Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaev 1 qyrkýiektegi Halyqqa joldauynyn: "Qazirgi mindet – halqymyzdyng jana bolmysyn qalyptastyru, tútas últ sapasyn arttyru" - degen songhy bóliginde úrpaqtyng tereng bilimdi boluy; ony erinbey enbek etuge beyimdeu; isti kәsiby daghdy arqyly jýzege asyru; temirdey tәrtip jәne joghary jauapkershilik; әdildikten ainymau, adaldyq tәrizdi alty kerekti jaghdaylardy atap ótedi. Atalghan osy alty "kerektin" bәri kerek. Óte dúrys tújyrymdar. Tipti halqymyzdyng kemengeri Ahmet Baytúrsynúly da: «Bilimdi bolugha oqu kerek. Bay bolugha kәsip kerek. Kýshti bolugha birlik kerek. Osy kerekterding jolynda júmys isteu kerek» degen eken.

Biraq osy kerekterdi iske asyru ýshin әueli basqa «kerekter» kerek. Olar –ruhany túrghydaghy kerekter. Ómirding negizi ruhany bolmys bolghandyqtan, ruhany túrghydaghy kerekter aldynghy qatarda boluy kerek. Olargha eng әueli ynta-jiger, qayrat, oi-óris dengeyi tәrizdi adamnyng ishki dýniyesin bildiretin adamy qúndylyqtar jatady. Adamnyng ishki dýniyesi onyng býkil ómirining tiregi bolyp tabylady. Búl tireksiz qanday qúndy kerek bolsa da oryndalmay, ol ne qiyal, ne bolmasa úran dengeyinde ghana qalady. Kerekti bilip, ony  kórsetu onay, al iske asyru qiyn. Mәsele – ony iske asyruda. Kerekterdi iske asyru ýshin eng әueli arnayy qúral, ne bolmasa әdis kerek. Yaghni, kerekti iske asyratyn mehanizm kerek. 

Ony qaydan tabamyz? 

Qúraldyng týrleri kóp. 

Býgingi kýnderi halqymyzdyng jana bolmysyn qalyptastyryp, últ sapasyn arttyru arqyly býgingi auyr jaghdaydan oidaghyday shyghu ýshin bizge ózimizge layyqty últtyq iydeya keregi dau tudyrmaytyn qaghidagha ainalyp otyr. Sondyqtan bizding elimiz ýshin búl qúral -- últtyq iydeya bolsa kerek.  Últtyq iydeyanyng jaqsy nәtiyjesin býkil adamzat ómiri kórsetti. Ony Japoniya, Ontýstik Koreya tәrizdi әlemdegi jetilgen memleketter ómirinen de kóremiz. Al biz tәrizdi bodandyqtan  endi ghana qútylghan elge últtyq iydeyanyng manyzy qanday zor ekeni aitpasa da týsinikti.

Qazirgi zamanda últtyq iydeya qabyldau әli jýrekke jetip, boygha singen joq, sondyqtan búl úly maqsat bizding halqymyz ýshin әli tek qana úran tәrizdi. Qanday jaqsy úran bolsa da, ol adam sanasyna tereng sinip, bolmysyna ainalmasa, iske aspaydy, tez úmytylady. Ol iydeyany iske asyru ýshin әueli kókirek kózin ashyp, boygha sinirip, ruhany quatqa ainaldyru kerek. Qoghamnyng әrbir mýshesi últtyq iydeyanyng manyzyn dúrys týsinip, ózining ishki tiregine ainaldyrsa ghana búl iydeya ruhany jetiluding qúralyna ainalmaq. Osylay әrbir qazaq balasy adamy qasiyetterin ósirip, ata-babasynan kele jatqan últtyq namysyn qayta qalpyna keltirip, ishki dýniyesin ózgerte alsa, sonda ghana býgingi jappay jahandanu zamanynda kórshi iri halyqtargha sinip, joghalyp ketpey, óz bolmysymyzdy saqtay alamyz. Osylay ghana últtyq iydeyanyng arqasynda egemendi bolyp, basqa eldermen terezemiz teng bola alamyz. Qazaq ýshin Qazaqstannan basqa Otan joq, sondyqtan búl iydeya respublikamyzdaghy basqa últtardyng arasynda eng әueli bizge, qazaq últyna kerek.  

