(Qaysarbay qart turaly hikaya)

Áke degen sózding ayasy ken. Osy bir qúdiretti, әr jannyng jýregine mәngilikke qonaqtaghan úghymdy key sәtte sózge syidyra almay jatamyz. Rasynda da, balalar әkelerge qashanda qaryzdar. Qaryz ben borysh әkeler men balalar arasyndaghy kózge kórinbes, biraq qylday berik ýzilmes, mahabbattyng altyn kópiri. Ózi bolghan adam joq. Barlyghymyz ýshin әkelerge boryshtarmyz.

Qarttarymyzdyng qadirine qaytsek jetemiz? Sebebi, әkelerding qadirine jete almasaq, ýrim-bútaq bizge ózin boryshtar sanay almas. Tóbedey balalar tauday әkelerding qayghysyn, armanyn, quanyshysyn, alang kónilin bәlky jete týsine almas. Árkim óz biyiginen qaraydy ghoy. Demek, tau әkeler alystaghan sayyn zorayady. Baghasy artady. Bauyrynda kýnde kórip jýrgen son, mәngilik siyaqty kórinedi keyde. Joq. Uaqyt susymaly. Syrghymaly. Kezektesken dýniye.

Jambylda Merki deytin jer bar. Qazaqtyng shúrayly bir ólkesi. Sol meyirli Merkide ómiri at ýstinde ótken Qaysarbay qart bar. Qayran, qazaqtyng qara shaldary. Kýy sandyq keudelerine talay syr men qúpiya, shejireni qaymaghyn búzbay saqtap, últtyng irgetasy bolyp keletin ataly әuletterding altyn baqany - qazaqtyng qarttary.

Toqsangha kelip, tәubәsin aityp, tasbiyghyn tartyp otyrghan Qaysarbay qariyanyng ómiri - qazaqtyng bir ghasyrlyq tarihynyng kishkentay aighaqty kórinisindey.

(Qaysarbay qart turaly hikaya)

Áke degen sózding ayasy ken. Osy bir qúdiretti, әr jannyng jýregine mәngilikke qonaqtaghan úghymdy key sәtte sózge syidyra almay jatamyz. Rasynda da, balalar әkelerge qashanda qaryzdar. Qaryz ben borysh әkeler men balalar arasyndaghy kózge kórinbes, biraq qylday berik ýzilmes, mahabbattyng altyn kópiri. Ózi bolghan adam joq. Barlyghymyz ýshin әkelerge boryshtarmyz.

Qarttarymyzdyng qadirine qaytsek jetemiz? Sebebi, әkelerding qadirine jete almasaq, ýrim-bútaq bizge ózin boryshtar sanay almas. Tóbedey balalar tauday әkelerding qayghysyn, armanyn, quanyshysyn, alang kónilin bәlky jete týsine almas. Árkim óz biyiginen qaraydy ghoy. Demek, tau әkeler alystaghan sayyn zorayady. Baghasy artady. Bauyrynda kýnde kórip jýrgen son, mәngilik siyaqty kórinedi keyde. Joq. Uaqyt susymaly. Syrghymaly. Kezektesken dýniye.

Jambylda Merki deytin jer bar. Qazaqtyng shúrayly bir ólkesi. Sol meyirli Merkide ómiri at ýstinde ótken Qaysarbay qart bar. Qayran, qazaqtyng qara shaldary. Kýy sandyq keudelerine talay syr men qúpiya, shejireni qaymaghyn búzbay saqtap, últtyng irgetasy bolyp keletin ataly әuletterding altyn baqany - qazaqtyng qarttary.

Toqsangha kelip, tәubәsin aityp, tasbiyghyn tartyp otyrghan Qaysarbay qariyanyng ómiri - qazaqtyng bir ghasyrlyq tarihynyng kishkentay aighaqty kórinisindey.

Hosh, 1921-1922-nshi jyldary bolishevikter ókimeti qazaq dalasyna dendep ene bastaghan shaqty úly dalanyng tósinde ashtyqtyng qara qúiyny jýrip ótti. El esengirep, sýiek mayyna sýienip әreng túrdy. El ishi endi ghana es jiya bastaghan shaqty kóktemde Merkide, Qoraghatynyng boyynda Kәribay degen bay әkesine as beredi. Úzynnyng qysqaryp, jinishkening ýziler shaghynda alys-jaqyndaghy aghayyndy jiyp, qystan qalghan sýrini qosa berilgen asqa attyly-jayauly júrt týgel jinalady. Jaryqtyq Sәrsekýl shesheyde jana tughan nәrsetesin aldyna alyp, atpen Kәribaydyng asyna barady. Ol kezde dalanyng dýrbelenge toly shaghy. Sәrsekýlding sәbii - Qaysarbay edi.

