Tayauda, 18 qazan kýni Núr-Súltan qalasynda «Auyl» halyqtyq-demokratiyalyq patriottyq partiyasynyng XVIII qúryltayy bolyp ótti. Qúryltayda jazushy, «Qazaq әdebiyetinin» bas redaktory Dәuren Quat sóz alyp, memlekkttik til men últtyq mәdeny qúndylyqtarymyz turaly sóz sóiledi. Óz sózinde jazushy últtyq mәdeny qúndylyqtarymyz ben memlekettik til turaly zang qabyldaytyn uaqyt jetkenin qadap aita kelip, «aldaghy Mәjilis pen Mәslihat saylaularynda sayasay partiyalardan búryn qazaq tili jeniske jetui kerek» dedi. Biz Dәuren Quattyng qúryltaydaghy sózin yqshamdap berip otyrmyz.

Belgili semiolog Rolan Bart «Voyna yazykov» yaghny «Tilderding maydany» shygharmasynda qoghamdyq sanadaghy mәseleler til mәselesimen baylanysty deydi. Al biz aitamyz: bizde til mәselesi joq. (...) bizde tilge degen qarym qatynasta ghana mәsele bar. Kózimiz jetti: tildi ýirengisi kelmeytinder ýirenbeydi eken. Sóilegisi kelmeytinder bile túra sóilemeydi eken. Otyz jyl kýttik, endi jeter! Búdan ary kýtuge bolmaydy. Endi sayasatqa ana tilin ardaq tútatyn azamattar men memlekettik tildi kemel mengergen jigitter men qyzdar aralasuy kerek! Olardyng arasynda qazaqty – «elim» dep, Qazaqstandy – «Otanym» dep biletin zamandastarymyz, otandastarymyz bolsa, tipti, jaqsy. Onday jaghdayda bizding әleuetimiz eselep arta týsedi. «Auyl» partiyasy sayasy kýres jolynda sonday jasampaz jastardy qataryna tartudy aldyna maqsat etip qoyy kerek! Ol ýshin aldymen partiyanyng memlekettik til mәselesindegi maqsaty – aiqyn, múraty – berik bolugha tiyis. Bayqaymyn, partiya mýshelerining arasynda әli kýnge: «Bәrine týsinikti tilde sóileyin» dep, óndirshegin sozatyndar kóp kórinedi. Olar, bәlkim, jaqsy adamdar shyghar, bәlkim, jaqsy atqarushylar shyghar, biraq olar «Auyl» partiyasynyng shyn janashyrlary emes. Sayasy arenadaghy sayasy partiyalar partiyaishilik tazartu júmystaryn jýrgizip jatady. «Auyl» partiyasyna da sonday kadrlyq-sayasy «sanitraiya» kerek siyaqty.

Bizde «qazaq tilining bәsekege qabilettiligin arttyru kerek» degen iydeya bar. Biraq sol iydeyany qalay iske asyru kerektigine kóp bas qatyrmaymyz. Tilding bәsekege qabylettiligin arttyru degen sóz – sóz jarystyru nemese til baylyghyn tarazygha tartyp otyru emes. Abay aitqan ghoy, «qazaqtyng ózge júrttan sózi úzyn» dep. Eger sóz jarystyrsaq, bәrinen ozuymyz mýmkin. Til – tiri organizm. Oghan – tilge, zamangha say ómir sýrip, janalanyp, janghyryp, qoryn bayytyp túru kerek. Tilding innovasiyalanuy aldymen sol tildi tútynatyn halyqqa kerek. Halyq óz tilinde barlyq aqparatty ala alatyn bolsa, oghan ózge tilding qajeti shamaly.

Mening ana tilinde dәris alyp jýrgen qazirgi studentterge janym ashidy. Óitkeni olargha kerek zamanauy oqulyqtar tym tapshy. Ásirese mynau medisina salasynda oqityn balalargha obal-aq. Bylay qarasan, Bilim ministrliginen oqulyqtargha, ghylymy enbekterdi qoldaugha qyrauar qarjy bólinip jatady. «E» deysin, quanasyn. Nәtiyje – anau. Studentter orys tilindegi oqulyqtardy qazaq tiline shamalary jetkenshe qotarady, ony sodan song aghaylar men apaylar óz attarynan oqulyq etip shyghara qoyady. Sóitip payda tabady. Bilim salasynda qazir «biznestin» osynday bir týri jaqsy damyp túr.

