/zang ghylymdarynyng doktory, professor, akademiyk

Salyq Zimanúly  Zimanovty eske alu/

2011 jyldyng 4 qarashasynda 90 jastan asyp 91-ge qaraghan shaghynda zang ghylymdarynyng doktory, professor, akademik Zimanov Salyq Zimanúly ómirden ozdy... Teledidardan da, radiodan da resmy tilde órilgen osy suyq habar elge tez tarady.

Sәkeng tanertengisin saghat 7-de ýzilipti. 4 qarasha - júma kýni, ishimnen búny jaqsy nyshangha jorydym. Imandy bolghyr, jaqsy kisi edi, Alla taghala jaqsy kýni alghan eken, ol da bolsa Jaratqannyng pendesine kórsetken meyirimi shyghar dep týsindim.

«Júrttan aqsha jinamandar, jerleuime ózimning adal enbegimmen tapqan qarajatymnan júmsandar, basyma venok әkelmender» dep, balasy Múhtargha amanatyn tapsyryp ketipti.

Adaldyqty adam ómirining mәni dep týsinip, osy qaghidagha say ómir sýruge úmtylghan akademik ózin aqtyq sapargha attandyrugha jinalar júrttyng da niyetining aq, aitar sózining haq, Jaratqangha arnar sadaqalarynyng adal boluyn menzep ketkenin sezdik.

Akademikting resmy ómirbayany jalpy júrtqa mәlim. Men ol kisining óz ómirnamasynyng keybir tústaryn onyng ózi qalay qabyldaghanyn eskere otyryp qayta bir oy eleginen ótkizsem deymin.

Jaratqan IYemiz Salyq Zimanúlyna synaghy da mol, degenmen jaqsylyghy men jenisi de jetkilikti taghdyr syilady.

/zang ghylymdarynyng doktory, professor, akademiyk

Salyq Zimanúly  Zimanovty eske alu/

2011 jyldyng 4 qarashasynda 90 jastan asyp 91-ge qaraghan shaghynda zang ghylymdarynyng doktory, professor, akademik Zimanov Salyq Zimanúly ómirden ozdy... Teledidardan da, radiodan da resmy tilde órilgen osy suyq habar elge tez tarady.

Sәkeng tanertengisin saghat 7-de ýzilipti. 4 qarasha - júma kýni, ishimnen búny jaqsy nyshangha jorydym. Imandy bolghyr, jaqsy kisi edi, Alla taghala jaqsy kýni alghan eken, ol da bolsa Jaratqannyng pendesine kórsetken meyirimi shyghar dep týsindim.

«Júrttan aqsha jinamandar, jerleuime ózimning adal enbegimmen tapqan qarajatymnan júmsandar, basyma venok әkelmender» dep, balasy Múhtargha amanatyn tapsyryp ketipti.

Adaldyqty adam ómirining mәni dep týsinip, osy qaghidagha say ómir sýruge úmtylghan akademik ózin aqtyq sapargha attandyrugha jinalar júrttyng da niyetining aq, aitar sózining haq, Jaratqangha arnar sadaqalarynyng adal boluyn menzep ketkenin sezdik.

Akademikting resmy ómirbayany jalpy júrtqa mәlim. Men ol kisining óz ómirnamasynyng keybir tústaryn onyng ózi qalay qabyldaghanyn eskere otyryp qayta bir oy eleginen ótkizsem deymin.

Jaratqan IYemiz Salyq Zimanúlyna synaghy da mol, degenmen jaqsylyghy men jenisi de jetkilikti taghdyr syilady.

Eng birinshi. Túnghysh. Eng alghashqy... Mineki, Salyq Zimanúly turaly aitqanda auyzgha jiyi-jii týsetin sózder osylar. Shynynda da, Salyq Zimanúly, qazaqtan shyqqan jәne Qazaq Respublikasynan shyqqan túnghysh zang ghylymdarynyng doktory, zangerler arasynan shyqqan túnghysh akademiyk, Qazaq memlekettik Uniyversiyteti zang fakulitetining eng birinshi dekany, Últtyq Ghylym Akademiyasynyng filosofiya jәne zang institutynyng eng alghashqy diyrektory, taghysy taghy bolyp jalghasa beredi.

