HH ghasyrda jasap ótken últ ziyalylarynyng ishinde ózining layyqty baghasyn alyp, halyqqa bar bitim-bolmysymen tanyla almay kele jatqan túlghalardyng biri-Sәduaqas (Sәken) halfe Ghylmani. Onyng kim bolghanyn az sózben  týiindep aitar bolsaq: Qazaqstan músylmandary qaziatynyng qaziy  (1952-1972), ghúlama dintanushy, qogham qayratkeri, aqyn, aghartushy-kýresker, audarmashy, foliklorshy. Orta Aziya jәne Qazaqstan diny basqarmasynyng alqa mýshesi bolghan, «Qúran turaly jala men ótirikterge qarsy» atty kitap, El auzynan jighan-tergender» (biy-sheshender sózi) jinaghyn dayarlaghan. Qúran-Kәrim ayattary men hadisterding qazaqsha tәfsirlerin, mәulit ólenderin, diny saualdargha jauaptar men uaghyzdardy da әzirlegen. Áygili shyghys dastany «Kәliylә men Dimnany» qazashagha audarghan. Qazaqstan Ghylym akademiyasynyng tapsyrmasymen әl-Faraby shygharmalaryn tikeley arab tilinen qazaqshagha audarugha atsalysqan. Oljabay Núralyúly ekeui L.Tolstoydyng «Adamnyng aqyl parasaty» atty enbegin ólenmen audarghan. Eng batysy,110 myngha juyq sózden túratyn arabsha-qazaqsha týsindirme sózdik qúraghan. Ókinishke oray, ózining jerlesteri men jaqyn tanityn qaysybir adamdar jәne dinge qatysty orta bolmasa, bylayghy júrt Sәken Ghylmanidy bile bermeydi.

HH ghasyrda jasap ótken últ ziyalylarynyng ishinde ózining layyqty baghasyn alyp, halyqqa bar bitim-bolmysymen tanyla almay kele jatqan túlghalardyng biri-Sәduaqas (Sәken) halfe Ghylmani. Onyng kim bolghanyn az sózben  týiindep aitar bolsaq: Qazaqstan músylmandary qaziatynyng qaziy  (1952-1972), ghúlama dintanushy, qogham qayratkeri, aqyn, aghartushy-kýresker, audarmashy, foliklorshy. Orta Aziya jәne Qazaqstan diny basqarmasynyng alqa mýshesi bolghan, «Qúran turaly jala men ótirikterge qarsy» atty kitap, El auzynan jighan-tergender» (biy-sheshender sózi) jinaghyn dayarlaghan. Qúran-Kәrim ayattary men hadisterding qazaqsha tәfsirlerin, mәulit ólenderin, diny saualdargha jauaptar men uaghyzdardy da әzirlegen. Áygili shyghys dastany «Kәliylә men Dimnany» qazashagha audarghan. Qazaqstan Ghylym akademiyasynyng tapsyrmasymen әl-Faraby shygharmalaryn tikeley arab tilinen qazaqshagha audarugha atsalysqan. Oljabay Núralyúly ekeui L.Tolstoydyng «Adamnyng aqyl parasaty» atty enbegin ólenmen audarghan. Eng batysy,110 myngha juyq sózden túratyn arabsha-qazaqsha týsindirme sózdik qúraghan. Ókinishke oray, ózining jerlesteri men jaqyn tanityn qaysybir adamdar jәne dinge qatysty orta bolmasa, bylayghy júrt Sәken Ghylmanidy bile bermeydi. Onyng sebebi, shyghyrmalary kenes uaghynda әdeby ainalymgha týsip, aqyn retinde tanylghan kisi emes.Ólenderinen basqa, diny taqyrypqa jazghan tәrbiyelik-tanymdyq  enbekteri, audarmalary men arabsha-qazaqsha sózdigining ózin jaryqqa shyghara almaghan. Ekinshiden, ol uaqytta meshit tóniregindegi adamdargha biz tek diny uaghyz aityp, ayat oqityn molla dep qana qaraghanymyz taghy bar.

