15 qarasha- Últtyq valutamyz -tengemizding tughan kýni! Tәuelsizdikting eng basty belgilerining biri – Últtyq tenge! Abylay men Abayymyz, Shoqan men Qúrmanghazy, Sýiinbaylar beynelengen tól tengemizdi alaqandaryna ayalay ústap: «A, qúday, jetkizding be, aqyry búl kýnge de!»-dep, aqsaqaldaryn kóz jastarymen sulaghan abyz qariyalardy kórgende qatty tolqyghan edik sol kezde… Óitkeni, Qazaqtyng tól tengesining shyghuy ekonomikalyq tәuelsizdikting basy ghana emes - sayasy mәni zor, Azattyqtyng aiqyn belgilerining biri boldy.

Tól tengemiz ainalymgha enerding aldynda ýsh kýn búryn 12 qarashada Qazaqstan Respublikasynyng Preziydentinin: «Qazaqstan Respublikasynda Últtyq valuta engizu turaly» Jarlyghy shyqty.

Qazaqstan rubli aimaghynan tolyq shyghyp, eski aqshany qazaqstandyq tengege aiyrbastau 15 qarasha kýni tanghy 8.00-de bastalyp, 20 qarasha kýni 20.00-de ayaqtaldy. Últtyq bank alghashqyda 1 tengeni sol kezdegi 1000 rublige baghalaghan bolatyn. Alayda, keyin elimizding sayasy jәne әleumettik, memleketaralyq qatynastary eskerilip, 1 tenge 500 rubli baghamynda belgilendi. Jalpy, tól tengemizdi dayyndau júmystary 1992 jyly qolgha alynyp, sol jyldyng 27 tamyzy kýni Últtyq bank tenge kupurasynyng ýlgilerin bekitti. Al sol kýnning erteninde 28 tamyzda qazaq valutasynyng avtorlary, suretshiler Timur Sýleymenov, Mendibay Aliyn, Aghymsaly Dýzelhanov, Qayrolla Ábjәlelovter Angliyagha attandy. 1993 jyly alghashqy tenge partiyasy Angliyanyng eng kóne әri әigili «Harrison jәne úldary» fabrikasynda basyldy. Tengeni elge tasymaldau ýshin tórt IYL-76 úshaqtary Úlybritaniyagha 18 ret qatynady. Tól valutamyzdyng alghashqy partiyalaryn saqtau ýshin arnayy jerasty qoymalary dayyndalyp, dәl osy qoymalardan últtyq tengemiz elimizding barlyq ónirlerindegi bankterge 8 kýn ishinde jetkizilgen edi.

Tengening ómirge kelui turaly Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev : «IYl-76» tórt úshaghyn jaldap alyp, aqshamyzdyng 60 payyzyn tasyp әkeldik. Búl óte qúpiya operasiya edi. Qújattargha: «Memleket basshysynyng salynyp jatqan reziydensiyasyna kerekti mýlik» dep jazyldy. Oghan deyin oblystarda jerasty qoyma jasatyp qoydyq. Tórt úshaq aptasyna London-Oral, odan oblystargha deyin әrli-berli on segiz reys jasap túrdy. 12 qarashany men aqshany engizu kýni dep jariyaladym. Jiyrma kýnge jeter jetpes uaqyt qaldy. ÚQK basshylarynyng bәrin operasiyany ótkizuge júmyldyrdym. Eng qiyny aqshany barlyq audandargha, barlyq bankilerge jetkizu. Ol segiz kýnning ishinde atqarylyp shyqty. Bәlkim dýniyejýzinde jana aqshany engizu tap osynday tez әri tabysty jýzege asyrylghan joq shyghar»-dep eske alady.

Tenge avtorlarynyng biri, qogham qayratkeri Hayrulla Ghabjәlelov sol bir qiyn da, tarihy kezeng turaly "Qazaq ýni" gazetindegi maqalasynda: "Últtyq valuta osynday qiyn-qystau kezde jasalyp jatty.

Ýkimet, tipti, bizding jol qarajatymyzdyng ózin tez tauyp bere almay, aghylshyndar astanasyna óz qarjymyzben baryp-qaytugha mәjbýr boldyq.

Alghashqyda tobymyz tórt adamnan qúralghan-dy. Timur Sýleymenov Jogharghy Kenes deputaty edi de, tenge jasau isine bel sheship kirisuge mýmkindigi bolmady. Qúramnan shyqty. Úzamay, taghy bir suretshimiz de belgili sebeptermen qatardan ketti. Sóitip, eki adam tól tenge sharuasymen Londongha bes jyl qatynadyq. Sonda arnayy mamandardan banknottardyng jasalu syry, basylu ýderisi, qaghaz, boyau mәni… jalpy, aqsha jasaudyng tehnologiyasy men ishki qúpiyasyn jan-jaqty ýirendik",-dep eske alady.