Respublika zang ghylymynyng patriarhy atanghan Salyq Zimanúly Zimanov 1921 jyly 19 aqpanda Guriev /Atyrau/  qalasynda dýniyege kelgen edi. Osy jerde ol Jambyl atyndaghy qazaq orta mektebin bitiredi. Ákesi Ziman Jarylghasynov suretshilik ónermen әuestengen kisi eken. Ol kisining kenetten qaytys boluyna baylanysty Almatydaghy dәrigerlik institutqa týssem degen oiy iske aspay qalady. Ol múghalimdik kursty bitirip Fort-Shevchenkodaghy orta mektepte matematika jәne fizika pәnining múghalimi bolyp júmys isteydi. 1939 jyldyng jeltoqsanynda әsker qataryna shaqyrylyp, Gruziyada әskery boryshyn ótep jýrgende soghys bastalady.

Salyq Zimanúly Úly Otan soghysyna bastan ayaq qatysqan maydanger jәne júrttyng kóbi bile bermeytin bir jәit, ol kisi - qatardaghy soldattan bastap polk komandiyri dәrejesine deyin kóterilgen qolbasshy jauynger. Ózining aituy boyynsha Sәkeng Úly Otan soghysy kezinde polk komandiyri dәrejesine deyin kóterilgen eng alghashqy qazaqtardyng biri. Keyde «osy men polk komandiyri dәrejesine Bauyrjanmen /Bauyrjan Momyshúlyn aitady - Z.K./ qatar jettim-au deymin» - dep otyratyn. Óitkeni polk komandiyrining orynbasary qyzmetin atqaryp jýrgen kezinde polk komandiyri úrysta qaza bolyp, onyng ornyna uaqytsha 3 aiday polk komandiyri qyzmetin atqarghanmyn deytin. Ol kisining maydanger retinde  alghan asulary soghystan keyingi beybitshilik zamanda  jetken  jetistikterining kólenkesinde qalyp qoyghan siyaqty. Sondyqtan, Salyq Zimanúlynyng maydanger-soldat retindegi beynesi әskery tarih mamandary tarapynan arnayy zertteudi talap etip, súranyp túrghandyghyn eske sala ketsek deymiz.

Soghysqa basynan ayaghyna deyin qatyssa da soghys jәili Sәkeng kóp aitpaytyn. Jenis kýnderi toylanatyn sәtterde ghana az-kem ashylyp sóileytin. Onda da ózining batyrlyghyn emes, soghys uaqytynyng auyrlyghyn jәne maydan kórinisterining ashy shyndyqtaryn túspaldap jetkizuge tyrysatyn. Ne degenmen de soghys adam óltiruding ashyq jәne zandastyrylghan nysany jәne jýiesi ekendigin esten shygharmaytyn.

Sәkenning soghys uaqytynda  oryn alghan myna oqighany birneshe ret esine alghany bar. «Evropanyng bir qalasyn aldyq - deydi Sәken. - Sodan jauyngerlerge arnap konsert beretin bolyp teatrgha bardyq. Sahnagha kóterilgen әrtister by biyleuden bastady. Bir bi, eki bi, ýsh biy... Qasymdaghy sodattar «qashan әn aitady»? - dep meni mazalay bastady. «Shydandar, qazir aitady» - deymin. Biraq konsertting sonyna deyin birde-bir әn salynbay, kileng by biylene berdi. Mineki, balet degenning ne ekenin men osylay bildim» - dep, jaryqtyq, qarqyldap kýletin.

Soghystan eki dýrkin 1 dәrejeli «Úly Otan soghysy» jәne «Qyzyl júldyz» ordenderimen, sansyz medalidarmen marapattalyp, gvardiya mayory dәrejesinde /songhy sheni polkovniyk/ elge oralghan 25 jasar jas jigit beybit ómirge qúlshyna aralasady.