Múhtar Shahanov aghamyz búryn Parlamentte stol toqpaqtap: «Qazaq tildi gazetterden orystildi gazetter kóp, onyng kóbi Reseyden kep jatyr», –dep aiqay salyp otyratyn. Qazir – ghalamtor zamany. Ghalamtorgha shekteu joq. Shekara degendi bilmeydi ol. Búryn orystildi gazet-jurnaldardy oqityndar osy kýni orystildi sayttar men portaldardyng aldynda otyr. Reseyding internet-basylymdary ne aitsa, soghan senedi. Al ózge elding aqparatyn kóp paydalanatyn júrt –  ózi túryp jatqan elding emes, aqparat berushi elding azamaty bolyp tabylady. Sen bireuge júmys tauyp beresin, aqsha berip, as berip asyraysyn, al onyng kónili basqa jaqta. Sondyqtan men halyqqa as beruden góri aldymen dúrystap aqparat beru kerek der edim. Aqparattyq qauipsizdik ýshin, aqparat maydanyndaghy bәseke ýshin memleket otandyq BAQ-ty, sonyng ishinde qazaq tildi BAQ-ty, qazaq tilinde kontent jasap otyrghan internet-basylymdardy barynsha qoldauy qajet.

Biz qazaq tilining memlekettik mәrtebesine say memlekettik dengeyde qoldanylmaytynyna kóp rette biylikti kinәlap jatamyz. Ol – ras. Biylik qazaq tilinde sóilemey Qazaqstan tolyq qazaq tilinde sóilep ketpeydi. Sol ýshin de biz biylikten qazaq tilining Ata Zanymyzda kórsetilgen mәrtebesin talap ete beruimiz kerek. Osy rette men «AUYL» HALYQTYQ-DEMOKRATIYaLYQ PATRIOTTYQ PARTIYaSY BAGhDARLAMASYNYNG NEGIZGI BAGhYTTARYNYNG biri retinde kórsetilgen: «Is jýrgizude jәne is-sharalardy ótkizude memlekettik tilding formalidi týrde qoldanyluyn jong arqyly onyng mәrtebesin arttyru, memlekettik tilding qoghamdyq ómir men ekonomikanyng barlyq salalaryna tereng enuine jәrdemdesu» degen úsynysyn úmytpay kýn tәrtibine qoyyp otyru kerek dep bilemin.

Jәrdemdeskenimiz jón-au. Alayda sol jәrdemindi qaysybir orta qabylday qoyar ma eken? Óitkeni, qazaq tilining qadamyn ashtyrghysy kelmeytinder qasymyzda jýr. Órip jýr. Olardy biz kýnde kórip jýrmiz. «Tәshkende bir apam bar menen de ótken soraqy» demekshi, kýndelikti ómirde, kýndelikti qarym-qatynasta әlgiler keremet belsendi. Ókinishke qaray, til janashyrlary olardan memlekettik tilding qoldanysyn talap ete almaydy. Talap etse, últaralyq daudy qozdyrushy bolyp, basy pәlege qalyp shygha keledi. «Kelgende Jiyenqúlgha shyqpaydy ýnimnin» keri osy – ýndemey qútylasyn. Áytse de, ainalamyzda bolyp jatqan san týrli oqighalar, qalypty ómir sýru men qalyptasqan qúndylyqtar búzylyp bastaghan myna zamanda bizdegi júrttyng bәri «ýndemes» oinap jýre bermeui mýmkin. Sol ýshin de bәrimiz memlekettik tilge degen kózqarasymyzdy shúghyl ózgertuimiz kerek. Sol ýshin de Memlekettik Til turaly zang kerek! Búl jaytty qazir elimizdegi últ ókilderining bәri jaqsy týsinip otyr. Biz – Tәuelsizdigimizding alghashqy tórt-bes jylynda-aq eki ret Konstitusya qabyldap, keyingi qabyldanghan Konstitsuyanyng ózine birneshe ret ózgertuler men tolyqtyrular engizip ýlgergen elmiz. Onyng syrtynda qabat qabyldanghan zandarymyz qanshama? Biraq, Memlekettik Til turaly zang qabyldaugha asyghar emespiz. Búghan ne kedergi? Qarjy jetispey me? Uaqyt tar ma? Menshe bolghanda búghan biylikting sayasy erik-jigeri ghana jetpey túr. Basqa týk te emes!

