Tanym dýniyedegi zattardyng adam sanasyndaghy beynesi sekildi nәrse. Zattardyng adam sanasyndaghy beynesi sol zattyng týpki mәnine say bolsa búl DÚRYS TANYM, al olay bolmasa BÚRYS TANYM bolady. Nelikten tanymnyng dúrys boluy manyzdy? Sebebi, tanym tanym kýiinde qalmaydy, ol qate qalyptasqan bolsa iyesine kesiri tiyedi. Keyde adam ainalasyna qate qalyptasqan tanym terezesinen qaraghandyqtan ózgelerge de ziyany tie bastaydy. Sondyqtan qate tanym – potensialdy zúlymdyq. Adam key kezde qandayda adamgha/zatqa qate tanymmen qaraydy da, nәtiyjede payda bolghan konflikti/qatelikti joi ýshin tanymdy týzeuding ornyna sol sol adamdy týzeuge tyrysady. Bәlening bәri osy kezde bastalady.
⠀
Aqyl qandayda bir nәrsege ýkim bererde, oqighagha bagha bererde qoldanatyn qúndylyqtardy tanymnan alady. Tanymnyng aqylgha úsynghan qate qúndylyqtary aqyldyng qate payym jasauyna alyp keledi. Al qate payymdaghan aqyl qate әreketke aparady. Tanymda ketken milliymetr qatelik oi-pikirde metrge, al is-әrekette kilometrge úlghayady.
⠀
Adamnyng is-әreketindegi qatelikter sóz bolghanda әngimeni osy tanymnan bastau kerek. Sebebi is-әreketting «pishindelip», «qattalyp» shyghyp jatqan jeri osy tanym. Is-әreket pen auyzdan shyqqan sóz bәri de osy tanym degen qaynardan bastau alady. Tanymdy týzemey is-әreketti týzeuge talpynu – tesik shelekke su qúighanday bos tirlik. Óitkeni qoldan kýshpen týzegen is-әreket uaqyt óte qate tanymgha baghynyp qayta eski sýrleuine týsedi.
⠀
Tanym kóilekting alghashqy týimesi sekildi. Ol qate týimelense, odan keyingi týimeler de qate qadalady. Tanymda ketken qatelik songhy týime – is-әrekette kórinis tabady.
⠀
Mysaly, bizding elde jii kórinis tauyp jatqan әielge jasalghan zorlyq - zombylyq oqighalary qazirgi qazaq jigitterining әielge degen tanymynda kiltipan bar ekenin aighaqtaydy. Áyelding de ADAM degen statusy bar ekenin, onyng ana ekenin, úrpaq jalghaytyn, tәrbiyeleytin manyzdy túlgha ekenin beysanaly týrde eskerilmeui. Áyelge ózining biologiyalyq qajettilikterin óteytin obekt nemese ýy sharuasyn jasaytyn qyzmetshi dep qaraytyn erkek әielge әlgindey zúlymdyq jasaydy. Búl tanymnyng nәtiyjesinde – qatyny qyz tusa quana almaytyn erkekting «mushriki» tipteri payda bolady.

Islamgha deyingi kezendegi Mekke mýshrikteri әieli qyz tapsa saly sugha ketip, ensesi týsetin. Osy nәrse qazaq arasynda da barshylyq. Bir jigit qyzdy bolghan eken. Sóitse júmystaghy әriptester jigitter "Qyz da jaqsy ghoy", "Qyz berekeli deydi, negizi", "Ákege úldan qaraghanda qyz jaqyn bolady" dep kezek-kezek júbatu sózderin aityp ketken ghoy. Álgi jigit shydamay: "Áy, jigitter! Sender meni júbatyp otyrsyndar ma? Men qyzdy bolghanyma quanyp otyrmyn" dep tyiyp tastapty. Ómirge qyz, úl keldi emes, ADAM keldi degen payym bolu kerek-au. Áyelge degen tanymdy qayta qarau kerek bizderge.

Núrbol Seyilbekting әleumettik jelidegi jazbasy

Abai.kz