Tengening taghy bir avtory Timur Sýleymenov te búl tarihy kezeng jayly Forbes.kz portalynda: "Aqsha óndiru tehnologiyasymen tanysu ýshin Londondaghy Harrison & Sons fabrikasyna saparlattyq. Sonda aqshanyng beyneli jәne tolyqqandy boluyn qamtamasyz etetin elementter ne ýshin qoldanylatynyn týsindim. Aqshadaghy beyneler valutany qoldan jasamau ýshin qoldanylatyn qorghanysh jýiesi ekenine kóz jetkizdik. Bizge portrettik galereya – banknotanyng basty elementi ekenin, býkil qúpiya qorghanyshtyng mәni sonda jatqanyn týsin­dirdi. Sol mezette alghashqy eskiyz­di jasap shyqtym. Bir­neshe saghattyng ishinde kólemi shaghyn ghana eskizde әl-Fara­biydi beynelep, birneshe týspen bederledim. Sóitip, astyna alghashqy ret “tenge” sózin jazdym”-deydi.

Eng alghashqy tengemizde belgili tarihy túlghalardyng portretterimen qatar, Qoja Ahmet Yassauy kesenesining beynesi, Alatau men Kókshetau kórinisteri, Manghystaudan tabylghan tastaghy tanbalar paydalanyldy. Bir tengelik banknotqa Ábu Nasyr әl-Farabi, ýsh tengelikte Sýiinbay, bes tengelikte Qúrmanghazy, on tengelikte Shoqan, jiyrma tengelikte Abay, elu tengelikte Ábilqayyr han, jýz tengelikte Abylay han beynesi somdaldy.

Keyinnen nege ekeni belgisiz, tengemizdegi tarihy túlghalardyng beyneleri alynyp tastaldy...

Últtyq valuta banknot jәne moneta týrinde ainalysqa engizildi.

Býginde tengemizding banknoty - Últtyq Bankting Almaty qalasyndaghy Banknot fabrikasynda, al moneta - Óskemendegi Moneta sarayynda shygharylady.

El Preziydentining Jarlyghymen 1997 jyldan beri 15 qarasha tól valutamyzdyng tughan kýni әri qarjygerler kýni bolyp belgilendi.

2006 jyly 15 qarashada jana ýlgidegi banknottar ainalysqa shyqty.

Tenge alghash ainalymgha týsken 1993 jyly 15 qarashada 1 AQSh dollarynyng ba­ghamy 4 tenge 70 tiyn dep belgilen­gen-di. Búl onyng sol kezde qúndy bolghanyn kórsetedi. Biraq bir jarym aidyng ishinde-aq 12 ese qúnsyzdanyp, 54 tengeden asty. Alghashqy eng ýlken qúnsyzdanu premier-ministr Núrlan Balghymbaev pen Últtyq bank basshysy Qadyrjan Damitovtyng kezinde boldy. Tenge erkin aiyrbas baghamyna jiberilip, 1 dollargha shaqqanda 138,25 tenge boldy. Búdan keyin de qúnsyzdanu jalghasyp keledi. Qazir, býgin 1 dollar 432 tengege teng bolyp túr.

Basqa eldermen salystyrmaly týrde aitqanda tengemizding qúnyn qaydam, al kórkemdigi boyynsha dýnie jýzinde alda keledi. Býkil әlemning banknot kolleksionerlerining tәuelsiz birlestigi Halyqaralyq banknot qoghamdastyghy jyl sayyn internet-dauys beru arqyly jyldyng eng ýzdik banknotyn anyqtaydy. Osy tandau boyynsha «2011 jylghy eng ýzdik banknot» ataghyn 2012 jyly Qazaqstan Respublikasy Tәuelsizdigining 20 jyldyghyna arnalghan nominaly 10 000 tengelik eskertkish banknotyna bergen bolatyn. Kelesi jyly da Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq Bankining «Qazaq Eli» seriyasynan nominaly 5 000 tengelik banknoty ekinshi ret «2012 jylghy eng ýzdik banknot» ataghyn iyelendi. Al Týrki jazba eskertkishine arnalghan, nominaly 1 000 tengelik «Kýltegin» eskertkish banknotyna berilgen ýshinshi «2013 jylghy eng ýzdik banknot» ataghy tәuelsiz Qazaqstan jylnamasyndaghy tarihy manyzdy sәt boldy.

Óitkeni, osy kezge deyin birde-bir elding últtyq valutasy ýsh ret marapat alyp kórgen emes eken.

Tengemiz turaly aitqanda kókeyimizde bir týitkildi aitpay ketuge bolmaydy… Bizding jaltaqtyghymyz sol, Últtyq tengege de әsheyinde ózimiz tabynatyn orys halqyn sifr tanymaytyn, san bilmeytin sauatsyzdarday qorlap, Reseyding orys tilinde – shet tilinde jazghanymyz! Bir qyzyghy, sandaghan akademiygi bar, ghalym-jazushy, qayratkerleri bar «sauatty» orys halqynan bir de bireui: «Bizdi nege san tanymaytyn sauatsyz sanap, qorlaysyndar?» dep narazylyq tanytqan joq. Qazaqstannyng Halyqtar Assambleyasy da: «Tengege orys tilinde jazylsa, onda keshegi kenes odaghyndaghyday barlyq últtardyng tilinde jazylu kerek bir-birinen alalamay» demedi…

Búl ruhaniy-sayasy kemistik aldaghy uaqytta týzeledi dep ýmittenemiz. Óitkeni, alda, bir aidan keyin - Qazaq Eli Tәuelsizdigining 30 jyldyq merekeli jylyna qadam basamyz!