Sәken Ghylmany jogharyda aitqanymyzday, tek islam ilimi men sara sózding ghana kórnekti ókili emes, sonday-aq, «zamana kýiisinen janylghan» alasapyrandy uaqytty kózimen kórip, topas sayasattyng toqpaghyn jep, tragediyasyn basynan bir kisidey keship, «soqtyqpaly soqpaqtan» ótken túlgha.

Osy arada birer auyz sózben Sәken halfening qysqasha ómirbayanyna toqtala ketsek. Ol kisi1900 jyly Aqmola oblysy, Ereymentau audanynyng Maltabar auylynda tuypty. Arghy atalary bashqúrt elinen Arqa jerine kelgen dindarlar eken, keyin Ereymendegi qanjyghaly ishine «estek» degen bir ata bop birjola sinisip ketken. Búl jóninde halfe ózi:

«Babamyz bashqúrt úru, týrik zaty,

Europalyq Búlghanyng dәmin tatty.

Gýberne Samar degen-zor bir shahar,

Ýiezge qaraytúghyn Býgilme atty.

Auyldy Denis degen meken etip,

Taghdyrdyng basqa jazghan bәrin kýtip.

Ghazy atty atadan tarap ósken,

Segiz tuys qatardan bәri erjetip.

Sol segizding bireui bizding baba,

Shashqan yryzyq tergizip Haq taghala.

Saryarqagha dәm aidap ketken shyghar,

Taghdyrdyng aidauyna bar ma shara?

Bashqúrt, noghay, týrik pen qazaq tuys,

Tarih jýzin kórgenge-bәri әshkәrә.

Bәri aghayyn, birin de bótendik joq,

Jaralan bir zat emes jeke dara»,-dep ózining arghy týbi Búlgha (Volga) boyynan,  Samara shahary jaghynan ekenin bildiredi. Ghazy dep otyrghan arghy bir atalary Ufada mýfty bolghan eken deydi keybir jazbalarda.

Taghdyrdyng aidauymen Ereymen jerine kelgen Sәkenning ýshinshi atasy Múhamediyar el ishinde Sarymolla atanyp, ýili-barandy bolyp, keyinen Ereymentau ónirinning «ukaznoy mollasy» atanyp, sol elding bir syily adamyna ainalady. Sarymolladan Ahmet, Sәlmen, Rýstem atty ýsh úl dýniyege kelip, onyng Sәlmeninen-Ghylman, Shapaq, Rahmetolla atty ýsh bala taghy tuady. Osy Ghylman-Sәken halfening әkesi. Bir aita keterligi, qazir Sәduaqas Ghylmany dep jazylyp jýrgenimen, Ombydan beri qarayghy el ishi búl kisini Sәken halfe dep biledi, Ózining esimi jayly halfe 1970 jyldary bir fotosuretting syrtyna mynaday óleng joldaryn jazghan eken:

«Men qariya-seksen asqan aqyn Sәken,

Erkeletip atapty solay әkem.

Shyn atym azan aitqan-Saghiraqadyr,

Mekenim Ereymentau ósip-jetken»-deydi. Osyghan qarap búl kisining shyn esimi Saghiraqadyr bolyp, ata-anasy, el ishi erkeletip Sәken dep ketken-au dep týidik.

