Arman ShORAEV, «KTK» arnasynyng bas diyrektory: Men eshqanday qiyndyqtan qoryqpaymyn
- Arman Tólegenúly, siz basshylyqqa kelgeli beri «KTK» arnasynyng azuy mýjilgendey me, qalay?
- Mening búl arnagha basshy bolyp kelgenime eki jyldyng jýzi boldy. Ózime bagha beruden aulaqpyn. Degenmen súraghynyzgha jauap bereyin. Biz qayta osy jyldar ishinde birshama iygi ister atqarghan siyaqtymyz. Jalpy, kommersiyalyq telearna memleket tarapynan, budjetten birde-bir tiyn alyp otyrghan joq. Óz tirshiligimizdi ózimiz kýittep, jarnamanyng arqasynda jan baghudamyz. Jarnama berushiler óz ónimin telehabargha ornalastyrghanda eng aldymen әrbir habardyng reytingin, yaghny tartymdylyghyn eskeredi. Búl ýrdis bizge ghana tәn emes.
Áytse de, men sizding «arnanyng azuy mýjildi» degeninizben mýldem kelise almaymyn. Eger kýn sayyn qadaghalap otyrsanyz, biz janalyqtarda kelensiz jayttardy da, ong isterdi jan-jaqty qamtyp, san qiyly oqighalargha ýn qatugha tyrysamyz. Eshqashan naqty derek pen dәyeksiz bireudi syrtynan qaralap, ghaybattaugha jol bermeymiz. Keyde syny dýniyeler efirge shyqsa, «Sizderge kim aqsha tóledi?» dep súraytyndar da bar. Tapsyrys arqyly bireudi «soqqygha jyghu» mening tәjiriybemde bolghan emes. Halyqtyng múnyn múndap, joghyn joqtaytyn taqyryptyng bәrin qozghaymyz. Jurnalisterge qoyylatyn talap bireu - búltartpas deregi men dәiegi bolsyn.
Men telearna diyrektory bolsam da, әli kýnge deyin ózimdi jurnalister sapynan shygharghan emespin. Sondyqtan kórsetilip jatqan әrbir habardy aldymen jurnalistik sýzgimnen ótkizuge tyrysamyn.
- Siz búghan deyin jurnalistika salasynda tabandy ter tógip, keyinnen «Habar» arnasynda basshylyq qyzmette boldynyz. Qazaqstan Preziydenti Ákimshiligining әleumettik sayasy bólimining bas inspektory, 2005 jyly Preziydenttik saylauda Núrsúltan Nazarbaevty qoldau jónindegi qoghamdyq shtabtyng baspasóz qyzmetin basqardynyz. Osy qyzmetke qalay kelgeninizge de bir auyz toqtalyp ótsek...
- Maghan kómek qolyn úsynyp, jetelep jýrgen eshqanday agham da, kókem de joq. Qanday da bir jetistikke jetsem, búl óz enbegimning arqasy, manday terimning jemisi. «KTK» telearnasyn basqarudy úsynghanda, bir aptaday kelisim bermey jýrdim. Búghan men ghana emes, maghan úsynys jasaghan jandar da kuә. Mening jurnalistikany kәsip etip kele jatqanyma biyl on toghyz jyl. Osy jyldar aralyghyndaghy enbegimdi elep-eskerip, osy qyzmetti úsynghan bolar.
- Alghashqyda ne ýshin kelisim bermediniz?
- Jana aityp ótkenimdey, eseyip, es jinaghan tústaghy ómirimning basym bóligi jurnalistikagha arnalypty. «Endigi jolymdy basqa saladan izdep kóreyin» dep oilanyp jýrgen kez edi. Biraq mening búl tandauymdy óz kәsibime degen sheksiz sýiispenshiligim basyp ketti.
- Áytse de, siz «ógizdi de óltirmey, arbany da syndyrmay» júmys istep otyrghan siyaqty әser qaldyrasyz. Osy jyldar aralyghynda arnanyng keskin-kelbetinde, bolmysynda, «minez-qúlqynda» aitarlyqtay ózgeristerdi bayqay qoyghan joqpyn...