Qazirgi halyqtyng ruhany dengeyi әlsirep, elimizding birligine ýlken qauip tónip túrghanyn әrbir oily azamat sezedi. Resey men Qytay tәrizdi eki alyp memleket arasynda birde anaghan, birde mynaghan jaltaqtaytynymyz jәne osynday keng jәne bay ólkede otyryp tamaghymyzgha deyin shet elden satyp alyp, jer qoynauyndaghy mol baylyqty ózgege satyp, al ózimiz eng qarapayym qúral-saymandy jasay almay otyrghanymyz osynyng dәleli emes pe? Búlay mәngilik el bola alamyz ba? Búghan ana tilimizding mýshkil jaghdayy men demografiyalyq toqyraudy qosatyn bolsaq, bәri týsinikti bolady. Uaqyt kelgende qoy minezdi әlsiz eldi qasqyr minezdi quatty elding jútyp jiberui eshqanday kýmәn tudyrmaydy. Búghan Reseyding Ukrainagha jәne Siriyagha jasaghan әreketteri, Qytaydyng býgingi kýnderi basqa elderge jasap otyrghan ekspansiyasy jaqsy dәlel. Áriyne, búl sóz «biz de qasqyr boluymyz kerek» degendi bildirmeydi. Qasqyr hayuanat әlemine jatady, al biz – adambyz. Hayuan jaqsy men jamandy aiyra bilmeydi, al adam aiyra biledi. Sondyqtan, biz de jaqsy men jamandy aiyra bilip, adamzat qoghamyndaghy ózimizge say ornymyzdy taba biluimiz kerek.   

Últtyq iydeyanyng kerektigi býgingi aitylyp jýrgen «Mәngi el» iydeyasyn iske asyru ýshin de kerek. Búl iydeya ejelgi týrki zamanynan kele jatqan halyq armany. Úly armandy iske asyru joly da úly bolmaq. «Mәngi el» degen sóz – elimizding úzaq ómir sýruin bildiretin bolsa, onda әrbir adam, halyq ta soghan say jetilgen boluy shart. Jetilgen adamdar ghana myqty memleket qúryp, el mәngilikti bola alady. Mәngilik – tek qana joghary jetilgen, quatty halyqtyng ghana ýlesi. Búl tabighy zandylyq. Álsiz halyq mәngilik el bola almaydy. 

Ata-babamyzdan kele jatqan búl «Mәngi El» úly armanyn basqalargha jaltaqtaumen emes, ensemizdi kóterip, ózimizding últtyq namysymyzdy nyghaytu arqyly ghana qúra alatynymyz belgili. Qazirgi ótpeli kezende elimiz ýshin Últtyq iydeyanyng manyzy osynday zor bolyp otyr. 

Sonymen, últtyq iydeya elimizding býgingi ótpeli kezennen shyghuy ýshin ghana emes, halyqtyng ejelgi «Mәngi el» armanyna jetui ýshin de kerek. 

Biraq búl últtyq iydeyany qalay qalyptastyramyz? Ony qaydan alugha bolady? Búlar, әriyne, óte manyzdy súraqtar. 

Últtyq iydeyanyng negizi – últtyq namysty ósiru.

Eger Abay múrasyna ýniletin bolsaq, odan búl mәselening sheshimin de taba alady ekenbiz.    

 Abay ózining otyz toghyzynshy sózinde bylay dep jazady:

– Ras, búrynghy bizding ata-babalarymyzdyng búl zamandaghylardan bilimi, kýtimi, sypayylyghy, tazalyghy tómen bolghan. Biraq búl zamandaghylardan artyq eki minezi bar eken. Endigi júrt ata-babalarymyzdyng mindi isin bir-birlep tastap kelemiz, әlgi eki ghana tәuir isin birjola joghaltyp aldyq, – dep ómirding ishki mәnin úmytyp, onyng syrtqy kórinisine boy úrghan býgingi tirshiligimizdi surettegendey bolady. Joghaltyp alghan eki minezimizdi ol әri qaray bylay dep kórsetedi.