Saharanyng aptap ystyghynan әzer qútylyp, kepken kenezesin qatalaghan shólin basu ýshin móldir búlaq suyna qúmarlana әri qúshtarlana bar epkinimen bas qoyghan jolaushy ispettes, Salyq Zimanúly da beybit ómirding aidynyna sýngidi de ketti. Jәne ertegilerding jyl sayyn emes ay sayyn, kýn sayyn ósetin alyptarynday ózi tandap alghan bilim men ghylym joly - zantanu salasynda zamandastary ghana emes, keyingi buyn ókilderi men úrpaqtary da tang qalatynday aituly adymdar, qaryshty qadamdar jasady. Shyn mәninde de ol kisi 2 jyl ishinde Býkilodaqtyq zang institutyn eksternmen bitirip /1946-1948jj./, al odan keyingi 2 jylda aspirantura bitirip /1948-1950jj./, bitirisimen Mәskeude zang ghylymy boyynsha kandidattyq dissertasiya qorghaydy /1950j./. Sóitip, soghystan keyingi bas-ayaghy 4 jyl ishinde zang ghylymdarynyng kandidaty bolyp shygha keldi.

Salyq Zimanúlynyng qyzmet babynda ósui de osy jyldardan bastau alady. Áriyne, Sәkeng ýshin mansap joly eshqashan  da basty baghyt bolyp eseptelgen joq, degenmen úiymdastyrushylyq qabileti men júrtty izine erte biler talantyn bayqaghan respublika basshylary /olardyng ishinde Qanysh Sәtpaevtyng Sәkene degen yqylasy erekshe edi/ jas ghalymdy basshy qyzmetterge tarta bastaydy. Últtyq Ghylym Akademiyasy qúqyq sektorynyng agha ghylymi  qyzmetkeri bolyp bastaghan ol, keyin osy sektordyng mengerushisi /1950-1952jj./, odan keyin Almaty zang institutynyng diyrektory /1952-1955jj./, S.M. Kirov atyndaghy Qazaq Memlekettik Uniyversiyteti zang fakulitetining dekany /1955-1958jj./, Últtyq Ghylym Akademiyasynyng filosofiya jәne zang institutynyng diyrektory /1958-1969jj./ bolyp qyzmetter atqarady. 40 jasynda Mәskeude zang ghylymdarynyng doktory ghylymy dәrejesin alu ýshin dissertasiya qorghap /1961j./, 46 jasynda Respublikanyng Últtyq Ghylym Akademiyasynyng akademiygi bolyp saylanady /1967j./.

Salyq Zimanúly osy jyldar ishinde zanger-ghalym retinde qalyptasyp, jazghan enbekteri Respublika jәne Odaq qúqyqtanushylary tarapynan jaqsy baghalanyp, esimi tanymal bola bastaydy. Ol kisining osy uaqyt aralyghynda jazghan kóptegen enbekterining ishinen 3 monografiyasyn atap ótuge bolady. Olar - 1958 jyly Almatydan shyqqan «Obshestvennyy stroy kazahov pervoy poloviny XIX veka» enbegi, 1960 jyly shyqqan «Politicheskiy stroy Kazahstana konsa XVIII y pervoy poloviny XIX veka» kitaby jәne 1965 jyly A.Atiyshevpen birigip jazghan «Politicheskie vzglyady Chokana Valihanova» monografiyasy. Búl enbekter jyl ótken sayyn óz qúndylyqtaryn eselep, qazaq zang ghylymyndaghy erekshe oryngha ie ghylymy izdenister ekendigi aiqyndalyp keledi.

Salyq Zimanúly 1970 jyldan 1990 jyldardyng basyna deyin kýrektey 20 jyl boyy mansap pen lauazymnan boyyn aulaq salyp, taza ghylymy enbekpen ainalysady. /Tek 1976-1977 jyldar aralyghynda ghana Ghylym  Akademiyanyng ghylymy hatshysy bolyp istegeni bolmasa/.

