Ótken qarasha aiynyng 18-i kýni Parlament Senatynyng Áleumettik-mәdeny damu jәne ghylym komiyteti «Últtyq qúndylyqtar – ruhany janghyrudyng negizi» atty taqyrypta deputattardyn, ministrilik basshylarynyng jәne ghalymdardyng basyn qosyp, alqaly otyrys ótkizdi. Sol jiynda akademik Mәmbet Qoygeldi «Últ. El jәne Jer» taqyrybynda bayandama jasap, sóz sóiledi. Biz akademikting mәndi, mazmúndy bayandamasyn tolyq núsqada jariya etkendi jón kórdik.

Belgilengen taqyrypqa baylanysty qogham nazaryn halqymyzdyng dәstýrli qúndylyghy – mal ósiru kәsibining býgingi jaghdayyna audarudy jón sanadym. Kez-kelgen memleketting últtyq dengeyde qayta janghyruy onyng ata kәsibi men mýmkindigin kýizeltuden emes, jana súranystargha ýilesimdi beyimdeuden bastalmaq. Álemdik tәjiriybe solay deydi. Búl últ ómirin reformalaudyng alifa jәne omegasy. Europalyq kapitalizmning bastau kózindegi Britaniya alghashqy qadamyn eki mәseleni tura sheshuden bastaghan. Birinishisi, jas úrpaqqa zamana talabyna, súranysyna layyq bilim beru, ekinshisi, agrarlyq mәselening tura sheshimin tabu boldy.

Ótken ghasyrdyng 90-shy jyldaryndaghy Qazaqstannyng auyl sharuashylyghy eleusiz qaldyra salatynday sonshalyqty tómen óndiris salasy emes edi. Ol az degende eki mindetti jenil orynday alatyn óndiris baghyty bolatyn. Birinshiden, ol tez ósu jolynda túrghan respublika halqyn otandyq azyq-týlikpen, sonday-aq,ónerkәsip pen qalany shiykizatpen, júmysshy kýshimen qamtamasyz ete alatyn búlaq kózi edi. Búghan qosymsha artyq ónimdi shetke shygharyp investisiya tarta alatyn mýmkindigi joghary-tyn. Biz, qazaq halqy, ata-babamyzdan beri malshy halyqpyz. Malshylyq, yaghny mal ósiru – ata kәsibimiz. Últ ómirining tereng bilgiri Álihan Bókeyhanov qazaq halqynyng mal ósiru kәsibine baylanysty týrli pikir aitushylargha jauap berip, halyqtyng eginshi boluy nemese mal ósirip, malshy atanuy – ómir sýrgen tabighy ortagha, jerding qúnaryna baylanysty, qazaq dalasynda qanday júrt ómir sýrmesin, ol basym týrde mal ósirumen ainalysatyn bolady degen.

Osy arada mening esime mynaday bir jaghday týsip otyr. Osydan birneshe jyl búryn Japoniyanyng Hokkaydo aralyndaghy Sapporo uniyversiyteti janyndaghy Slavyan zertteuler ortalyghynyng shaqyruymen ghylymy konferensiyagha qatysqanym bar edi. Sonda konferensiya qonaqtaryn japondar Japon tenizi jaghalauyna alyp shyghyp, tarihy oryndarmen tanystyrdy. Sol tarihy oryndardyng biri qolyndaghy qarmaghymen teniz jaghasynda balyq aulap otyrghan balyqshynyng keypi beynelengen araldaghy eng kóne eskertkish – ýlken qoytas edi. Jalghyz ghana qoytas. Ekskursiyagha kelgen qonaqtar biylet týbirshigimen kiretin muzey – ýi. Álgi qoytasta beynelengen balyqshynyng suretin japon jerindegi tas ghasyrlar dәuirinen jetken qúndylyq retinde memleket qúrmetpen saqtap, el ómiri men onyng tarihynyng bastau kózi esebinde qonaqtaryn tanystyryp otyr. Jalghyz qoytastan túratyn muzeyden sәl әride, teniz jaghalauynda ashyq aspan astynda  taghy bir ashyq muzey ornalasqan. Ol nege arnalghan deysizder ghoy!? Balyqshy kәsibine. Japondar el bolyp tarih sahnasyna shyghuyn ata kәsibi balyq sharuashylyghymen baylanystyratyndyghy bayqalady. Aspan astyndaghy ashyq muzeyde ne bar deysiz ghoy!? Balyqshy kәsibine qatysty balyqshynyng enbek qúraldary, onyng kiyim-keshegi, tipti ýiine deyin ret-retimen ornalastyrylghan. Balyqshy kәsibining kóne zamandardan beri qanday qalyptasu jәne ózgeru jolynan ótkenin kóz aldynyzgha keltiru mýmkindiginiz bar. Osy eki muzeymen tanysyp mening týigenim: japon halqynyng tól tarihyna, eng negizgisi últ retinde ata kәsibine degen qúrmeti edi.

