Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3270 0 pikir 26 Mausym, 2009 saghat 07:37

Arman ShORAEV, «KTK» arnasynyng bas diyrektory: Men eshqanday qiyndyqtan qoryqpaymyn

- Arman Tólegenúly, siz bas­shy­lyqqa kelgeli beri «KTK» ar­na­synyng azuy mýjilgendey me, qalay?
- Mening búl arnagha basshy bo­lyp kelgenime eki jyldyng jýzi bol­dy. Ózime bagha beruden aulaqpyn. De­genmen súraghynyzgha jauap be­reyin. Biz qayta osy jyldar ishinde bir­shama iygi ister atqarghan siyaq­tymyz. Jalpy, kommersiyalyq te­le­arna memleket tarapynan, bud­jetten birde-bir tiyn alyp otyr­ghan joq. Óz tirshiligimizdi ózimiz kýit­tep, jarnamanyng arqasynda jan baghudamyz. Jarnama beru­shi­ler óz ónimin telehabargha ornalas­tyr­ghanda eng aldymen әrbir habar­dyng reytingin, yaghny tartym­dy­ly­ghyn eskeredi. Búl ýrdis bizge ghana tәn emes.
Áytse de, men sizding «arnanyng azuy mýjildi» degeninizben mýldem ke­lise almaymyn. Eger kýn sayyn qa­daghalap otyrsanyz, biz jana­lyq­tarda kelensiz jayttardy da, ong is­terdi jan-jaqty qamtyp, san­ qiy­ly oqighalargha ýn qatugha tyry­sa­myz. Eshqashan naqty derek pen dә­yeksiz bireudi syrtynan qaralap, ghay­battaugha jol bermeymiz. Keyde sy­ny dýniyeler efirge shyqsa, «Siz­derge kim aqsha tóledi?» dep sú­raytyndar da bar. Tapsyrys ar­qyly bireudi «soqqygha jyghu» mening tә­jiriybemde bolghan emes. Ha­lyqtyng múnyn múndap, joghyn joq­taytyn taqyryptyng bәrin qoz­ghaymyz. Jurnalisterge qoyy­la­tyn talap bireu - búltartpas deregi men dәiegi bolsyn.
Men telearna diyrektory bol­sam da, әli kýnge deyin ózimdi jur­nalister sapynan shygharghan emes­pin. Sondyqtan kórsetilip jat­qan әrbir habardy aldymen jur­nalistik sýzgimnen ótkizuge ty­ry­samyn.
- Siz búghan deyin jurnalistika sa­lasynda tabandy ter tógip, ke­yin­nen «Habar» arnasynda basshylyq qyz­mette boldynyz. Qazaqstan Pre­ziydenti Ákimshiligining әleu­met­tik sayasy bólimining bas inspektory, 2005 jyly Preziydenttik saylauda Núr­­súltan Nazarbaevty qoldau jó­­nindegi qoghamdyq shtabtyng bas­pa­sóz qyzmetin basqardynyz. Osy qyz­­metke qalay kelgeninizge de bir auyz toqtalyp ótsek...
- Maghan kómek qolyn úsynyp, je­telep jýrgen eshqanday agham da, kó­kem de joq. Qanday da bir jetis­tik­ke jetsem, búl óz enbegimning ar­qasy, manday terimning jemisi. «KTK» telearnasyn basqarudy úsyn­ghanda, bir aptaday kelisim ber­mey jýrdim. Búghan men ghana emes, ma­ghan úsynys jasaghan jandar da kuә. Mening jurnalistikany kәsip etip kele jatqanyma biyl on toghyz jyl. Osy jyldar aralyghyndaghy en­begimdi elep-eskerip, osy qyz­met­ti úsynghan bolar.
- Alghashqyda ne ýshin kelisim bermediniz?
- Jana aityp ótkenimdey, ese­yip, es jinaghan tústaghy ómirimning ba­sym bóligi jurnalistikagha ar­nalypty. «Endigi jolymdy basqa sa­ladan izdep kóreyin» dep oi­lanyp jýrgen kez edi. Biraq mening búl tandauymdy óz kәsibime degen shek­siz sýiispenshiligim basyp ket­ti.
- Áytse de, siz «ógizdi de ól­tir­mey, arbany da syndyrmay» júmys is­tep otyrghan siyaqty әser qaldy­ra­syz. Osy jyldar aralyghynda ar­nanyng keskin-kelbetinde, bolmy­syn­da, «minez-qúlqynda» aitar­lyq­tay ózgeristerdi bayqay qoyghan joq­pyn...
