Beysenbi, 18 Tamyz 2022
Aymaq 9155 10 pikir 2 Jeltoqsan, 2020 saghat 10:55

Ótirik esep, jalghan jauaptan qashan qútylamyz?

Býginderi biylik pen qarapayym halyq arasyndaghy alshaqtyqtyng azaymay otyrghandyghy eshkimge de qúpiya emes. Múnyng syry da barshagha mәlim. Búqaragha baghynbaytyn, oghan esep bermeytin, tek jogharygha ghana jaltaqtap otyratyn basshylardan qanday ashyqtyq pen janashyrlyq kýtuge bolady?

Al olardyng atqaryp jýrgen júmystaryn syn kózinen ótkizuge baghyttalghan ónir basshylarynyng esep berui bossózdilik pen kózboyaushylyqqa ainalghaly qashan. Onyng ýstine múnday әkimderdi tyghyryqqa tireytin, naqty fakti men myqty uәjge negizdelgen ótkir súraqtardyng qoyylmauy әlgindey әkimderding múnday esep berudi ózin-ózi maqtaugha baghyttalghan sýrensiz bayandamalargha ainaldyryp ketkendigi belgili. Endi oghan qanday súraqqa tolymdy da qonymdy jauap beruding ornyna, ony ainalyp ótudi tereng iygergendigi de shynayy esep beruge ýlken kedergi keltirip otyr.

Ózge ónirlerdi bilmeymin, al bizding oblystyng әkimi Arhiymed Múqanbetov búl «ónerdi» erekshe mengergen. Oghan osy ótken aptada ghana Núr-Súltanda Preziydent janyndaghy Ortalyq kommunikasiya qyzmetindegi onlayn formatynda ótkizgen esep beru kezdesui aiqyn kuә. Kólemdi kórsetkuishterge toly úzaq-sonar bayandamasy júrtty jalyqtyrghandyghyn bylay qoyghanda, qoyylghan súraqtardyng dengeyi de sol bayandamany qoldaugha ainalyp ketkendey. Áytpese, respublikalyq bir gazettin:»Sizderde túrghyn ýy mәselesi qalay sheshilip jatyr?» degen saualyn oblystaghy baspana jaghdayyn anyqtaugha septigi tiyedi dep oilaudyng ózi kýpirlik. Qay әkim: «Oybay, bizde búl mәsele myqtap aqsap túr. Ony sheshuge әzirge mýmkindik bolmay jatyr» dep aghynan jarylady deysin. Qayta kerisinshe onda baryp eshkim de  teksere almaytyn, júrttyng basyna júmaq ornatatynday siflardy tizip shyghatyndyghy anyq qoy. Arhiymed te tәjiriybeli basshy. Túrghyn ýy mәselesinde «Qostanayda qoy ýstine boztorghay júmyrtqalatyp» qoydy.

Al shyndyghynda múndaghy salynghan ýilerding sany bar da sapasy joq ekendigin, sonyng saldarynan keybir pәterlerding ishi qysta azynap, ondaghy túrghyndar tuysqandaryn jaghalap ketkendigin, bolmasa janadan ghana boy kótergen bes qabatty ýiding irgetasy dúrys salynbaghandyghynan oisyray qúlaghandyghyn, osynday sebeppen ýsh qabaty bitip qalghan taghy bir ýiding qúrylysyn toqtap qalghandyghyn, al endi keybir ýilerde ne gaz bolmaytyndyghy nemese jedel saty istemey, ýlken kisilerding toghyzynshy qabatqa әzer kóterilip jýrgendigin anau astanadaghy oqyrman men kórermen qaydan bilsin? Jurnalisterding jol salu, qazandyqtar jayly súraqtary da osy pishindes shala pisken dýniyeler ekendigin aityp jatudyng ózi úyat. Osy orayda: «Nege tilshi aghayyndar aldymen sol ónirdegi asa kýrdeli, әli de sheshimin taba almay jýrgen jayttardy saraptap alyp, nege sosyn salmaqty súraq qoymaydy?» degen oy tuyndaydy. Búl ne, biylikke bir jaghynyp qalu ma, әlde kәsiby dengeyding әbden qúldyraghandyghynyng belgisi me?