Mineki, osy jyldar kezinde Sәkeng zang ghylymynyng kýrdeli de qiyn teoriyalyq jәne tarihy mәselelerin arnayy qoyyp, terendep zertteuge mýmkindik alady. Áriyne, búl mәselelerding týpki toghysatyn túsy jәne basty baghyty men maqsaty bireu-aq edi. Ol - qazaq últtyq memleketi men qúqyghynyng keshegisi men býgingisi jәne bolashaghynyng teoriyasy әri tarihy bolatyn. Sondyqtan da bolar akademik Zimanovtyng partiyalyq iydeologiya men taptyq dýniyetanym tolyq әmirin jýrgizip túrghan osy zamannyng ózinde jazghan enbekteri býginge deyin tanymdyq tartymdylyghyn jәne ghylymy qúndylyghyn saqtap qaldy. Ol  enbekterding ishinen arnayy atap ótudi talap etetinderi mynalar: «V.I. Lenin y Sovetskaya nasionalinaya gosudarstvennosti v Kazahstane» /1970j./, «Kazahskiy otdel Narodnogo komissariata po delam nasionalinostey RSFSR» /1976j. S.A. Dauletovamen birigip jazylghan/, «Ot osvobodiytelinyh iydey k Sovetskoy gosudarstvennosty v Buhare y Hiyve» /1976j./, «Kazahskiy Revolusionnyy Komiytet» /1981j./, «Rossiya y Bukeevskoe hanstvo» /1982j./,  «Obshestvenno-politicheskie vzglyady M. Seralina» /1989j. K.Z. Idrisovpen birge jazylghan/.

Al Kenes Ókimeti qúlap, elimiz egemendik pen tәuelsizdikke bet búrghan 90-jyldary Salyq Zimanúly ózin jana zamannyng janasha oilau men janasha is-әreketterge dayyn jasynday jalyndy memleket qayratkeri ekendigin kórsete bildi. Sóitip, ol Respublikalyq Jogharghy Kenesting deputaty bolyp 2 dýrkin saylanady. 1990-1993 jyldary Ghylym Akademiyasynyng atynan halyq deputaty bolyp saylansa, 1994-1995 jyldary Atyrau oblysynan deputattyqqa týsken 3 kandidattyng ishinen birinshi oryn alyp, qaytadan halyq deputaty ataghyna ie bolady.

Memleketimiz ben qúqyqtyq jýiemiz ayaghyna jana túryp, «tәi-tәi» basyp kele jatqan osy úrymtal kezende olardyng ishki mәni men mazmúny, baghyt-baghdary men qúndylyqtary qanday bolu kerek degen súraqtar qoghamda da, Jogharghy Kenes ishinde de keskilesken talas-tartys, dau-damay arqyly sheshilip jatty. Mineky osy tústa Salyq Zimanúlynyng bilimi men biliktiligi, kóregendigi men ótkirligi, eki tildi erkin mengergen sheshendigi últymyzdyng memlekettik mýddesin mýdirmey qorghap, zang jýzinde berik bekituge qyzmet jasady. Memlekettik egemendik, memlekettik tәuelsizdik, memlekettik til, memlekettik qauipsizdik, oralmandar taghdyry, әleumettik qamsyzdandyru, memleketting eng jogharghy biylik organdarynyng mәrtebesi - mineki, Sәkeng aralasyp ong sheshimin tabugha septigin tiygizgen kóptegen mәselelerding qysqasha ghana tizbegi osynday.

Salyq Zimanúly múnan keyingi jyldary da ózining azamattyq belsendilik túghyrynan tayghan joq. Sonyng aishyqty dәleli retinde 1995 jyly Qazaq Akademiyalyq Uniyversiyteti atty memlekettik emes jogharghy oqu orynyn ashqandyghyn aitugha bolady. Ómirden qaytqangha deyin Sәkeng osy Uniyversiytet negizinde qúrylghan «Parasat», keyinnen «Intellektual-Parasat» atalatyn ghylymiy-zertteu institutynyng diyrektory bolyp ghylymy izdenis qyzmetin jalghastyrady.

Songhy jyldary Sәkeng ózining Parlamentte deputat bolyp istegen uaqyttaghy kórip-bilgenderin jәne oy eleginen ótkizip týigenderin «Konstitusiya y Parlament Respubliky Kazahstan» /1996j./ enbegin jariyalady. Al, ol kisining «Teoriya y praktika avtonomizasiya v SSSR» /1998j./ kitaby ghylymy júrtyshylyq tarapynan asa joghary bagha alyp ta ýlgerdi.

Salyq Zimanúlynyng arnayy atap ótude talap etetin ghylymy jetistigi - ol kisining dәstýrli qazaq qúqyghyn zertteuge baghyttalghan qazaqsha, oryssha, aghylshynsha jazylghan 10 tomdyq «Qazaqtyng ata zandary» atty enbegi. Búl enbekting jýieli týrde qolgha alynyp, jazylyp  baspadan shyghuyna on jyldan astap uaqyt ótti. Qazir búl seriyanyng 10 tomdyghy tolyq jaryq kórdi. Salyq Zimanúlynyng atalmysh enbegi últtyq qana emes әlemdik qúqyqtanymdaghy ýlken qúbylys, zang ghylymyndaghy biyik jetistik, әlem halyqtarynyng qúqyqtyq  mәdeniyetin zertteu isindegi asa iri tabys ekendigi qazirding ózinde moyyndaluda.

