Ál-Faraby babamyz: «Kez-kelgen elding bolashaghyn kórging kelse, sol elde túryp jatqan jastardyng tynys-tirshiligine qara» degen eken. Endeshe, Qazaqstan jastarynyng әleumettik bet-beynesi qanday? Qazirgi jahandanu jaghdayynda týrli әlemdik mәdeny prosester Qazaqstan jastaryna qalay әser etip jatyr? Osy mәseleler boyynsha oy órbitsek.

39257 otbasy ajyrasqan

Ál-Faraby babamyz: «Kez-kelgen elding bolashaghyn kórging kelse, sol elde túryp jatqan jastardyng tynys-tirshiligine qara» degen eken. Endeshe, Qazaqstan jastarynyng әleumettik bet-beynesi qanday? Qazirgi jahandanu jaghdayynda týrli әlemdik mәdeny prosester Qazaqstan jastaryna qalay әser etip jatyr? Osy mәseleler boyynsha oy órbitsek.

39257 otbasy ajyrasqan

"Jas Otan" jastar qanatynyng 2008-2011 jyldargha arnalghan is josparynda elimizding ýlken әleuetin qúrap otyrghan, Qazaqstandaghy 14 pen 29-gha deyingi jastardyng sany 4 569 885 adam dep kórsetilgen. Búl elimizding 30%-yn qúrap otyr. Sonymen qatar, memleketimizding ýlken qoldauymen auyl jastarynyng bilim alu maqsatynda qalagha qaray aghyluy, jastar belsendiligining artuy da quantarlyq jaghday bolghanymen, olardyn kópshiligi qoghamda layyqty oryndaryn tauyp jatqan joq. Mәselege keninen toqtalsaq. Qazirgi jahandanu «modern» men «postmodern» týrli mәdeny modeliderin úsynuda. Jastarda qazirgi últtyq iydentifikasiya әlsirep, ózin osy mәdeny stiliderge jatqyzyp, óz beynesin sodan kórip, rizashylyq tabuy basym. Onday stilider qazir «skinhedtar», «rokerler», «hippiyler», «baykerler», «metallister», «kriminaliytet» t.b. marginal toptardyng tizimi bolyp kete beredi. Jahandanudyng múnday mәdeny modelideri jastardyng salauatty әleumettik belsendilikterin (bilim alu, enbekke qúshtarlyq, otbasynyng qúndylyghy, júbayylyq adaldyq, bala sýy, tәrbiyeleu) tómendetip, jappay әlumettik-psihologiyalyq problemalargha (nashaqorlyq, maskýnemdik, ajyrasu, enbekke, kәsipke qúshtarlyqtyng joyyluy) batyryp barady. Oqu oqyp jýrgen jastardyng basym kópshiligi, qazirgidey qymbatshylyq zamanda oqudyn, pәterding aqshasyn tóleu kerek dep, bireui «ohran», endi bireui restoranda ofisiant, bazarda arba iyterip, kýneltip jýr. Al endi múnday júmystardy auyrsynyp, kýn kóruding onay jolyn izdegender әr týrli qylmystyq әreketterge baryp jýr. Nege jaghday osynsha kýrdelendi?
Memleketimizding bolashaghyna keri әser etetin auqymdy problemalar mynalar:
- Elimizding demografiyalyq sayasatynyng aqsauy;
- Jastardyng nasha, temeki, araqqa ýiir boluy;
- Jastar arasyndaghy qylmystyng kóbengi;
- Jastardyng әr týrli dini, iydeologiyalyq aghymdardyng jeteginde ketui.
Sózimiz dәleldi bolu ýshin statistikagha jýginsek. Mәjilis deputaty Irak Elekeevting aituyna qaraghanda elimizde jyl sayyn 300 myng jasandy týsik jasalady eken. Ol - býkil tuu kórsetkishining 80 payyzy.(http://i-news.kz/news/ 30.06.10).
Adam úrpaghyn órbitu institutynyng diyrektory, Qazaqstan Respublikasy Preziydentining janyndaghy Áyelder isteri jәne otbasylyq-demografiyalyq sayasat jónindegi últtyq komissiyanyng mýshesi Caltanat Bayqoshqarova bylay deydi: "Qúrylghan otbasylardyng (әielderdin) bala tuuynyng ortasha kórsetkishi - 30 jas. Statistika otbasyn qúrghan jandardyng ózi balaly bolugha asyqpaytyndyghyn kórsetip otyr. Búl - óte jaghymsyz kórsetkish. Sebebi, әielderding fiziologiyalyq qúrylymyn eskersek, 18-25 jas aralyghy - bala kóteruge eng ynghayly shaq. Al 30 jastan keyingi analardyng bala tuu mýmkinshiligi azayyp, deni sau balany dýniyege әkelui qiynday týsedi"( http://www.zhardem.kz/ 30.06.10)
QR Statistika agenttigining mәlimetinshe, 2007 jyly 146 myng 380 neke tirkelip, tura bir jyldan song 36 myng 108 otbasy ajyrasap ketken. Yaghny shynyraq qúrghandardyng 25%-y. Al ótken 2010 jyly 140 386 neke tirkelip bir jyl óter-ótpesten onyng 28%-y, yaghny 39 257 otbasy ajyrasqan.

