Qazaq qoghamynyng bólshektenui, últshyldar men shovonisterdin, әsiredinshilder men dәstýrli qauymnyn, biylik pen demokrattardyng arasynyng alshaqtauy bir-birine qarsy әleumettik toptardyng kóbengi kýn ótken sayyn asqynyp otyr. Múnyng arty jaqsylyqqa aparmasy anyq. Óitkeni olargha basu aitar auzy dualy kisilerding qarasy azangda, elding basyn biriktirip býkil halyqqa jol kórseter jas liyder sayasatker de bayqalmaydy. Onyng ýstine ótkenimizge kóz jibersek te әr ghasyrdyng alghashqy shiyregining ayaghy biz ýshin auyr bolghanyn kóremiz. Osylaysha tariyh, túlgha jәne halyqtyng minez-qúlqyn eskere otyryp, jasalghan saraptamagha sýienip «aldaghy uaqytta Qazaqstanda ýlken ózgerister, ashyghyn aitsaq, haos oryn aluy mýmkin» ekendigin kóremiz. Áriyne, búl ýderis post Nazarbaevtyq kezenge sәikes keledi. Múnday tújyrym jasaugha qoghamnyng qazirgi betalysy men tarihtyng damu dinamikasy da negiz boldy.

TARIH TAGhYLYMY

Ayranday úiyghan halyq pen beybitshilik jәne salystyrmaly týrde túraqty damu Nazarbaevtyq Qazaqstannyng ereksheligi sanalady. Eger qazaq halqy óz atymen tarih sahnasyna shyqqannan bergi kezenge qaraytyn bolsaq Qasym hannyn, Tәuke hannyng jәne Abylay hannyng (ishinara) zamanynda dәl osynday qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan zamannyng ornaghanyn kóremiz. Al olar biylikten ketken song ýlken alasapyran ornap qazaq halqynyng toz-tozy shyqty...

Qazaq qoghamynyng bólshektenui, últshyldar men shovonisterdin, әsiredinshilder men dәstýrli qauymnyn, biylik pen demokrattardyng arasynyng alshaqtauy bir-birine qarsy әleumettik toptardyng kóbengi kýn ótken sayyn asqynyp otyr. Múnyng arty jaqsylyqqa aparmasy anyq. Óitkeni olargha basu aitar auzy dualy kisilerding qarasy azangda, elding basyn biriktirip býkil halyqqa jol kórseter jas liyder sayasatker de bayqalmaydy. Onyng ýstine ótkenimizge kóz jibersek te әr ghasyrdyng alghashqy shiyregining ayaghy biz ýshin auyr bolghanyn kóremiz. Osylaysha tariyh, túlgha jәne halyqtyng minez-qúlqyn eskere otyryp, jasalghan saraptamagha sýienip «aldaghy uaqytta Qazaqstanda ýlken ózgerister, ashyghyn aitsaq, haos oryn aluy mýmkin» ekendigin kóremiz. Áriyne, búl ýderis post Nazarbaevtyq kezenge sәikes keledi. Múnday tújyrym jasaugha qoghamnyng qazirgi betalysy men tarihtyng damu dinamikasy da negiz boldy.

TARIH TAGhYLYMY

Ayranday úiyghan halyq pen beybitshilik jәne salystyrmaly týrde túraqty damu Nazarbaevtyq Qazaqstannyng ereksheligi sanalady. Eger qazaq halqy óz atymen tarih sahnasyna shyqqannan bergi kezenge qaraytyn bolsaq Qasym hannyn, Tәuke hannyng jәne Abylay hannyng (ishinara) zamanynda dәl osynday qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan zamannyng ornaghanyn kóremiz. Al olar biylikten ketken song ýlken alasapyran ornap qazaq halqynyng toz-tozy shyqty...

1598-1511 jyldar arasynda biylik qúrghan Qasym han janadan qúrylghan handyqtyng shekarasyn keneytip, halqynyng sanyn milliongha jetkizdi. Qazirgi Qazaqstannyng shekarasy sol kezende alghash ret qalyptasty. Alayda Qasym han kóz júmghannan keyin, onyng ornyn basar jóni týzu múrager shyqpay, ymyrasyz taq talasynyng kesirinen Qazaq handyghy jogharydaghy jetistikterding barlyghynan aiyrylyp, shókimdey jerge ghana iyelik etti.