- Sizding maqalynyzgha maqal­dap jauap bereyin. Men «Asyq­pa­ghan arbamen qoyan alady» degen qa­ghiy­dany ústanatyn adammyn. Esi­niz­de bolsyn, eki jyl ishinde bir ar­nany tolyghymen ózgertu eshkimning qo­lynan kelmeydi. Onyng ýstine, «KTK-nyn» on jeti jyldyq tarihy bar emes pe? Men basshy boldym dep, osy tarihty bir kýnde qalay sy­zyp tastaymyn? Jalpy, ózgeris ja­sau ýshin aldymen mol qarajat qa­jet. Bir shou-baghdarlamanyng ózine qyruar qarjy júmsa­la­ty­nyn bilesiz be? Ókinishke qaray, biz­de onday aqsha joq.
Taghy bir aita ketetin jayt, biz­ding qazirgi bәsekelesterimiz - otan­dyq telearnalar emes, Resey tele­ar­nalary bolyp otyr. Búlay deuime to­lyq negiz bar. Óitkeni osy kýni kez kelgen kórermenning ýiinde ka­belidi teledidar bar. Auylda da so­lay. Osy kabeli arqyly júrt Resey ar­nalaryn jappay tamasha­lay­tyny eshkimge jasyryn emes. Bizding maq­sat - óz kórermenimizdi óz au­diy­toriyamyzgha qaray tartu. Al búl mә­seleni jónge qoy ýshin taghy da qar­jy kerek.
Álgi súraghynyzgha qayta oral­saq, men sizding búl aitqanynyzben de kelise almaymyn. Men qyzmetke kel­mes búryn telearnada qazaq ja­nalyqtary eshqashan praym-taymgha shyqqan emes.
- Qazirgi uaqytta da qazaq ja­na­lyqtary, jalpy qazaq baghdar­la­ma­lary praym-taym emes, off-taym­da oryn alyp túrghan siyaqty ghoy?
- Búryndary «Kýnderek» aq­pa­rattyq baghdarlamasy keshki sa­ghat besterde efirge shyghatyn. Men ony ózgertip, 19.30-gha auystyrdym. Al «Portret nedeli» siyaqty qazaq ti­lindegi saraptamalyq «Sharayna» bagh­darlamasy týski ekide jaryq kó­retin. Biz búl tendensiyany, yaghny qa­zaqsha baghdarlamalargha degen kóz­qarasty da ózgerttik. Sonyng ai­gha­ghynday, nauryz aiynda «Mәs­sa­ghan» atty әzil-syqaq jobasyn jý­zege asyrdyq Búl - daghdarysqa qar­­sy shou-baghdarlama. Res­pub­lika sa­rayynda satira sanlaq­ta­ry­nyng qa­tysuymen ótken әzil-sy­qaq ke­shine halyq kóp jinaldy, iyne shan­shyr oryn bolmady. Jo­banyng tele­nús­qasy da joghary rey­tiyn­gke ie bol­dy. Shilde aiynyng aya­ghynda osy jo­banyng jalghasy is­pet­tes «Kók­te­be - 2009» atty jana fes­tivalidi úiymdastyryp jatyr­myz. Siz «Mәs­saghandy» kórdiniz be?
- Kórdim...
- Kórseniz, aitayyn. Mine, osy tórt saghattyq jobany biz praymgha qoy­dyq. Al kóptegen qazaqtildi bagh­darlamalardyng off-taymnan oryn aluyna oralsaq, óitkeni ol bagh­darlamalardyng sapasy óte tómen.
- Ótkende bizding basylymda «KTK» arnasyndaghy qazaqtildi bagh­darl­amalar jabylyp jatyr» degen sy­ny maqala jaryq kórip edi. Osy tu­rasynda ne aitasyz?
- Televiziya әleminde bagh­dar­la­malardyng jabyluy da, ashyluy da qa­lypty qúbylys. Onyng asta­ry­nan qanday bir kiltipan izdeuding qa­jeti joq. Óz kórermenin taba al­ma­ghan baghdarlama, әriyne, jabyla­dy. Keyde uaqyty jetkende rey­tiyn­gi joghary jobalardyng ózi de ómir sýruin toqtatady emes pe? Jal­py, bizde qazaqtildi eki, sonday-aq, orys­tildi alty baghdarlama jabyl­dy. Osyghan qaramastan, «qazaqtildi bagh­darlamalar jappay jabylyp ja­tyr eken» dep, dabyl qaqty­nyz­dar. Búlardy japsaq ta, júrtty erteng basqa da tartymdy dýniyeler­men quantamyz ba degen oiymyz bar.