Qarabayyr "búqaralyq mәdeniyet"

Álem boyynsha bir kýnde 15 milliard temeki shegiledi eken. Eger osy bir kýnde shegiletin temekilerdi qatarynan tizip qoyatyn bolsaq el shekarasyn ainaldyryp shyghugha bolady. Qaraghandy oblystyq salauatty ómir saltyn qalyptastyru ortalyghynyng mәlimeti boyynsha, Qazaqstanda temeki shegushilerding payyzdyq kórsetkishi býkil halyqtyng 28%-yn qúraydy. Jylyna osy temekiden 25 myng adam óledi. Osy ortalyqtyng mәlimetteri boyynsha Qazaqsatanda 29 jasqa deyingi azamattardyng 74%-y alkogolidik ishimdikterdi paydalanady, yaghny 3 381 715 adam. A.Moldabaev www.centrasia.ru saytynda jariyalanghan "Afganskie narkotiky na "severnom marshrute" atty maqalasynda qazirgi tanda Qazaqstandaghy narkomandardyng sany 100 myng ekenin aitady. Al keybir halyqaralyq úiymdardyng resmy emes mәlimetterinshe, Qazaqstandaghy nashaqorlyqqa úrynghandardyng sany 300 mynnan asady eken. Olardyng basym kópshiligi jastar (http://www.centrasia.ru/ 01.07.10).
QR Statistika agenttigining aqparaty sýiensek, 2008 jyly 127 478 qylmys tirkelip, onyng ishinde 5 769 jasóspirim tirkelgen. 2009 jyldyng qazan aiynda Batys Qazaqstan oblystyq prokuraturasynyng "Egemen Qazaqstan" gazetimen birigip úiymdastyrghan dóngelek ýstelinde Batys Qazaqstan oblysynyng prokurory Qazaqstan boyynsha jasóspirimderding qylmysynyng órship bara jatqandyghyn aitqan (http://www.egemen.kz/01.07.10).
Qazaqstan tәuelsiz memleket retinde ekonomikalyq, sayasi, mәdeny damyp jatqanda jastardyng dәl osynday nemkettilikting shylauynda ketui alandatady. Ásirese, búl enjarlyq mәdeny damuymyzgha tektilik pen talghamnyn, saralau men saraptaudyng әlsireuine soqtyryp otyr. Sondyqtan býgingi jahandanu dәuirinde últtyq memleketting irgesin nyghaytu men mәdeny qúndylyqtarymyzdy saqtap qalu óte ózekti problemagha ainaldy. Memleketimizding qoghamdyq-sayasy damuyndaghy mәdeny bey-jaylyq tómendegidey kelensiz, ziyankes prosesterdi tudyrdy:
- elde jappay qarabayyr «búqaralyq mәdeniyettin» taraluy;
- jastar men jas óspirimderding mәdeny talghamsyzdyghy ;
- bayyrghy últ qazaq halqynyng mәdeny múralary men qúndylyqtaryn, tilin qajetsinbeu;
- shygharmashylyq ónerining súranysqa ie bolmauy;
- kәsibiylik ónerden әuesqoylyq ónerding basym týsui, t.b.
Býgingi jahandanu uaqytynda jastardy osynday ruhany azghyndaudan shyghatyn joldardy qarastyru - kýn tәrtibine shyghyp otyrghan kýrdeli mәselelerding biri.