Tәuke hannyng túsynda Alty Alash atalyp, qaraqalpaqtar men qyrghyzdargha da sózi ótetin handyqqa ainaldy. Eng beybit kezenin basynan ótkergen qazaqtardy alda tarihyndaghy eng bir qandy kezeng «Aqtaban shúbyryndy Alqakól súlama» kýtip túrdy. Taghy da sol birlikting joyylyp, әr aimaqta óz handarynyng shyghuy búl qyrghynnyng basty sebebi sanalady.

Aragha jarty ghasyrday uaqyt salyp ydyraghan qazaqtyng basyn Abylay han biriktirdi. Alyp eki imperiyanyng ortasynda qazaqty qútqaramyn dep jan talasqan aibarly hannyng arqasynda elding irgesi qayta jiyldy. Átten, Abylay hannan keyin zamanyna layyq han taghy da shyqpady. Búl joly qazaq halqy tәuelsizdiginen aiyrylyp, búdan keyin ýsh jýzding basy tәuelsiz el retinde eki ghasyr ótkennen keyin ghana qosyldy.

Eger jogharydaghy ýsh han zamanymen qazirgi kezendi salystyrsaq, onda «Nazarbaevtan keyin qazaqtardy taghy da bir auyr uaqyttyng kýtip túruy mýmkin ekenin kóremiz». Búlay boljam jasauymyzgha basqa bir tarihy dәlel de әser etip otyr. Ár ghasyrdyng 20-40 jyldary arasynda qazaqtar mekendegen territoriyada ýlken ózgerister oryn alyp otyrghan. Búl ózgerister kishigirim dýmpulermen jalghasa otyryp ghasyrdyng ortasynan keyin sayabyrsyp basylghan.

1515-40 jyldary jogharyda aityp ketken Qasym hannan keyingi qyrghyn, 1620-40 jyldary Esim han men Túrsyn hannyng arasyndaghy tartys, 1720-40 әigili «Aqtaban shúbyryndy» men han-súltandar arasyndaghy taq talastary, 1825-45 handyq biylikting joyyluy men patshaly Reseyge qarsy kóterilister, 1916-40 týrli soghystar men «qyzyldardyng qyrghyny» oryn aldy. Alda HHI ghasyrdyng 20-shy jyldary kele jatyr...

Jogharydaghy qateler ýshin kimdi kinәlaymyz? Ózderine layyqty múrager dayynday almaghan handardan kóremiz ba, әlde ynjyq bolyp, eldi iygere almaghan múragerlerden kóremiz be nemese biylikke qyrqysqan shonjarlardan kóremiz be? Mýmkin birlikti úmytyp halyqty ydyratqan, óz aqsýiekterin han kóterip shyqqan bedeldi biyler men aqsaqaldardy (iydeologtar), bolmasa ertenin oilamay solardyng jetegine ergen halyqty kinәlarmyz? Kimdi kinәlasaq ta ótken nәrse ótti, bolar is boldy, endi bolashaqta onyng qaytalanbauy manyzdy.

SÓZI ÓTIMDI TÚLGhANYNG AZANGY

Eger túlghalardy qarastyratyn bolsaq, búl jaghdayda da halimizding mәz emes ekenin kóremiz. Kelesi preziydentting de halyq arasynda bedeli joghary boluy tiyis. Alayda býgingi yqtimal kandidattardyng arasynda elding barlyghyna (bolmaghanda 50 payyzdan astamyna) sózi ótetin túlgha kórinip túrghan joq. Áriyne, «Nazarbaevtyng ornyn basar adam joq» deuge kelmes, óitkeni «birdi tughan halyq myndy da tuady». Múndaghy problema - sol ornyn basar túlghalardy halyqtyng barlyq әleumettik toptarynyng jyly qabyldamauynda jatyr. Yaghni, Nazarbaevtyng sózin nemese kózqarasyn zannan da joghary sanaghan halyq, kelesi preziydentting de pikirin solay sanaydy deuge ilanu qiyn.

Óitkeni, Qazaqstan halqynyng arasyndaghy týrli әleumettik toptargha jiktelu ýderisi kýn ótken sayyn artuda. KSRO zamanynda beti jabylghan jýzshildik pen rushyldyq qayta týledi. Búl dert qoghamdyq beleng alyp keledi. Oghan songhy jyldary shyqqan últtyq, dini, sayasi, tildik erekshelikterge baylanysty úiymdasqan toptardy qosynyz. Búl toptardyng barlyghy ózderine jaqyn, ózderi iydeal tútqan túlghanyng ghana sózin oryndaydy, al bóten túlghanyng talanty, aqyly basqa da qasiyetteri joghary bolsa da onyng sózining búlargha ótui zor.