Ol eki minezi qaysy desen, әueli — ol zamanda el basy, top basy degen kisiler bolady eken. Kósh-qondy bolsa, dau-janjaldy bolsa, biylik solarda bolady eken. Ózge qara júrt jaqsy-jaman ózderining sharuasymen jýre beredi eken. Ol el basy men top basylary kalay qylsa, kalay bitirse, halyqta ony synamaq, birden birge jýrgizbek bolmaydy eken. «Qoy asyghyn qolyna al, qolayyna jaqsa, saqa qoy», «Bas-basyna by bolsa, manar taugha syimassyn, basalqanyz bar bolsa, janghan otqa kýimessin» dep maqal aityp, tileu qylyp, eki tizgin, bir shylbyrdy berdik saghan, bergen son, qaytyp búzylmaq týgil, jetpegenindi jetiltemin dep, jamandyghyn jasyryp, jaqsylyghyn asyramyn dep tyrysady eken. Ony zor tútyp, әulie tútyp, onan song jaqsylary da kóp azbaydy eken. Bәri óz bauyry, bәri óz maly bolghan son, shynymenen jetesinde joq bolmasa, solardyng qamyn jemey qaytedi?

Búl sózderden úghatynymyz – qazaq el basy, top basy saylap, tolyq senip, әri qaray olardyng isterine aralaspaghan. Kerisinshe, onyng «...jetpegenindi jetiltemin dep, jamandyghyn jasyryp, jaqsylyghyn asyramyn dep tyrysady eken». Osylay halyq basshygha tolyq senim artqan. Kópshilik senimine tolyq ie bolghan son, olar da ol senimdi aqtau ýshin kýsh-quattaryn ayamaghan. Búl olargha halyqty joghary iydeyagha shabyttandyryp, synaq kezderde eldi biriktiruge mýmkindik berdi. Kezinde Tәuke han men Sopy Mýsirәli osynday adamdar bolghan edi. Olar halyqty bir maqsatqa júmyldyryp, jongharlargha toytarys berdi. 

Biylik pen halyqtyng arasyndaghy ýilesimdilik qoghamdaghy demokratiyany nyghaytady. Adamnyng erki men qoghamdaghy tәrtip nyghayyp qana qoymay, olar ózara ýilesimge keledi. Osylay demokratiya nyghayyp, qogham qarqyndy órkeniyet jolyna týsedi. 

Últtyq sana-sezim ósip, el týzelse el basy, top basy bolatyn adamdardyng sany kóbeyip, sapasy da artady. Qazirgi zaman boyynsha búl – týrli partiyalar qúryp, olargha soghan sәikes adamdardy basshylyqqa qoi degen sóz. Olar adamdardy últtyq iydeyamen shabyttandyra alady. Joghary iydeyany qabyldaghan halyq qiynshylyqtargha tózip, óz erkimen talaptanyp, erlikting ýlgisin kórsetip, qogham tez arada órkeniyetting alghy shebine shyghady. Abaydyng ózi «Sәuleng bolsa keudende» degen óleninde «Kóp shuyldaq ne tabar, Biylemese bir kemel?» dep, otyz toghyzynshy sózinde de el biyleushining qogham ómirindegi joghary rólin kórsetedi.  

Osy arada manyzdy súraq tuyndaydy. Múnday kemel adamdy qaydan tabamyz, ol qalay payda bolady? Abay últtyq iydeyanyng búl ekinshi bóligin de beredi. Ol qazaqtyng úmytylghan ekinshi minezi. Abay bylay deydi:

Ekinshi minezi — namysqorlyq eken. At atalyp, aruaq shaqyrylghan jerde aghayyngha ókpe, arazdyqqa qaramaydy eken, janyn salysady eken... Kәneki, endi osy eki minez qayda bar? Búlar da arlylyq, namystylyq, tabandylyqtan keledi. Búlardan aiyryldyq. Endigilerding dostyghy — peyil emes, aldau, dúshpandyghy — keyis emes, ne kýndestik, ne tynysh otyra almaghandyq. 

Búl ekinshi minez qazaqtyng últtyq iydeyasynyng negizi bolyp tabylady.