- Sizding maqalynyzgha maqaldap jauap bereyin. Men «Asyqpaghan arbamen qoyan alady» degen qaghiydany ústanatyn adammyn. Esinizde bolsyn, eki jyl ishinde bir arnany tolyghymen ózgertu eshkimning qolynan kelmeydi. Onyng ýstine, «KTK-nyn» on jeti jyldyq tarihy bar emes pe? Men basshy boldym dep, osy tarihty bir kýnde qalay syzyp tastaymyn? Jalpy, ózgeris jasau ýshin aldymen mol qarajat qajet. Bir shou-baghdarlamanyng ózine qyruar qarjy júmsalatynyn bilesiz be? Ókinishke qaray, bizde onday aqsha joq.
Taghy bir aita ketetin jayt, bizding qazirgi bәsekelesterimiz - otandyq telearnalar emes, Resey telearnalary bolyp otyr. Búlay deuime tolyq negiz bar. Óitkeni osy kýni kez kelgen kórermenning ýiinde kabelidi teledidar bar. Auylda da solay. Osy kabeli arqyly júrt Resey arnalaryn jappay tamashalaytyny eshkimge jasyryn emes. Bizding maqsat - óz kórermenimizdi óz audiytoriyamyzgha qaray tartu. Al búl mәseleni jónge qoy ýshin taghy da qarjy kerek.
Álgi súraghynyzgha qayta oralsaq, men sizding búl aitqanynyzben de kelise almaymyn. Men qyzmetke kelmes búryn telearnada qazaq janalyqtary eshqashan praym-taymgha shyqqan emes.
- Qazirgi uaqytta da qazaq janalyqtary, jalpy qazaq baghdarlamalary praym-taym emes, off-taymda oryn alyp túrghan siyaqty ghoy?
- Búryndary «Kýnderek» aqparattyq baghdarlamasy keshki saghat besterde efirge shyghatyn. Men ony ózgertip, 19.30-gha auystyrdym. Al «Portret nedeli» siyaqty qazaq tilindegi saraptamalyq «Sharayna» baghdarlamasy týski ekide jaryq kóretin. Biz búl tendensiyany, yaghny qazaqsha baghdarlamalargha degen kózqarasty da ózgerttik. Sonyng aighaghynday, nauryz aiynda «Mәssaghan» atty әzil-syqaq jobasyn jýzege asyrdyq Búl - daghdarysqa qarsy shou-baghdarlama. Respublika sarayynda satira sanlaqtarynyng qatysuymen ótken әzil-syqaq keshine halyq kóp jinaldy, iyne shanshyr oryn bolmady. Jobanyng telenúsqasy da joghary reytiyngke ie boldy. Shilde aiynyng ayaghynda osy jobanyng jalghasy ispettes «Kóktebe - 2009» atty jana festivalidi úiymdastyryp jatyrmyz. Siz «Mәssaghandy» kórdiniz be?
- Kórdim...
- Kórseniz, aitayyn. Mine, osy tórt saghattyq jobany biz praymgha qoydyq. Al kóptegen qazaqtildi baghdarlamalardyng off-taymnan oryn aluyna oralsaq, óitkeni ol baghdarlamalardyng sapasy óte tómen.
- Ótkende bizding basylymda «KTK» arnasyndaghy qazaqtildi baghdarlamalar jabylyp jatyr» degen syny maqala jaryq kórip edi. Osy turasynda ne aitasyz?
- Televiziya әleminde baghdarlamalardyng jabyluy da, ashyluy da qalypty qúbylys. Onyng astarynan qanday bir kiltipan izdeuding qajeti joq. Óz kórermenin taba almaghan baghdarlama, әriyne, jabylady. Keyde uaqyty jetkende reytiyngi joghary jobalardyng ózi de ómir sýruin toqtatady emes pe? Jalpy, bizde qazaqtildi eki, sonday-aq, orystildi alty baghdarlama jabyldy. Osyghan qaramastan, «qazaqtildi baghdarlamalar jappay jabylyp jatyr eken» dep, dabyl qaqtynyzdar. Búlardy japsaq ta, júrtty erteng basqa da tartymdy dýniyelermen quantamyz ba degen oiymyz bar.