Onyng ýstine biylikke de halyqqa da bedeli bar ziyalylar nemese sózi ótimdi aqsaqaldar sany azayyp ketti. Tәukening zamanynda biyler, Abylay zamanynda Búhar bastaghan jyraular men batyrlar han biyligin shektep otyrdy, olardyng qate sheshim shygharmauyn qadaghalaytyn edi. Handar da manyzdy mәselelerde olardyng kózqarasyn bilip alyp sheshim shygharatyn. Nazarbaev kezeninde de múnday iydeolog aqsaqaldar men ziyalylardyng bedeli joghary edi. Elbasy olardyng kóniline qaray júmys jasauda, olarmen sanasyp otyr, jasy jetpisten asyp jyghylghan búl aqsaqaldardyng bes-altauy birigip ashyq hat jazsa eldi bir dýrliktiretinin biylik basyndaghylar biledi, sondyqtan manyzdy mәselelerde aqsaqaldar qarsy bolsa ayaghyn tartady, yaghni, aqsaqaldar instituty halyq pen biylik arasyndaghy kópir nemese beyresmy parlament rolin atqaratyn qazaq qoghamynda. Al býgin Aydos Sarym myrzanyng sózimen aitsaq «belgili toptargha emes, jalpy qazaqqa birdey sózi ótetin aqsaqaldar qalmay barady. Onyng syrtynda jalpy qazaqstandyqtargha (qazaghy, orysy, basqasyna) sózi óter adam joqtyng qasy.» Kelesi preziydentting túsynda kópir rolin atqaruy tiyis aldy alpysty alqymdaghan, sony qyryqtyng qyrqasyna shyqqan ziyalylardyng arasynan jalpaq halyqqa sózi ótimdi adamdy tabu qiyn.

Kim bar? Oljas Sýleymenovtyn, Qadyr Myrzaliyevtin, Qabdesh Júmadilovtyn, Sofy Smataevtyn, Múhtar Shahanovtyn, Ábishting Kekilbaevtyn, Aqseleu Seydimbektin, Salyq Zimanovtyn, Sherhan Múrtazanyn, Myrzatay Joldasbekovtyng t.b ornyn basar kim bar?! Olardyng ornyn basar býgingi «qarasaqaldardy sanasaq» on sausaghymyz tolyq býgilmeytini anyq. Óitkeni jogharydaghy túlghalar 70-80 jyldary halyqqa keninen tanyldy, sol kezdegi jastardyng iydealyna ainaldy, odan keyingi ziyalylar buyny iydealgha ainalar kezenge kelgende KSRO ydyrap jastar jana baghyt, jana arnagha audy, sol salanyng jetekshilerine tәu ete bastady. Al «buyny KSRO-da qatyp qalghandar» jastardyng jana talabyna jauap bere almady, zaman aghymyna beyimdelemedi, yaghni, olar ózderin iydeal tútuy tiyis jastardan airylyp qaldy. Nәtiyjede jogharyda aityp otyrghan problema qalyptasyp, tәuelsizdik jyldarynda jetilgen, erteng qoghamnyng negizgi qozghaushy kýshine ainalghaly túrghan buyngha sózi óter, arasyndaghy tentegin tiyar, dúrys baghyt kórseter, biylikting jónsiz qadamdaryn auyzdyqtar aqsaqaldardyng kelesi shoghyry kórinbeydi...  Al aldynghylarynyng sany kýn sayyn azayyp otyr.

QOGhAMDYQ PIKIRDING ÓZGERUI

Múnday tynyshtyq kezenning boluyn biylik basyndaghy túlghanyng liyderlik qasiyetimen baylanystyramyz, alayda múndaghy eng basty sebep qogham týsiniginde, psihologiyasynda jәne qúrylymynda jatqandyghy anyq. Óitkeni qanday da bir auyr kezendi bastan ótkergen halyq tynyshtyqty tileytini belgili. Al úazaqqa sozylghan tynyshtyqtan keyin bolsa jana «qyzyqtar» izdey bastaydy. Búl kezde әleumettik jaghdaydyng jogharylyghy da, biyliktegi adamnyng liyderlik qasiyeti de taghy basqa erekshelikter de halyqqa әser ete qoymaydy. Sondyqtan tynyshtyq pen haos kezenining ortagha shyghuyn adam tabighatymen baylanystyru kerek siyaqty.