Adamgershilik "vitamiyni" jetispeydi

Bizdegi balalar men jas jetkinshekterding intelektualdyq óresi ózderining jas dengeyinen asyp týsip «әleumettik bәseke» jolynda óz balalaryn jekemenshik arnauly mektepterge ornalastyrugha úmtyluda. Álbette, balalar, jastar jan-jaqty, mol maghlúmatty bolyp jetilip keledi, búl arada adamzat balasy bilimpaz bolyp otyr, bilim beru jýiesi nyghayyp, keng qanat jaydy, aqparat kólemi úlghaydy. Demek, búl faktorlardy nazardan tys qaldyrmaghanymyz maqúl. Solay bola túrghanymen, tәrbie isinde myna mәselerge mәn berilmey barady: jaqsylyqqa sýienip, jamandyqqa kýiene bilu; qayghyny bólise bilu; qayrymdylyq, qarapayymdylyq; ýlkendi syilap, kishige izetpenen qarau; meyirbandyq siyaqty kisilik, adamgershilik qasiyetterdi balanyng tal boyyna egip, sanasyna siniruge joqpyz. Sonyng nәtiyjesinde ómirde kýtpegen tosyn jaghdaylar - paradokstar aldymyzdan oraghytyp ótedi. Balalar qarshadayynan shetelshe búlbúlsha sayraydy, biraq ana tiline shorqaq nemese bilmegennen betimen jer basady. Al tilin bilgender dilge joq. Yaghny adamgershilik «vitamiyni» jetispeydi. Osynday jaghdayda últtyq mәdeny bet-beynemizdi saqtap qalumen qatar, ony damytudyng strategiyalyq manyzdylyghy men bolashaq ýshin atqaratyn qyzmetin kýsheytu memlekettik dengeydegi problema deuge bolady. Jastardyng jahandanu jaghdayynda ózderining últtyq bolmysyn joghaltpau ýshin basty qaghida: últtyq bolmysymyzdy, tól mәdeny múralarymyz ben dәstýrlerimizdi saqtau jәne mәdeny qúndylyqtarymyzdy jetildire otyryp, jahandanudyng jappay biregeylenuine qarsy túru. Búl ýshin әueli eki mindetti jýzege asyrugha tiyispiz dep oilaymyn:
1. Últtyq mәdeny ereksheligimizdi saqtaudyng auqymdy tújyrymdamasyn jasau;
2. Mәdeny jahandasu ýrdisinde saqtyqpen qimyldau, mәdeny qauipsizdikti qamtamasyz etetin zandar qabyldau.
Qazirgi Qazaqstan jalpy alghanda kópkonfessionaldy elder qataryna jatady. Keybir derekter boyynsha, 1989j. 30 konfessiyagha tiyesili 700-ge juyq diny birlestikter bolsa, 2008 j. Qazaqstannyng aumaghynda 46 konfessiyagha tiyesili 4000-nan asa diny birlestikter júmys istegen. Olardyng arasynda 2337 islamdyq, Qazaqstannyng aumaghynda pravoslavtyq shirkeuge jatatyn 281 diny birlestik (olardyng 230 Opsh), 7 staroobryadtyq shirkeu, rimdik-katoliktik shirkeuining 82 birlestigi, 1189 protestanttyq birlestikteri júmys isteydi eken.
Batystyng bolashaqty boljaghysh futurologtary P. Biukenen, E. Toffler, S.Hantington siyaqty ghalymdary HHI ghasyrdy aqparattyq, iydeologiyalyq kýresting ghasyry retinde aityp otyr. Búghan jol bermeu ýshin teng dәrejede diny sauattylyq, sayasy mәdeniyet pen sayasy sanany qalyptastyru, jalpy alghanda, mәdeniyet pen bilimdilik dengeyin kóteru qajet.

Dәulet Túrsynqúlov,
Almaty

«Ýsh qiyan» gazeti