Qazaq elining keshegisi men býgingisinde jandosovtar әuletining alatyn orny erekshe.  Jandosovtar әuleti turaly әngimemizde biz býgin  memleket jәne qogham qayratkeri, sayasatker, qarjyger-ekonomist Oraz Áliyúly Jandosov turaly aitpaqpyz. Degenmen de, qazaq elining tarihynan habary bar adamdar, ótken ghasyrdyng 20-shy jyldarynda Qazaq KSR-nyng qúryluyna, qalyptasuyna, damuyna  at salysqan, el basshylyghynda ýlken qyzmetter atqarghan, belgili memleket qayratkeri - Oraz Qiqymúly Jandosovty da jaqsy biledi. Oraz Qiqymúlynyng memleket ýshin atqarghan júmystary men enbekterin baghalau ýshin ýlken bilimdilikpen biliktilik qajet. Ótken ghasyrdyng zúlmatty, teksizin qútyrtqan, tektisin túqyrtqan 30-shy jyldarynda solaqay sayasattyng qúrbany bolyp ketken Oraz Qiqymúly Jandosovtyng taghdyry asa qiyn, qiyn bolghanymen últy men el aldynda adal әm abroyly azamat atanyp ketkeni tarihtan ayan. Biz sol Oraz Jandosovtyng kemel parasatyn әli kýnge deyin tolyq baghalay almay jýrgenge úqsaymyz. Álbette, Oraz Qiqymúlynyng túlghasy kәsiby tarihshylar tarapynan әli de zerttelude. Oraz Qiqymúlynyng artynda Sanjar, Ály atty úldary qaldy, Sanjar Jandosov - memleket jәne qogham qayratkeri. 90-shy jyldardyng basynda ómirden ozghan Sanjar Orazúly últjandylyghymen júrt jadynda saqtalyp qaldy. Al, Ály Orazúly - ghalym, tanymal tarihshy. Ály aghanyng úly Oraz Jandosov - memleket jәne qogham qayratkeri, sayasatker, belgili qarjyger - ekonomist.

Qazaq elining keshegisi men býgingisinde jandosovtar әuletining alatyn orny erekshe.  Jandosovtar әuleti turaly әngimemizde biz býgin  memleket jәne qogham qayratkeri, sayasatker, qarjyger-ekonomist Oraz Áliyúly Jandosov turaly aitpaqpyz. Degenmen de, qazaq elining tarihynan habary bar adamdar, ótken ghasyrdyng 20-shy jyldarynda Qazaq KSR-nyng qúryluyna, qalyptasuyna, damuyna  at salysqan, el basshylyghynda ýlken qyzmetter atqarghan, belgili memleket qayratkeri - Oraz Qiqymúly Jandosovty da jaqsy biledi. Oraz Qiqymúlynyng memleket ýshin atqarghan júmystary men enbekterin baghalau ýshin ýlken bilimdilikpen biliktilik qajet. Ótken ghasyrdyng zúlmatty, teksizin qútyrtqan, tektisin túqyrtqan 30-shy jyldarynda solaqay sayasattyng qúrbany bolyp ketken Oraz Qiqymúly Jandosovtyng taghdyry asa qiyn, qiyn bolghanymen últy men el aldynda adal әm abroyly azamat atanyp ketkeni tarihtan ayan. Biz sol Oraz Jandosovtyng kemel parasatyn әli kýnge deyin tolyq baghalay almay jýrgenge úqsaymyz. Álbette, Oraz Qiqymúlynyng túlghasy kәsiby tarihshylar tarapynan әli de zerttelude. Oraz Qiqymúlynyng artynda Sanjar, Ály atty úldary qaldy, Sanjar Jandosov - memleket jәne qogham qayratkeri. 90-shy jyldardyng basynda ómirden ozghan Sanjar Orazúly últjandylyghymen júrt jadynda saqtalyp qaldy. Al, Ály Orazúly - ghalym, tanymal tarihshy. Ály aghanyng úly Oraz Jandosov - memleket jәne qogham qayratkeri, sayasatker, belgili qarjyger - ekonomist.