Qysqasha aitqanda, «biraz uaqyt tynysh zamannan keyin halyq intriga izdey bastaydy». 1940 jyldardaghy qyrghyndy, sәl әrirektegi zobalandardy, soghystan beridegi qiyndyqtardy kózimen kórgen halyq qúramy, olardyng shet jaghasyna kuә bolyp ósken kisiler, údayy estip ósken adamdar sany jyl ótken sayyn azayyp keledi. 1990 jyldardaghy әleumettik qiyndyq kezeninde «ash bolsaq ta soghys bolmasyn, tynyshtyq bolsyn» dep ýiinde otyrghandar, basqalardy otyrghyzghandar da solar edi. Endi úrpaq auysuda, soghysty qyrghyn dep emes qyzyq dep biletin (teledidargha qarap) buyn qalyptasyp otyr.

Halyq tynyshtyq kezenning ayaghynda intriga izdey bastaghanda olardy tynysh ústap túru qiynnyng qiyny. Búryndary ishtey bólinse de qyrqyspaytyn әleumettik jikter, endigi jerde dauly mәselelerdi shesherde bir-birine qarsy kele bastaydy. Arajik úlghaya týsedi. Múny sheshuge baghyttalghan «kez-kelgen әreket qarsy әreket tudyrady» (Niuton zany).

Qazirgi tanda auyzgha aludy qoyghan Qazan tónkerisining kósemi V.I. Leninning «tónkeris - biyleushiler búrynghyday biyleudi jalghastyrghan, al halyq búrynghyday basqarudy qalamaghan jaghdayda jýzege asady» degen qanatty sózi bolushy edi. Dәl osy jaghday Qazaqstanda jәne keybir TMD elderinde kórinip otyr. Búl elderde týrli-týsti tónkeristerge kuәger, «arab kókteminen» qúlaghdar, ishin demokratiyanyng jeli kernegen halyq sany kóbengde. Biyliktegiler bolsa búrynghy qalpyn saqtap qalugha úmtyluda, әriyne kóz qylyp keybir reformalar jasauda. Biraq aqparattyq dәuirde halyqty búrynghyday basqaru mýmkin emes, kez-kelgen aqparat bir sәtte býkil halyqqa taraytyn, baspasózdi baqylau kýnnen-kýnge qiyndap bara jatqan búl ghasyrda ishinara reformalarmen halyqty aldau qiyn... Onyng aiqyn dәleli parlament saylauynan keyin Reseyde bolyp jatqan oqighalar. Sondyqtan biylik pen halyq arasyndaghy alshaqtyq ta haosqa aparuy mýmkin.

Qazaq qoghamynda qalyptasyp túrghan, órbip bara jatqan, asqynyp otyrghan osynday erekshelikterge qaray otyryp «haos kele jatyr ma?» degen oigha qalasyn. Al onyng bolyp bolmauyn úly tóreshi uaqyt kórseter, ótykeni qatyp qalghan, bir ghana izben ilgerileytin ýderis joq. Zaman talaby, uaqyt aghyny barlyghyn ózgertedi. Keyde oryn aluy shartty qúbylystardyng ózi ayaqasty oqighalardan keyin qúbylyp jatatyndyqtan bolashaqty dóp basyp aitu mýmkin emes. Óitkeni tarih tegershegining qalay ainalatynyn aldyn-ala bilu qabileti adamzatqa berilmepti. Keyde «tarih qaytalanbaydy» dep jatady nemese boluy shartty qúbylystardyng ózi ózgerip otyratynyn jogharyda aityp óttik. Sondyqtan naqty osy qúbylys bolady dep aitudan aulaqpyz. Aytqymyz kelgeni qoghamnyng bólshektenuin, ózi az halyqtyng bir-birin jau kóruining aldyn almasaq tarihtaghy qatelikterding qaytalanuy yqtimal ekendigin eskertu ghana edi. Tarih ta bizge osy ýshin kerek emes pe? Ótkendegi qatelerden sabaq alyp, bolashaqta  onyng qaytalanuyna jol bermeu ýshin.

«Abay-aqparat»