«Eshten-kesh jaqsy» degendey, osy Sәken Ghylmany sekildi eskerusiz qalghan eren túlghagha keyingi 4-5 jylda tarihshylar men dintanushylardyn, әdebiyetshilerding nazary shyndap aua bastaghanyn quana bayqap jýrmiz. 2005 jyly arabtanushy Múhit Salqynbaydyng jetekshiligimen Ghylmanidyng arabsha-qazaqsha sózdigining bir tomy kitap bolyp jaryq kórdi. Byltyrghy jyly belgili alashtanushy ghalym, «Alash» mәdeny jәne ruhany damu institutynyng diyrektory Dihan Qamzebekúly Sәken Ghylmanidyng sonynda qalghan poeziyalyq múrasyn jiystyryp, alghy sóz jazyp, kitap etip shyghardy. Osy sharuanyng barlyghy «ghalymnyng haty ólmeytindiginin» is jýzindegi dәleli jәne «ghylmanitanudaghy» alghashqy qadamdar dese de bolady. Jogharyda atqarylghan sharualardan basqa,  ótken qarasha aiynyng sonynda Astanadaghy L.Gumiylev atyndaghy EÚU-da Sәken  Ghylmanidyng shygharmashylyq múrasyn jan-jaqty zerdeleuge baghyttalghan «Túlgha jәne ghúlama qúbylysy: keshe, býgin jәne erten» degen taqyryppen ghylymy konferensiya úiymdastyrylghanyn da aita ketkimiz keledi. Atalmysh basqosuda sóilegen belgili ghalymdar Serik Negimov, Túrsyn Júrtbaev jәne Euraziya uniyversiytetining dintanushy, mәdeniyettanushy ghalymdary S.Tóleubaeva, O.Temirbekov, K.Tyshqan, E.Shoqaevtar Ghylmany enbekterining býgingi diny adasushylyq uaqytta asa qajettigin, onyng týp-tamyry dala tósinde ondaghan ghasyr búryn ornaghan islam negizderinen bastau alatynyn, al ol qúrastyrghan arabsha-qazaqsha sózdikting jalpy últtyq ghylymgha qosylghan qúndy dýnie ekenin ghylymy túrghydan dәleldep әngimeledi.

Bir tanqalarlyghy, Sәken Ghylmanúly әridegi Troisk men Ufagha, tipti irgedegi Qyzyljargha nemese myna jaqtaghy Búqaray-Shәripke baryp, ýlken diny bilim alghan kisi emes.  Bar bolghany, Ereymentaudyng Toyghankólindegi Aqtamaq halfe Ghosmanúly degen adam ashqan diny medresede 6-7 jyl ghana oqyghan. Biraq tua-bitti tabighy daryny iyesi, zerdesi zerek búl adamnyng kózi júmylghansha bir akademiyanyng jasaytyn júmysyna para-par is atqarghan ghúlamalyghy men qajyr-qayratyna tanday qaqpasqa amalyng joq.  Búl jóninde Ereymentaudyng tumasy, Sәkenning óz zamandasy Aqtan halfe degen kisinin: «Biz ghylymnyng esigin qos qolymyzben iyterip ashsaq, ol esik Sәkenning aldynan ózi ashylatyn»-degen sózinen Ghylmanidyng tabighy daryndy, asa alghyr, kókirek kózi ashyq adam ekenin bayqaugha bolady.