Qazaqstan egemendik alyp, tәuelsiz memleket bolghanynan bergi uaqytta, elding aldynghy qatarly memleketshil túlghalary retinde shyqqan azamattardyng biri de, biregeyi - Oraz Jandosov. Oraz Jandosov Sovet odaghy ydyraugha tayap, kommunistik partiya basshylyghynyng «qayta qúru» sayasaty belsendi kýsh alghan 1987-shi jyly M.V.Lomonosov atyndaghy Mәskeu memlekettik ýniyversiytetin «ekonomist - kiybernetiyk» mamandyghy boyynsha tәmamdady. Kenes ýkimeti biylik jýrgizgen, elimiz kenestik iydeologiya jýiesining bólshegi bolghan uaqytta, belgili qarjyger Dәulet Sembaev aitqanday, kenestik josparlau jýiesimen qatar, naryq ekonomikasynyng negizderin ýiretetin birden-bir oqu orny - Mәskeu memlekettik uniyversiyteti bolghan-túghyn. Áriyne, oqu jýiesindegi atalmysh liyberaldylyq baghyt basqa uniyversiytetter ýshin búiyrmaghan nesibe bolatyn. Qazaqstannyng tәuelsiz el atanyp, etek-jenin jiyp, jeri, baylyghymen nesibesi ózine búiyrghan memleket boluy, Oraz Jandosovtyng jәne onymen qatarlas ózge de jastardyng oqu oryndaryn tәmamdap, elge oralularymen qatarlas keldi. 90-shy jyldardyng basy el ekonomikasynyng toqyraugha úshyraghan, halyqtyng әleumettik jay-kýii nasharlap, túrmys-tirshilik kýrt tómendep ketken jadau - jabyrqau kezi bolatyn. Bazbireuler aitatynday, Oraz Jandosov jәne onyng ózge de qatarlastary biylik basshylyghyna, ýkimetke lezde kele qoyghan joq. Tórt jyldan asa Qazaq Ghylym Akademiyasynyng Ekonomika institutynda kishi ghylymy qyzmetker (1987-1991 jj.) bolyp, egemendik alghannnan keyin QR Preziydenti janyndaghy Joghary ekonomikalyq Keneste konsulitant, Kenes jetekshisining orynbasary (1991-1993 jj.) qyzmetterin atqardy. Ol degeniniz - býgingi kýndegidey jogharghy oqu ornyn nemese sheteldik bir-eki jyldyq magistratura men kurstardy bitire sala Astanadaghy ýlken bir vedomstvanyng jyly oryntaghyna qonjiya  salu emes edi. Eki jaghdaydyng arasy jermen kóktey.

