Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 4417 9 pikir 10 Mausym, 2020 saghat 19:01

Qazaq polisiyasy júmsaq deytinderge!

AQSh polisiyasy qatigez, al qazaq polisiyasy júmsaq deytinderge!

Rasionaldy oilaudy eshkim joymady. Feysbuktegi songhy posttargha qarap, naghyz pro-government, Erlan Karin siyaqty «memleketshildik» dep qazirgi biylikti aqtap alugha tyrysatyndardy kóbirek bayqay bastadym. Statistikany qarap, zerttegen son, bir jaqty, yaghny ózine tiyimdi jaqty ghana aqtarmay, sonyna deyin qaramaghany jón bolmaghan.

AQSh pen Qazaqstandaghy polisiya qyzmetkerlerin salystyrugha kelmeydi. Nege ekenin anyqtau ýshin aldymen eki qoghamdy salystyrayyq. Gallup analitikalyq kompaniyasynyng songhy zertteuine oray, kәmeletke tolghan amerikalyqtardyng 30 payyzy, yaghny 70 million amerikalyq qaru iyemdenedi eken. Al 43 payyzy qaru saqtalatyn ýide túratynyn bildirgen. Al jalpy barlyq amerikalyqtyng qolyndaghy qarudy arsenal retinde jisang (393 million dana), AQSh әskeri men qúqyq qorghau organdarynda bar qaru kóleminen de asyp ketedi. 393 million dana qaru degenimiz әrbir 100 amerikalyqqa (balalardy da qosa eseptegende) 120 danadan keletinin bildiredi.

Qaru iyemdenu bylay túrsyn, respublikalyqtar, yaghny konservatorlar qarudy ýide saqtaumen qatar týrli qoghamdyq oryndargha barghanda alyp jýruge rúqsat berudi talap etip jatyr. Keybir shtattarda rúqsat berilgen, yaghny supermarkette nemese barda qaru asynyp jýrgen azamattardy kóresin. Onday eregise qalsan, bitting degen sóz.

Sol ýshin de polisiya qyzmetkerleri asa dayyndyqpen, qauip tóngende birden atugha daghdylanghan. Sebebi olar da qaru iyemdengen Redneck Yankee nemese aq últshyl konservatordyng qolynan mert bolghysy kelmeydi. FBI esebi boyynsha ótken jyly sonday myrqtardyng qolynan 89 qúqyq qorghau organy qyzmetkeri qyzmeti barysynda mert bolghan. Endi Qazaqstangha qaytyp oralayyq. Árbir qazaqstandyqqa qansha qaru tura keletinin sanau da aqylgha qonbaydy. Sebebi Qazaqstanda ýide qaru ústau AQSh-taghyday daghdygha ainalmaghan. Sosyn Qazaqstanda qyzmeti kezinde qansha polisiya qyzmetkeri mert boldy? Ol statistikany tapsang da, AQSh-pen salystyrugha kelmeydi.

Ótken jyly Niu-Yorktaghy dosymnyng dosy bir amerikalyqtyng qolynan invalidterge arnalghan jerge kóligin qoyghanyn eskertkeni ýshin mert bolghanyn estidim. Sonday insiydentter bolghan kezde polisiya qyzmetkeri qalay әreket etui kerek? Polisiya maksimum eskertu aitqan azamatty óltire salghan rednekti sózben toqtatugha tyrysady. Bolmasa, yaghny ol qaruyn tastamasa, olar atugha tiyisti. Sebebi polisiyanyng qyzmeti qoghamda tәrtip ornatumen qatar ózine qauip tóngende qorghanugha da qúqyly.

Búl jerde AQSh polisiyasyn da aqtap alugha bolmaydy. Sebebi týrli jaghdayda óz pozisiyasyn asyra siltep paydalanatyn (Eric Garner, George Floyd, Beonna Taylor keysteri) nemese abaysyzda qarusyz azamatty atyp jiberetin oqighalar da tirkelgen. Dәl sonday posttar arqyly sol «memleketshilder» Dúlat Aghadilding ólimine aiypty qúqyq qorghau qyzmetkerlerin aqtap alugha tyrysyp jatqandary kórinip-aq túr. Bile túra olay etpeuge, rasionaldy oilaugha shaqyramyn!

P.S. Surette Trampty qoldaushy konservator amerikalyqtardyng men túryp jatqan Michigan shtaty ortalyq qalasyndaghy Lansing qalasyndaghy shtat gubernatorynyng reziydensiyasy aldyna #stayhome sharasyna boykot jariyalaugha kelgen kezi kórinis tapqan.

Joldas Órisbaevtyng әleumettik jelidegi jazbasy

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1474
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5448