Áytpese, nege, mәselen, oblysymyzda myna koronovirus degen indet boy bermey ketip, kýnige 70-80 adam auyryp, elimizde aldynghy qatardan týspey otyrghanymyz eshkimdi de alandatpay ma?  Alandatudy aitasyz, әkimimiz osy indetting ne sebepti jyldam taraluynyng sebepterin ashyp kórsetuding ornyna, búl asa qauyrt sharuanyng «jabuly qazan» kýiinde qalghandyghy únaytyn tәrizdi. Áytpese bir tilshinin:  «Preziydentimiz ónirlerde koronovirusty júqtyrghandardyng sanyn búrmalap kórsetetin jaman әdet baryn aitty. Ondaylar sizderde de bar kórinedi» degen saualyna, amalsyz: «IYә, bizde de kezdesti. Ol eluden sәl ghana astam (sonda ol qanday sәl ghana?) jaghdaylar edi. Onyng sebebi--zerthanalar qajetti derekterdi keshiktirip, der kezinde jibermegen» degen jalpylama jauap aldy. Al endi «Ol ne sebepti uaqytynda jiberilmeydi? Búghan kimder jauapty? Ondaylargha qanday sharalar qoldanyldy?» degen kókeyketesti súraqtar mýldem jauapsyz qaldy. Yaghny Arhiymedshe aitqanda «Qoy da aman, qasqyr da toqtyn» jayy.

Bizdinshe, múnday alqaly jiynda oblysymyzdaghy asa kýrdeli jayttar mindetti týrde qamtiyluy kerek edi. Ókinishke qaray, әkim olardy da asqan sheberlikpen ainalyp ótti. Mәselen, ózgesin bylay qoyghanda bizding ónirimizde sybaylas jemqorlyq barynsha ýdep túr. Búl dert auyl әkimderinen bastap, audan men qala әkimderining orynbasarlaryn, әrtýrli әkimdikting jauapty qóyzmetkerlerin týgel qamtugha ainalghan. Alayda, oghan әkimizding onsha basy auyra qoymaytyn sekildi. Mәselen, ótkende oblysymyzda eki birdey ýlken mekeme - oblystyq onkologiya jәne tuberkulezge qarsy kýres dispanserlerining eki birdey bas dәrigeri paramen ústalyp, isti boldy. Alayda olardy taghayyndaghan oblystyq densaulyq saqtau basqarmasynyng basshysy Dudnikting múrty da qisayghan joq. Qabyldanghan zangha sәikes qaramaghyndaghy qyzmetkerler jemqorlyqqa úrynsa, onyng basshysy otstavkagha ketuge tiyisti dep, taygha tanba basqanday etip dep jazylsa da, oghan bylq etken Dudnik te, oghan eng bolmasa «Múnyng qalay?» degen Arhiymed te bolghan joq. Sonan son, oblysymyzda sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres nәtiyjeli jýrip jatyr deuge auyz barmaydy.

Al oblysymyzda budjet qarajatyn yaghny halyqtyng manday terimen tapqan aqshasyn qalay bolsa, solay júmsau «ózindik bir dәstýrge» ainalghan synayly. Óitkeni ony baqylap jatqan jan balasy joq. Mәselen, byltyrdan beri Qostanamen irgeles jatqan ýlken bir shahar - Rudnyidaghy 320 million tengege orntalyghan ainalmaly dóngelek (koleso obozreniye) ornatylghan boyda iske jaramaytyndyghy anyqtalyp, «endi odan qalay qútylamyz?» dep jergilikti sottyng basy qatyp jýr. Qúrdymgha ketken osy aqsha qalay qaytarylady? Búghan kezinde sol qala әkimi nege baqylau jasamaghan? Tipti osynshama qarjynyng ysyrap boluyna sol qalalyq әkimdikting qúrylys bólimining basshysy ghana kinәli degen ertegige kim senedi? Men búl oblys basshysy esebinde anau-mynau emes, qolaqpanday 320 million tengening ornymen júmsalyp jatqandyghyna anda-sanda bolsa da, kóz salyp qonggha tiyisti Arhiymed jayly sóz qozghap ta otyrghan joqpyn.

Mine, bizdegi keyingi kezde ýlken ýrdiske ainalghan oblys әkimderining jogharygha esep beru degen kózboyaushylyq pen jalghan aqparatqa qúrylghan spektakli  sekildi ózimizdi-ózimiz aldau oiyny osynday. Búl tek bizding oblysqa ghana tәn degen asyra silteushilikten aulaqpyn.  Búl ózge ónirlerding әkimderine tikeley qatysty, bәrine de ortaq dýniye. Eger múnday kezdesulerde ónirlerding shynayy beynesi ashylyp, ondaghy kýrdelengen mәseleler men asa ózekti problemalar saralanbasa, onday dókeylerdi qanshama nókerlerimen birge astanagha shaqyryp, olargha jayly da jaqsy oryn berip, budjet aqshasyn ysyrap etuding qajeti de joq shyghar. Qaytarymy joq dýniyening qyp-qyzyl ziyan ekendiigin aityp jatudyng ózi artyq.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2759
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2129
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1799
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2893