- Kelesi mausymnan qanday «bazarlyq» kýtemiz?
- 1 qyrkýiekten bastap, «KTK» býkil otbasy asygha kýtetin ar­nagha ainalsa degen josparymyz bar ekenin aita keteyin. Búl ýshin naq­ty júmystar iske asyryluda. Osy maqsatpen aqparattyq-sarap­ta­malyq baghdarlamany jana for­mat­pen shygharudy qolgha almaqpyz. En­di «Alang júrt» baghdarlamasy ai­tarlyqtay ózgeriske úshyraydy. Te­learna otbasylyq sipat ala­tyn­dyqtan, jana baghdarlamalar efiyr­ge shyghady. Kórermenderge «Re­por­ter» baghdarlamasy arqyly jaqsy ta­nys Gýlmira Ábiqay qarapayym adam­dardyng taghdyryn ashyp kór­setetin dýniyesin úsynady. Múnda jur­nalistik zertteu de, saraptama da bar. Basty ereksheligi - keyip­ker­ler qarapayym adamdar. Bagh­dar­lamanyng atauyn әzirge shartty týr­de «Keyipker» dep otyrmyz. Son­day-aq adam taghdyryna qa­tysty «Jýrekjardy» atty jana jo­ba dayyndalyp jatyr. Múnda ta­nymal túlghalardyng ómirindegi ai­tuly sәtter bayandalady. Alghashqy ha­bar Meruert Ótekeshova men Qú­man Tastambekovke arnalghan.
Jalpy, tek Qazaqstan ghana emes, býkil әlemde televiziya kóbine je­nil-jelpi dýniyelermen әues­te­nuge kóshti. Kórermenning qazirgi sú­ranysy da osy. Mәselen, sәuir aiyn­da reseylik arnadan D.Par­fe­nov­tyng «Gogoliding qúsy» («Ptisa Go­golya») atty tamasha derekti tuyn­dy­sy kórsetildi. Búl jobagha av­tordyng ayanbay ter tókkeni kórinip túr. Degenmen osy baghdarlamanyng rey­tingin kórgende senerindi de, sen­besindi de bilmeysin. Eng tómengi oryn­dardyng birinde.
- Búl jerde Resey kórermeni men Qazaqstan kórermenin sa­lys­tyrugha bolmaytyn shyghar...
- Kórermenning bir-birinen esh aiyr­mashylyghy joq. Men arnanyng bitim-bolmysyn әdeyilep je­nil­detip jatqanymyz joq degendi men­zep otyrmyn. Kórermenning talghamy men súranysyna qaray amalsyz әre­ketke baratyn kezder de bolady.
- Sonda sizder súranys osylay bol­dy degendi jeleu etip, kórer­men­di «batpaqtan» shygharudyng or­nyna, qayta sol «batpaqqa» óz­de­ri­niz iyterip jatqan joqsyzdar ma?
- «Batpaq» dep neni menzep otyr­ghanynyzdy týsinemin. Bizde key­bir mәselelermen ainalysatyn bir­neshe memlekettik telearna bar emes pe? Olar sol ýshin budjetten aq­sha alyp otyr ghoy.
- Au, sonda sizding azamattyq po­ziy­siyanyz qayda?
- Bizding azamattyq ústany­my­myz - janalyqtarda. Mәselen, «KTK» arnasynyng janalyqtaryn óz­­ge basqalarmen salystyryp kó­riniz. Sonda ghana mening piki­ri­mning oryndy ekendigine kóz jet­kizesiz. Shyndap qalasam, syndy siz­derge qa­ratyp aitugha da bolady. «Ayqyn» men «Tasjarghan» gazet­te­­­rin ózara salystyra almaysyz ghoy.
Jalpy, televiziyagha qara­ghan­da, baspasózge әldeqayda jenildeu. Óit­keni sizderde otandyq basy­lym­dardan ózge bәsekeles joq. Al biz­ge Qazaqstandy bylay qoy­ghan­da, Reseyding alpauyt arnalary ne­gizgi bәsekelester. Halyq solardy kó­ruge yntyghady. Sondyqtan, dәl qa­zir bizge aqparat aidynyndaghy qa­uipsizdikti qolgha alyp, otandyq ar­nalardyng qaryshtap damuy ýshin mem­leket tarapynan qarjy bóli­ne­tin uaqyt jetken sekildi.
