1991 jyldyng 2 qazany. Dәl osy kýni Halyq Qaharmany, Kenes Odaghynyng batyry, qazaqtan shyqqan túnghysh gharyshker, әskery úshqysh Toqtar Áubәkirov aspan әlemin, gharysh kenistigin baghyndyrghan. Ekipaj komandiyri Aleksandr Volkov jәne avstriyalyq gharyshker Frans Fiybekpen birge «Soiyz TM-13» gharysh kemesimen úshqan. Gharyshta bir aptaday uaqyt bolghan.

Toqtar Áubәkirovting gharyshqa sapary býtindey týrki әleminin, әri kýlli qazaqtyng tarihyndaghy tolaghay oqigha ispettes. Ol – eng quatty kenestik 50 әskery úshaqtyng túsauyn kesken ataqty synaqshy-úshqysh. Áskery aviasiyadaghy airyqsha jetistigi ýshin Ginnesting rekordtar kitabyna hәm Dýniyejýzilik aviasiya múrajayyna engen.

Óz isining túnghyshy Toqtar Ongharbayúly qazaq qoghamdaghy týitkildi mәselelerge kelgende de tasada qalmay, óz pikir-úsynysyn ashyq talqygha salyp keledi. Belgili bir kezende ol elimizding biylik qúrylymynda da, oppozisiyasynda da boldy.  Ol (Toqtar Áubәkirov) biylik «Bayqonyrdy» jalgha beru turaly sheshimge kelgende qarsy shyqqan adam. Sol ýshin de onyng ómirinde týrli qiyndyqtar oryn alghany ras.

Osy orayda qazaqtyng túnghysh gharyshkeri Toqtar Áubәkirovting әr jyldary baspasóz betinde aitqan ótkir-ózekti oi-pikirlerin toptap, oqyrman nazaryna úsynghandy jón kórdik.

«Gharyshqa halqyng ýshin úsh», dedi. Kelistim!

«Gharyshqa birden úshqam joq. Alghashqy eki retinde bas tarttym. 90-shy jyldary Kenes ýkimeti qúlaghasyn «qazaqtardyng arasynan gharyshqa kim birinshi bolyp úshady?» degen mәsele ótkir túrghan. Sol kezderi mening kandidaturamdy Núrsúltan Nazarbaev qoldady. Razymyn.

Meni gharyshqa úshyrugha Dinmúhammed Qonaevtyng ózi mýddeli bolatyn. Ol tústary bizde kadr tapshy edi. Shtattaghy birneshe tәjiriybeli úshqysh qaytys bolghan. Osy sebepti birden keliskem joq. Aldymen jas úshqyshtardyng arasynan tandau jasadyq. Biraq, kópshiligi dayyn bolmay shyqty.

Tek Talghat Músabaevtan ghana jylt etken ot kórdik. Ony gharyshqa úshyrugha dayynday bastadyq, alayda kәsiby biligi az bolghandyqtan búl maqsatymyz oryndalmady. Búdan keyin taghy da mening kandidaturamdy úsyndy. Ekinshi retinde taghy bas tarttym. Sebebi, ózim júmys isteytin A. Mikoyan atyndaghy tәjiriybelik-konstruktorlyq burony tastap ketkim kelmedi.

Ýshinshi retinde preziydent Nazarbaev meni jeke qabyldauyna shaqyrdy. «Toqtar, halqymyz búl kýndi 30 jyl kýtti. Ázir qolymyzda túrghan gharyshtyq tehnologiyanyng barlyghy biraz uaqyttan keyin eshkimge kereksiz kýiinde qalady. Gharyshqa halqyng ýshin úsh!» dedi. Kelistim».

Barlyghynyng týbinde qazaqtyng namysy jatty

«Arjaghyn aitar bolsam, ol – qazaqtyng namysy. Biz de júmys istey alamyz! Isimiz eshkimnen kem bolmaydy degen namys boldy. Reseyding mandayaldy әskery mektebinde oqydym. Maghan Resey «Qiyr Shyghystyng eng myqty úshqyshy» degen bagha da berdi. Múnyng týbinde qazaqtyng namysy jatty. Menen basqa ol ónirde bir qarakóz joq. Kezinde bizdi olar qalay mazaq qylghanyn sizder jaqsy bilesizder. Sol sózder maghan qatty batatyn. Ýnemi osyny oilap, namystanyp jýrdim. Tipti kóbisi gharyshqa úshqanymdy kóre almay jatty. Alghashqy әskery úshaqty baghyndyrghan orys emes, qazaq bolghanyna әli kýnge deyin ókinedi olar».

Qazaq bolghanym ýshin KSRO Batyry ataghyn bergisi kelmedi

«Áriyne, etekten tartu sayasatyn men de kórdim. KSRO Batyry ataghyn maghan eki jyl keshiktirip berdi. Ne ýshin? 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasy ýshin. Gorbachev qazaq bolghanym ýshin maghan ataqty der kezinde qighysy kelmedi. Qol qoymay, búltalaqtap jýrip aldy».