Abay osylay býgingi ekinshi úmytylghan qazaqtyng eng jaqsy minezin atap otyr. Ol – namysqorlyq. Namysty qorghaytyn jerde qazaq búrynghy bir-birine degen barlyq ókpe-nazyn úmytyp, ómir qiynshylyqtaryna qarsy birige bilgen. Búl kóshpeli dәstýr salty. Osylay olar ózderining rularynyn, últynyng namysyn qorghaugha mýmkindik aldy. Sondyqtan kóshpendi ómir salty qalyptastyrghan qazaqtyng búl birlik minezin Abay «At atalyp, aruaq shaqyrylghan jerde aghayyngha ókpe, arazdyqqa qaramaydy eken, janyn salysady eken» dep kórsetedi. Múnday minez qazaqty ar-namys ýshin janyn pida etetin er minezdi, jәuanmart etip tәrbiyeledi. Sondyqtan, kóshpendi ómir besiginen shyqqan halyqtar býkil adamzat órkeniyetining qozghaushy kýshi boldy. Kóshpendi týrki halyqtarynyng úly imperiyalar qúruda ýlken oryn alghany da osy sebepten bolsa kerek.   

Namysqorlyq adamnyng ruhany bolmysynan shyghady. Sondyqtan Abay olar turaly «Búlar da arlylyq, namystylyq, tabandylyqtan keledi» dep, jannan shyghatyn qasiyetterdi kórsetedi. Jannyng negizgi qasiyetteri – erik pen qalau-niyet. Onyng sheksiz erki men sheksiz qalauy bar. Jan ózining osy sheksiz qasiyetterin iske asyra almaghan jaghdayda ol kýizeliske úshyraydy. 

Kýizeliske úshyrghan jan izdenis jolyna týsedi. Osylay jýrek tazaryp, Abay sózimen aitqanda «Haqtyqtyng týser sәulesi». Jýregi tazarghan adamnyng ar-namysy oyanyp, qayrat payda bolady. Ar-namys adamgha jaqsy men jamandy aiyrugha mýmkindik beredi. Namys degenimiz – jannyng әdiletsizdikke qarsy qoldanatyn qúraly. Jangha әdilettilik kerek. Ádilet bolmaghan jerde oghan qarsy ruhany kýsh payda bolady. Búl ruhany kýsh – namys. Namys oyanghanda tabandylyq payda bolyp, fәny әlemning qayshylyqtary qanday qiyn bolsa da, ony jenip shyghugha mýmkindik beredi. 

Adamnyng ruhany bolmysy tazarghan sayyn onyng ruhany kýshi de úlghayyp, namysy ósedi. Sondyqtan otan qorghau jolynda, nemese әdilet ayaqqa basylghan jaghdaylarda ruhany jetilgen adamdar aldynghy qatarda jýredi. Sol sebepten demokratiyasy әlsiz totalitarlyq jýieler ózderining әdiletsiz amaldaryn iske asyru ýshin әrqashanda dindi shekteuge, ne bolmasa ony ózining qolshoqparyna aialdyrugha tyrysady. 

Ádilet te, namys ta ruhany quattan payda bolady. Búrynghy qazaqtyng namysqor bolatyny – ol kóshpeli ómirde tabighat ayasynda bolyp, ózining jan tazalyghyn saqtay bildi. Jan taza bolsa onyng namysy da ýlken. Osylay kóshpendiler er minezdi bolyp, býkil bolmys әdilettiligin qorghap, adamzat qoghamynyng qozghaushy kýshine ainaldy. Namys – ruhany quat. Ruhany quat ómirding qanday qiynshylyghy bolsa da jenip shyghady. Sondyqtan Abay qazaq halqynyng búl qasiyetin negizgi qúndylyq retinde kórsetip otyr. 

Qazaqtyng úmytylghan búl eki minezi – el basygha senim men namysqorlyq bir-birimen tyghyz baylanysty. Halyq senip saylaghan el basy, top basylar elge tynyshtyq ómir berip, adamnyng ruhany bolmysyn, yaghny jan qúmaryn qorghaydy. Esesine halyq ta «Ony zor tútyp, әulie tútyp, onan song jaqsylary da kóp azbaydy eken». Osylay halyq pen el basynyng arasynda tyghyz baylanys bolghan. Sonymen birge, namysqor adamnyng әrqashan da ruhany bolmysy taza bolady. Onday adam qorlyqqa, әdiletsizdikke kónbeydi. Múnday eldi basqarghan elbasylar ózderi de әdiletti bolugha tyrysyp, elding kónilinen shyghugha úmtylady. Sebebi, erikti elde halyqqa únamaghan elbasy jónge salynady, ne bolmasa ornynan quylady. Namysqor halyqtyng qaharynan qoryqqan biylik ózining mindetin tolyq oryndaugha tyrysyp, búrys jolgha týspeydi. Sonymen birge, jaqsy elbasynyng arqasynda tynyshtyq ornaghan elde adamnyng ruhany bolmysyn jetildiruge mýmkindik tuady. Halyq pen biylikting múnday baylanysy demokratiyalyq prinsipterden shyghady. Býgingi kýnderdegi aldynghy qatarly demokratiyalyq elderde halyqtyng kónilinen shyqpaghan preziydentterding ornynan alynyp, jazagha tartylyp jatulary osynyng kórinisteri. AQSh-tyng preziydenti Reygan ózining adamgershilik qasiyetin saqtay almay, bógde jynys qatynasyna týskeni ýshin býkil әlemge masqara bolyp, qanday ýlken jaza alghany osy aitylghan sózderding bir dәleli ghana.   