Siz jana «batpaqtan» shygha­ru­dy aityp otyrsyz. Búl tek bizding gha­na mindetimiz emes. Qalyng búqa­ra­nyng dengeyin jalpy qogham bo­lyp kóteruge tiyispiz. «Jalghyzdyng ýni, jayaudyng shany shyqpas» de­gen­dey, «KTK» jalghyz ózi «alysyp» esh­tene tyndyra almaydy. «Elu jyl­da el jana» degen. Keshe ghana Tә­uelsizdik alghan elmiz ghoy, bir­tindep óz jolymyzdy tauyp, «en­bek­tegen baladan enkeygen qartqa» de­yin tamashalaytyn arna da ómirge ke­ler. Ázirshe qoldan kelgeni osy bo­lyp túr.
- Búl súraqtyng búrynghy «KTK» bas­shy­laryna da qatysy bar siyaq­ty. Nege sizder memlekettik mere­ke­lerge nemqúraylylyq tanyta­syz­dar? Óitkeni dәl mereke kýnderi «KTK -ny» qossaq, ózge elding arnasy siyaq­ty әser qaldyryp, kóbine Gol­livud filimderin úsynumen ghana shekt­eledi. Búl ýrdis siz kelgende óz­geretin shyghar dep kýtkenbiz, bi­raq әli kýnge deyin jalghasyn tauyp ke­ledi...
- Men búl synynyzdy da qa­bylday almaymyn. Siz mereke kýn­deri memlekettik emes ózge de ar­nalardy qosyp kórdiniz be? Olar mem­lekettik tilde tatymdy dýniye­ler úsynyp jatyr ma eken? Bú­rynghy basshylar ýshin jauap ber­mey­min. Biraq eger bayqasanyz, biz biyl nauryz merekesine arnap «Mәs­saghan» festivalin kórermen­der­ge úsyndyq. Al 1 mamyr kýni ózi­miz týsirgen «Baqyt esigin ash­qanda» atty jana serial efirge jol tartty. Mәselen, byltyr 16 jel­toqsan kýni «Kókserek» fili­mi­ning qazaq tilindegi núsqasy ha­lyq nazaryna úsynyldy. Ayta ber­se, múnday mysaldar kóp.
- Arman Tólegenúly, tek «KTK» emes, jalpy býkil tele­viy­denie salasynda toqyrau jýrip jat­qan siyaqty әser alamyn. Siz búl oiym­men kelisesiz be?
- Múnymen kelisuge de, ke­lis­peuge de bolady.. Degenmen dagh­da­rystyng salqyny tek ekonomika emes, barlyq salagha, onyng ishinde televiziyagha da әser etetini anyq. Mә­selen, búrynghyday aghylyp jat­qan jarnama joq. Aqsha joq bol­ghan son, tatymdy, túshymdy dýnie de týsire almaysyn. Áyteuir qolda bar qarajatty ildәmalap elding kó­ni­linen shyghatyn jobalar jasasaq dey­miz. Sózimning aighaghy retinde biyl jaryq kórgen «Baqyt esigin ash­qanda» serialyn aitugha bolady. Ózimizding qazaq akterleri oinady. Auyl men qala ómirin qatar qam­tugha tyrystyq. Kýndelikti kýibeng ómirde kezdesip jatatyn jayt­tardy әzil-qaljyng qosyp, jenil jet­kizgimiz keldi.
- Siz «Alang júrt» atty ana­liy­tikalyq baghdarlamanyng jabylyp, ja­na formatta úsynylatynyn ait­tynyz. Al osy jobanyng orys tilin­degi núsqasy ispettes «Portret ne­de­l­iydin» taghdyry ne bolmaq? Ony da jabasyzdar ma? Jalpy, men «Por­tret nedeli» baghdarlamasyn kó­rip otyrghanda, «Vremya» gazetin oqyp otyrghanday әser alamyn. Sizge bú­lay sezilmey me?