Oraz Jandosovtyng odan keyingi ómirderegin qarap otyrsaq, barlyq qyzmet baspaldaqtarymen enbek etken oryndary qarjy-ekonomikamen etene baylanysty eken. Ótken 90-shy jyldardyng ortasynda QR Ekonomika ministrining birinshi orynbasary - QR Sheteldik investisiyalar jónindegi Agenttik tóraghasy; QR Últtyq Banki tóraghasynyng birinshi orynbasary (1993-shi jyldyng jeltoqsanymen 1996-shy jyldyng qantar aiy aralyghynda); Últtyq Bankting tóraghasy (1996-shy jyldyng qantar aiymen 1998-shi jyldyng aqpan aiy aralyghynda) boldy. Últtyq Bank basshylyghynda birneshe jyl qyzmet atqaru arqyly, Oraz Jandosov memleket tәuelsizdigining birden-bir aighaqty simvoly - tól tengemizding shyghuyna, onyng qoldanysqa engiziluine belsendilikpen at salysqandardyng biri boldy, sol arqyly, tәuelsiz Qazaqstannyng qúryluy men qalyptasuynyng basy-qasynda bolyp, bar biligin ortaq iske baghyttap otyrdy.  Qazaqstan Últtyq Bankining negizgi ayaqqa túru kezenin qarjyger Dәulet Sembaevtyng basqarghan uaqytymen baylanystyramyz, al, ol kisiden keyin tóraghalyqqa kelgen Oraz Jandosov, Últtyq Bankke janasha lep әkeldi deuge bolady. Oraz Jandosov Últtyq Bankting alghashqy tóraghalarynyng biri retinde, bankke ózimen birge bilikti de, talantty jastardy kóptep tartty. Búl jayt qarjy sektoryndaghy mamandargha jaqsy belgili. Sonymen qatar, Últtyq Bank Orekeng basqarghan jyldary qazaq qarjy-bank jýiesining jana aghymgha beyimdelip, ornyghyp, túraqtala bastaghan, elimizding qarjy-monetarlyq jýiesine eng qajetti zannamalyq qújattar qabyldanyp, qazirgi zeynetaqy jýiesining negizi qalanghan, jalpylay aitsaq: otandyq qarjy jýiesining týpqazyghy qaghylghan kezeng  dep ataugha tolyq negiz bar. Bilikti qarjyger Jandosov Últtyq Bankting jetekshisi bolghan uaqytta, otandyq qarjy sektorynyng damuyna ólsheusiz ýles qosty. Oraz Áliyúly Últtyq Bank basshylyghynan keyin Qazaqstan Respublikasy Ýkimetine auystyryldy. Ol Ýkimette әr jyldary QR Premier-Ministrining birinshi orynbasary - QR Investisiyalar jónindegi memlekettik komiytetting tóraghasy (1998-shy jyldyng aqpanymen 1999-shy jyldyng qantary aralyghynda); QR Premier-Ministrining orynbasary - QR qarjy ministri (1999-shy jyldyng qantar-qazan ailary); «KEGOK» AAQ-nyng Preziydenti (1999-shy jyldyng qazanymen 2000-shy jyldyng jeltoqsan ailary aralyghynda); jәne QR Premier-Ministrining orynbasary qyzmetterin atqardy (2000-shy jyldyng jeltoqsanymen 2001-shi jyldyng qarasha ailarynyng aralyghynda).