- Kelesi mausymnan qanday «bazarlyq» kýtemiz?
- 1 qyrkýiekten bastap, «KTK» býkil otbasy asygha kýtetin arnagha ainalsa degen josparymyz bar ekenin aita keteyin. Búl ýshin naqty júmystar iske asyryluda. Osy maqsatpen aqparattyq-saraptamalyq baghdarlamany jana formatpen shygharudy qolgha almaqpyz. Endi «Alang júrt» baghdarlamasy aitarlyqtay ózgeriske úshyraydy. Telearna otbasylyq sipat alatyndyqtan, jana baghdarlamalar efiyrge shyghady. Kórermenderge «Reporter» baghdarlamasy arqyly jaqsy tanys Gýlmira Ábiqay qarapayym adamdardyng taghdyryn ashyp kórsetetin dýniyesin úsynady. Múnda jurnalistik zertteu de, saraptama da bar. Basty ereksheligi - keyipkerler qarapayym adamdar. Baghdarlamanyng atauyn әzirge shartty týrde «Keyipker» dep otyrmyz. Sonday-aq adam taghdyryna qatysty «Jýrekjardy» atty jana joba dayyndalyp jatyr. Múnda tanymal túlghalardyng ómirindegi aituly sәtter bayandalady. Alghashqy habar Meruert Ótekeshova men Qúman Tastambekovke arnalghan.
Jalpy, tek Qazaqstan ghana emes, býkil әlemde televiziya kóbine jenil-jelpi dýniyelermen әuestenuge kóshti. Kórermenning qazirgi súranysy da osy. Mәselen, sәuir aiynda reseylik arnadan D.Parfenovtyng «Gogoliding qúsy» («Ptisa Gogolya») atty tamasha derekti tuyndysy kórsetildi. Búl jobagha avtordyng ayanbay ter tókkeni kórinip túr. Degenmen osy baghdarlamanyng reytingin kórgende senerindi de, senbesindi de bilmeysin. Eng tómengi oryndardyng birinde.
- Búl jerde Resey kórermeni men Qazaqstan kórermenin salystyrugha bolmaytyn shyghar...
- Kórermenning bir-birinen esh aiyrmashylyghy joq. Men arnanyng bitim-bolmysyn әdeyilep jenildetip jatqanymyz joq degendi menzep otyrmyn. Kórermenning talghamy men súranysyna qaray amalsyz әreketke baratyn kezder de bolady.
- Sonda sizder súranys osylay boldy degendi jeleu etip, kórermendi «batpaqtan» shygharudyng ornyna, qayta sol «batpaqqa» ózderiniz iyterip jatqan joqsyzdar ma?
- «Batpaq» dep neni menzep otyrghanynyzdy týsinemin. Bizde keybir mәselelermen ainalysatyn birneshe memlekettik telearna bar emes pe? Olar sol ýshin budjetten aqsha alyp otyr ghoy.
- Au, sonda sizding azamattyq poziysiyanyz qayda?
- Bizding azamattyq ústanymymyz - janalyqtarda. Mәselen, «KTK» arnasynyng janalyqtaryn ózge basqalarmen salystyryp kóriniz. Sonda ghana mening pikirimning oryndy ekendigine kóz jetkizesiz. Shyndap qalasam, syndy sizderge qaratyp aitugha da bolady. «Ayqyn» men «Tasjarghan» gazetterin ózara salystyra almaysyz ghoy.
Jalpy, televiziyagha qaraghanda, baspasózge әldeqayda jenildeu. Óitkeni sizderde otandyq basylymdardan ózge bәsekeles joq. Al bizge Qazaqstandy bylay qoyghanda, Reseyding alpauyt arnalary negizgi bәsekelester. Halyq solardy kóruge yntyghady. Sondyqtan, dәl qazir bizge aqparat aidynyndaghy qauipsizdikti qolgha alyp, otandyq arnalardyng qaryshtap damuy ýshin memleket tarapynan qarjy bólinetin uaqyt jetken sekildi.