Japon halqynyng býgingi jetistikteri mýmkin tól tarihy men dәstýrine degen qúrmetine baylanysty bolar. Bizde a) tanbaly tastar muzeyin bir emes, birneshe jerden jaraqtaugha bolar edi. Al ata-kәsip – b)malshylar ómirine arnalghan muzey jaraqtau qolgha alynbaghan kýide qalyp keledi! Qorshaghan ortamen, tabighatpen ýilesimdikte ómir sýrgen qogham útady. Búl rette bizding halyqtyng tәjiriybesi mol.

Men kәsiby túrghydan mal sharuashylyghynan alys adammyn. Degenmen, otan tarihyn zertteushi ghalym retinde búl sharuashylyq salasyna qatysy bar qaysybir faktilermen júmys isteuge tura keledi. Mәselen, biz, qazaq ziyaly qauymy, sovettik kezende de, sonday-aq tәuelsizdik jyldary da ata kәsibimiz mal ósiru isine qúrmet tughyza almadyq. Songhy jyldary tipten qazaq balasynyng sanasynda búl kәsipten jiyrenu, ketu bayqalady. Basqasha aitqanda, ata kәsipke baylanysty úrpaqaralyq sabaqtastyq birjola ýzilmese de, soghan jaqyn jaghdayda. Búl is, әriyne ziyalylardyng qyzmetine ghana tәueldi is emes. Búl aldymen ókimet isi, jalpy qogham isi.

Naqty mysalgha sýieneyin. Mening әkemning tughan agha-bauyry malshy boldy, qoy baqty. Onyng úly әke kәsibin jalghastyrdy. Úldyng enbek jolynyng ayaghy sovet ókimetining ydyrau jyldaryna tús keldi de, tәuelsizdik jyldary ósirgen malynyng qyzyghyn kóre almay, ómirden ozdy. Óitkeni, onyng ósirgen malynyng ónimderining (eti, sýti, jýni, terisi, j.b.s.s.) tauarlyq qúny bolghan joq. Malshylyq kәsipke beyimdelgen ýshinshi buyn úl býgin auyldaghy sharuasy sәttirek jýrgen kәsipkerding malyn baghyp jýr. Alatyn ailyq jalaqysy 80 myng tenge. Onyng enbegi eshqanday da zandyq aktimen qorghalmaghan dep aitugha bolady. Búl, әriyne, jalqy nәrse emes. Ol jalpy qoghamda oryn alyp otyrghan jaghday. Sonda qalay, bizge malshy kәsibi kerek bolmaghany ma?

Tarihshy retinde mening týsinigimde reforma qoghamnyng әleumettik qúrylymyn, onyng súranystaryn esepke alghanda ghana nәtiyjeli bolmaq. Eldegi reformalyq sharalar qazaq halqynyng kәsiby túrghydan beyimdiligin esepke alghanda jemisin erte beretin edi. Qoryta aitqanda, sol bayaghy «Ne isteu kerek?» degen súraugha qayta oralamyz. Tarihtan mal ósiruding eki týri mәlim. Biri – dәstýrli jayylymda jayyp baghu, al ekinshisi – dayarlanghan jem-shóp arqyly qolda ústap baghu.

Qazaq jerining tabighy ereksheligi men aua rayyna baylanysty búl әdisterding alghashqy týrin mengergen. Halyqta «jer maldy asyraydy, mal – qazaqty asyraydy» degen sóz bar. Jerin qystau, jaylau, kýzeu jәne kókteu dep bólip, qay maldy qanday jerge, qay uaqytta jay kerek ekendigin bilgen qazaq, jerding shóp qoryn kәsiby biolog-botanik dәrejesinde mengergen. Býgingi medisina jayylymda ayaghymen jayylghan mal sýti men etining adam organizmine paydaly ekendigin dәleldep otyr. Úsynystarymdy aitumen shekteleyin.

1. Biz osynday keng de berekeli jerimiz túrghanda mal sharuashylyghynan kete almaymyz. Olay bolsa, biz, mýmkin, mal ósiruding jana konsepsiyasyn dayarlap, ony qoghamdyq taldaudan ótkizuimiz kerek shyghar.

2. Auylgha mal ónimderin óndeytin óndiris oryndaryn jetkizbey is ongha baspaydy. Songhy uaqytta Almatyda mal jýninen tigilgen kiyim satatyn Monghol elining dýkenderi ashyla bastady. Onday kiyim týrleri 70-80-ge jetedi eken. (Fakti: MNR-da búryn – 34-40 mln. mal. Qazir: 70-80 mln basqa jetkizip otyr. Halyq sany 3 mln.)