Býgingi zamanda qazaq ózining jәuanmarttigin saqtaytyn osy jaqsy minezderinen aiyrylyp qaldy. Sondyqtan danyshpan Abay atamyz eldikten ketu sebebin «Osy kýngiler... sol atalarymyzdyng eki ghana tәuir minezin joghaltpay túrsaq, biz de el qataryna kirer edik. Sol eki minez joq bolghan son, әlgi ýirengen ónerimizding bәri de adamshylyqqa úqsamaydy, shaytandyqqa tartyp barady. Júrttyqtan ketip bara jatqanymyzdyng bir ýlken sebebi sol kórinedi» dep anyqtap beredi. 

Abay osylay namystyn, ony oyatudyng manyzyn kórsetedi. Namys oyansa halyq búrynghy er minezdiligine qayta oralady. Halyqtyng namysyn oyatu kerek. Ol ýshin búrynghy qazaqtyng namysqor minezin qalpyna keltiru kerek. Búl jol qazaqqa kóshpeli ómir salty qalyptastyrghan, sonymen birge, býkil týrki halyqtaryna ortaq jәne onyng tabighy bolmysyna negizdelgen basqadan ózgerek  jol bolmaq. Osylay qazaq halqynyng ózine tәn, onyng týisigining jetu mejesi bolyp tabylatyn «ózindik» últtyq iydeyasyn qalyptastyrugha bolady. Qazaqtyng últtyq iydeyasy – onyng ózine tәn búrynghy erlik minezderin qayta qalpyna keltiru. Búl iydeya maqsaty – halyqtyng namysyn oyatyp, ruhyn kóteru. Al oghan jetu joly – әr azamattyng últtyq ruhyn  kóterip namysyn oyatu jәne qoghamdaghy demokratiyalyq prinsipterdi nyghaytu. Osylay Abay ilimi arqyly qazaqtyng ózindik últtyq iydeyasyn qalyptastyrugha bolady.

Shyn mәninde, ruhany jetilgen adamgha bostandyq ýshin kýresip, oghan arnayy kónil bóluding de qajeti joq. Ol tabighatynan erkin adam. Erkin adam ózining últtyq namysyn da, bostandyghyn da qorghay alady. Ol  qayda jýrse de erkin. Oghan qorshaghan orta әser ete almaydy, kerisinshe, ol qorshaghan ortany basqaryp, ózgertip otyrady. Al erkinen aiyrylghan, «qoy minezdi» adamgha qanday ýlken bostandyq berilse de, ony dúrys paydalana almaydy. Búl turaly Abaydyng «Toty qús týsti kóbelek» óleninde «Árkimdi zaman sýiremek, Zamandy qay jan biylemek? Zamangha jaman kýilemek, Zamana ony iylemek» degeni belgili. Ruhany jetilgen er minezdi men «qoy minezdi» anqau adamnyng aiyrmashylyghy osynday. Sondyqtan, maqsat – ruhany janghyru arqyly әrbir adamnyng sanasyn ósiru. Ruhany janghyru – bostandyq kepili. Ruhany jetilgen adam namysy jetilip, namysqor bolady. Onday adamdy zamana iyley almaydy. Naghyz bostandyqqa osynday namysqor adam ghana jetedi. Ony dúrys baghalap, saqtay alady. 

Árbir últtyq iydeyany iske asyruda óz erekshelikteri bolady. Qazaqtyng Últtyq iydeyasyn iske asyru joldaryn juyrda jaryq kórgen «Abay múrasyn qoldanu joldary» atty kitapta terenirek qarastyrghanbyz.

Dosym Omarov

Abai.kz