«Jas Alash» gazetinen (13 qazan 2020 j) «Audarma burosy ma әlde tamyr-tanystyq burosy ma?» degen maqalany oqyp shyghyp qatty nalydym. Bir qaraghanda, maqala «tiyse terekke, tiymese bútaqqa» dep jazyla salghanday bolyp kóringenmen, arghy týbine bәle jasyrghan maqala bolyp shyqqan. Sondyqtan da amalsyz qolyma qalam aldym.

Men búl jerde ózim talqylaularyna qatys­qan eki tomdyq antologiyagha ghana toqtalmaqpyn.

Sol talqylaulardy úiymdastyrghandar: «Eki tomdyq antologiyagha Tәuelsizdik jyldarynda ómir sýrgen qalamgerlerding shygharmalary ghana qamtyldy», – dedi. Búl ústanymgha talqylaugha qatysushylardyng birde-bireui qarsy shyqqan joq. Óitkeni belgili bir kezendi ghana qamtityn antologiyalar da dýniyege kelip jatady. Osy ústanymdy ústanghan qúrastyrushylar, mәselen, poeziya antologiyasyn Qadyr Myrzaliyev, Túmanbay Moldaghaliyev, Oljas Sýleymenovterden bastapty. Múny bәrimiz de qúp aldyq. Maqala avtory eki tomdyq antologiyanyng jariyalanghanyn asyghys jasalynghan dep tanyp, oghan audarma burosymen birge Jazushylar odaghyn da kinәlaydy. Shynyn aitu kerek, búl antologiyalargha qazir Úlyqbek Esdәulet, búryn Núrlan Orazalin basqarghan Jazushylar odaghynyng eshqanday qatysy joq. Sha­­masy, búghan audarma burosynyng ózi bastamashy bolghan bolu kerek. Áriyne, qúrastyrugha belgili qalamgerler tartylghan shyghar. Birden aita keteyin, búl rette audarma burosyna eshqanday da kinәrat tagha almaymyn. Óitkeni antologiyagha kirgen avtorlar óte bir talghampazdyqpen tandap alynghan. Olargha bizding alghystan basqa aitarymyz joq.

Myrza Kenje ózining maqalasynda: «Antologiya jan-jaqty talqylaulardan ótpedi», – dep nalidy. Men, óz basym qanshama antologiyalardyng jaryq kórgenine kuә bolyp kele jatyrmyn. Solardyng birde-bireui júrtshylyq talqylauynan ótken emes. Óitkeni antologiyagha kiretin shygharmalar – kezinde júrtshylyqtan joghary baghasyn alghan shygharmalar. Eng bolmasa, maqala avtory osyny bilui kerek qoy. Osy bir qaghidany bilmegendikten de Myrza Kenje: «Antologiya «dýbәra-dýmbilez» ký­yinde dýnie jýzine taralyp kete berdi», – dep so­ghady. «Bilmegen u ishedi» degen osy. Degenmen biz, «bәlkim, aghattyq ta bar shyghar» dep antologiyany qarap shyqtyq. Deni derlik talay ret uaqyt sú­ryptaularynan ótken belgili shygharmalar. Baghasyn kezinde alghan onday shygharmalardy taghy da talqylap jatudyng qajeti qansha? Olay bolsa, Myrza Kenjening olardy «dýbәra- dýmbilez» dep soghuyna jol bolsyn!

Maqala avtorynyng «dýbәra-dýmbilez» dep s­ó­guine de, talqylanbady dep kinarat taghuyna da taghy bir jauap bar. Mәselen, osy bir iygilikti sharuany abyroymen atqarugha sol kezde Preziydent apparatynda júmys isteytin Aida Balaeva men Rauan Kenjehanúly avtorlarmen әldeneshe talqylaular ótkizumen birge shet elderden audarmashylardy da shaqyryp, bizdermen, yaghny avtorlarmen kezdestirip, seminarlar úiymdastyrdy. Olarmen pikirlestik, sóilestik. Men, óz basym audarmashylar arqyly aghylshyndarmen, ispandyqtarmen, fransuzdarmen әngime-dýken qúrdym. Taghy da aita ketetin jaghday – Aida Ba­laeva men Rauan Kenjehanúly, gazetterden de oqydyq, teledidarlardan da kórip otyrdyq, birqatar shetelderge shyghyp, ondaghy baspagerlermen tikeley júmys istedi. Búlardyng bәri – kóre bilgen adamgha ýlken enbek. Al kórmes – týieni de kórmes. Osynday qyruar júmystar atqarghan, antologiyany dýniyege keltirgen adamdargha alghys aitudyng ornyna olardy kinәlauymyz úyat-aq.

Áriyne, solay bola túra, ol antologiyalardyng da kemshin tústary bar shyghar. Tyrnaq astynan kir izdesen, qay júmystan da kemshilik tabugha bolady. Biraq óz basym, ospadarlyq deytindey badyrayyp kózge týsip túrghan onday kemshilikterdi kórgen joqpyn. Al audarma sapasyna bagha beru Myrza Kenjening qolynan kelmese, mening qolymnan kelmeydi. Óitkeni men orysshasy bolmasa aghylshyn, qytay, ispan, arab, fransuz tilderin bilmeymin. Biletinim, búl sharua, taghy da qaytalap aitamyn, ýlken ruhany iygilikti is boldy.