Medireseden song el ishinde mollalyq qúryp, bala oqytyp jýrgen (mýmkin ýlken oqugha barmaqqa qarjy jinaghysy keldi me) jas Sәken 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisine kiyligedi. Jazalaushy әskerding el-júrtty qalay qan-josa etkenining kuәsi bolady. Búdan song ile-shala tónkeris kelip, dala tósinde almaghayyp kýnder ornap, aq qashyp, qyzyl qughan zaman ornaydy. Taghy da jazyqsyz tógilgen qan, taghy da shulaghan el, dalany shandatqan qaruly әsker. Qyrghyngha úshyraghan qalyng elding ishinde patsha soldattary atyp óltirgen Sәkenning óz aghasy Múqan da bar edi. Búl kezde onyng ústazy, әri aqylshysy Aqtamaq halfege el ishindegi eserlerding qoly tiyip, birjola Aqmolagha qonys audaryp ketedi. Osy alasapyrannyng ayaghy 1928 jylghy kәmpeskege úlasyp, onyng sony el ishindegi qoja-molla atanghan adamdardy ayausyz qughyndaugha jalghasady. Sonyng biri-búl kezde ýili-barandy bolghan Sәken Ghylmany edi. Amalsyzdan bas saughalap elden ketedi. Osy bir qasiretti kýnder jayly Sәken Ghylmanidyng qyzy, býginde 90-nan asyp otyrghan Ýkijan apa bylay dep әngimeleydi: «...Qysym kýsheygen son, meshit-mediressening esigin jippen baylap, ýiimizden týk zat almay, 1931 jyly 9 adam bolyp eki atpen ghana shyqqanbyz. Aqmola qalasyna kelgen kýni ekinti namazynda әkemdi ústap alyp ketti. Tamaghymyzgha deyin tartyp aldy. Sol jerede 5 adamymyz ashtan óldi. Anam da isip-keuip qaytty. Ákem 57 kýn týrmege qamalyp qalldy. Anam marqúmdy orys ziratynyng janyna kómdik «eng bolmasa balalary aman qalsyn» dep bizdi Janarqadaghy tuystarymyz alyp ketti. Ákem týrmege týskende qasynda Musimov Ábdikerim degen azamat bolypty. Sol qaytys bolghanda, Allanyng әmirimen әkemning bes uaqyt namaz oqitynyn bilip, imany oyanghan týrme kýzetshileri ony qaytys bolghan kisining qújatymen bosatyp jiberipti. Men úzaq uaqyt Ábdikerimqyzy Musimova bolyp jýrdim. Ákem de sol atpen elden qiyrda jasyrynyp tirlik keshipti».

Omby jaghyna baryp, bóten bireuding esimimen boy tasalap jýrgen Sәken birer jyldan song el ishi tynyshtaldy-au degen kezde Ereymentaugha qayta oralyp, Enbek degen auylda ústalyq etip jýrse kerek. Biraq búl da úzaqqa barmaydy. Bir týni janashyr bireu kelip: «Shamang kelse qazir ket, әitpese qúrisyn» degen suyq habar jetkizedi. Taghy da týndelete jayaulap Ombygha tartady. Osynday alasapyrandy tirlik 1946 jylgha deyin sozylghan eken.

Kenes ókimeti 1943 jyly islamgha qabaghy sәl jibip, Tashkentte Orta Aziya músylmandarynyng diny basqarmasyn ashugha rhsat bergenin bilemiz. Áriyne, dinge býiregi búrghandyqtan emes, búnyng artynda ýlken sayasat túrghan edi. Sәken de 1946 jyly osy jaqtan jyly habar barghasyn Ombydan elge oralyp, Aqmola meshitining imamy bolyp ornalasady. (Búl qazirgi Astanadaghy ózining atyndaghy meshit). 1952 jyly Qazaqstan músylmandarynyng Bas qaziy, yaghny atalmysh diny basqarmanyng bizding respublikadaghy ókili bolyp taghayyndalyp, Almatygha qonys audarady.

Zamannyng qiyn-qystau shaghynda sonyna sham alyp týsken OGPU tynshylarynan boy tasalay jýrip, qaghazy men qalamyn qolynan tastamaghan Sәken qanday qasiretti kezende de moyymay, kez kelgen sәtti óleng etip qaghaz betine týsirip otyrghan. Býginde Sәken Ghylmanúlynyng ólenderin oqy otyryp, onyng ózining ómir jolynan ghana emes, jalpy sol uaqyttaghy qoghamnyng tynys-tirliginen de talay maghlúmattar alugha bolady.

Estuimizshe «Kәliylә men Dimna» dastanyn arabtanushy Múhit Salqynbay Ghylym akademiyasynyng qorynan tapqan kórinedi. Búdan basqa Sәken halfe islam dinine qatysty 42 kitipsha dayyndap, ózge enbekterimen birge Ghylym akademiyasyna tapsyrghan eken. Basqa da dýniyeleri ózining izdeushisin kýtip jatqany belgili.

