Seysenbi, 9 Nauryz 2021
Qazaqtyng tili 3115 34 pikir 2 Qyrkýiek, 2020 saghat 11:18

Qos tildi bilim beru – mәdeny genosiyd!

Biylghy bilim kýni 30 jylghy tәuelsizdigimizding arqasynda «Qazaqsha bilmeytin qazaq balalarynyng taghy bir toby mektep tabyldyryn attady». Osy elimizde orys tildi biylik jasaghan aralas mekteptik «mәdeny genosidke» alash balasy ýnsiz kónip jatqanymyzda Qytay otary Ontýstik Monghúliyada «qos tildi bilim beru – mәdeny genosiyd» dep sanaghan halyq bas kóterui bastaldy

Jalpy QHR boyynsha 6 millionnan asa monghúl túrsa, onyng ishinde Ontýstik Manghúliyada túryp jatqandary 2000 jylghy sanaq boyynsha avtonomiyalyq ólkening 17,13%-yn, yaghny 3 995 349 adamdy qúraydy. Qytaylandyru sayasaty negizinde búl ónirdegi hanzular sany býgingi kýni 79,17%-dy qúrap, 18 465 586 adamgha jetip otyr. Qazir qytaylandyru sayasatynyng kesirinen tek týrli ónirlerdegi osy últ ókilderining 2 milliongha tartasy ghana óz ana tilinde sóileydi. Olardyng ishinde 400 mynday jan óz tól jazuymen qytaydaghy monghúl tildi «Bainu» әleumettik jelisin tútynady.

Plakattaghy jazu: «Shet tili – qúral, ana tili – janyn»

Qytayda tap osy monghúl tildi «Bainu» әleumettik jelisi búghattaldy. Búlay boluynyng sebebi atalghan Bainu әleumettik jelisi 23 tamyz kýni qyrkýiek aiynda Ishki Monghúliyada bilim beru tek qytay tiline birjola kóshetinin mәlim etken bolatyn

Osyghan baylanysty adam qúqyghyn qorghaytyn Southern Mongolian derek kózderi WeChat-ta osy jasyryn jarlyqty mәlim etkeni ýshin onyng 450-ge  tarta qoldanushysyn qytay biyligi jauapqa tartugha shaqyrdy dep mәlimdeydi.

Qytay Ata Zanymen últtyq azshylyqtyng óz ana tilinde bilim aluy taygha tanba basqanday bekemdelse de, monghúl tilining bolashaghyna balta shabylyp otyr. 

Ata-analar ereuilge shyghyp, balalaryn ýide oqytugha kóshpekshi. Avtonomiyaly oblystaghy WeChat qoldanushylardyng biri: «Men balamdy mektepke jiberuden bas tartamyn. Óitkeni, óz tamyr-tegindi úmytyp, ózge til men mәdeniyetti oqyp ýirenu degenimiz – sizding balanyzdyng bolashaghy joq degendi bildiredi», - dep jazady. 

«Qos tildi bilim beru» sayastyna qarsy tek oqushylardyng ata-analary, ústazdary ghana emes, sonymen qatar ghalymdar da qarsy shyghuda. Japoniyadaghy Sidzuok ontýstik monghúl uniyversiytetining professory Chogt Ogonos «Qytay mәdeny genosiydine» qarsy qol jinay bastady. Qytaylyq monghúl qalamgeri Tumenulzey Buyanmend: «Qytaydaghy Qos tildi bilim beru degenimiz – tek qana joba ghana emes, Ontýstik Monghúliyanyng barsha túrghyndaryn assimilyasiyagha úshyratugha arnalghan keng kólemdi qadam» dep ashyq jazady. Al, adam qúqyqtary boyynsha Ontýstik Monghúl aqparattyq ortalyghynyng diyrektory Engebatu Togochog bolsa, býgingi qytay sayasaty esh janalyq emes, songhy otyz jyldaghy Ontýstik Monghúliyadaghy monghúl tilinde bilim berudi týbirimen jondyng jalghasy dey kele: «Auyldyq jerdegi monghúl mektepteri joyylyp bitti. 1980 jyldardan bastap monghúl tilinde bilim alatyndar 80%-gha deyin qysqardy. Bizding dәstýrli ómir saltymyz tolyqtay tas-talqan bolyp, últtyq biregeyligimiz joyyldy. Endi biz tilden aiyrylatyn bolsaq, odan basqa joghaltatyn eshtenemiz qalmaydy», - dep óz pikirin algha tartady.

Qytayda zannan tys dep jariyalanghan «Ishki Monghúliya Halyq partiyasynyn» preziydenti Hatgin Dolgion: «Últtyq azattyqtyng joghary dәrejesi – avtonomiya da emes, federasiya da emes tolyq sayasy tәuelsizdik. Tarih bizge ózining ashy sabaghyn tarut etti. Ol – Qytaydan basy býtin azat bolu» dep ashyna mәlimdeme jasady.

Biz óz elimizde tórt kózimiz týgel otyryp, azat jerimizde túryp jatyp, qazaq balasynyng orystanuyna jol berip qarap otyrmyz. Búghan kim kinәli!? Últymyz arasynda qazaqqa ishi jylymaushylyq «Sary orystyng bәri – orys» delinetin patshalyq, kenestik әm әli kýnge jalghasyp kele jatqan neoreseylik «lingvo genosidten» nege sabaq almaymyz!? 

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

34 pikir