Statistikagha sýiensek, býgingi Qazaqstan halqyn qazaq tilinde sóiley alatyn, jaza alatyn, sóilep, jaza almaytyndary qazaq tilin belgili dәrejede týsinetin halyq dep aita alamyz. Osynday bereke birlikti, osynday mýmkindikti biz nege ornymen paydalanbaymyz? Osy mýmkindikti paydalanaudyng ornyna biz nege keri tartatyn kýshterge erik berip qoyyp otyrmyz? Kezinde portugaldyng úly aqyny Fernandu Pesoa: «Mening Otanym – portugal tili» degen eken. Portugal aqynynyng sózin ózimizge audaryp aitsaq: «Qazaq tili – Qazaqstandaghy barsha júrttyng Otany». Búl – aqiqat. Jәne solay boluy kerek. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev myrza qazaq tilining elimizdegi últaralyq til bolatyn mýmkinidigine asa mәn berip jýr. Olay bolsa, aldaghy Mәjilis pen Mәslihat saylaularyndaghy jeniske sayasy partiyalardan búryn qazaq tili jetui kerek.

Saylauda qazaq tili jeniske jetui kerek, myrzalar!!!

«Auyl sharuashylyghy maqsatyndaghy jerlerdi shetel azamattary men azamattyghy joq adamdargha satugha jәne jalgha beruge tyiym salu» mәselesin de partiya saylaualdy baghdarlamasynyng negizgi baghyttary etip kórsetipti. Qodaymyn. Qosarym: «Auyl» partiyasy agrarlyq sektordaghy mәselelerde әigili «Alash» pratiyasynyng ústanymdarynan ainymauy kerek. «Alash» partiyasy arahizmge ketip qalghan joq. «Alashtyn» aitqany, oi-armany, talap-tilegi kýnde aldymyzdan shyghyp jatady. Oghan kýmәndarynyz bolmasyn. Sol alashshylar: «Qazaqtyng maly otyn bolyp januy kerek, týime bolyp ónirge qadaluy kerek» dep ketken eken. Búl degeniniz – býgingi shiykizat pen ózge de ónimderdi sonyna deyin qaldyqsyz óndeu tehnologiyasyn jolgha qoi degen sóz emes pe?

Patsha ókimeti «qazaqqa 15 desyatinadan jer berilsin» dep jarlyq shygharghanda da alashordashylar oghan qarsy bolghan. Óitkeni әr qazaq 15 desyatina jerge ghana iyelik etip otyrsa, baytaq dalasynan airylyp qaluy mýmkin edi. Jer mәselesinde «Auyl» osy «Alash» baghytanan ainymauy qajet. Óitkeni «Alash» partiyasy últtyq mәselelerde ýlken kәsiby dengeyge jetken, jan-jaqty dayyndyghy mol, liyberaldy partiya bolghan. Sonday partiya múratyn biz býgin jalghastyra alsaq, útylmaymyz!

Qazir qazaqqa aqyl aitatyndar kóbeydi. Úrsatyndar kóbeydi. Qazaqqa aqyl aityp, keyip, úrsu qúqyghy Qúdaydan Hakim Abaygha ghana berilgen. Basqamyzgha berilmegen. Sony bileyik. Búl rette aitpaghym: qazaqqa úrsudy ghadet qylyp alghan bireuler: «Til ýireninder» dep aqyl aitady. Sonda qazaq balasy qytaymen istes bola qalsa, qytay tilin, ózbekpen birigip órik aghashyn ekse, ózbek tilin, ebenekpen qosylyp egin ekse, ebenek tilin bilui kerek pe? Jo-oq, isting tilin bilui kerek. Isting tilin ýirenui kerek. Tildi biluge tiyis mamandar bilsin, al bylayghy júrt isting tilin tas qylyp ýirenip alsa boldy. Investisyany barlyq el óz tilinde iygerip otyr. Tek Qazaqstan biyligi men biznesi ghana iyvestordyng tiline iykemdeludi halyqtan talap etedi. Búl – otar elderge ghana tәn ahual. Tildik kemsitushilik, ózin ózi qor tútudyng búl da bir kórinisi. Búny nege aityp otyrmyz, erteng qazaq auyldaryna da investorlar keledi. Sol kezde auyldaghy qazaq jastary iygilikten qaghylyp qalmasy ýshin aityp otyrmyz.