Áriyne, ainalyp ótuge bolmaytyn jәne ziyaly qauym týgel moyyndaghan Salyq Zimanúlynyng taghy bir qyry - ol kisining maytalman sheshendigi. Osy jerde mening esime Sәkenmen alghashqy jýzdesken studenttik ómirding bir sәti týsip otyr.

1980 jyl. QazGU- ding zang fakulitetining studentimin, 4-shi kursta oqyp jýrgen kezim. Bir kýni Qasym Maulenov /Syrbay Maulenovtyng balasy, qazir-professor/ meni oqu korpusinde kezdestirip, «Jýr, akademik Salyq Zimanov býgin keshki bólim studentterine leksiya oqidy eken, soghan barayyq» - dedi. Zimanovtyng esimin syrttan estigenim bolmasa, ózin búryn-sondy kórgen emes edim. Ataghy jer jaryp túrghan, Respublikanyng nómiri birinshi zangeri, qazaqtan shyqqan túnghysh zang ghylymdarynyng doktory, әri túnghysh zanger - akademik ekenin biletinbiz. Ol kisining negizgi júmys isteytin jeri - Ghylym Akademiyasy, Uniyversiytetke saghat alyp qana sabaq beredi. Bir jaghy - qolym bos, ekinshi jaghynan «qanday kisi eken kóreyik» degen oimenen kelise kettim.

Sәkeng leksiyagha 5 minuttay erte keldi. Qasym ekeumiz qasyna baryp amandasyp, leksiyasyna kiruge rúqsat súradyq. Ol kisi qarsy emes ekendigin bildirdi.

Áriyne, men búghan deyin talay ghylym doktorlary men professorlardyng leksiyalaryn tyndap, talap-talghamym birshama qalyptasyp qalghan kәnigi studentterding biri edim. Al, akademik Zimanovtyng leksiyasy meni «apyray, leksiya oqudyng osynday da shyrqau shyny, bitim-bolmysy týgel de tolyq óner /iskusstvo/ dengeyine kóterilgen týri de bolady eken-au» degen oi-әserge alyp keldi.

Zimanovtyng sheshendik qabiletining ereksheligi - tyndaushynyng tyndaushy retindegi barlyq mýmkindigi men potensialyn, talantyn /tyndaushy bola bilu de - talant /tolyq asha aluyna jaghday jasaydy eken. Onyng barlyq zeyini men yqylasyn ózi aityp otyrghan mәselege audara otyryp jәne sol mәseleni taygha tanba basqanday kóz aldynnan týidek-týidek suretter arqyly elestete otyryp, sonymen birge, tyndaushynyng ózimen-ózi  qaluyna, úsynylyp otyrghan oi-oqigha әlemin jeke-dara barlap, óz kózqarasyn qalyptastyruyna tolyq jaghday jasaydy eken. Akademik leksiya oqu kezinde tyndaushynyng informasiyany qabyldau jәne ony qorytu bostandyghyna qol súqpaydy, onyng aqparatty tynday otyryp sol aqparattan jeke-dara qalu jәne sol aqparat әleminde jeke-dara sayahat jasap, óz әserin ózi emin-erkin qalyptastyrugha bar mýmkindikti beredi eken. Jәne múnday mýmkindik - úsynylyp otyrghan oy jәne oqighalyq aqparattyng barynsha aiqyndylyghymen, dәldigimen әri lektordyng soghan degen shynayy senimdiligimen qamtamasyz etiledi eken. Al, lektordyng óz tyndarmandaryna degen sýiispenshiligi әri qamqorlyghy jәne olardyng tyndarman esebindegi tabighy talanttaryn ashugha degen shynayy yntasy leksiya әserin eselep qana qoymay, ony qúdyretti sóz ónerining qaytalanbas tuyndysy dengeyine - «Zimanov leksiyasy» dәrejesine kóterip jiberedi eken.