Siz jana «batpaqtan» shygharudy aityp otyrsyz. Búl tek bizding ghana mindetimiz emes. Qalyng búqaranyng dengeyin jalpy qogham bolyp kóteruge tiyispiz. «Jalghyzdyng ýni, jayaudyng shany shyqpas» degendey, «KTK» jalghyz ózi «alysyp» eshtene tyndyra almaydy. «Elu jylda el jana» degen. Keshe ghana Tәuelsizdik alghan elmiz ghoy, birtindep óz jolymyzdy tauyp, «enbektegen baladan enkeygen qartqa» deyin tamashalaytyn arna da ómirge keler. Ázirshe qoldan kelgeni osy bolyp túr.
- Búl súraqtyng búrynghy «KTK» basshylaryna da qatysy bar siyaqty. Nege sizder memlekettik merekelerge nemqúraylylyq tanytasyzdar? Óitkeni dәl mereke kýnderi «KTK -ny» qossaq, ózge elding arnasy siyaqty әser qaldyryp, kóbine Gollivud filimderin úsynumen ghana shekteledi. Búl ýrdis siz kelgende ózgeretin shyghar dep kýtkenbiz, biraq әli kýnge deyin jalghasyn tauyp keledi...
- Men búl synynyzdy da qabylday almaymyn. Siz mereke kýnderi memlekettik emes ózge de arnalardy qosyp kórdiniz be? Olar memlekettik tilde tatymdy dýniyeler úsynyp jatyr ma eken? Búrynghy basshylar ýshin jauap bermeymin. Biraq eger bayqasanyz, biz biyl nauryz merekesine arnap «Mәssaghan» festivalin kórermenderge úsyndyq. Al 1 mamyr kýni ózimiz týsirgen «Baqyt esigin ashqanda» atty jana serial efirge jol tartty. Mәselen, byltyr 16 jeltoqsan kýni «Kókserek» filimining qazaq tilindegi núsqasy halyq nazaryna úsynyldy. Ayta berse, múnday mysaldar kóp.
- Arman Tólegenúly, tek «KTK» emes, jalpy býkil televiydenie salasynda toqyrau jýrip jatqan siyaqty әser alamyn. Siz búl oiymmen kelisesiz be?
- Múnymen kelisuge de, kelispeuge de bolady.. Degenmen daghdarystyng salqyny tek ekonomika emes, barlyq salagha, onyng ishinde televiziyagha da әser etetini anyq. Mәselen, búrynghyday aghylyp jatqan jarnama joq. Aqsha joq bolghan son, tatymdy, túshymdy dýnie de týsire almaysyn. Áyteuir qolda bar qarajatty ildәmalap elding kónilinen shyghatyn jobalar jasasaq deymiz. Sózimning aighaghy retinde biyl jaryq kórgen «Baqyt esigin ashqanda» serialyn aitugha bolady. Ózimizding qazaq akterleri oinady. Auyl men qala ómirin qatar qamtugha tyrystyq. Kýndelikti kýibeng ómirde kezdesip jatatyn jayttardy әzil-qaljyng qosyp, jenil jetkizgimiz keldi.
- Siz «Alang júrt» atty analiytikalyq baghdarlamanyng jabylyp, jana formatta úsynylatynyn aittynyz. Al osy jobanyng orys tilindegi núsqasy ispettes «Portret nedeliydin» taghdyry ne bolmaq? Ony da jabasyzdar ma? Jalpy, men «Portret nedeli» baghdarlamasyn kórip otyrghanda, «Vremya» gazetin oqyp otyrghanday әser alamyn. Sizge búlay sezilmey me?
