Bizding basylymnyng úighyr diasporasynyng keybir ókilderining separatistik pighyly hәm qylmystyq is-әreketterin syngha aluy, bazbir úighyr ziyalylaryn bey-jay qaldyrmapty.

Qazaq pen úighyrdyng әriden bastalatyn tuystyghynyng dәiim jalghasyn taba beruin jan-jýregimen qalaytyn úighyr diasporasynyng ókilderi Ruslanjan Arziyev pen Smayyljan Ábdiqadirúly bizde meyman bolyp, qazaq halqy jónindegi aqjarma peyilin aqtaryp saldy.

Jýregimning jartysy úighyr, jartysy qazaq...

Bizding basylymnyng úighyr diasporasynyng keybir ókilderining separatistik pighyly hәm qylmystyq is-әreketterin syngha aluy, bazbir úighyr ziyalylaryn bey-jay qaldyrmapty.

Qazaq pen úighyrdyng әriden bastalatyn tuystyghynyng dәiim jalghasyn taba beruin jan-jýregimen qalaytyn úighyr diasporasynyng ókilderi Ruslanjan Arziyev pen Smayyljan Ábdiqadirúly bizde meyman bolyp, qazaq halqy jónindegi aqjarma peyilin aqtaryp saldy.

Jýregimning jartysy úighyr, jartysy qazaq...

Ruslan Arziyev: «Bauyrmal qazaq halqynyng panasynda ómir sýrip otyrghan úighyrlar eshqashan tuystyqtan attap, bastan asyryp sóz aitqan emes. Mening jýregimning jartysy úighyr bolsa, jartysy qazaq. Al, keybir oghash pikirlerdi aityp jýrgender tuystyghymyzgha syna qaqqyghysy kelgen toghysharlar nemese búl syrtqy sayasy kýshterding oiyny dep oilaymyn. Dýniyege taryday shashyrap ketken úighyrlargha óz tilinde mektep ashyp berip, últtyq bolmysynyng saqtalyp qaluyna jaghday jasap otyrghan әlemdegi jalghyz memleket - Qazaqstan. Qazir menen bireu: «Álemdegi úighyrlardyng eng jaqyn tuysy kim?» dep súrasa, oilanbastan: «Qazaqtar» dep jauap berer edim. «Dýniyedegi eng baqytty úighyr qayda túrady?» dep súrasa, taghy da: «Qazaqstanda» dep jauap berer edim. Sebebi, ózderiniz bilesizder úighyrlardyng eng kóp shoghyrlanghan hәm ata qonysy sanalatyn Suar jappay úighyr mektepterine qytaylandyru sayasaty jýrgizude. Aldaghy elu nemese jýz jyldan keyin Shynjanda óz tilinde sóileytin úighyrdyng qaluy neghaybyl. Sonday-aq, ótken ghasyrdyng otyzynshy jyldary Qazaqstanda 60 myng úighyr bolsa, Ózbekstanda 300 myng úighyr bar bolatyn. Qazir, Qazaqstandaghy az úighyr últtyq bolmysyn saqtap qaldy da, Ózbekstandaghy 300 myng úighyr assimiliyasiyagha úshyrap, ózbekterge sinisip ketti. Qazaqstandaghy az úighyrdyng últtyq bolmysynyng saqtalyp qaluyna Mәskeuding jýrgizgen sayasaty sep boldy desek qatelesemiz. Mәskeu úighyrdy jarylqaghan bolsa, Ózbekstandaghy 300 myng úighyrgha da jaghday jasaghan bolar edi. Sol kezdegi Qazaqstandyghy 60 myng úighyrdyng býgin de 250 myngha deyin kóbeyip, últtyq tili men bolmysyn saqtap qaluy tikeley qazaq halqynyng tuysyna degen jyly shyray tanytuynan dep bilemin. Sondyqtan, taghy da qaytalap aitayyn әlemde úighyrlardyng eng jaqyn tuysy, sóz joq - Qazaqtar.