Oraz Jandosov tәuelsizdik alghan 90-shy jyldardyng basynan 2001-shi jyldyng sonyna deyin memlekettik qyzmetti abyroymen atqardy. Al, 2001-shi jyldyng sonynan bastap Orekeng ózining Ýkimettegi keybir әriptestesterimen, biznes ókilderimen, keybir Mәjilis deputattarymen birigip ashyq sayasatqa shyqty. Ashyq sayasatta halyqpen tikeley aralasugha, shynayy bolugha, bәsekelstikke tóze biluge, aitylghan syndy qabylday biluge tura keledi. Oraz Áliyúly «Qazaqstannyng demokratiyalyq tandauy» RQB-ning Sayasy Kenesining mýshesi, keyinnen «Aqjol» demokratiyalyq partiyasynyng teng tóraghasy bolyp saylandy. Odan keyin azghantay uaqyt memlekettik qyzmetke qayta oralghan Oraz Áliyúly 2003-shi jyldyng qantar-mausym ailary aralyghynda Qazaqstan Respublikasy Preziydentining ekonomikalyq mәseleler jónindegi kómekshisi, odan keyin, 2003-shi jyldyng mausym aiy men 2004-shi jyldyng shilde ailary aralyghynda Qazaqstan Respublikasy Tabighy monopoliyalargha qarsy agenttik tóraghasy qyzmetterin atqardy. Sayasattaghy birizdilikting bolmauy 2004-shi jyldyng sonynda «Aqjoldyn» ekige bólinuine alyp keldi. Oraz Áliyúly qasyndaghy senimdi әriptesterimen birge «Naghyz Aqjol» QDP-nyng qúryluyna belsendi at salysqan bolatyn. Jalpy alghanda, Qazaqstanda demokratiyalyq sayasy kýshterding payda bolyp, onyng qalyptasyp, damuyna Oraz Jandosovtyng sinirgen enbegi orasan zor - búghan eshkimning shýbәsi joq shyghar. Baqanday segiz jyl ashyq sayasatta jýrip, partiya basshylyghynda boluy, QR Mәjilis deputattyghy saylauyna majoritarly jәne sayasy partiyanyng tizimi arqyly qatysuy, tipti 2004-shi jyldyng kýzindegi Mәjilis deputaty saylauyn Almaty qalasy, Bostandyq audany 7-shi Ál-Faraby saylau okrugi boyynsha jenip shyghuy - Oraz Áliyúlynyng sayasy tәjiriybesin odan әri arttyrdy. Sayasy partiya basshylyghynda qyzmet atqara otyryp, Orekeng ashyq sayasattyng dәm-túzyn tatyp, qiyndyqtaryn ensere bildi. Ashyq sayasatta, biz, Oraz Áliyúlyn jana qyrynan  kóre bildik. Qosa ketetin bir jayt bar: ashyq sayasatqa ekining biri shygha bermeydi, sebebi, ashyq sayasatqa kelu ýshin, sayasatker ózi ashyq boluy qajet, taza, әri әr-týrli dau-damaydan, jemqorlyq isterden ada boluy kerek ekeni belgili. Áytpese sayasatkerding ashyq sayasattaghy ómiri úzaqqa barmauy mýmkin. Oraz Áliyúly ashyq sayasatqa kelmesten búryn QR Ýkimetinde, Últtyq Bank basshylyghynda ýlken lauazymdy qyzmetterdi atqardy, ol ashyq sayasatqa shyghuynyng arqasynda memlekettik qyzmettegi bay tәjiriybesin qoghamy sayasattyng mektebinen ótu arqyly bayyta týsti dese bolady. Orekeng elimizding ashyq sayasatyna shyqqan birden-bir qarjyger, oghan deyin de, odan keyin de, ókinishtisi, ashyq sayasatta ýlken qarjyger maman kóringen emes. Ózimiz qarjy-ekonomikalyq sektorynda júmys jasaghannan keyin, osy saladaghy mamandargha «Qazaqstan qarjygerler qauymdastyghy» úiymy jaqsy tanys. Atalghan bedeldi de, belsendi isker qauymdastyqtyng qúryluyna birden-bir ter tógip, enbek etken adam  - Oraz Áliyúly. Bir jyldary qauymdastyqtyng Kenes tóraghasy qyzmetin de atqarghan Oreken, úiymnyng damuyna kóp enbek sinirdi. Býginde, QQQ elimizdegi eng bedeldi, abyroyly biznes qauymdastyqtardyng qatarynda. Toqeterin aitqanda, Orekeng qay qyzmette júmys jasamasyn, onyng ishinde, memlekettik joghary lauazymdaghy qyzmette bolsyn, sayasy partiyadaghy qyzmeti bolsyn, bastysy últy jәne memleketi ýshin qyzmet atqardy, osy arqyly ózining memleketshil túlgha ekenin sózben qatar, is jýzinde de dәleldep keledi.

«Atandy kórgennen aqyl súra», - degen qazaqtyng tereng oily sózi bar. Oraz Áliyúly - belgili qogham qayratkeri Oraz Jandosovtyng nemeresi, osynyng ózi kóp súraqtargha jauap berip qoyghan sekildi. Ótken ghasyrda qazaq ýshin tolymdy enbek etken Oraz Jandosovtyng isin, býgingi tanda Oraz Áliyúly Jandosov jalghystyryp kele jatqangha úqsaydy. Býgingi kýni  Oraz Jandosov er jasy eluge kelip otyr. Qazirgi tanda Oraz Áliyúly - «Rakurs» ekonomikalyq taldaular ortalyghynyng diyrektory. Qúrylghanyna eki jarym jyl bolghan taldau ortalyghynyng jetken jetistikteri men jasaghan júmys nәtiyjeleri jetkilikti. Oraz Áliyúly qanday qyzmette jýrse de, kәsiby sheberligi qalyptasqan kәnigi maman retinde biliktiligimen, parasattylyghymen, úiymdastyrushylyq-basqaru qabiletimen erekshelene biledi. Oraz Áliyúlynyng esimi qarjy-ekonomika salasyndaghy jinaghan bay tәjiriybesining arqasynda, qazaqstandyq ekonomist mamandardyng arasynda, jalpy búqara arasynda ýlken qúrmetpen atalyp keledi. Jandosovtar әuletining jalghasy - qazaqtyng Orazy   qazaq eli ýshin әli talay iygi ister atqaratynyna kәmil senemiz!

Ghadilbek Ákim, sosiolog-ekonomist,

Bәsekelstikti zertteu ortalyghynyng sarapshy mamany.

«Abay-aqparat»