Óz ana tilimde sóilemesem kim bolghanym?!

«Eger mende namys bolmasa, óz ana tilim – qazaq tilin ýirenbes edim. «Ýirenemin» dep óz-ózime sert berdim. Men – qazaqpyn! Óz ana tilimde oilamasam, men kim bolghanym?! Búrynghyday basqa tilde sóilep, sol tilde oilanyp jýre berudi ózime ar sanadym. Óz ana tilimde sóilemegenime namystandym! Kýnde óz-ózimdi tәrbiyeledim. Qúpiyamdy aitayyn, men qazaq tilin óleng arqyly ýirendim».

Men halyqqa ghana kerekpin!

«Biyliktegi kóp adamgha mening qadirimning qúny bes tiyn. Tәuba, halqyma myng rahmet! Qay jerge barayyn – qúraq úshyp qarsy alghan halyq».

Qazaq qashan Bayqonyrdy ózi iygeredi?

«Qazaq qashan Bayqonyrdy ózi iygeretin kýnge jetedi? IYgeruge bolady. Alayda oghan bizding basshylardyng namysy men jigeri jetispey túr. Týbi Bayqonyrdan orystar óz eline ketedi. Jay ketpeydi, olar bәrin býldirip ketedi. Qazir mýmkindik bar kezde ózge elderden bilikti mamandar shaqyra otyryp, birden óz qolymyzgha aluymyz kerek. Sonda ghana Bayqonyr qazaqqa mәngilikke qalady».

Óz pikiri joqtardyng arasynda jýrgim kelmeydi

«Ýsh ret deputat boldym. Ýsh rette de jolym bolghan joq. Taratyp jiberdi. Qúday biledi, taghy bir ret talpynyp kórsem, taghy taratyp jiberui mýmkin. Endeshe eshkimge kedergi keltirmey-aq qoyayyn. Mensiz-aq júmys istesin, otyrsyn. Búl jerge jyly oryndy ansaytyndar keledi. Sebebi, múnda eshkim eshkimning jaghasynan almaydy, eshkim seni sóileuge mәjbýrlemeydi, tek «iyә» degen týimeni bassang jetip jatyr. Eger tapsyrma jogharydan kelse barlyghy bir auyzdan: «boldy, týsindik, kelisemiz» deydi. Eshqanday týzetu engizbeydi. Shynymdy aitsam, sózining salmaghy, ózindik pikiri joqtardyng arasynda jýrgim kelmeydi».

Biz týk óndirmeytin elmiz

«Biz birtindep qúldyrap baramyz. Anyghynda, búl qúldyraudyng basy ghana. Ázirgi qúldyrauymyz bayau bastalyp jatyr. Álemdik daghdarys dendey týskende ne bolady? Aytudyng ózi qorqynyshty.

Biz týk óndirmeytin elmiz. Shiykizatqa tәueldi elding taghdyry belgisiz, bolashaghy búlynghyr. Álem bizding shiykizattan bas tartqan kýni naghyz qúldyrau bastalady. Anyghynda, biz qúzgha qúlaymyz. Mine, sol kezde ghana halyq biylikting osy uaqytqa deyin týk bitirmegenin anyq úghynady».

Eshkim úry-qary, qylmysker nemese alayaq bolyp tumaydy

«Eshkim úry-qary, qylmysker nemese alayaq bolyp tumaydy. Eseye kele tandau jasaydy. Bәri osyghan baylanysty. Bir joly el tanityn asa yqpaldy azamatpen sózge kelip qaldyq.

Ol: «Siz batyrsyz. Halyq sizdi jaqsy kóredi. Qolynyzda qanshama mýmkindik bola túra, sony qoldana bilmeysiz. Demek, aqymaqsyz. Sebebi, bas iyginiz kelmeydi. Al men iyile bilemin, osy sebepti qazir millioner atanyp otyrmyn», – dedi.

Qazir ol shirigen bay. Óte yqpaldy. «Men baymyn, demek basqalary mening aldymda qúrday jorghalauy kerek, bas iii tiyis» dep sanaydy. Nege, bilesiz be? Óitkeni bir kezderi ózi de sóitken. Taban jalaghan… Ózgelerdi kemsite otyra bir kezdegi masqarasynyng ornyn toltyrghysy keledi. Al men eshqashan eshkimning aldynda bas iygen emespin».

Qazir bәri «batyr»

«Býgin kóptegen azamattar ata-babalary arasynan kileng batyr izdeytin bolyp aldy. Qay jerge barmanyz, sol ónirdegi jigitterding atalary batyr bolyp jatady. Keyingi kezderi batyrlar kóbeyip ketti. Biz biletin de – batyr, bilmeytin de – batyr. Qara taban malay bolyp jýrgender de batyr bolyp ketti. Qoyshy, bәri batyr. Al men bәlen batyrdyn, týgen batyrdyng úrpaghymyn dey almaymyn. Tek Qaz dauysty Qazbek by babamnyng úrpaghy ekenimdi aitamyn».