«Qazaqstan-ZAMAN» gazetining songhy jyldary oryn alghan keybir oqys oqighalardan keyin úighyrlardyng sonynan shyraq alyp týsui mening kónilimdi qúlazytqanyn jasyrghym kelmeydi. Ásirese, gazetting songhy sanyndaghy S.Ózbekúlynyng «Biz, qazaq - eshkimdi basyndyrmaghan elmiz!» degen maqalasyndaghy úighyrlargha qarata aitylghan tirkester, kәdimgidey, meni qynjyltty. Jәy adam emes, Qazaqstan Zang Ghylymdary Akademiyasy Preziydentining úighyrlardyng atyna qatty sózder aituy, mәselening biraz jerge baryp qalghanyn kórsetse kerek. Mәsele, búlay órby beretin bolsa, onsyzda taghdyrdyng tәlkegine úshyraghan úighyr últynyng aldaghy kýni ne bolmaq? Osy jaghday meni qatty alandatady. Shelek, Malybay jәne Shonjy oqighalaryndaghy úighyr ókilderining oghash әreketteri, jalpy úighyrdyng kózqarasyn bildirmeydi. Biz, onday әreketterdi eshqashan qoldaghan emespiz. Ondaghy oghash әreketterdi sol adamdardyng qylmysy dep týsingen jón.
Ótkenimizge ýnilsek, 1916 jylghy últ-azattyq kóteriliste qazaq pen úighyrdyng bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp, Patsha ýkimetine qarsy kýresui, Kenes Ýkimetining alghashqy jyldarynda ómir sýrgen O.Jandosov pen A.Rozybakiyevtyng arasynan qyl ótpes dostyqtyng ornauy, 1986 jylghy jeltoqsandaghy qazaqtyng tәuelsizdik jolyndaghy kóterilisine úighyrlardyng da birge qatysuy, qazaq pen úighyrdyng ejelden tuys el ekendigin kórsetedi. Birdi-ekili oqys oqighalar men Q.Mәsimiyding shala zerttengen kitabyna bola, qazaq pen úighyrdyng arasyndaghy qanshama ghasyrdan beri ornaghan tuystyqty úmyta salugha bolmaydy ghoy.
Men Q.Mәsimiyding kitabyn ghylymy shygharma dep aita almaymyn. Basqa qateligin aitpay-aq qoyaayyn, Q.Mәsimy sol shygharmasynda adam, taypa, jer-su attarynyng etimologiyasyna qatysty kóptegen jansaqtyqqa úrynghan. Búl pikirdi men tilshi, ghalym retinde aityp otyrmyn. Mәselen, Q.Mәsimi: «Avar» sózining shyghu tórkinin úighyrsha «avarә», yaghni, әure bolyp ketti degen sózden shyqty» dep joramaldaydy. Búl, lingvistikanyng ne ekenin bilmeytin adamnyng sózi. Yaghni, búl kitaptaghy negizsiz pikirlerge sizder qanshalyqty qynjylsanyzdar, bizde sonshalyqty qynjylys bildiremiz. Qazaq halqyna degen men ózimning izgi sezimimdi qalay jetkizerimdi bilmeymin. Qazaq әdebiyetin sonau 9 synypta «Qan men terdi» oqyghan kezimnen beri sýiip oqimyn. Teledidarda «aytys» bolyp jatsa, ishken asymdy jerge qoyyp, tyndaymyn. Qazaq aqyndarynyng ólen-jyrlaryn әli kýnge deyin erekshe yntyzarlyqpen oqyp jýremin. Qazaqtyng dombyrasynyng kýmbirlegen ýni mening kónilimdi dutardan kem terbemeydi.