«Áyteuir, sheshem kóktemde tuylghansyng deytin. Sondaghy ilik etip aitatyn dәleli - Kәribaydyng asy. Keyin mektepke barghanda tughan jylym - 1922, tughany kýnim - 12 jeltoqsan dey saldym», dep ótken shaqty emirene eske alady Qaysarbay qart.

Qúdaydyng qúdireti Qaysarbay degen esiminde qazaqtyng yrymy men býtin elding bodandyqqa týskendegi taghdyry jatyr. Ájesi Meyiz  - Merkide talay jaqsylardyng biri, órisi malgha, ýii jangha tolyp, ainalasyndaghy júrtty Qúdaydyng bergen baylyghynyng arqasynda qolynan kelgenshe jomarttyqpen jarylqaghan Qaysarbay baydyng esimin nemeresine yrymdap qoyady.

Kónening kózi Meyiz әjesining yrymy - Qaysarbay bayday tekti, elge syily bolsyn degeni. Júrt balasyna atyn bergen sol Qaysarbay bay 1927-1930-nshy jyldary Goloshekin jýrgizgen «Asyra silteu bolmasyn, asha túyaq qalmasyn» degen qyzyl úrannyng úrda jyq sayasatynyng kesirinen kәmpeskelenip, aidalyp, qudalanyp, aqyr sonynda qoyshynyng tayaghyn ústap qyzyl ókimetting degenine amalsyz kóndigedi. Búl - bir ghana Qaysarbay baydyng kórgen qúqayy, qughyny emes, barsha qazaqtyng basynan ótken qaraly jyldar edi. Kәmpeskeni, onyng izin alyp kelgen asharshylyqty, repressiyany jazyqsyz júrttyng japa shegip, zar jylaghan kýiin bala Qaysarbay kórip ósti. Ózi de kóppen birge kórdi. Bar jastyghy aumaly-tókpeli, qúiyn zamannyng qúiryghyna baylanyp ketti.

Bozbalalyqtyng bozala tany qúlaniyektenip endi atyp kele jatqanda soghys bastaldy. Qazaqtyng basyna qara búlt ýiirildi. Sóitip, qazaqtyng Qaysarbaylary teginde, qanynda bar batyrlyq ruhyna bek senip maydangha attandy. Mәskeuden bastap, Berlinge deyin qan keshti. Óteui - Jenis!

Keudesi toly orden, medalidardyng teng jartysy keudesin oqqa tósegen qandy jyldarda janyn sadagha etip kórsetken erlikterding esesi. Erlik ólmeydi eken. Jarty ghasyrdan astam uaqyt ótse de eskerusiz qalghan emes. Beybit kýnnin, úrpaqtyng jәne el-jerding amandyghy ýshin bes jyl qan keshti. Qaytyp oraldy.

Soghystan sýlderin sýiretip әreng shyqqan el erlerding enbegine zәru edi. Sodan tughan elding túrmysyn kóteruding bir jaghyna shyghysugha sharua basyn ústady. Mal dәrigerlik, agronomdyq, eng sony - auylsharuashylyq institutyn tәmәmdady. Oqyghany men toqyghanyn tuyp-ósken ólkening el qataryna qosylyp, qamsyz tirshiligi jolyna júmsady. Merkidegi ol kezde Qyzyl oktyabri deytin újymjar tóraghasynyng orynbasary bolyp qyzmetin bastaghan Qaysarbay qart keyin «Tәtiya» kensharyn taban audarmay otyz jyl basqardy. El ósti. Etken enbek zaya ketken joq.

Enkeygen shaghynda elding egemendigin de kórdi. Elining azattyq alghanyna Allagha myng tәuba etip, taghdyryna rizashylyghyn bildirip otyr. Tәuelsiz el әkelerding erligi men enbegin úmytqan joq. Al, әkelerden taraghan úrpaq Tәuelsizdikting tu ústaushysyna ainalyp keledi. Qaysarbay qariyanyng óz kindiginen taraghan 13 balasy da ayaqtanyp, audandy júrttyng júmysynyng әr shetinde enbektenip jýr.

Biz ótkendi óz biyigimizden baghalaugha qúmarmyz. Al, ótkenimiz - әkeler, býginimiz - ózimiz, ertenimiz - balalar. Endeshe, osy ýsh taghan últtyng oshaghy. Qaysarbay qariyada qazaqqa qolynan kelgeninshe qyzmet etti. Ákeler óz qaryzyn ótedi. Endigi kezek balalardiki.

Ákeler men balalar - ýzilmeytin últtyng kýre tamyry. Torqaly toqsangha kelgen Ydyrystyng Qaysarbayy da bir әuletting kýre tamyry. Últ әu bastan әuletterden túrady.

«Abay-aqparat»