3. Mal ósiru enbegi tartymdy, býgingi súranystargha sәikes boluy kerek. Sol ýshin mal ósiru kәsibine dayarlaytyn oqu oryndary ashyluy qajet. Ekologiya. Jaqynda ghana TV-dan habar jýrdi. Norvegiyada, mәselen, balyqshy kәsibin arnayy ashylghan kәsiptik-tehnikalyq oqu oryndary beredi. Bizde de osynday oqu oryndary úiymdastyrylsa oryndy bolar edi.

4. Oqu oryndaryna arnalghan oqulyqtar men oqu qúraldarynda halqymyzdyng bay da baghaly tәjiriybesi býgingi súranysqa sәikes dәrejede kórsetilmey keledi. Mәselen, býgingi qazaq balasy tórt týlik maldyng kiyesi bar ekendigin, olardyng Qambar ata (jylqy maly), Shopan ata (qoy maly), Oisyl qara (týie maly), Zengi baba(siyr maly) atalatynyn bile bermeydi. Búl taqyrypqa men syrt kóz tarihshy retinde toqtalyp otyrmyn. Mamandar mәseleni búdan da tereng asha alatyny, әriyne, kýmәnsiz. Osy ata-kәsipke baylanysty pikirden son, ózime jaqyn taqyrypqa oiysayyn.

ABAY MEN ALAShSYZ ÚLTTYQ IYDEOLOGIYa JOQ 

Qogham ayaqtalugha bet alghan jyly úly Abaydyng 175 jyldyghyn atap ótude. Osy orayda Memleket basshylyghy biraz keshendi sharalardy belgilep, tura sheshim qabyldady. Búl iske әsirese jas órkenning tartylghany qanaghat sezim tudyrady. Sonymen birge tarihshy retinde ózimdi oida qaldyrghan bir jaghdaymen bóliskim keledi. Ótkizilgen sharalardyng nәtiyjesinde biz Abay ruhyna, onyng múrasyna jaqynday týstik pe? Abay, onyng múrasy ótkinshi nәrse emes. Preziydent jәne ýkimet әl-Faraby men Abay jylyn belgiley otyryp, asa manyzdy maqsatty – úrpaqaralyq sabaqtastyqqa, sol arqyly әlsiregen últtyq ruhaniyatqa dem, quat berudi kózdedi. Sonymen birge osy datagha arnalghan sharalardy ótkizu barysynda taqyrypqa qatysy bar bir irgeli nәrse eskerusiz, kólenkede qalyp qoydy. Ol – Abay men onyng izin ala «Oyan, qazaq!» dep atoy salyp ómirge kelgen buyn arasyndaghy ózara ruhani, shygharmashylyq sabaqtastyq edi. Eger ómirde búl úrpaqaralyq baylanys oryn almasa, qattyraq bolsa da aitayyq, onda Abaydyng shygharmashylyq múrasy túl bolar edi. Óitkeni últ ómirining mazmún-múraty men sóli de osy sabaqtastyqta. Bolishevizmning súnghyla sayasatkerleri últ ómirindegi búl sabaqtastyqtyng manyzyn jaqsy týsindi.

Sondyqtan da bolar, búl taqyrypqa aqyn-jazushylar men ghalymdargha qalam tartugha ýzildi-kesildi tiym salyndy. 1951 jyly mausymda Últtyq ghylym akademiyasynda Q.IY.Sәtbaevtyng tóraghalyghymen, partiyanyng ortalyq komiytetining hatshysy I.Omarovtyng qatysuymen Abay mektebine arnalghan ýsh kýndik diskussiya nәtiyjesinde oghan qatysqan M.Áuezov, S.Múqanov jәne basqa belgili túlghalar últ ruhaniyatyna paydaly ortaq bәtuagha kele almay tarqady. Biyliktegi iydeologiyalyq apparat onday ortaq tújyrymgha keltirmeytin de edi. Mәsele mynada. Abay múrasyn jalghastyrushy, sol bir qiyn zamanda onyng múrageri men iyesi mindetin atqarghan buyn – Alashtyq buyn edi. Al kommunistik partiyagha    Alash atyn jaghymdy mazmúnda atau, eske alu óz ústanymyn joqqa shygharumen teng edi. Kommunistik partiya men Alash búl eshuaqytta ózara ýilesimge kele almaytyn aghymdar boldy.  Osy rette endi býgin búl buyndar arasyndaghy ruhany sabaqtastyqty, ózara tolyq tabighy jalghastyqty aityp, ony jas úrpaqqa qasiyetti amanat jәne paryz retinde jetkizuge qanday kedergi bar? Bizding týsinigimizde onday kedergi joq. Bolghan kýnde ol tabighilyqqa jat әreket esebinde baghalanbaq. Qaytalaugha tura keledi. Alashsyz – Abay túl. Al Abay men Alashsyz últtyq iydeya joq.

Mәmbet Qoygeldiyev,

akademiyk

Abai.kz