Ótken ghasyrdyng orta sheninde avtonomiya mәselesining bolghany ras, joqqa shyghara almaymyz. Biraq, búl oiynnyng Mәskeu tarapynan jýrgizilgenin kózi qaraqty adamnyng bәri týsine alady. 1986 jylghy jeltoqsan kóterilisi kezindegi Almatydaghy koniyak zauytynyng basshylarynyng biri armyan Sergey Karapetiyanning Jetisuda úighyr avtonomiyasyn qúru jónindegi pikirin de, qazaq pen úighyrdyng tuystyghyna syzat týsirgisi kelgen arandatushylyq dep qabyldaymyn. Búl arandatushylyqtyng da týp-tórkini Mәskeuden shyqqandyghy aitpasa da týsinikti. Sonday-aq, S.Ózbekúly kótergen «IYeny hayat» gazetindegi bir avtordyng әlgindey suyq pikiri bolghany da ras. Biraq, biz búnday suyq pikirlerdi eshqashan qoldaghan emespiz, qoldamaymyz da. Belgili sayasatker D.Kóshimnin: «Qazaqtyng tәuelsizdigin úighyrlar moyyndaghysy kelmeydi» degen pikirin de artyq sóz dep baghalaymyn. «Úighyr avazi» gazetin oqyghan bolsanyzdar, úighyr ziyalylary óz oqyrmandaryna údayy qazaq memleketining tәuelsizdigi men birtútastyghyna  qúrmet kórsetu jóninde ýndeu aityp keledi. Qazaqstandaghy at tóbelindey az úighyrdyng avtonomiya dep jýrip, jyghylghan ýstine júdyryq jeytin jaghdayy joq.
Úighyr audanynyng atyn ózgertu mәselesine keletin bolsaq, eger, ýkimet búl atau bizding memleketting geosayasy jaghdayyna núqsan keltiredi dep, audannyng atyn ózgertkisi kelse, oghan eshkim qarsy túra almaydy. Biraq; «Úighyr halqy jaman» - dep, kýsh kórsetip audannyng atyn ózgertu de dúrys bolmaydy dep oilaymyn. Al, úighyrlardy diaspora dep atau kerek degen mәselege keletin bolsaq, bәlkim, qúqyqtyq túrghydan alghanda osylay ataluy dúrys shyghar, degenmen, mening pikirimshe әrbir halyq qay jerde bolmasyn halyq bolyp qala beredi.  
«Qazaqstan-ZAMAN» gazetining ótken aida úiymdastyrghan qazaq jәne úighyr ziyalylarynyng dialogyna bizding kelmey qalghan sebebimiz, qazaq ziyalylary ókpe-nazgha basymdyq berip, әngime arasynda qysyr sózder aitylyp jýrer, - degen oy boldy. Ári resmy oryndarmen habarlasqanymyzda, bizding kezdesuge barmaghanymyzdyng jón ekenin eskertti. Aldaghy kýnde dәl osynday beybit әngime úiymdastyrylatyn bolsa, úighyr ziyalylary keleten edi.

Mening eki ana tilim bar...

Smayyljan Ábdiqadirúly: Mening eng jaqyn dostarym qazaqtar Kez-kelgen adamnyng bir ghana ana til bolady. Biraq, mening eki ana tilim bar. Biri úighyr tili bolsa, ekinshisi qazaq tili. Nege deseniz, men qazaqtardyng arasynda óstim. Ákemning eng jaqyn aralasqan adamdary qazaqtar boldy. Ákem Ábdiqadir jyr alyby Jambyldyng batasyn alyp, onyng ókil balasy bolghan. Qaytys bolatynnan búryn Jambyl mening әkeme: «Balam men ólgende janazamdy sen shyghar» dep, ótinishi aitqan. 1945 jyly 22 mausymda Jambyl dýniyeden ótkende, Sәbit Múhanov mening әkeme: «Ábeke Jәkemizding maghan aitqan amanaty boyynsha, janazasyn sen shygharuyng kerek» degende, әkem kommunistik jýiening qylyshynan qan tamyp túrghanyna qaramastan, Jәkemizding janazasyn shygharghan eken.