IYә. Zimanov leksiyasy - óner tuyndysy, әri sóz qúdyretining bizding dәuirimizge jetken úly kórinisterining biri, oy men oqighanyn, sóz ben suretting astasqan asqar biyigi jәne ýilesimdi ýndesui desem artyq ketkendik bolmas.

Salyq Zimanúlynyng jeke basynyng batyrlyghy, adamgershilik qasiyetteri jәne is-әreketteri turaly anyzgha bergisiz oqighalar kóp. Sonyng biri, әriyne, Sәkenning 1986 jylghy «Jeltoqsan» oqighasy kezinde Mәskeu ókili, Kommunistik partiya Ortalyq Komiytetining hatshysy Solomensevke, Qazaqstannyng jana basshysy Kolbinge qarsy shyghyp sóileui. «Partiyalyq biyletten aiyrylyp qalasyn, qarsy shyghyp sóileme» - dep ýgittegenderding tilin almaghan aibarly akademik «Jeltoqsan» oqighasyn «jalang últshyldyq» dep aiyptaushylargha boy bermey, óz sózderinde jәne maqalalarynda búl oqighanyng syry men sipaty terende jatqanyn, qazaq halqynyng últtyq memlekettik mýddesinen bastau alatynyn jәne soghan qyzmet etetinin menzegen.

Áriyne, Kolbin de jәne sol kezdagi partiya qayratkerleri de Sәkennen aqylaryn alyp, «kekterin» qaytaryp qalugha tyrysty. Sóitip, «qalada eki ýii bar» degen jeleumen Sәkenning tau bókterinde salynghan dachasyn satugha mәjbýrledi. Áytpese, partiyalyq jәne ózge de jauapkershilikke tartatyndaryn mәlimdedi. Dachasyn satugha qoyghannan keyin, ondaghy mýlikterin kóshiruge men de baryp kómektestim. Sәkeng dachanyng podvalynan әrtýrli zattardy jinastyryp jýrip, búl ýidi 20 jylday ózi salghanyn, qay qabyrghasyn qalay kótergenin aityp, ýiine degen qimastyq sezimin ashyq bildirip jýrdi. Ýiin óte asyghys jәne arzangha satqan Sәkeng (ýidi satu kezinde Sәkenning qasynda kómektesip men de jýrdim) ol aqshany jinaq kassasyna salady. Eki jetiden keyin aqsha qúnsyzddanyp ózge júrttyng aqshasymen birge Sәkenning de bar jighan - tergeni «kýiip» ketti. Aqsha qúnsyzdanghan sol kýni bәrimiz júmysqa jinaldyq. Ol kezde Ghylym Akademiyasynyng filosofiya jәne zang Institutynda isteymiz. Sәkeng bólim mengerushisi edi. Kabiynetke kýlip kirgen Sәkeng «Zaylaghi, 20 jyl salghan ýidi bir keli kolbasanyng qúnyna satyp jiberippiz ghoy» - dep әzildedi. Aqshasyn joghaltqan Akademiya qyzmetkerleri jinalyp, Sәkene shaghymdana bastady. Sonda Sәkeng ózining soghys kezin esine týsirip: «Men artillerist boldym ghoy. - dedi. - Shabuyl jasarda bizdi saghat tanghy 3-te oyatyp, «artpodgotovkagha» dayyndaydy. Ol saghat tanghy 4-te bastalady. 4-ke 10-15 minut qalghan kezde býkil frontta mýlgigen tynyshtyq ornaydy. Birneshe minuttan keyin osy tynyshtyqty búzyp artilleriyalyq joyqyn atys bolatynyn sezip, bәrimiz ishtey oigha ketemiz. Óitkeni, múnday shabuyldardan keyin aldynghy sheptegi soldattardyng jartysynan kóbi qyrylady. Sonda, osy tynyshtyq búzylmasa eken, mәngi sozyla berse eken dep bәrimiz armandaytyn edik. Jәne birimizge birimiz әri ózimizge - ózimiz ant berip edik, eger osy soghystan aman qalsaq eshtenege moyymaymyz dep. Býgin sol uәdem esime týsip otyr. Denimiz sau, ózimiz tirimiz, әli ómir alda, jigitter moyymandar, elmen kórgen úly toy» - dep, aqshalarynyng qaraptan - qarap bir kýnde «kýiip» ketkenine renjigen jigitterge basu aitty. Sәkenning ózi de, onyng júbayy - Sharbanu Battalqyzynyng da 30 jyldan astam akademik bolyp qyzmet istegenin jәne jinaghan qarajattaryn eng kóp joghaltqandardyng biri de osy kisiler ekendikterin ishtey biletin biz akademikting búl oqighagha asa qynjylmay, kerisinshe ózge júrtty júbatugha kýsh salghan qaysarlyghyna bәrimiz riza bolyp, sýisinip edik.