Maqalamnyng bas jaghynda Myrza Kenjening búl maqalasynyng arghy týbinde bir bәle jasyrynyp jatyr dep edim, endi soghan keleyik. Myrza Kenje: «Onbaghan ospadarlyqty «Qazirgi qazaq prozasy men poeziyasy antologiyasynan da bayqadyq. Qos antologiyagha barlyghy 61 avtor engizilipti. Prozadan – 30, poeziyadan – 31. Prozaikterding jartysy (15 avtor), aqyndardyng jartysynan kóbi (16 avtor) orta jýz ókilderinen iriktelipti. Osy arada eriksizden osy shygharylymgha jauapty túlghalardyng da orta jýz ókili ekenin eske alasyn. Tizimdi iriktep, shygharmalardy audaru isimen ainalysqan Qazaqstan Jazushylar odaghy Tólegen Aybergenov, Múqaghaly Maqataev, Berdibek Soqpaqbaev, Tәken Álimqúlov, Ospanhan Áubәkirov, Júmatay Jaqypbaev, t. b. kóptegen klassik sanlaqtardy «úmyt qaldyrghan», bәlkim, qasaqana engizilmegen», – dep ilik izdeydi. Búl – bәleli, jalaly sózder. Endi, mine, qazaqty bólip, bir-birine qarsy qoyatyn soraqylyqqa da jettik. Jetisken ekenbiz!

Sózimizding basynda aityp ótkenimizdey, búl antologiyalargha tek Tәuelsizdik jyldary ómir sýrgen qalamgerler ghana kirgizilgen degenbiz. Al Tólegen Aybergenov, Múqaghaly Maqataev, Berdibek Soqpaqbaev, Tәken Álimqúlov, Ospanhan Áubәkirov, Júmatay Jaqypbaevtar Tәuelsizdikten búryn dýniyeden ótip ketkender ghoy.

Oypyrmay, búryn, әdebiyette «mynau orta jýz, mynau úly jýz, al mynau kishi jýz» degen ýrdis joq edi. Mәselen, aituly alpysynshy jyldary shyqqan ataqty aqyndar turaly aitqanda Múqaghaly Maqataev, Túmanbay Moldaghaliyev, Qadyr Myrzaliyev, Júmeken Nәjimedenov, Tólegen Aybergenov dep jazushy edik. Áli de jaza beremiz. Men de jazdym. Biraq birde-bir ret búl aqyndardyng ishinde nege orta jýzding ókili joq degen sózdi estimep edik. Endi, mine, Tәuelsizdik alyp, birtútas el bolamyz degende estip otyrmyz.

Esime taghy bir tarihy oqigha týsip otyr. Múh­tar Áuezov nauqastanyp auruhanada jatqanda, ómirining songhy sәtinde sonynan erip kele jatqan inilerine, Tahauy Ahtanovqa, Ábdijәmil Núrpeyisovke, Zeynolla Qabdolovqa, Safuan Shaymerdenovke hat jazghanyn bәrimiz jaqsy bilemiz. Sol kezde de, keyin de Múhannyng osy tizimine orta jýzden bir-aq adam, úly jýzden eshkim kirmegen degen kýstanaulardy estimep edik. Endi, Áuezovti de kinәlaytyndar shyghar ma eken… Onday kezde Áue­zov­ting «Qily kezendi» jazghanyn da eske almaydy-au…

Búl mysaldardy ne ýshin keltirip otyrmyn? Aytayyn degenim, әdebiyetting bir kezeninde ba­tys­tan, ekinshi kezeninde shyghystan, ýshinshi keze­ninde týstikten nemese teristikten әrtýrli qúramda talanttar әdebiyetke qosylyp jatady. Birde bir ónirden az, bir ónirden kóp. Al kelesi joly kerisinshe. Búl – eshqanday zang men erejene baghynbaytyn qalyptasqan jaghday. Múhtar Áuezovting kezinde de, alpysynshy jyldarda da solay bolghan. Mine, osynday qúbylmaly, әrtýrli qúramda bolatyn jaghdaydy, ókinishke qaray, maqala avtory oiyna da almapty-au…

Ne bolghanda da, búl maqalanyng osynday kisә­pir bәlelikpen jazylghanyn kórip otyryp janym auyrdy. Qúday-au, qay jolgha týsip bara jatyrmyz?.. Janym auyrmay qaytsin, men on toghyz jasymda Týrkistannan Almatygha kelip әdebiyetimizding ýlken aqsaqaly Ábu Sәrsenbaevqa jolyghyp, ólenderimdi kórsetkende, meni birden Sherhan Múrtaza basqaratyn «Leninshil jas» gazetine alyp baryp edi. Bólim mengerushisi Ábish Kekilbaev eken. Bar-joghy eki-ýsh kýnning ishinde sәt saparmen ólenderim jariyalanyp edi. Olardyng eshqaysysy da menen jýzimdi de, ruymdy da súraghan emes. Sonan keyin de men Sherhan, Ábish aghalardan kóp qamqorlyq kórdim. Osy eki alyp aghamyz jalghyz maghan ghana emes, talay-talay qazaqtyng atpal azamattaryn qoldap, qoltyghynan demegen. Ábish aghamyz arghy-bergi qazaqtyng jaysang perzentteri haqynda esse-tolghaular jazsa, al Sherhan aghamyz qanshama talanttardyng kózin ashty. Olar «mynau – batys, mynau – shyghys, mynau – teriskey, mynau – týstik» degen joq. Bәrin de qazaqtyng balasy dep bildi. Endi, mine, baqayshaghymyzgha deyin sanaytyn pysyqay pasyqtar shyghypty.

Býite bersek, bara-bara tólqújatymyzgha qay jýz ekenimizdi jazdyratyn shygharmyz. Qúday saqtasyn!

Álginde aityp ótkendey, búl maqala – aghayyn arasyna iritki salu…

Abaylayyq, aghayyn!

Temirhan Medetbek,

"Qazaq әdebiyeti", № 41 (23 qazan, 2020 jyl)

Abai.kz