Bala kezimizde qazaqtardyng arasynda óstim. Solarmen tuys bolyp qoyan-qoltyq aralastyq. Mening sheshem Kishi Aqsudyng úighyry bolatyn. Sheshemning tórkin jaghynan Erkin jәne Núrqasym degen qazaq aghalarym kelgende, sheshem; «Ismayyljan aghalaryng keldi» dep oinap jýrgen jerimnen meni shaqyryp alatyn. Olar kelgende ýimizde kishigirim toy bolushy edi. Erkin men Núrqasym әpkesi sanalatyn mening sheshemning qolynan ystyq tandyr nan jep, әtkәn shay ishetin. Qyzyq әngimeler aitylyp, biz arqa-jarqa bolushi edik.   
Qazaq pen úighyrdyng tarihy bir, ómirden kórgen ashysy men túshysy bir. 1916 jylghy últ-azattyq kóteriliste eki aghayyndy halyq Patsha ýkimetine tize qosa otyryp qarsy shyqty. 1941-45 jyldardaghy Úly Otan soghysyna Qazaqstannan qazaqpen birge úighyr da attandy. 1986 jylghy jeltoqsan kóterilisine 33 úighyr qatysqan. Tarihymyz, tilimiz ben dinmiz bir bolghandyqtan, biz әmanda qazaq halqymen birgemiz. Qazaq halqynyng bizge jasaghan qamqorlyghyna biz tek alghys jaudyramyz. Jana, Ruslan aityp ótti; «Álemde úighyrlargha qamqor bolyp otyrghan jalghyz memleket - Qazaqstan». Mening de aitatynym: «Jahanda úighyrlardy jarylqaghan jalghyz memleket - Qazaqstan! Sizder osy elding azamaty bolsanyzdar, bizde ózimizdi osy elding balasy dep bilemiz. Sizder Qazaqstandy Otanymyz dep qabyldasanyzdar, biz de Qazaqstandy Otanymyz dep tanimyz. Bizding tarihy otanymyz Shynjan bolghanmen, osy jerding auasyn jútyp, suyn ishkennen keyin Qazaqstandy jan-jýregimizben Otanymyz dep bilemiz.

Qazaq pen úighyrdyng aqsaqaldary mәseleni birge otyryp sheshsek...

Maruana Hamzaqyzy: Men qazaq pen úighyrgha araghayyndyq jasau ýshin Ruslan men Ismayyljandy ertip kelip otyrmyn. Mәseleni tek ashyq sóilesumen ghana sheshuge bolady. Ótkendegi dialogqa úighyr ziyalylarynyng kelmey qalghany dúrys bolmaghan. Shyn patriottar myna mening eki dosym sekildi óz pikirin ashyq bildirui kerek dep oilaymyn. Mening aitpaghym, jaman últ bolmaydy, jaman adam boluy mýmkin. Kezinde Jeltoqsan kóterilisinde keybir úighyrlar aitaqqa erip jasaqshylargha erse, al, qúqyq qorghau organdarynda júmys istegen keybir úighyr jigitteri qazaqtyng jigitteri men qyzdaryn bosatyp jiberip otyrghan.  Ótken jyly Qytaydaghy Túrpangha barghanymda úighyrlar meni tuysymyz keldi dep qúshaq jayyp qarsy aldy. Búl jóninde men birneshe maqala jazdym. Ásili, biz tuystyghymyzdy arttyratyn mýmkindikterimizge kózjúmbaylyqpen qarap jýrmiz. Aldaghy uaqytta qazaq pen úighyr ziyalylary osy jәitti eskerse eken deymin.

Múhan Isahan: Men Týrkistannyng týlegimin. Q.A.Yasauy atyndaghy halyqaralyq Qazaq-Týrik uniyversiytetinde oqyp bilim alyp, osy JOO birneshe jyl júmys istedim. Týrkistan - týrikshildikting ordasy. Onda oqyghan sanaly azamattar týrikshildikpen qarulanyp, osy iydeyamen qanatyn qataytady. Mening týrikshildik týsinigimde әrbir týrkining balasy bir-birine qúrmetpen qarauy tiyis. Óz jerinde qay týrkining balasy memleket qúrghan bolsa, ózgesi shanyraqtyng bir uyghyn kóterisip, sol memleketting nyghangyna atsalysuy qajet. Eger, úighyrlar Qashqarda tәuelsiz memleket qúrsa, oghan sondaghy qazaqtar moyynsúnuy kerek. Sol syqyldy bizding de memlekettiligimizge úighyr aghayyndar qúrmetpen qarauy tiyisti. Týrki tektester bir-birine qúrmetpen qaraghanda ghana basy birige alady. Qarapayym ghana osy týsinikti iygere almauymyz, bizding basty qateligimiz.

