Senbi, 23 Qarasha 2024
2219 0 pikir 26 Qazan, 2020 saghat 11:25

Toqaev: Qazaqstan BÚÚ-nyng bastamalaryn qoldaydy

Biyl Birikken Últtar Úiymynyng qúrylghanyna 75 jyl tolady. Osyghan oray kýni keshe Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev BÚÚ Bas Hatshysy Antoniu Guterrishke qúttyqtau jedelhatyn joldady.

- Býginde Birikken Últtar Úiymyna mýshe barlyq memleketter ótken kýnderge kóz jýgirte otyryp, Úiymnyng osy uaqyt aralyghynda qol jetkizgen ýzdiksiz ilgerileuding jarqyn jolyn maqtanyshpen baghalaytyny anyq. Barsha jahan júrty qazirgidey bastan keship otyrghan ekonomika men geosayasattaghy, әsirese, densaulyq saqtau salasyndaghy auyr daghdarysty bastan keship otyrghan sәtte, Birikken Últtar Úiymyna milliondaghan adamdar, onyng ishinde osal toptar ýlken ýmit artady,- delingen habarlamada.

Sonymen qatar, Qazaqstan Preziydenti Birikken Últtar Úiymy jýiesining esep beretindigi men tiyimdiligin әri mәmilegershiligin arttyrugha arnalghan Antoniu Guterrishting ainymas kýsh jigeri men strategiyasyn tolyqtay qoldaytynyn aityp ótti.

- Birikken Últtar Úiymynyng Jarghysynda bekitilgen negizgi maqsattar men qaghidattardyng qorghaluy men saqaluyna biz tikeley jauaptymyz. Birikken Últtar Úiymynyng qauipsiz, túraqty jәne inkluzivti bolashaqty qamtamasyz etuge baghyttalghan is-әreketterin Qazaqstan tolyghymen qoldaytynyn jetkizgim keledi,-dedi Memleket basshysy.

Sonday-aq, atalghan jedelhatta Qasym-Jomart Toqaev Birikken Últtar Úiymynyng barsha qyzmetkerleri men tóraghasy Antoniu Guterrishke barsha iygi bastamalarynyng sәtti boluyna niyettes ekenin jetkizdi.

Ayta keteyik, Qazaqstan atalghan halyqaralyq úiymgha 1992 jyldyng 2 nauryzynan bastap mýshe boldy. Múnday halyqaralyq úiymgha mýshe bolu Tәuelsizdigin endi jariyalaghan jas memleketke ekonomikalyq-sayasi, әleumettik, mәdeniy-gumanitarlyq, ekologiyalyq sipattaghy halyqaralyq mәselelerdi sheshuge sonday-aq, halyqaralyq yntymaqtastyqty ornatugha jaghday jasaydy.

Birikken Últtar Úiymyna mýshe bolghan kezenderde Qazaqstan iske asyrylyp jatqan nemese әr jyldarda jýzege asqan birneshe bastamalardy úsyndy. Atap aitsaq:

-Ortalyq Aziya ekonomikasy ýshin Birikken Últtar Úiymynyng arnayy baghdarlamasyn qúru; (SPEKA)

-Birikken Últtar Úiymy “Rio + 20” ornyqty damu jónindegi Konferensiyasynyng qorytyndy qújatynda negizgi komponentteri kórinis tapqan әlemdik energo-ekologiyalyq strategiyany әzirleu;

-Semey jәne Aral siyaqty ekologiyalyq túrghydan apatty aimaqtardy qalpyna keltiru;

-29 tamyzdy Halyqaralyq yadorlyq synaqtargha qarsy kýres kýni retinde jariyalau;

-Aughanstandaghy jәne Ortalyq Aziyadaghy Birikken Últtar Úiymynyng aimaqtyq torabyn qúru jónindegi bastama;

-Memleket basshysynyng “Álem. XXI ghasyr” maniyfesti Birikken Últtar Úiymynyng basshylyghyna jiberildi jәne Bas assamblyanyng qújaty retinde, sonday-aq Qauipsizdik kenesining qújaty retinde S/2016/317 tirkeu nomerlerimen Birikken Últtar Úiymyna mýshe elder arasynda alty resmy tilde taraldy;

-2010 jәne 2013-2022jyldardy Halyqaralyq jyl jәne mәdeniyetterdi jaqyndastyrudyng halyqaralyq onjyldyghy retinde jariyalau;

-Aziyadaghy ózara is-qimyl jәne senim sharalary kenesin shaqyrtu t.b;

Qazaqstan Tәuelsizdik alghannan beri syrtqy sayasatta kópvektorly baghytty ústanyp keledi. Al, QR-dyng Birikken Últtar Úiymyndaghy negizgi qyzmeti ekonomikalyq damu, qorshaghan ortany saqtau, beybitshilik pen qauipsizdik, әleumettik damu, densaulyq saqtau men halyqaralyq qúqyq, sonymen qatar gumanitarlyq mәselelerding sheshuge baghyttalghan.

Qazaqstan Respublikasy atalghan halyqaralyq úiymgha mýshe bolghannan bastap birneshe baghytta aiqyn belsendi ústanymyn kórsetti. Sonday-aq, qauipsizdik salasynda birqatar bastamalar da úsyndy.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5343