- Men múnday әser almaymyn. Ar­turdyng (Artur Platonov, «Por­tret nedeli» baghdarlamasynyng jýr­gizushisi, әri avtory) búl dýniyesi jal­py halyqqa kerek degen pi­kir­demin. Shynymdy aitsam, keyde Ar­turdyng aityp otyrghany mening de ózime únamaydy. Biraq men әleu­me­tting ústanymyn ózimdikinen jo­ghary qoyamyn. Halyq jappay kó­redi, ózine kerek aqparatty alyp otyr­dy. Búdan artyq ne kerek? Qa­zaq­standaghy reytingi eng joghary bagh­darlama - «Portret nedeli» dep to­lyq senimmen aita alamyn. «Mos­kovskiy komsomoles» ga­ze­tining «vse rugangt, no vse chitait» de­gen úrany bar edi. Dәl solay...

<!--pagebreak-->

- Onda «Nasha kazasha» jóninde ne aitar ediniz? Búl jobany synap-mi­nep jatqandar kóp...
- «Nasha Kazashagha» arnalghan syn-eskertpelerdi de estigenmin. Jo­bany dýniyege әkeler tústa-aq, osyn­day syndar bolatynyn bil­genmin. Gollivud filimderining bi­ri­nen «Niygerom mojet nazyvati toli­ko niyger» degen sózdi estip edim. Qat­ty esimde qalypty. Sol siyaqty sha­la qazaqtardyng kózin tek shala qa­zaqtarmen ghana shúqy alasyn.
- Jaraydy, búl oiynyzben ke­lesimin. Degenmen ózgening qan­sy­ghyna nege tansyq boldynyzdar?
- «Udy u ghana qaytara alady» de­gen týsinik bar emes pe? Qazir «Na­sha Rasha» «NTK» arnasynda kór­setilip jatyr. Al biz «Nasha Ka­zashany» ómirge әkeldik. Nege? Men sizg­e týsindirip bereyin. Jalpy, búl jo­ba Reseyding menshigi emes. Ke­zinde osy tektes dýnie kóptegen el­derde jaryq kórgen. Al biz óz úl­tymyzgha arnalghan ózimizge jaqyn dý­nie jasaghymyz keldi. Meninshe, biz óz kemshiligimizdi kýlkige ainal­dy­rugha eshqashan qoryqpaugha tiyis­piz. Óz «syrqatymyzdy» kýldirip oty­ryp jazghangha ne jetsin? Býgingi ký­ni búl jobanyng reytingi «Nasha Ra­shadan» eki-ýsh ese joghary. Yaghny biz­ding kórermen ózining bolmysyna ja­qyn dýniyeni kórgisi keledi.
Mikrofondy qolyma alyp, jýgirip ketkim keledi
- Arman Tólegenúly, sizding ne­giz­gi mamandyghynyz - orys tili pә­nining múghalimi. Jurnalistikagha qa­lay tap boldynyz? Bala kýninizden osy kәsipti armandadynyz ba?
- Men Kenes elindegi әrbir ekin­shi bala siyaqty bala kýnimde úsh­qysh boludy armandaghanmyn. Osy ar­man jetelep, mektep bitirgen son, Kiyev­tegi әskery uchiliyshege qúja­tym­dy tapsyrdym. Osy oqu orda­syna birden qabyldandym da. Ne­bәri on jeti jastaghy bozbalamyn. Eki­ning biri úshqysh bola almaytyny anyq. Tanertennen qara keshke deyin jattyghasyn. Osynyng әseri boluy kerek, bir kýni jýregim syr berdi. Sosyn medisinalyq ko­miys­siyagha shaqyryp alyp, «Arman, sen uchiy­liysheni bitirseng de, bәribir úsha al­maysyn» - dedi. Amalsyz, ómir aghy­syn ózgertuge tura keldi. Qol­dan ne keledi? Kezinde orys tili men әde­biyetin ýzdik oqyghan edim. Oi­lana kele Sverdlovskidegi Oral uniy­versiytetine týstim. Jalpy, men bala kýnimnen oblystyq, respub­liy­kalyq basylymdargha maqalalar ja­zyp túratynmyn. Bir kýni Kók­she­taudaghy oblystyq radiogha bar­dym. Bastapqyda qyzyghushylyq je­telep barghan edi. Keyinnen shtat­qa alynyp, sol jerde enbek jolym bas­taldy. Ol kezde Kókshetauda te­le­viziya әli qanatyn jaya qoy­ma­ghan. Radiomen tanystyghym osylay bas­taldy. Keyde dýkenge barsam, ha­lyq dauysymnan tanyp jata­tyn. Ol da bir dәuren eken ghoy. Ra­dio­nyng arqasynda eldi mekenderdi ara­lap, halyqtyng ómirimen keninen ta­nystym. Jalpy, jurnalistika qy­zyghy men shyjyghy kóp maman­dyq qoy. Osy kýnge deyin mikro­fon­dy qolyma alyp, jýgirip ket­kim keledi.