Qiynshylyq kórip jatqan - qazaqtar

«Auyldaghy qarapayym halyqtyng deni ózimizding qara kózder. Basqa últtar ol jaqtan bayaghyda kóship ketken. Qiynshylyq kórip jatqan - qazaqtar. Olargha degen sayasat nege ózgerdi? Nege olargha kómek qolyn sozbaymyz? Qúdaygha shýkir, Ýkimetting búghan shamasy jetedi. Sayasat dúrys bolmaghan son, biraz jerde qatty sózder aitqanmyn. Ýkimet te ózine qarsy aitqan adamdy jaqtamaydy. Ózine qarsy shyqqan adamdy kim jaqsy kórsin».

Qazir qazaqty mal asyrap kele jatyr

«Ózgesi bolmasa da auyldaghy júrttyng qolynda maly bar. Toqsanynshy jyldary qúrtyp alyp edi. Qazir, әiteuir, birte-bite qalpyna keldi. Qazir auyl halqy sonymen kýn kórip otyr.  Men ózim bala kezimde az ghana auylda bolyp, ómir baqy qalada jýrsem de, toqsanynshy jyldary aitqam, qazaqty asyraytyn mal. Maldy joymandar dep. Tәuba, qazir mal qazaqty asyrap kele jatyr.  Bir auylda bir ónerkәsip joq. Júmys joq,  qazir halyqtyng 40 payyzdayy auylda. Auylda júmys joq qoy, barlyghy ýide otyrady. Qayta, tәuba deu kerek. Óitkeni, Reseyde júrt, araqtan basyn kótere almay jatyr. Bizde de biren-saran bar. Degenmen, basym kópshiligi malynyng jaghdayyn jasap, sonymen ózderine júmys tauyp, kýnderin kórude.

Auyl halqy, «Otan - bizding anamyz. Biraq ol nege bizge jaqsylyq jasamaydy, bizdi nege úmytyp ketti?» degende biz, «kýte túryndar, uaqyt keledi» deymiz. Alayda, sol uaqyt keler emes».

Qazaq bas kóterse, ony toqtatu qiyn bolady

«Ejelgi zamannan bergi osy mem­leketting iyesi - qazaq halqyna qatys­ty «momyn», «juas» degen teneu bizding qonaqjay, auzyndaghy asyn ózgege bólip beretin jomarttyghyna ghana qa­tysty aitylghan dep sanaymyn. En-bay­taq dalamyzgha kóz tikken basqyn­shylardyng «qazaq halqy juas, ne iste­seng de, kóne beredi» dep lepirgen, ýstem әreketterining sony ne bolghany tarihtan belgili. Túqyrtyp, ózine qúl etemiz degen niyetteri kýl-talqan boldy emes pe? Shap­qyn­shy jaudyng júrnaghy atameke­nimizde qaldy ma? Joq! Demek, «momyn» atanghan halyq eshkimdi basyndyrmady».

Konstitusiya nege ózgere beredi?

«El ishin aralap jýrgenimde: «Konstitusiya degen ne ózi?» - dep súraghan qa­zaq­ty da kórdim. «Ol - Ata zan» dep jauap bersem, «sol Ata zang býgin bylay, erteng basqaday etip, ózgertip jaza beretin qambashynyng kiris-shyghys kitapshasy bolyp ketti ghoy?!» degen qazaqqa jauap taba almadym.

Shynynda da, memleketting basty qújaty neshe úrpaqqa arnalyp jazylyp, ózgeriske, búrmalaugha úshyra­maytyn, búzylmay­tyn Zang boluy kerek edi ghoy. Bir adam­nyng biyligine arnap jazylghan zang endi sol bir adamnyng jeke biyligi ýshin jylda búrmalanuy kóp qazaqqa týsinik­siz».

Qasqyr – qolgha baghynbaydy

«Tabighy týisikteri keremet damyghan ang ghoy. Qasqyrdyng bóltirigi ishki týisikpen tuady eken. Kókbórining milliondaghan jyldardan beri planetany adamzatpen bólisip jýrgeni osy týisigining myqtylyghynan bolsa kerek.  Sirkke barsanyz, basqa annyng bәri bar da qasqyr joq. Qasqyr – qolgha baghynbaydy. Onyng namysy bar».

Ómirde maqsatyng boluy kerek

«Jastargha ylghy da aityp jýremin. Ómirde maqsatyng boluy kerek. Aldyna maqsat qoymasan, ómir boyy adasyp ótesin. Bala kezden-aq kim bolatynyndy anyqta. Óz basym, mýlde basqa mamandyqty bitirip, keyin ministr bolghanda ózi mýlde bilmeytin salany basqaryp otyratyn ministrlerdi týsinbeymin. Úsyndy eken, kelise salady. Olar ol jerde otyrmauy kerek.

Odan búryn sen búl jerge qalay keldin, qalay jettin, osy manyzdy. Maqsatyna bireuding jolyn kesip, bireuge aramdyq jasap jetsen, endeshe armanynnyng qalay oryndalghanyn artyndaghy úrpaghyna aitpay-aq qoyyna bolady. Úyat».

Abai.kz