Kóp júrt bile bermeytin myna bir oqighany da aita ketsem deymin. 2003 jyly boluy kerek. Sәkenning ýiine jәne onyng kórshilerine úry týsti. Bir kýni Sәkeng úrynyng ústalghanyn jәne onymen sóileskenin aityp keldi.  «Ózi residivist» úry eken. Týrmeden shyqqanyna 4-5 ay bolypty. Eshkim júmysqa almapty. Ýileneyin dep jýr eken. Amalsyzdan úrlyqqa barypty» - dedi. «Júmysqa túrghanda úrlyq jasamas pa edi. Endi sotqa qatysyp ony qútqaryp qaluym kerek» - dedi. Keyin bildim, Sәken, ózi jәne úrydan japa shekken kórshilerinen /kileng akademikter/ «úryny keshirdik, oghan qoyar talabymyz joq» degen hatty úiymdastyryp sotqa beripti. Jәne Almaty qalalyq sotynyng tóraghasyna baryp úryny bosatyp jiberudi súrapty.  «Sәkeng ózi kelgesin úry residivist bolsa da, zang shenberinde mýmkin bolghan bar jenildikti jasadyq » - deydi sol kezdegi qalalyq sot tóraghasy Músabek Álimbekov, osy oqigha turaly súraghanymda. Ayaghyn jaza basqan osy azamatqa Sәkeng keyin de qol úshyn berip túrdy, jiyi-jii habaryn bilip, kerek bolsa júmysqa túruyna kómektesip óz tanystaryna telefon shalyp jýrgeni әli esimde.

Salyq Zimanúly turaly sóz qozghaghanda ol kisining júbayy- himiya ghylymdarynyng doktory, professor, Últtyq Ghylym Akademiyasynyng akademiygi, marqúm Sharbanu Battalqyzy Battalovany eske almay ótu mýmkin emes. Sәkenmen elu jyldan astam otasyp, Meruert, Múhtar, Gýljamal esimdi úl-qyzdaryn úyadan úshyrghan, nemerelerin kórip, sýiip ótken Sharbanu Battalqyzy minezge bay, oigha alghyr, sózge jýirik qazaqtyng azamat qyzdarynyng biri edi. Jerdi jeke menshikke beruge jany qas bolyp, tilimizding memlekettik túghyrdan berik oryn aluyna ayanbay atsalysqan Sharbanu apamyz Sәkenning adal jary ghana emes, ómirdegi ainymas serigi de bola bildi.

Salyq Zimanov soghys kezinde alghan 1-dәrejeli «Otan soghysy» /2 ret alghan/ jәne «Qyzyl júldyz» ordenderimen qosa, «Halyqtar dostyghy» /1987j./, «Parasat» /2001j./ ordenderimen marapattaldy. Al, 1993 jyly Preziydentting beybitshilik pen ruhany kelisim syilyghyna ie bolsa, 2001 jyly Respublikamyzdyng memlekettik syilyghynyng iyegeri boldy, 2011 jyly «Qúrmet» ordenimen marapattaldy.