- Men múnday әser almaymyn. Arturdyng (Artur Platonov, «Portret nedeli» baghdarlamasynyng jýrgizushisi, әri avtory) búl dýniyesi jalpy halyqqa kerek degen pikirdemin. Shynymdy aitsam, keyde Arturdyng aityp otyrghany mening de ózime únamaydy. Biraq men әleumetting ústanymyn ózimdikinen joghary qoyamyn. Halyq jappay kóredi, ózine kerek aqparatty alyp otyrdy. Búdan artyq ne kerek? Qazaqstandaghy reytingi eng joghary baghdarlama - «Portret nedeli» dep tolyq senimmen aita alamyn. «Moskovskiy komsomoles» gazetining «vse rugangt, no vse chitait» degen úrany bar edi. Dәl solay...
<!--pagebreak-->
- Onda «Nasha kazasha» jóninde ne aitar ediniz? Búl jobany synap-minep jatqandar kóp...
- «Nasha Kazashagha» arnalghan syn-eskertpelerdi de estigenmin. Jobany dýniyege әkeler tústa-aq, osynday syndar bolatynyn bilgenmin. Gollivud filimderining birinen «Niygerom mojet nazyvati toliko niyger» degen sózdi estip edim. Qatty esimde qalypty. Sol siyaqty shala qazaqtardyng kózin tek shala qazaqtarmen ghana shúqy alasyn.
- Jaraydy, búl oiynyzben kelesimin. Degenmen ózgening qansyghyna nege tansyq boldynyzdar?
- «Udy u ghana qaytara alady» degen týsinik bar emes pe? Qazir «Nasha Rasha» «NTK» arnasynda kórsetilip jatyr. Al biz «Nasha Kazashany» ómirge әkeldik. Nege? Men sizge týsindirip bereyin. Jalpy, búl joba Reseyding menshigi emes. Kezinde osy tektes dýnie kóptegen elderde jaryq kórgen. Al biz óz últymyzgha arnalghan ózimizge jaqyn dýnie jasaghymyz keldi. Meninshe, biz óz kemshiligimizdi kýlkige ainaldyrugha eshqashan qoryqpaugha tiyispiz. Óz «syrqatymyzdy» kýldirip otyryp jazghangha ne jetsin? Býgingi kýni búl jobanyng reytingi «Nasha Rashadan» eki-ýsh ese joghary. Yaghny bizding kórermen ózining bolmysyna jaqyn dýniyeni kórgisi keledi.
Mikrofondy qolyma alyp, jýgirip ketkim keledi
- Arman Tólegenúly, sizding negizgi mamandyghynyz - orys tili pәnining múghalimi. Jurnalistikagha qalay tap boldynyz? Bala kýninizden osy kәsipti armandadynyz ba?
- Men Kenes elindegi әrbir ekinshi bala siyaqty bala kýnimde úshqysh boludy armandaghanmyn. Osy arman jetelep, mektep bitirgen son, Kiyevtegi әskery uchiliyshege qújatymdy tapsyrdym. Osy oqu ordasyna birden qabyldandym da. Nebәri on jeti jastaghy bozbalamyn. Ekining biri úshqysh bola almaytyny anyq. Tanertennen qara keshke deyin jattyghasyn. Osynyng әseri boluy kerek, bir kýni jýregim syr berdi. Sosyn medisinalyq komiyssiyagha shaqyryp alyp, «Arman, sen uchiyliysheni bitirseng de, bәribir úsha almaysyn» - dedi. Amalsyz, ómir aghysyn ózgertuge tura keldi. Qoldan ne keledi? Kezinde orys tili men әdebiyetin ýzdik oqyghan edim. Oilana kele Sverdlovskidegi Oral uniyversiytetine týstim. Jalpy, men bala kýnimnen oblystyq, respubliykalyq basylymdargha maqalalar jazyp túratynmyn. Bir kýni Kókshetaudaghy oblystyq radiogha bardym. Bastapqyda qyzyghushylyq jetelep barghan edi. Keyinnen shtatqa alynyp, sol jerde enbek jolym bastaldy. Ol kezde Kókshetauda televiziya әli qanatyn jaya qoymaghan. Radiomen tanystyghym osylay bastaldy. Keyde dýkenge barsam, halyq dauysymnan tanyp jatatyn. Ol da bir dәuren eken ghoy. Radionyng arqasynda eldi mekenderdi aralap, halyqtyng ómirimen keninen tanystym. Jalpy, jurnalistika qyzyghy men shyjyghy kóp mamandyq qoy. Osy kýnge deyin mikrofondy qolyma alyp, jýgirip ketkim keledi.