- «General boludy arman­da­maytyn soldat joq», osydan 12 jyl bú­ryn «KTK» arnasynda qarapayym jur­nalist retinde júmys istep jýr­geninizde, osy újymdy basqar­sam degen oy tudy ma?
- Onday oy ýsh úiyqtasam tý­sime kirdi deysiz be? Ras, bala kezde men de joghary jetistikke jetsem dep qiyaldadym. «Jaman syryn ai­tamyn dep, shynyn aitypty» de­gendey, 19 jasymda Kókshetau ra­dio­synda júmys istep jýrgenimde «shir­kin-ay, elu jasqa tolghanymda osy oblystyq teleradio keshenin bas­qarsam» dep oilaghan edim. Búl ar­manyma 29 jasymda jetip, atal­ghan újymdy basqaru qúrmetine ie boldym.
- Basqaru isine jastay ara­las­qan ekensiz ghoy... Jurnalister er­kin shygharmashylyqtyng adamy. Olardy basqaru ekining birining qo­lynan kele bermeytini anyq. Árip­testerinizben júmys isteude qanday tәsildi paydalanasyz?
- Óz-ózime qalay bagha ber­mekpin? Múny újymnan súrap kó­ru kerek shyghar? Jalpy, óziniz ait­qanday, rasymen de shyghar­ma­shylyq adamdaryn basqaru onay emes. Sondyqtan key kezde júm­saq­tyq tanytsam, keyde qatang da bo­lamyn. Áskerde jýrgenimde bir rot­anyng starshinasy boldym. Bas­qarudy sol tústa ýirendik ghoy. Za­man jyljyghanmen, basqaru tәsili әli ózgergen joq. Áytpese, jú­mys­qa qalaghan uaqytynda kelip, qa­laghan uaqytynda ketetin talay sal­qam seriler bar ghoy. Olardyng da kóniline qayau týsirmey, degenmen ta­labyndy oryndatugha tura keledi. Ja­ryqtyq, Múqaghaly aghamyz er­kin adam bolghan ghoy. Kezinde «Ara» jurnalynda júmys istep jýr­ge­ninde júmysqa aptalap kelmeytin kó­rinedi. Bir joly basshylar qatty ashulanyp, «týsinikteme jaz» deydi. Sonda Múqang «júmysqa kelmegen se­bebim - kele almadym» dep jazghan kó­rinedi. Sol siyaqty, osy ký­ni me­ning qolymda biraz júl­dyz­dar­dyng tý­siniktemeleri bar. Keyde olargha qal­jyndap «keyin memuar jaz­­ghanda, mindetti týrde senderding tý­si­nik­temelerindi qosamyn» dep ai­ta­ty­nym bar. Jalpy, júmys ist­eu­degi eng birinshi qaghidam - qa­ra­m­aghym­da­ghy­larmen arazdaspay, ynt­ymaq, bir­likte bolu.
- Siz Kókshetau ónirining tu­ma­sysyz ghoy? Balalyq shaghynyz qalay ór­bidi?
- Men Kókshetaudyng Ayyr­ta­uynda dýniyege keldim. Ákem marqúm mening jasym segizge kel­gende qaytys boldy. Ýiding tún­ghy­shymyn, menen keyin eki qaryn­da­sym bar.Osydan eki jyl búryn ana­myzdan da aiyrylyp qaldyq. Ýi­ding bas kótereri ózim bolghan­dyq­tan, enbekke erte aralastym. Anam men eki qaryndasyma qamqor bo­lugha tyrystym. Ákem atam men әjem­ning jalghyz balasy edi. Auyl­daghy kempir men shal da jetim ba­la­nyng kýiin keshti. Men eshqashan pio­ner lagerine baryp kórgen emes­pin. Jazghytúry bolsyn, qysta bol­syn auyldaghy atam men әjeme asy­ghatynmyn. Biz audan ortaly­ghyn­da túratynbyz. Ájemning qoly auy­ratyn. Ala jazday eki siyrdy ózim sauamyn. Sosyn qaymaghynan aiy­ryp, airan úiytamyn. Jinal­ghan qaymaqty qolymmen bylghap maygha ainaldyramyn. Maydy qa­ryngha salamyz. Osylay tynymsyz en­bekting arqasynda bir jazda jeti qa­ryn may jinaghanym bar. Ara­synda ýiding qystyq otynyn da­yyn­daymyn. Ýlken aghashtardy alyp kelip, esik aldynda qol ara­men otyngha ainaldyramyn. Mening ba­lalyq shaghym osylay ótti. En­bek­ke erte aralasqannan esh ziyan­dyq kórgenim joq, erte ysyldym, er­te es jinadym. Búl ómirde qol qu­syryp otyra beruge bolmayt­y­nyn týsindim.