Bilim salasynda qala men auyl mektepterin salystyryp, tarazy basyn birden qala mektepterine búra qoyamyz. IYә, qaladaghy oqu ozyq. Qaladaghy mektepterding bazasy jetisip túrmasa da, auyl mektepterinen basymyraq. Osy arada men bir nәrsege qayranmyn. Auyl mektebi men auyldy artta qalghan deymiz de, ozyqtar men ozattardy auyldan tabamyz. Mysaly, Olimpiyada jәne әlem chempiondary: Bekzat Sattarhanov, Ermahan Ybyrayymov, Múqtarhan Dildәbekovtardyng bәri  auyl mektebinde oqyp, qalagha kelgen balalar. Osy balalar qazaqtyng kók tuyn jelbiretip, әnúranyn asqaqtatty. Auyl әli de bolsa, qalagha ózining ruhany әm әleumettik mol mýmkindigin saryqpay qúiyp jatyr.

Biraq biz auyldy daghdarystardyng sheginde qaldyryp baramyz. IYә, ras, auylgha kómek Ýkimet tarapynan berilip jatqan siyaqty. 2002-2005 jyldar aralyghynda «Auyl jyly» baghdarlamasy qabyldanyp,  budjetten 150 mlrd. aqsha bólindi. Eger ras bolsa, osy «auyl jyldary» ayasynda negizgi qordy qarjylandyrugha 600 mlrd. tenge júmsalypty.   Sol kezdegi Ekonomika jәne budjettik josparlau ministri Qayrat Kelimbetov 2006 jyly Auyl sharuashylyghy ministrligine respublikalyq budjetten 91 mlrd. tenge bólinip otyrghandyghynan habardar etkeni esimizde. Búl qarjynyng 64 milliardy agroónerkәsip keshenin damytugha júmsalady dep josparlanghan edi. «Osynshama mol qarjy qayda ketti?» dep auyl júrty әli kýnge әrkimnen súrap jýr. Sol súraqtargha endi «Auyl» partiyasy jauap izdeui qajet dep oilaymyn. Basqagha bolmasa da auylsharuashylyghyna bólinip jatqan qarjy-qarajatty baqylaudy, korrupsiyagha jol bermeudi partiya óz mindetine aluy kerek. Sonda «Auyl» partiyasyna auyl halqynyng senimi arta týspek.

Endigi birer sóz últtyq mәdeny qúndylyqtarymyzdy qorghau turasynda bolmaq.

Ótkende otty sugha meldektep toyyp alghan bir esersoq qazaqtyng kiyeli dombyrasyn dynghyrlatyp shertken bolyp otyrdy da, jerge úryp jardy. Dombyrany jerge úryp jaratyn kim ol? Beybastyng sol isi әleumettik jelilerde tarap ketken song әlgi neme: «Tap sol kezde ne istep, ne qoyghanymdy bilmey qalyppyn, keshirinizder» dep qútyldy. Jә, keshirdik. Qatelik әrkimning basynda bolady. Biraq, osynday ospadarlyq erteng taghy da qaytalanyp jatsa, qaytpekpiz? Taghy da keshirip qarap otyramyz ba? «Kiyeli dýniyemning kepiyeti úrady, toqtat.!Sen dombyranyng basyn jarsan, men sening basyndy jaramyn» dep bir jigit ortamyzdan júlqynyp shyqsa, oghan ne deymiz? Kiye, kepiyet degennen habarsyz jandar últtyq qúndylyqtarymyzdy tәrk etudi әdet qylyp almas ýshin bizge ony qorghaytyn zang kerek. Yaghni, últtyq mәdeny qúndylyqtarymyzdy qorghaytyn zang kerek.

Dombyranyng tasta bederlengen sureti bar. Ol tasty arheologtar «6 myng jyldyq tarihy bar tas» dep tapty. Demek, dombyra – últtyq muzykalyq aspap qana emes, adamzat tarihymen birge jasap kele jatqan adamzattyq mәdeny qúndylyq. Búnday qúndylyqty mansúqtau vandaldyq әreketke jatady. Al auyldy jerlerde, qyrda әli qanshama qúndylyqtarymyz jatyr. Osyny eskereyik, aghayyn!

Dәuren Quat

Abai.kz