- «General boludy armandamaytyn soldat joq», osydan 12 jyl búryn «KTK» arnasynda qarapayym jurnalist retinde júmys istep jýrgeninizde, osy újymdy basqarsam degen oy tudy ma?
- Onday oy ýsh úiyqtasam týsime kirdi deysiz be? Ras, bala kezde men de joghary jetistikke jetsem dep qiyaldadym. «Jaman syryn aitamyn dep, shynyn aitypty» degendey, 19 jasymda Kókshetau radiosynda júmys istep jýrgenimde «shirkin-ay, elu jasqa tolghanymda osy oblystyq teleradio keshenin basqarsam» dep oilaghan edim. Búl armanyma 29 jasymda jetip, atalghan újymdy basqaru qúrmetine ie boldym.
- Basqaru isine jastay aralasqan ekensiz ghoy... Jurnalister erkin shygharmashylyqtyng adamy. Olardy basqaru ekining birining qolynan kele bermeytini anyq. Áriptesterinizben júmys isteude qanday tәsildi paydalanasyz?
- Óz-ózime qalay bagha bermekpin? Múny újymnan súrap kóru kerek shyghar? Jalpy, óziniz aitqanday, rasymen de shygharmashylyq adamdaryn basqaru onay emes. Sondyqtan key kezde júmsaqtyq tanytsam, keyde qatang da bolamyn. Áskerde jýrgenimde bir rotanyng starshinasy boldym. Basqarudy sol tústa ýirendik ghoy. Zaman jyljyghanmen, basqaru tәsili әli ózgergen joq. Áytpese, júmysqa qalaghan uaqytynda kelip, qalaghan uaqytynda ketetin talay salqam seriler bar ghoy. Olardyng da kóniline qayau týsirmey, degenmen talabyndy oryndatugha tura keledi. Jaryqtyq, Múqaghaly aghamyz erkin adam bolghan ghoy. Kezinde «Ara» jurnalynda júmys istep jýrgeninde júmysqa aptalap kelmeytin kórinedi. Bir joly basshylar qatty ashulanyp, «týsinikteme jaz» deydi. Sonda Múqang «júmysqa kelmegen sebebim - kele almadym» dep jazghan kórinedi. Sol siyaqty, osy kýni mening qolymda biraz júldyzdardyng týsiniktemeleri bar. Keyde olargha qaljyndap «keyin memuar jazghanda, mindetti týrde senderding týsiniktemelerindi qosamyn» dep aitatynym bar. Jalpy, júmys isteudegi eng birinshi qaghidam - qaramaghymdaghylarmen arazdaspay, yntymaq, birlikte bolu.
- Siz Kókshetau ónirining tumasysyz ghoy? Balalyq shaghynyz qalay órbidi?
- Men Kókshetaudyng Ayyrtauynda dýniyege keldim. Ákem marqúm mening jasym segizge kelgende qaytys boldy. Ýiding túnghyshymyn, menen keyin eki qaryndasym bar.Osydan eki jyl búryn anamyzdan da aiyrylyp qaldyq. Ýiding bas kótereri ózim bolghandyqtan, enbekke erte aralastym. Anam men eki qaryndasyma qamqor bolugha tyrystym. Ákem atam men әjemning jalghyz balasy edi. Auyldaghy kempir men shal da jetim balanyng kýiin keshti. Men eshqashan pioner lagerine baryp kórgen emespin. Jazghytúry bolsyn, qysta bolsyn auyldaghy atam men әjeme asyghatynmyn. Biz audan ortalyghynda túratynbyz. Ájemning qoly auyratyn. Ala jazday eki siyrdy ózim sauamyn. Sosyn qaymaghynan aiyryp, airan úiytamyn. Jinalghan qaymaqty qolymmen bylghap maygha ainaldyramyn. Maydy qaryngha salamyz. Osylay tynymsyz enbekting arqasynda bir jazda jeti qaryn may jinaghanym bar. Arasynda ýiding qystyq otynyn dayyndaymyn. Ýlken aghashtardy alyp kelip, esik aldynda qol aramen otyngha ainaldyramyn. Mening balalyq shaghym osylay ótti. Enbekke erte aralasqannan esh ziyandyq kórgenim joq, erte ysyldym, erte es jinadym. Búl ómirde qol qusyryp otyra beruge bolmaytynyn týsindim.