Enbek ete jýrip, tez shiradym. Ma­ghan endi eshqanday sport sek­siya­synyng qajeti joq edi. Al­tyn­shy synyp oqyp jýrgenimde Kók­she­tau qalasyna kóship keldik. Bo­yymdaghy qara kýsh osy kezde kóp kó­megin tiygizdi. Kileng orystardyng arasyna tap boldym. Auyldan kel­gen qaradomalaqty olar alghash­qy­da qabyldamay jýrdi. Keshke ta­man bir top bala jinalyp, sabap, ke­tedi. Ertesine andyp jýrip, әr­qay­synyng jeke-jeke «sybaghasyn» berip shyghamyn. Óitkeni qorghay­tyn agham, janyma demeu bolar inim bol­ghan joq. On segiz jyl bir ból­meli pәterdi panaladyq. Son­dyq­tan osy kýni men eshqanday qiyn­dyqtan qoryqpaymyn desem bola­dy. «Bas aman bolsyn» degen qaghiy­dany ústanatyn adammyn.
- Otbasynyz jayynda aityp ber­seniz...
- Kelinshegim - qarjyger. Ýsh úlym, bir qyzym bar. Úlymnyng ýl­keni Dәuren Qytayda bilim alyp ja­tyr. Aytpaqshy, osy Dәurenim oqu­gha týserding aldynda «Balam, eger oqugha týsip ketsen, men saghan bir kólik әperemin» dep, uәde etken bo­latynmyn. Biyl qysqy dema­lys­qa kelgeninde balam «Áke, ma­ghan kólik әpermey-aq qoy. Men kó­likti keyin ózim enbek etkende ala­myn» dedi. Osyny estip, úlymnyng es­tiyar bolghanyn sezip, ishim jylyp qal­dy. Ekinshi úlym Asqar, erke­tayym Inju, kishkentayym Ámir.
- Inju degen esimdi kim tan­dady?
- Ózim. Qazaq yrymshyl halyq qoy. Ájemning esimi Inju edi. Ájem siyaq­ty kenpeyil, erekshe jan bol­syn degen niyetpen osy esimdi tan­dadym. Ájem jaryqtyq rasynda da eshkimge úqsamaytyn, auylgha qo­naqjaylylyghymen aty shyqqan jan edi. Ol ýige qonaqtar kel­geninde týnde olardyng ayaq kiyimin ta­zalap qoyatyn. Tanerteng qo­naqtar ózderining ayaq kiyimderin ta­nymay, talay shatastyrghany bar.
Kópsinbeymin de, azsyn­bay­myn da, osylay qúldyryndap qú­lynshaqtarym ósip keledi. Qar­tayyp otyrghan joqpyn, taghy da ba­la sýisem degen armanym bar. Jal­py, azamattyng belgili bir dә­rejege jetui jan jaryna bay­lanysty dep bilemin. Mening «ar­qam» myqty. Eshqashan otbasymdy oi­lap, janym auyrghan emes. Áye­lim shanyraghymdy úrshyqtay ýiirip, balalargha bas-kóz bolyp otyr. Sondyqtan osy jetistikterge әie­limning arqasynda jetip kele jat­qanymdy da eshqashan úmyt­paymyn.
- Taghy da aitarynyz bar ma?
- Barlyq әriptesterimdi me­re­kelerimen qúttyqtaghym keledi. Qa­lam­dary eshqashan múqalmay, qa­zaq jurnalistikasy qaryshtap da­my bersin!
- Ángimenizge raqmet!

 


Maqpal QARATAYQYZY

«Ayqyn» gazeti 25 mausym 2009 jyl

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371