Ghylmanidyng iri enbegi-110 myngha juyq sózden túratyn arabsha-qazaqsha sózdigi. Kezinde san bosaghany tozdyryp, jaryqqa shyghara almaghan osy múrasynyng bir parasy 2005 jyly bir tom bolyp basylyp shyqty dedik. Euraziya uniyversiytetining kafedra mengerushisi Samal Tóleubaevanyng aituynsha bagha jetpes búl enbek tolyqtay oqyrmandar qolyna tiui kerek. Sәken arab sózderin tek audaryp qana qoymay, onyng qalay oqylyp, qalay paydalanu tәsilderin kórsetip, әdistemesine deyin jazyp ketipti. Búl onyng arab grammatikasyn jetik bilgendigining aighaghy. Osy jóninde halfening taghy bir qyzy Ámiynә apayymyz: «Ákem 1946-1966 jyldary birynghay sózdik jasaugha otyrdy. Búl-iynemen qúdyq qazghanday edi. Qaytqansha sony týzetumen boldy, tipti karakasyn qoyyp otyrghanda dýniyeden ozdy»,-deydi.

Ghalymnyng basqa da enbekteri jayly Dihan Qamzebekúly jogharyda atalghan kitaptyng alghy sózinde bylay depti: (Derek kózderinde «S.Ghylmanidyng «Diny pedagogika» atty oqulyq jazyp, Mahmút Shaltuttyng «Beybitshilik pen soghysta» enbegin jәne «Diny ghibrattar turaly týrli memleketterde shyqqan zandar» syndy qújattardy audarghany, sonday-aq «Parij qalasynan súraqtar» dep atalatyn teologiyalyq dýnie әzirlegenin aitylady. Álbette, jýiesimen izdestirilse, aghartushynyng basqa da jazghandary tabylugha tiyis».

Belgili ghalym Aqjan Mashany kezinde әl-Farabidyng qazaq jerinen shyqqan ghúlama ekenin dәleldemekke kiriskende, býtkil Qazaqstanda arabshadan audaratyn adam tabylmay, Sәken halfege jýginip, ol «ekinshi ústazdyn» qajet bolghan enbekterin qazaqshalap, ólsheusiz enbek sinirgenin kóp adam bile bermeydi. Osydan song Mashany Sәkendi «ghylymy jetekshim» dep ataghan eken.

Sәken halfe sonymen qatar islam dinining ýlken teoretiygi bolghanyn aita ketkenimiz jón. Olay deytinimiz, ol sol zamanda-aq uahabizm, salafizm sekildi bizding dәstýrli islamgha jat aghymdardyng jaqsylyq әkelmeytinin aitqan túnghysh adamdardyng biri. 1943 jyly Orta Aziya músylmandarynyng diny basqarmasy ashylyp, oghan Ziyauiddin Babahanov degen adam mýfty bolyptaghayyndalady. Osy Babahanov negizgi diny iydeologiyasy salafizm bolyp tabylatyn Saud Arabiyasynda alghan bilimine sýienip, Orta Aziya elderinde salafiylik túrghydaghy «taza islam» ornatpaqqa kýsh salady. Mine, osy kezde sol basqarmanyng Qazaqstandaghy ókili, yaghny qaziy jәne alqa mýshesi bola túra, Sәken Ghylmany búghan barynsha qarsy bolyp, uahabshylar iydeyasyn teriske shygharatyn Muhammad Mahluf degen kisining «Qúran sózderining maghynalaryna jasalghan ashyqtama» atty enbegin audaryp, salafizmning negizin salushy Ahmad ibn Taimiya baghytynyng qate ekenin kórsetetin 21 týrli  dәlel keltiripti.

Týiindep aitar bolsaq, esimi jalpy jamaghatqa jana ghana belgili bolyp jatqan Sәduaqas (Sәken) Ghylmany syndy túlghagha baghyshtap aitylatyn pikirler de, beriletin bagha da jәne mol múrasynyng halyq iygiligine ainalar kýni de alda demekpiz.

«Abay-aqparat»