Enbek ete jýrip, tez shiradym. Maghan endi eshqanday sport seksiyasynyng qajeti joq edi. Altynshy synyp oqyp jýrgenimde Kókshetau qalasyna kóship keldik. Boyymdaghy qara kýsh osy kezde kóp kómegin tiygizdi. Kileng orystardyng arasyna tap boldym. Auyldan kelgen qaradomalaqty olar alghashqyda qabyldamay jýrdi. Keshke taman bir top bala jinalyp, sabap, ketedi. Ertesine andyp jýrip, әrqaysynyng jeke-jeke «sybaghasyn» berip shyghamyn. Óitkeni qorghaytyn agham, janyma demeu bolar inim bolghan joq. On segiz jyl bir bólmeli pәterdi panaladyq. Sondyqtan osy kýni men eshqanday qiyndyqtan qoryqpaymyn desem bolady. «Bas aman bolsyn» degen qaghiydany ústanatyn adammyn.
- Otbasynyz jayynda aityp berseniz...
- Kelinshegim - qarjyger. Ýsh úlym, bir qyzym bar. Úlymnyng ýlkeni Dәuren Qytayda bilim alyp jatyr. Aytpaqshy, osy Dәurenim oqugha týserding aldynda «Balam, eger oqugha týsip ketsen, men saghan bir kólik әperemin» dep, uәde etken bolatynmyn. Biyl qysqy demalysqa kelgeninde balam «Áke, maghan kólik әpermey-aq qoy. Men kólikti keyin ózim enbek etkende alamyn» dedi. Osyny estip, úlymnyng estiyar bolghanyn sezip, ishim jylyp qaldy. Ekinshi úlym Asqar, erketayym Inju, kishkentayym Ámir.
- Inju degen esimdi kim tandady?
- Ózim. Qazaq yrymshyl halyq qoy. Ájemning esimi Inju edi. Ájem siyaqty kenpeyil, erekshe jan bolsyn degen niyetpen osy esimdi tandadym. Ájem jaryqtyq rasynda da eshkimge úqsamaytyn, auylgha qonaqjaylylyghymen aty shyqqan jan edi. Ol ýige qonaqtar kelgeninde týnde olardyng ayaq kiyimin tazalap qoyatyn. Tanerteng qonaqtar ózderining ayaq kiyimderin tanymay, talay shatastyrghany bar.
Kópsinbeymin de, azsynbaymyn da, osylay qúldyryndap qúlynshaqtarym ósip keledi. Qartayyp otyrghan joqpyn, taghy da bala sýisem degen armanym bar. Jalpy, azamattyng belgili bir dәrejege jetui jan jaryna baylanysty dep bilemin. Mening «arqam» myqty. Eshqashan otbasymdy oilap, janym auyrghan emes. Áyelim shanyraghymdy úrshyqtay ýiirip, balalargha bas-kóz bolyp otyr. Sondyqtan osy jetistikterge әielimning arqasynda jetip kele jatqanymdy da eshqashan úmytpaymyn.
- Taghy da aitarynyz bar ma?
- Barlyq әriptesterimdi merekelerimen qúttyqtaghym keledi. Qalamdary eshqashan múqalmay, qazaq jurnalistikasy qaryshtap damy bersin!
- Ángimenizge raqmet!
Maqpal QARATAYQYZY
«Ayqyn» gazeti 25 mausym 2009 jyl