Sizderding kónilderiniz qalyp otyrghan S.Ózbekúly mening ústazym. Ol kisi de túla boyyn týrikshildikpen suarghan adam. Maqalany dúrystap oqyghan bolsaq, S.Ózbekúly toqsanynshy jyldary qazaq pen úighyrdyng tatulyghy haqynda sóz aitqan. Al, qazir nege úighyrlargha shýiligip otyr? Onyng sebebi, songhy kezderi «memleket senderdiki, jer bizdiki» degen әngimeler aityldy. Odan qalsa, úighyr ziyalylarynyng dialogqa kelmey qaluy, ústazymnyng qytyghyna tiydi. Soghan baylanysty, ol kisi últ mýddesin qorghau maqsatynda qolyna qalam alghan boluy kerek.

y.Azamatovtyn: «Qazaqstan-ZAMAN» gazeti qazaq pen úighyrdyng arasyna ot jaghuda» - degen pikirimen mýlde kelispeymiz. Óitkeni, bizding basylym memleketimizding birtútastyghyna núqsan keltiretin kez-kelgen mәseleni kóteruge dayyn. Mәselen, kezinde kazaktar elimizde әskeri  qogham qúramyz degende, oghan tiyisti jauabyn berdik. Ózbek diasporasynyng keybir ókilderi Sayramgha qatysty birjaqty pikir bildirgende, oghan da ghylymy túrghydan toytarys jasadyq. Búdan basqa Molovodnyida sheshenderding shekten shyqqandyghyn, Mayatastaghy kýrd jigitining aiuandyq isi sekildi mәselelerdi der kezinde kóterip, azamattyq pikirimizdi ashyq bildirdik.
Al, mening úighyrlargha qatysty maqala jazghan sebebim, Jetisuda bizding ýlesimiz bar degen separatistik pighyldy toytaru bolatyn. Q.Mәsimiyding kózqarasy sekildi sandyraq pikirlerge oryn bersek, biz eshqashan birige almaymyz. Búzyq pikirdegi aghayyndar AQSh, Resey, Qytay sekildi alpauyttardyng oiynyn oinap jýrgenin týsinsin. Býgingi aitqan әdemi әngimelerinizdi úighyr aghayyndargha da baryp aitsanyzdar, kóptegen mәseleler ong sheshimin tapqan bolar edi dep oilaymyn.

Ertay Ayghaliyúly: Ekeuinizding óz últynyzgha jandarynyz ashyp,  kýnirenip kelgenderiniz meni quantyp otyr. Qazaq halqyna degen pәk peyilderinizdi bildirgennen keyin sizderge qalay rizashylyghymdy aitarymdy bilmey otyrmyn. Biz ótkendegi kezdesudi úiymdastyrghan sebebimiz, bir-birimizdi syrtymyzdan ghaybattap, osy kýnge deyingi oryn alghan mәseleni úlghaytpay, Q.Mәsimy sekildi adamdardyng aityp jýrgen oghash pikirin qazaq pen úighyrdyng aqsaqaldary birge otyryp sheshsek degen oy edi. Alayda, sol jiyngha qatysugha uәde bergen úighyr ziyalylarynyng kelmey qaluy, bizdi shynynda da ashyndyrdy. Biz, búny últty syilamaghandyq dep úqtyq. Úighyr ziyalylary sol jiyngha qaymyqpay kelgende,  arada múnday әngimeler jýrmegen bolar edi. S.Ózbekúlynyng maqalasy osy ókpe-renishten jazyldy dep oilaymyn. Biraq, biz ol maqaladaghy artyq auyz sózderding bәrin qysqarttyq. Biz eshqashan úighyr últyn jaman degen emespiz, keybir qylmystyq oqighalar men separatistik pighyldy ghana mәsele etip kóterdik. Eger, mәselege birjaqty qaraghan bolsaq, Ahmadiyev, Kuziyev sekildi úighyr diasporasynyng ókilderining maqalalaryn gazetimizge baspaghan bolar edik. Bizding redaksiyamyzda ýsh úighyr júmys isteydi. Olarmen tatu-tәtti aralasamyz. Bastyghymyz A.Alyazdyng últy týrik. Ol kisi barlyq týrik tektes últtargha teng qaraydy. Týrikting bir balasy qazaq bolsa, bir balasy úighyr. Oghan eshkim dau aita almaydy. Bizding basylymnyng basty maqsaty týrik halyqtarynyng yntymaghyn arttyryp, bolashaghyn jarqyn etu. Býgingi sizdermen bolghan әdemi әngime, osy yntymaqtastyqtyng basy bolsyn dep tileymin.

Múhan Isahan

«Qazaqstan Zaman» gazeti 18 mausym 2009 jyl