar? Adamdary oyanuy kerek qoy! Ziyalylargha janassa, jaraspay ma? Ómiri gýldenip, minezi sýiikti bola týsse she... Kórkem qúbylys, ruhany órleu dep, sony aitar edik...

... Astana, әsirese ruhany taghylym jaghynan Almatygha qarap boy týzese, kelisken sәn-saltanatymen qosa, sapaly tirshilik tynysy kenip, meyirimdenip, marhabat­ta­nyp, býgingiden de maghynaly ómir sýrer edi-au!.. Ruhany kemeldilik kenistiginsiz qay astanagha da birdene jetispey túratynday. Siz bop, biz bop sonyng ornyn toltyrugha talpynayyqshy.

«Egemen Qazaqstan» gazeti