Qaytys bolarynan 2 apta búryn Sәkene auruhanagha kirip shyqtym. Eki bólmeli jeke palatada jatyr eken. Ayaghy isip, jýrip - túruy qiyndap qalghan eken. Kýtushi qyzdary adam qabyldamay jatqanyn aitty. Men barghasyn kónili kóterilip, keruette az - kem otyrdy da, sosyn jastyghyn biyigirek kótergizip, shalqasynan jatty. Kónil - kýiining kóterilgenin sezip, «Sәke, anau esinizde me, mynau esinizde me?» dep ózimizge ghana belgili, qyzyghy tausylmas, qayta aitqan sayyn qyzyq tústary órshy týser bir - eki oqighany esine týsirip, kýldirip aldym. Ózi de kónildi bir - eki әngime aitty. Auru halin úmytqanday jaygha týsip, әdemi әserlenip, jaqsy jaylana bastady. Sony paydalanyp men de әzilge kóshtim: «Sәke, Jambyl babamyz 90 - nan asqanda 15 jasar qyzgha ghashyq bolyp, ýilenem dep aghayyn - tughanyn әbigerge salypty. Al, Siz 90-gha jana keldiniz. Oiynyzda jýrgen «oymaq auyz» bolsa aitynyz, erten, Alla búiyrsa, myna tósekten týrgelersiz, sol kezde biz de - izinizdegi ini - shәkirtteriniz - qamsyz qalmayyq, toy jabdyghyn jasayyq, dayyndalayyq» - dedim. Sәkeng basyn shayqap, betine qan jýgirip, mәz bolyp kýldi. Sosyn «Zaylaghi, kýldire berme, kýluge de kýsh kerek qoy» - dedi. Sәl oilanyp: «Shәkirtterime rizamyn, bәring jaqsy azamat boldyndar, osydan  taymandar» - dedi. Sosyn «Osy sender KazGU - di «issledovateliskiy uniyversiytet» jasayyn dep jatyr ekensinder. Ol ýshin mynanday nәrselerdi isteu kerek» - dep, silkinip aldy da biraz oilaryn ortagha saldy. Jýzi jýdeu, tósekte jatyr demeseng - bayaghy Sәken, ataqty akademik Zimanov qayta ornyna kelgendey boldy. «Isledovateliskiy uniyversiytettin» әlemdik bir -neshe ýlgilerine toqtalyp, olardyng sheteldik attaryn atap, týsterin týstep sayrady da ketti. Bir - eki chinovnikti «synap» ta aldy. Oiy - aiqyn,  jadyndaghysyn jatqa soghar joyqyn estilik, sózi - týgel de býtin. Syrttan dәri alyp kýtushi qyzdar kirmegende ornynan týrgelip jýrip ketetindey. Kýlip, jaqsy kónil - kýimen qoshtastyq. Sәkendi songhy kóruim eken búl...

Salyq aghamyzdyng eng songhy kitaby «Parlament Kazahstana v trudnye gody provozglasheniya nezavisimosti» ózi ómirden ozardan 10 kýn búryn baspadan shyqty. Jaqsy kórgen adamdaryna kitaptaryn arnayy sóz jazyp taratudy únatatyn akademik búl kitaptyng 3-4 danasyna ghana óz qolymen arnayy sózder jazugha shamasy jetti, qalghan danalaryna qoltanba qongha әli kelmey qaldy.

Qazaq memleketining tarih qaltarysynda qalyp qoymay, qayta janghyryp әlemdik arenagha egemen el dengeyinde kóterilgenin óz kózimen kórip, oy eleginen taghy bir ótkizgen Sәkeng búl kitabynda, әdette ashyq aita bermeytin bir oiyna oryn beripti. 1990 jyly 25 qazanda «Qazaq SSR-ning memlekettik egemendigi turaly Dekalarasiyany» qabyldaghannan keyin keshkisin 20-30 deputat - qazaq ziyalylary kabiynette jinalyp «shay ishu» ótkizedi, ózderin biylegen oi-tolghaularyn ózara ortagha salady. Sonda akademik Salyq Zimanov bastaghan olardyng aitqan pikirlerining ishinde mynanday sóz bar: «Kazahy doljny blagodariti vnachale Boga.... za provozglashenie avtonomii, a segodnya suverennoy Kazahskoy Respublikiy». (Atalmysh kitap, 5 bet).

Kenestik dәuirde óz oiyn  «túmshalanghan», ezoptyq tәsilmen jetkizuge әbden mashyqtanghan Salyq Zimanúly ózining Allagha degen kәmil senimin, berik imanyn, sheksiz shýkirligin bizge ózining songhy kitabynda dәl osylay jetkizip ketipti.

Jaratqan IYemiz úlaghatty Ústazymyzgha jәnattan oryn bergey!

Kenjaliyev Zaylaghy Jantughanúly

zang ghylymdarynyng doktory,

professor

«Abay-aqparat»