"Tenge ainalymgha shyqqan kýnnen bastap memleketimiz tәuelsizdigin aldy. Tól valuta arqasynda ekonomikamyz kóterilip, shekaramyzdy belgilep, ishki, syrtqy sayasatty sәtti jýrgize bastadyq. Býgingi әlemge tanylghan Qazaqstan – sonyng aighaghy.

Alghashqy tengeni qolyna ústaghan әrbir azamattyng kónili tolqyp, kózine jas alyp, ruhany serpilip, «endi mening óz memleketim bar» degendey bolashaqqa ýlken senimmen qaraghany anyq"-dep jazady tenge avtorlarynyng biri Hayrulla Ghabjәlelov.

Biraq Tәuelsiz El ekenimizdi bilmeytinder, osy tól tengemizding ózin kóp kórip, ormangha qarap úlyp jýretinder әli azayar emes. 2015 jyly qyzyl kommunisterden saylanghan Mәjilis deputaty, býginde kommunister partiyasynyng serkesi Ayqyn Oiratúly Qonyrov Resey Dumasynyng deputaty Leonid Sluskiyding «Ortaq valutagha kóshu kerek» degenine alaqaylap quanyp, qos qolyn kóterip kosyla ketti. “Ekonomikalyq odaqta bolghan son, ortaq valutanyng boluy da jaman emes»-dep, bylq etpey, bylsh etkizdi. Tipti, әriptesteri, Mәjilis deputattary, «Aq jol» partiyasy tóraghasy Azat Peruashevtyn: “Tenge -Tәuelsizdigimizding basty belgisi! Tengeden airylu – Tәuelsizdikke qater! ” dep, bir-aq keskeni de, sol kezdegi Mәjilis deputaty Mәulen Áshimbaevtyn: «Bizding biylik búl mәseleni eshbir qarastyryp otyrghan joq” – dep, eskertui de, kommunist Qonyrovty oilandyra qoyghan joq.

Sonda Mәjiliste qansha jyl otyryp, ne aitaryn bilmegesin «Nandy 300 tengege kótereyik» dep, atyn shygharghan kommunist Qonyrovtyng oiy nede? Búl býgingidey dýrbeleni kýsheyip túrghan kezende keshegi Kenes Odaghyn ansaudan arylmaghandardyng otyna may qúy emes pe? Qansha jyl boyy Astanada otyryp, Mәskeuding gazetin basyp shygharghan kommunist deputattyng sanasy әli reseylik basylymdardyng yqpalynan shygha almay jýr me? Áne, jat elding baspasózining jasap jatqan әseri…

Tәuelsizdikting basty tirekterining biri – tól tengemizdi tәrk etuge shaqyryp otyrghan Mәjilis deputatynyng qauipti әreketine qúziretti oryndarymyz eshnәrse dey qoymady...

«Ortaq valuta kerek» dep, egemen el erkine qarsy shyghyp, teris oiyn aiqyn bildirip otyrghan Ayqyn Qonyrovty sóiletip otyrghan qanday kýsh?

Qazaq tengesine qarsy shyqqan Ayqyn Qonyrov qazaqtyng betine qalay qaraydy? Tәuelsiz Qazaqstannyng Parlamentinde otyryp, Resey Dumasy deputatynsha oilaytyn Ayqyn Oiratúlynyng aiqyn teris pighylyna jauap berildi me!

Bizden basqa elde bolsa, búnday Qonyrov siyaqty últtyq valutamyzgha - últtyq mýddege qarsy shyqqan deputattardy esekke teris mingizip, aidap shyghar edi…

Áriyne, parlament tarihynda Ýkimetting , biylikting úsynghan zandaryna bir de bir ret qarsy shyghyp kórmegen Kommunistik partiyasy turaly jaqynda “Jalghyz oppozisiyalyq partiya biz ghanamyz" dep býkil eldi kýldirip, maqtaymyn dep mazaqqa qalghan qyzyldar kósemi Ayqyn joldastyng Qazaq tengesine qarsy shyghuy zandylyq deuge bolady...

Sayasi-ekonomikalyq Tәuelsizdikting aiqyn belgisi Qazaq tengesinen airylu - Tәuelsizdigimizge zor qauip tóndiredi. EurOdaqtyng ortaq valutasyn algha tartatyndargha aitarymyz - Europadaghy elderding eshqaysysy Tәuelsizdik zaryn Qazaq Eli sekildi ghasyrlap qatty tartqan emes!

Tengemizding qúny da, syry da týspesin!

Qazybek Isanyng jazbasy

Abai.kz